Ta pomises raamatust lauseid, mis lõikasid valusalt igasse kehaotsa kui noad. Ülejäänud inimesed aga ei paistnud neid üldse kuulvat neile see ei mõjunud. Tüdruk sulges kätega kõrvad, kuid see oli mõttetu: loitsud lõikusid kui pealuusse ja ta tundis, kuidas kaotab kontrolli oma enesevalitsuse üle, kuidas temas ärkab iidne kihk tappa. ,,Andesta, Sora... vabanda, mu Prints... kuid..." Ta sulges silmad ja lasi inimpoolel uinuda, päästes valla surematu kiskja, kelle ainsaks sooviks oli rebida, piinata, hävitada. ,,Uue nimel tuleb vanast lahti saada." Ta avas silmad ja nende sina oli kadunud: metalne hall maik, täidetud põlgusest kogu inimsoo vastu segunes hirmuga nende ees, kes sajandeid temasarnaseid jahtinud, oli ainus värv kesk pimedaid varje. ,,Shurei, ma tunnen midagi." Blond raamatuga mees vaatas härjapõlvlasi, kes ta ees abitult vingerdasid, ja andis käsu nad tappa
Protistide hulka kuuluvad algloomad, vetikad ja mõned seened. Kuuluvad protistide riiki, sest teadased ei oska neid teistesse riikidesse panna. Nn Fagotsütoosi teel või keha pinnaga. 37.Seleta mõisted tsüst, kommensalism, kisklus, bioindikaator, parasiit, siirutaja. Tsüst- püsirakk, algloomade poolt ebasobivate elutingimuste üleelamiseks loodud püsirakk Kommensalism- elusorganismide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne. Kisklus- kiskja ja saaklooma vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjulik Bioindikaator- liik või ökorühm, mille järgi saab hinnata keskkonna seisundit Parasiit- organism, kes saab elab organismiga koos ise kasu saades ja samal ajal teist hävitades Siirutaja- haigustekitajate edasikandja taimedele või loomadele 38. Milline on algloomade tähtsuslooduses? Kuidas inimene neid kasutab? Lagundavad suure osa orgaanilisest ainest
Ent lõvi süda tal siiski polnud, ta ise viis täiuslikkuseni Louis XI põhimõtte:"Kes ei oska silmakirjatseda, see ei oska ka valitseda." Leonardo töötab Lorenzo Toreda õukonnas hiilguse ja õpetatusega koos. Cecilia Galleranil oli Moroga vallaslaps ja nii peab ta poseerima mehele Vincist. Nende vahel tekkis side kunstist ja muusikast, arvata on, et nad olid enam kui lihtsalt sõbrad. Ta tegi palju märkmeid. Leonardo maalib teda taltsutaud kiskja hermeliiniga, kes on tagasihoidlikkuse ja puhtuse sümbol. Pilt kannab nime "Daam hermeliiniga" (1484-86, Rahvusmuuseum, Krakov). Cecilia nägu sarnaneb silmatorkavalt ingli näoga maalil "Madonna kaljukoopas". Leonardo viibis sageli õukonnas ja talle anti alatist palka ning sai terve rea tellimusi, ta oli muutunud tunnustatud inseneriks mida sellist polnud ta varem kohanud. Tal polnud küll oma bottega't, kuid tema märkmetes on hulgaliselt õpetusi, nagu jagaks ta neid ise noortele
ülejäänud puude vahel. Kägipuu võrsub puudelehtedes ning kõrgelt puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama, mis allapoole jõudes hakkavad paksenema ning keerduvad umber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Sedasorti sümbioosi kutsutakse parasitismiks. [16] Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Kisklusest tooksime näiteks alligaatori, kes söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Teiseks jaaguari, kes sööb nii imetajaid kui ka linde ja nende mune. Anakondad, kes on ühtlasi ka maailma suurimad maod, söövad nii sigu, linde, kalu, närilisi kui ka osa tüüpe krokodille. Servalid, kes on tuntud kui kõrbeloomadena, esinevad ka vihmametsades. Servalid, nimelt, söövad sisalikke, hiiri ja linde. Viimaseks troopiliste vihmametsade kiskluse
Toiduahela esimeseks, madalaimaks astmeks on taimed - tootjad, järgmiseteks aga loomad tarbijad. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. 19. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal. Loodusliku tasakaalu rikkumine. Eelnevas toiduahelas kujutatud toitumissuhted on väga lihtsad. Tegelikkus on palju keerlulisem. Kui palju erinevaid loomi sööb rohtu? Ja kui palju sööb kiskja erinevaid loomi? Toiduahel näitab ainult üht võimalikku toidu ja energia liikumise teed. Suuremal osal loomadel on mitu toiduobjekti ja nad on sellega mitme toiduahela lüliks. Nii on toiduahelad looduses seotud. Omavahel seotud toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Toiduobjekt sõltub ka looma suurusest. 20. Koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus.
