talupoja elu jne. Nt laulutüübist ,,Võta naine töölt": Naist võta argipäeval: siga pestakse mõnikord pühapäevakski puhtaks. Üksikuist jutuliikidest on vanasõnadel ja kõnekäändudel olnud kõige elavam ainevahetus kindlasti naljanditega. Üpris palju paralleele on ka loomajuttudega, samuti juttudega rumalast kuradist, üsna vähe aga imemuinasjuttudega. Näiteks motiiv hunt lambanahas esineb vanasõnas Pealtnäha vaga lammas, seest kiskja hunt. Tuge on saanud see motiiv Piiblist, kuid paralleel on ka loomajutuga, kus lambanahas hunt tapab lambaid, karjused tapavad hundi jne. (A. Krikmann ,,Sissevaateid folkloori lühivormidesse" lk 116117)7 6 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri 7 A. Krikmann 1997 ,,Sissevaateid folkloori lühivormidesse" Tartu Ülikooli kirjastus Vanasõnad on kõikjal meie ümber: igapäevases kõnes, televiisoris, reklaamidel.
Konsurmeerib organeid aga jätab saaklooma ellu Parasiidid + parasitoidid – 10% maakera liikidest. Parasiidid munevad munad saakobjekti (enamasti vastse) sisse (enamus putukad). Nt: herilane muneb liblika nuku sisse, liblika asemel väljub nukust herilasi. 3. Toit on paigal, tarbja liigub Strateegia, mis on omane herbivooridele ja pmst kõikigele – NÄKITSEJA. Näkitseja tarbib tükikesi saagist. Nt: Gomodo varaan (maa suurim sisalik) – kiskja rebib kitselt tüki küljest, seejärel jälitab, kuni sureb ja tarbib ülejäänu. Nt: Põder näkitseb pajupõõsast. LETKA-VOLTERRA TÜÜPI KISKJA-SAAKLOOM VÕRRANDSÜSTEEM Matemaatikud modelleerisid diferentsiaalsüsteemi abil bioloogilisi interaktsioone. Üksiku popultasiooni piiratud kasvuvõrrand: dN/dt = rN ( 1 – N/K) rN: paljunemisest tekkiv kasv (pidurdav takistus) 1 – N/K: liigisisene konkurents
Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud 5 kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü
Kuna üksikud hundid on karjale tõsised toidukonkurendid, tapetakse nad võimalusel karjade poolt. Mõnikord rünnatakse ja tapetakse (ning süüakse) ka karjakaaslasi. Talve tulles ja toiduolude halvenedes lähialade hundikarjad liituvad, et oleks lihtsam saaki tabada. Ka liitkarjades on hierarhia kindlalt paigas kuid selline suur kari jaguneb kevadel jälle väiksemateks. Saagikülluse ja/või huntide vähesuse puhul karjade liitumist talvel ei toimu. Hunt on väga plastiline kiskja, kes kiiresti kohaneb muutunud elutingimustega. Toitub nii selgrootutest (putukad, limused) kui ka selgroogsetest loomadest (kahepaiksed, roomajad, närilised sh kobras, jänesed, linnud, kährikud, rebased ja uluksõralised. Sööb ka raibet. Eestis peamisteks toiduobjektideks metssiga ja metskits. Elupaigana eelisatavad vähese inimmõjuga alasid: metsa, raba, sood, tuulemurdu, kuid saavad edukalt hakkama ka suure inimasustuse ja mõjuga piirkondades.