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü
Laanemets niiskus- ja toitetingimused keskmised jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Nõmmemets kuiv, toitainetevaene liivmuld mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik* Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool Eesti metsades on suur loomade arvukus. Suurim kiskja on pruun karu (Ursus arctos) rohkem kui 600 isendiga ja taimetoidulistest põder (Alces alces), rohkem kui 9000 isendit. Lisaks ilves (Lynx lynx), rohkem 1000 isendit, ning hunt (Canis lupus), rohkem kui 200 isendit. Kõik nad koos loovad head ökoloogilised tingimused meie metsades. Taimetoidulistest loomadest esineb Eestis ka 100 000 isendiga metskits (Capreolus capreolus) ning väikesearvuline punahirv (200 isendit) (Cervus elaphus).
Lühikokkuvõte filmisisust Mäleta mind - Remember Me on 2010 resisöör Allain Coulter'i poolt vändatud romantiline draama. Filmi kandvaid osasid kehastavad Robert Pattinson, Emilie de Ravin, Chris Cooper, Lena Olin ning Priece Brosnan. Ally (Emilie de Ravin) nägi 11- aastaselt pealt oma ema mõrva New Yorgi metroo platvormil. Nüüd, kümme aastat hiljem, elab ta iga päeva, nagu see oleks ta viimane koos oma detektiivist ülihoolitseva isa Neiliga (Chris Cooper) nende kodus. Tyler (Robert Pattinson) on tujukas ning sihitu 21- aastane noormees, kes elab masenduses oma 7 aastat tagasi enesetapu sooritanud venna teo pärast. Samuti on tal väga keerulised ning teravad suhted oma ärimehest isaga (Price Brosnan). Ühel õhtul satuvad Tyler ning tema parim sõber ja toakaaslane Aidan (Tate Ellington) sekeldustesse, mis lõpeb sellega, et Ally politseinikust isa Tyleri arreteerib. Kättemaksuks selle eest räägib Aidan Tylerile augu pähe, et see Ally südame...
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
viimase noka vahele ja lendab eemale. Kusagil mitmesaja meetri kaugusel poetab ta tõrud metsa alla ja peidab samblasse. Talvel, kui lumi maas, mäletab ta ülitäpselt, kuhu tõrud said peidetud. Ta sukeldub lume alla ja kaevab toidulaod järjestikku uuesti välja. Kuid alati ei lähe kõik nii, nagu pasknäär plaaninud. Tõrusid kandes pudeneb mõni neist noka vahelt, peidikusse peitmise või sealt võtmise ajal veereb mõni eemale. Mõnikord juhtub ka seda, et lind satub kulli, kiskja või jahimehe saagiks. Nii saavad niiske sambla alla peidetud tõrud ühtäkki tammetõrukülviks. Harilik tamm uueneb ka vegetatiivselt. Kännuvõsu tekib peamiselt juurekaelast ning see võime püsib soodsates tingimustes kuni 100 aastani, kuid koos vananemisega väheneb ka pidevalt moodustuvate võrsete arv uinuvate pungade suremise tõttu. Kännuvõsu ei teki aga kohe pärast raiet, vaid alles 4-5 aasta pärast. Juurekaelast tekkinud
Päästetakse populatsioon väljasuremisohust. iii. Depressiivne nõrgalt ebasoodne eluks pika aja vältel. Annab vähem järglasi. iv. Keskkonna optimaalne toime viljakus jääb samaks. Summaarne isendite arv hakkab põlvkonniti kasvama. b. Biootiline: i. Liigisisene Olelusvõitlus kõige teravam vorm. ii. Liikidevaheline 1. otsene (nt. saakloom kiskja, parasiit peremees) 2. vahendatud Olelusvõitluse evolutsiooniline roll 1) Valikuta totaalne hukkumine 2) Isendite valikuline hukkumine Looduslik valik isendite ebavõrdne paljunemisedukus, mille tagajärjeks on isendirühmade kohastumine elukeskkonnaga. Loodusliku valiku eeldused: 1) Isendite erinevus 2) Erinevuste realiseerumise võimalus Valija ehk valiku teostaja: Kogu ümbritsev keskkond kõikide suhetega kõikidel ajahetkedel
Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile) Lk 18 ,,Kuidas võikski talle selgitada seda hingematvat pinget, kui nuga teeb esimese lõike, kui vere kitsas punane triip tera nõrgale survele järgneb, kui keha nagu mitmekordne eesriie nõelte ja konksude all avaneb, kui paljastuvad elundid, mis iial valgust pole näinud; kui sa just nagu kütt dzunglis üht jälge taga ajad ja korraga hävitatud kudede, mügarate, vohandite ja rebendite keskel silm silma vastu seisad temaga, suure kiskja Surmaga ja astud temaga võitlusse, relvaks vaid õhuke tera ja nõel ning vääramatult kindel käsi... Kuidas sai talle seletada, mis tähendas, kui siis läbi selle ülima keskendumise silmipimestava selguse ühtäkki tume vari verre lõi nagu kõrk pilge, mis tundus noa nüriks, nõela hapraks ja käe raskeks tegevat, ja kui see nähtamatu, mõistatuslik, pulseeriv Elu korraga võimetute käte vahel tagasi
fenotüübilt eristunud rühmadest ei kujune kaugeltki uusi liike. 7. Milles võib avalduda käitumiskohastumus? saagitabamisviisides, lindude rändes, järglashooldes, tedremängus (käitumiskohastumus, mis võimaldab emastel parimaid isaseid valida) jne. 8. Milles seisneb organismide vastastikune kohastumine? Lisaks kõigele tuleneb organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma- või peremeesliik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. Nii käib nende vahel pidev ,,kohastumisvõidujooks" ja kummagi poole kohastumused pole kunagi täiuslikud. Õpik lk. 83 1. Milline on liigi bioloogiline määratlus? Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn. bioloogiline liigimääratlus, mille esitas
Bioloogia eksam 1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) ...
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, et tagataks: loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hooldus väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse – rahvusvahelised, riiklikud , poliitilised- ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse: õhkkonna-, pinnase- või maastiku, vee-, taimestiku ja loomastikukaitset. 2. Looduskaitse ajalugu a. I ettevalmistav etapp Eestis olid paljud puud , metsasalud. kivid, allika...