arengumaad, loomadest näiteks rebased). Kahaneva populatsiooni arvukus ületab langeb, sest suremus ületab sündimuse (näiteks soome-ugri rahvastest liivlased ja üldse Ida-Euroopa maade rahvad, loomadest must-toonekurg, panda, jääkaru). Populatsiooni, mille sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nimetatakse stabiilseks populatsiooniks (näiteks Rootsi, Norra) 7. Populatsiooni arvukuse ulatuslikke perioodilisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. Näiteks kiskja (ilves) ja saaklooma (valge jänes) populatsioonide arvukus on teineteisest sõltuvuses populatsioonilained tulenevad nende liikide omavahelistest toitumissuhetest. 8. Ökosüsteemi troofilistest tasemetest võib koostada ökoloogilise püramiidi. Iga järgmise astme tarbijate biomass ja selles sisalduv energia on eelmise taseme omast ligikaudu 10 korda väiksem. 5000 kg tootjad (rohelised taimed) -> 500 kg I astme tarbijaid (rohutirtsud) -> 50 kg
Harilikult ei luba mära esimestel päevadel pärast sündi kedagi pojale lähemale kui kolm meetrit. Juhttäkk hoidub tavaliselt poegiva emaslooma lähedusse ja kaitseb teda vajaduse korral. Kui vastsündinut ähvardab oht (kõige sagedamini võivad teda ohustada hüäänid, kes hulguvad ringi kabjliste ja sõraliste vastsündinud poegi otsides), peitub mära koos varsaga tabuuni keskele ja kõik selle liikmed võtavad osa tema kaitsmisest, kihutades kiskja minema. Märal sünnib poeg tavaliselt iga 2-3 aasta järel, kuid 15% emastest poegib igal aastal. Märad on sigimisvõimelised kuni 15.-18. eluaastani. SEBRADE HÄVITAMINE Ajaloo jooksul on valge inimese poolt palju Aafrika savanniloomi kütitud lihtsalt lõbu pärast. See on toonud kaasa loomade arvukuse vähenemise. Tihti ei võetud tapetud sebralt kaasa muud kui vaid saba kärbsepiitsaks. Hilisemal ajal on
Mikroevolutsioon Mikroevolutsiooi uutused viivad uue liigi tekkele. Muutused toimuvad populatsiooni tasandil. Mikroevolutsiooni materjal: 1) Uued alleelid (mutatsioonid annavad esmase päriliku muutlikkuse väheses hulgas, kuna enamus mutatsioone on kahjulikud ja sageli ilmnevad pöördmutatsioonid. Organismidel mitmeid võimalusi mutatsioonide mõju vähendamiseks. Geenivool e. geenisiire- uute isendite sisseränne, kes ristuvad kohapealsetega) 2) Olemasolevate alleelide sageduse muutus (geenitriiv- väiksemates populatsioonides jääb juhuslikult ellu juhuvalim. Näiteks looduskatastroofide korral. Ellujäänud isendid kujundavad konkurentsivabades tingimustes uued põlvkonnad. Rajajaefekt- populatsioonist eraldub isendite grupp juhuvalimina ning uues levilas ...
kulgu. Üks antibioosi vorme. Kokkusaamise Lahus elu korral korral A B B A - 0 0 0 Kisklus röövlus, epistism, predatsioon. Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus reguleerib saakloomade arvukust. Kiskja ja saaklooma areng on vastandlikud: Kiskja areng lähendab neid saakloomaga terav nägemine, kuulmine, haistmine, reageerimiskiirus. Saaklooma kohastumine viib kiskja võimalikule vältimisele peitevärv, hoiatav ning ehmatav värv, väledad jalad. Kokkusaamise Lahus elu korral korral A B B A + - 0 16 - Parasitism e nugilisus
Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. Toitumine - Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 7–8 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne. Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune
Mõeldud-tehtud. Ta sai seal kaupmehe ametit pidades kenakese summa kokku ja kavatsest teist korda Gineasse purjetada, kuid selle reisi ajal ründasid neid piraadid ning Robinson võeti vangi ja temast tehti kapteni isiklik ori. Siiski õnnestus tal ühe mauri Xury abiga kahe aasta pärast põgeneda. Veel enne, kui nad kohtasid portugali laeva, missuundus Brasiiliasse, tuli neil tegemist teha metslastega, kes andsid neile juurikaid, viljateri ja vett. Vastutasuks tappis Xury ühe kiskja ja Robinson andis selle metslastele. Pärast pääsemist sõbrunes ta laeva kapteniga. Brasiilias rajas Robinson oma väikese istanduse. Ja ehkki ta oleks võinud seal tasapisi väga rikkaks meheks saada, tahtis ta sündmuste käiku kiirendada ning otsustas Aafrikasse orjade järele sõita. Sellest sai aga tema elu õnnetuim reis. Laeva tabas kohutav torm ja laev hukkus ning koos sellega ka kogu meeskond, välja arvatud Robinson Grusoe. Ta ujus üksikule saarele. Järgmise päeva
Impressionism ehk muljetekunst 1. pr.k. impression ,,mulje". Fotograafia leiutamine 19.saj. esimesel poolel oli eelduseks uue kunstivoolu-impressionismi sünnile.Loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest.Viimane tõuge sünniks maalimine vabas õhus. 2. Eelkäijad-Goya, Delacroix, Constable, Turner. 3. Kunstnike töid ei võetud vastu ametlikele kunstnäitustele, sellepärast Nadari ateljee 4. Edouard Manet-sokeeris maalimisviisi ja teoste vabameelse sisuga, parodeeris Tiziani 5. Maalide ülesehitus-varem läbimõeldud ja tasakaalukas, nüüd haarati juhuslikke lõike ümbritsevast, maalidele ei otsitud enam sisu, maaliti tavalisi esemeid (maastikud, linnavaated, omaaegsed inimesed). 6. Claude Monet- ei maalinud mitte niivõrd objekte, vaid valgust ja õhku, mis neid ümbritsesid (vaated erinevatel päevadel ja kellaaegadel). 7. Auguste Renoir-maalid on loodud erilise maheduse ja pehmusega, nt."Tütarlaps ...