applications in both phonology and syntax. 1. Defineeri kõik Semantiline mälu on mälu, mis kolm mälu liiki sisaldab üldisi faktilisi teadmisi (semantiline, maailma kohta ning see materjal ei episoodiline, ole kuidagi seotud isiklike protseduuriline). Mis mälestustega. Näiteks see, et kass on tõendab nende kolme kiskja või see, et jooksutossud on erineva mäluliigi jalanõud. olemasolu? Too iga Episoodiline mälu on mälu, mis (3) kohta oma näide. säilitab andmed inimese enda elus aset leidnud vestluste, sündmuste ja juhtumite kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. Näiteks see, mida inimene õhtul sõi või mõeldes milline oli veetemperatuur
Kasv ja generatsioonide vaheldumine on ka muutuvad suurused, väiksed kasvavad palju kiiremini. Toitainete ülesvõtmise ja vabastamise kiirus. Pikoplanktoni arvele langeb 50-80% lämmastiku ülesvõtmisest. Veesambas enamuse produktsioonist annavad väiksed organismid. Kuna org arvukus ja keha suurus on pöördvõrdelises sõltuvuses – väikseid rohkem kui keskmisi jne. Kiskjate tarbitav saaklooma toiteväärtus peab piisavalt kõrgem olema, et kiskja saaks tema püüdmisest ja söömisest energeetilist kasu. Mida suurem on kiskja, seda vähem on neile sobivaid saakloomi (hunt hiir). Seejärel suutäie suhe konsumendi suurusesse ……………………………………………………. Tarvitatakse toiduks organisme. Sinivaal toitub krillist!!! Aga see-eest on krilli palju – erand! Tavaliselt on kindel suhe – 10:1 või 100:1 lineaardimensioonis. Surnud ainest toitujatele on tähtis ka toiteväärtus + suurus.
Lahjendusefekt Grupi valveloleku sõltuvus grupi suurusest ei seleta paraku aga väga suurte gruppide otstarvet, sest teatud isendite arvust alates kasvab grupi keskmine valvelolek uute isendite lisandudes liiga vähe, et sellel oleks valikulist väärtust. Meenutagem siinkohal ka neljandas peatükis toodud näidet turvameestest. Mis siis on ikkagi hiigelsuurte linnuparvede, pühvlikarjade jne mõte? Mida suuremasse gruppi isend kuulub, seda väiksem on tõenäosus, et kiskja ootamatu rünnaku puhul just tema langeb rünnaku ohvriks. Sellist puhtalt matemaatikal baseeruvat efekti nimetatakse grupi lahjendusefektiks. Kui loom on näiteks 100-liikmelise karja liige, peaks tal teoreetiliselt kümme korda "julgem" tunne olema kui 10-liikmelise salga liikmena. Lahjendusefekt on eelis, mida eluslooduses ilmselt kasutatakse väga sageli. See seletab mitmeid esmapilgul raskesti mõistetavaid käitumisi. Näiteks jaanalindudel esineb veider
ainevahetusliku vee tekitamine, oluline loomorganismidele, kes vett (koiliblikad) ei tarbi või peavad olema pikka aega ilma veeta (kaamel teeb ainevahetust vett ja väljahingatavas õhus praktiliselt vett pole. Kehakaalu kiirel langetamisel vabanevad lipiidides talletunud hüdrofoobsed mürkained, mis võivad põhjustada eluohtlikke mürgistusi. Kaalukaotustempo on normaalne 200g/nädalas. Ligimeelitav funktioon. Lipiidide kõrge energeetiline väärtus muudab nad toiduna ahvatlevaks. Kiskja sööb esmajärjekorras ära varulipiidide rikkad kehaosad. Lenduvad rasvhapped annavad isuäratava lõhna (lihaküpsetamine, küpse liha lõhn). Enamus inimesi eelistab rasvasemaid toite. Lisaks võib mainida pruuni rasvkudet, mis toodab 9 ainult sooja. Pruunis rasvkoes on ATP süntees blokeeritud. Talveunest ärkavatele pisiimetajad. Imikud. Vahad (kuuluvad lihtlipiidide alla). Jaotus: taimsed vahad (taime pindu kattev vahakiht,
kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine b) Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile. Näiteks: · mesilaste ründamine üksik mesilane sureb, aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis) emalind teeskleb vigast, et meelitada kiskja poegadest eemale. c) Kunagi ei saavuta kohastumus täiuslikkust, kuna keskkond muutub kiiremini kui organismid. d) Kasulikud muutused ühes plaanis, tingivad järelandmisi teises plaanis Näiteks: antiloobid kiire start on kohastumus (kerge kehakaal vastavad lihased), samas vastupidavus aga vilets. LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine
moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda. Ühe tiigi karpkalad. Ühe metsa kuused. Kui isendite arvukus on püsiv, on tegemist stabiilse populatsiooniga. Kasvavas populatsioonis arvukus tõuseb, kuna sündimus ületab suremuse. Kahaneva populatsiooni puhul arvukus langeb, kuna suremus ületab sündimuse. Populatsiooni perioodilisi muutusi ajas nimetatakse populatsioonilaineteks. Näiteks kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. · Tee graafik järgmiste andmete põhjal: Aasta Jänes Hunt Metskits 1995 550 325 400 2000 350 375 420 2005 250 450 415 17 Ø Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist.
naiseks. Eideke kohkus. Ütles Miinale et ta ajab lolli juttu ja eks ta siis ise tea mis teeb, kui kunagi vavatüdrukuks jääb ja keegi naiseks ei võta. Miina tõusis, pani voki nurka ja ütles, Eit seda lootust jäta jälle. Parem elan vaesuses üksi elada kui külluses niisugusega koos, keda mu süda ei jõua armastada ega austada. Tema viisaka kombe eest ei anna ma mitte poolt punast kopikat. Meie ees on ta päris lambatall, aga seestpoolt kiskja hunt. Ma olen näinud kuidas ta äärepealt oleks ühele mehele kirvega pähe löönud. Mina talle naiseks ei lähe tulgu, mis tulgu ütles Miina. Miina ja Riina hakkasin magama minema. Riina aga läks pööningule, kus sulase ase oli. Ase oli tühi. Riina süda ei andnud tütre jutusuhtes rahu, ta oli ka kuulnud Hinnu liikumas, aga ta arvas et käib lihtsalt veskivahet. Eidel tuli meelde üks imelik lugu, kui ta kunagi Hinnu kutsuma oli
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus. Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Kasvav populatsioon populatsioon, milles sündimus ületab suremuse Karnivoor kiskja. Loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liikide organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega) Lagundaja desturent
elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Metsnugis Metsnugis on meie metsade tavaline kiskja. Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on kollakas kuni oranzikas laik, mis ulatub ka esikäppadeni. Keha alaosa on neil heledam kui ülapool Jalad on tumedamad. Talvel on neil tallad karvased. Metsnugis on poole meetri pikkune ja kuni pooleteise kilo raskune. Metsnugis on levinud kogu Euroopas v.a. Skandinaavia põhjaserv ja Hispaania. Ida suunas on levinud Obi jõe taha. Eestis on laialt levinud nii mandril kui ka saartel, kokku umbes 4000 looma.
muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse - üleeile kell 12.30 oli isikul koosolek; üleeile kell lõuna paiku isik kukkus ja murdis jalaluu jne. Jne Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Semantilisel teabel on tõeväärtus - kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks - tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest: * automaatne - kas talvel on külm? * arutlev - kas modellid teenivad palju raha? 65. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Mittedeklaratiivne mälu on seotud reflektiivsete motoorsete ja tajumuslike oskustega. Materjali esiletoomine on mitteteadlik
laiema piirkonna kohta). Kooslused arenevad suksessioonidena (teatud kindlad arenguetapid) ja jõuavad kliimakskoosluseni (Eestis okaspuumetsad). Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra arendasid 1925-1926 üksteisest sõltumatult välja matemaatilised meetodid populatsioonide dünaamika uurimiseks. Lotka-Volterra võrrandisüsteem kiskja ja saaklooma populatsioonide arvukuste vastassuhteid kirjeldav diferentsiaal-võrrandsüsteem nt jänese arvukus ja ilvese arvukus tulev teatava hilinemisega järele (ideaalse olukorra kirjeldus, tegelikus looduskeskkonnas on aga palju lisategureid (nt keskkonnatingimused, fakt, et ilvesed söövad ka muud jne), mida tuleb arvestada). Sellest hiljem palju arendusi. August Thienemann (1882-1960) Saksa päritolu hüdrobioloog
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
suure viljakusega. Peremees on vajalike tõrjeviisidega näit. linnud ja liivavannid, suslikud söövad pujusid. Parasitismi liike on veel väga palju, kuid kõiki ei ole vajalik käsitleda, nähtuse olemus peaks selge olema. 1.2 Organismid Kisklus, röövlus, episitism, predatsioon. Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Antagonismi iseloomulik juht üks loom (predaator, röövloom) sööb teisi (saakloomi). Kiskja võib ise olla ka mõne teise liigi saakloomaks. Sel viisil moodustub toiduahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Näiteks võivad taimtoidulisi loomi söövad väikesed kiskjad olla saakloomaks endast suuremale kiskjale. Kisklus ei ole iseloomulik ainult selgroogsetele. Kisklus on tavaline okasnahkseil, ämblikulaadseil, putukail. Kisklus reguleerib saakloomade arvukust. Haigete loomade ärasöömine parandab saakloomade populatsiooni tervislikku seisundit, nõrkade ja väikeste
Vanus: alates 4. eluaastast Osavõtjad: 8 või rohkem mängijat Mängu käik: Juhendaja või üks rühma liikmetest on põder, kes näksib maast mustikavarsi. Teised osalejad on jahtipidavad kiskjad, näiteks hundid. Hundid on ringis ümber põdra (umbes 10 m kaugusel) ja üritavad talle märkamatult lähemale pääseda. Reeglid: See jahtija, keda põder märkab liikuvat, langeb mängust välja (või läheb tagasi algpunkti). Mäng lõpeb, kui mõni kiskja pääseb põtra puudutama. INTERVALLIMÄNG Eesmärgid: õpetama eristama linde, putukaid ja loomi, kinnistada erinevaid liikumisviise, arendada tähelepanu. Vanus: 4-5 a Vahendid: mängukaardid Mängu käik: Mängijad jooksevad väljakul läbisegi. Korralduse peale võtab igaüks põrandalt ühe kaardi, millel on pilt allpool. Õpetaja nimetab ühe elusolendirühma, nt putukad. See rühm võib puhata, teised jooksevad edasi. Õpetaja mänguande peale asetavad puhkajad kaardid jälle maha
Teamst nähti suhteliselt varast homo erectuse esindajat).Peale teda on leitud ka uusi leide ( homo egaster ( 1,9-1,4 milj a) , see hominiid , kellest alates on areng läinud homo erectuse suunas) . Jaava saarelt leiti ka tööriistu , kuid pakuti välja , et nad kasut bambusest tööriistu . Homo ergasteride ja Homo erectuste juures on selgeid märke , et nad on toitunud lihast. Homo erectused ilmselt jahti ei pidanud ,lasid kiskjatel toitu hankida ja siis ajasid kiskja massiga minema. On ka pakutud , et suurem lihatarbimine võis kaasa tuua aju arengut . Homo erectused kasutasid ka tuld , mis viitab võimalusele , et nad küpsetasid liha ja , et nad küpsetasid ka mugulaid . See on küll aga vaid teooria. Nariokotome poisi luustiku alusel võib väita, et nad ei rääkinud. Suhtlesid ilmselt küll , kuid klassikaline inimkõne oli tundmatu. Homo erectused on siisk I Aafrikas kujunenud , kuid suhteliselt varakult laiali rännanud
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Õige-õige väide võib olla ebatõene. Tõene/väär-Kas tegelikkuses eksisteerib või mitte, kas vastab tegelikkusele Selleks et pidada head kõnet peab: tuleb teada mida öelda; esitada seda järjepidevalt; andma sõnalise vo...
See tekib vasemaagi murenemisel. Malahhiit kaitseb kurja silma, nõiduse ja kurjade vaimude eest ning on võimas tundekeha puhastaja. Malahhiit on vasemaak, mille liigne kogus võib osutuda mürgiseks. Kuid lihvitud kivi kandmine on täiesti ohutu, seega on toksilise annuse saamine välistatud. Saakal (lk 349) - EdelaAasias, PõhjaAafrikas ja Balkanil elutsev väiksematest loomadest ja raipeist toituv punakaskollane koeralaadne kiskja. Kümnes raamat Horemheb oli Kusimaalt tagasi jõudnud. Sinuhe läks tema juurde ning sai teada, et vaarao oli Horemhebi asemel pisikese priske poisi pealikuks teinud. Nad läksid Krokodilli saba kõrtsi ning ka Horemhebil võttis ''krokodillisaba imejook'' jalad alt. Järgmine päev kuulutas vaarao ennast Ehnatoniks, Atoni soosikuks, et kõrvaldada oma nimest Amoni neetud nimi. Toimus suur mäss, kus tapeti üksteist ja lõpuks oli Teeba taevas tulekahjude lõõmast punane
Sellest jutust peale hakkas Päärn sisimas muretsema Miina pärast. Päärn läks laupäeval kõrtsi ja peale seda mõisa Miina järgi valvama. Päärn nägi, et opmann jõi ennast täis, suitsetas, imetles ennast ja läks Miina ukse juurde ja lõi selle maha. Päärnal oli võetud igaks juhuks murtud võsast ka üks paks oks, kuid mille ta kahjuks aknast sisse ronimisel kaotas. Päärn nägi, et opmann tahab Miinale halba teha ning kargas opmannile nagu kiskja selga ja peksis teda. Ta leidis ka akna alt oma kaika ja peksis teda sellega. Opmann nägi vilksamisi veel Päärna nägu ja kukkus siis pärandale maha. Opmann oli oimetuks löödud. Miina ehmatas, et äkki opmann suri ära, kuid lõpuks kuulis ta kerendusega, et opmann norskab. Miina käskis Päärnal ära minna, sest muidu võib tekkida tal pahandusi. Järgmine päev, lõuna ajal ärkas opmann üles ja rääkis Miinale lõigest, mis eelmine õhtu oli toimunud. Opmann
Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puuskulptuure jne. Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid. 1904. aastal leitud Oslo lähedal Osebergis laevamatus, mis oli toimunud 9.sajandi keskel. Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead. Puust loomapea, mis on viikingilaeva detail. Puustskulptuur- nikerdatud käsitsi puidust, leitud Taanist. Kujutatud on maski, mis tõenäoliselt on kaitseks kurjade vaimude eest. Viikingite maja peegeldab väga täpselt seal elanud ühiskonda. Maja on viikingi laeva kujuga ja ovaalsete külgedega ning umbes 30 kuni 50 inimeset elasid koos ühes majas. Nende sekka
Sellest jutust peale hakkas Päärn sisimas muretsema Miina pärast. Päärn läks laupäeval kõrtsi ja peale seda mõisa Miina järgi valvama. Päärn nägi, et opmann jõi ennast täis, suitsetas, imetles ennast ja läks Miina ukse juurde ja lõi selle maha. Päärnal oli võetud igaks juhuks murtud võsast ka üks paks oks, kuid mille ta kahjuks aknast sisse ronimisel kaotas. Päärn nägi, et opmann tahab Miinale halba teha ning kargas opmannile nagu kiskja selga ja peksis teda. Ta leidis ka akna alt oma kaika ja peksis teda sellega. Opmann nägi vilksamisi veel Päärna nägu ja kukkus siis pärandale maha. Opmann oli oimetuks löödud. Miina ehmatas, et äkki opmann suri ära, kuid lõpuks kuulis ta kerendusega, et opmann norskab. Miina käskis Päärnal ära minna, sest muidu võib tekkida tal pahandusi. Järgmine päev, lõuna ajal ärkas opmann üles ja rääkis Miinale lõigest, mis eelmine õhtu oli toimunud. Opmann
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
Paljud neist liiguvad ringi karjadena ning on omakorda toiduks arvukatele kiskjatele. Savannide lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused kuhilad. Termiidid prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest. Koala elab Austraalias, sööb vaid eukalüptilehti Emu suur lennuvõimetu lind Sebra tüüpiline savannide loom Lõvi elab peamiselt Aafrikas Hüään pikkade jalgadega hundisuurune kiskja Aafrika elevant nüüdisaja suurim maismaaloom Must ninasarvik elab Aafrikas, ei ole tegelikult must. Gnuud sõralised, kes rändavad ringi karjadena INIMTEGEVUS Aafrika savannid on ühed vanimad asulad. Rannikualadele on kerkinud tänapäeval aga suured linnad ja linnadtumise käigus on savanni põlislanikke vähemaks jäänud. Üheks tuntumaks põliselanike hõimuks on masaid. Põlluharimisega tegeletakse vähem ja põllukultuuride saagikust vähendavad sagedased põuad
Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... *** Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. *** Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. *** Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. *** Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. *** Vaikijast võib arvata kõike. *** Kahjurõõm on kadeda hinge toit. *** Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. *** Ka tegemata tegu võib teha muret. ***
juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13. 1) Happesademed, 2) osoonikihi hõrenemine, 3) kasvuhooneefekti süvenemine. 9.14. 1) Elupaikade hävimine, 2) küttimine, korjamine, väljapüüdmine vm. Muutused ökosüsteemides mõjutavad inimese tegevust. Lendorav, euroopa naarits. 9.15. Muutus: heitgaaside (süsihappegaas, vingugaas) hulga suurenemine. Tagajärg: soodustavad sudu tekkimist. 73 9.16
Nisade arv vastab tavaliselt poegade arvule. Piimaga toidetakse poegi senikaua, kuni neil arenevad hambad, siis hakkavad pojad järk-järgult tavalisele toidule üle minema. Imetajate mitmekesisus Ürgimetajad kõige algelisem imetaja, sigib munadega. Alamimetaja pärisimetajast alamal tasemel imetaja, kelle vastsündinud pojad arenevad spetsiaalses kukrus. Pärisimetaja kõige kõrgemal arengutasemel imetaja, kelle järglased arenevad emakas. Kiskja imetaja, kes toitub teistest loomadest või nende laipadest. Segatoiduline imetaja, kes toitub rohelistest taimdesest ja nende viljadest, kuid ka väiksematest loomadest. Putuktoidulised imetajad, kelle põhitoiduks on väikesed loomad, sealhulgas putukad. 47 SELGROOTUD KÄSNAD
juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13. 1) Happesademed, 2) osoonikihi hõrenemine, 3) kasvuhooneefekti süvenemine. 9.14. 1) Elupaikade hävimine, 2) küttimine, korjamine, väljapüüdmine vm. Muutused ökosüsteemides mõjutavad inimese tegevust. Lendorav, euroopa naarits. 9.15. Muutus: heitgaaside (süsihappegaas, vingugaas) hulga suurenemine. Tagajärg: soodustavad sudu tekkimist. ÖKOLOOGILISED TEGURID abiootilised tegurid biootilised tegurid elukeskkond kliima organismid 74 9.16
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
päevasel ajal, joogireziimist kinni pidamises ja füüsilise koormuse vähendamises palaval ajal. 3.8 Ohtlikud mereloomad, kalad ja linnud. Oht elule ja tervisele võib tekkida nii loomade kallaletungi korral kui ka nende tarvitamisel söögiks (mürgitus). Mereloomadest võivad olla ohtlikud: jääkaru, kasatka, morsk, mõnda liiki meduusid, meremaod, osa molluskeid teatud kalad ja linnud. Jääkaru on küllaltki agressiivne, igavesti näljane kiskja. Elab põhjapoolkera arktilistes rajoonides. Relvata inimesele ei tõota kohtumine temaga midagi head. Eemale võib teda peletada raketipüstoli lasuga või mõne muu pürotehnilise vahendiga.. Grupp inimesi võib kollektiivse kaitse eesmärgil tekitada ootamatut kära. Kuid mõne aja pärast võib ta tagasi tulla. Seepärast peab ümbrust kogu aja hoolega jälgima. Jääkaru liha kõlbab söögiks, peale maksa. Kasatka on suur vaalaline kiskja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