Linnas sünnivad rebasekutsikad sageli kuuris. Ühte urgu kasutab sageli mitu põlvkonda. Urul on alati rohkem kui üks väljapääs (kuni viis), et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda. Peaurgu ühendavad teiste puhkepaikade, lemmikjahimaade ja toidupanipaikadega käigurajad. Tavaliselt viib rebane pojad uutesse urgudesse sedamööda, kuidas nad suuremaks kasvavad. Kui rebasel parajasti poegi ei ole, ei puhka ta urus, vaid lagedal maal rohus või võsas, et saaks märgata kiskja lähenemist. Rebase eluviis on öine või videvikuline. Jahti alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Käpad on pikamaajooksuks kohastunud nagu koeralgi: varvaste 4 padjandid on kõvad ning küünised on pidevalt väljas ja lõikuvad maasse.
Otsesed põhjused a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine 1 suur populatsioon on parem demograafilise juhuslikkuse puhuks, väiksed katastroofiliste sündmuste (tulekahju, haigused) puhuks. Kaudsed põhjused Kui populatsioon on fragmenteerunud, võivad teda ohustada mitmed tegurid: Demograafiline stohhastilisus e. juhuslikkus (ei leia partnerit, kiskja rünnak jt.) Keskkonna stohhastlisus (ilmastiku varieeruvus), kliima muutused Geneetlised põhjused, kasvav homosügootsus Looduslikud katastroofid 2. loeng (slaid) 8. Kohastumise mõiste Kohastumine on mitmeastmeline muutustega järkjärguline protsess, mis algab muutustega üksikute isendite nukleiinhapete struktuuris ning lõpeb populatsioonile,
Kommensalism Ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kahju ega kasu. Näiteks klaaskäsna veenusekorvi sees elavad vähid, kes on seal sees kaitstud. Parasitism Parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees. Peremees saab ainult kahju. Näiteks paeluss soolestikus Herbivooria ehk Taimtoidulisus Taimtoidulise looma ja taime vahel. Ainult loom saab kasu. Näiteks maipõrnikas ja kask Kisklus Kiska ja saaklooma vaheline suhe. Ainult kiskja saab kasu. Näiteks lõvi ja antiloop, prantslane ja konn jne. 13. Ökosüsteemi mõiste. Biotsönoos, ökotoop. Ökosüsteemi iseloomustavad tunnused. Ökosüsteem Isereguleeruv seostatud tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond. (Näiteks järv, meri, niit, metts, raba, park, kõrb, akvaarium) Seega koosneb ökosüsteem: Elukooslusest ehk biotsönoosist - Omavahel seotud organismide kogum, mis
Enne areenile minekut treeniti gladiaatoreid koolides. Roomlased rajasid gladiaatorite koolid. Üks gladiaator oli relvastatud kiivri, nelinurkse kilbi ja mõõgaga, teine kandis teravat kolmharki ja võrku. Võideldi elu ja surma peale. Kui võitlus lõppes haavata saamisega pidi publik otsustama allajäänu saatuse. Enamasti nõudis rahvas tema surma, andes sellest märku allapoole pööratud pöialdega. Amfiteatris võis näha ka võitlusi inimese ja kiskja vahel. Kui algul olid gladiaatorite võitlused tagasihoidlikumad, siis aja jooksul muutusid need üha suurejoonelisemaks. Loomulikult nõudsid võitlused palju raha, kuid rahvas ootas valitsejalt leida ja vaatemänge ning keisrid, kes ei tahtnud allumatute seas rahulolematust esile kutsuda, oli valimis rahva soove täitma. Gladiaatorite võitlusi vaatasid rikkad ja vaesed, vanad ja noored, mehed ja naised. Vaid vähestel tuli mõttesse pidada neid liiga metsikuks ja julmaks. Rooma arhitektuur
- Seisneb nii liikidevahelises kui ka liigisiseses konkurentsis - Hullem on liigisisene, sest sama liigi isendid vajavad elamiseks täpselt samu resursse Konkurents - OTSENE organismid võitlevad omavahel - Näited: SAMAST LIIGIST ISENDITE VAHEL - kakupojad üritavad üksteist pesast välja trügida ; isahirved võitlevad emaste tähelepanu pärast ; hundid võitlevad territooriumi või toidu pärast - ERINEVATE LIIKIDE VAHEL - kiskja ja saaklooma suhe ; parasiidid ja peremehed - KAUDNE isendid ei mõjuta üksteist otseselt, kuid konkureerivad sama resursi nimel - Näide: Üks isend sööb kõik ära, teine jääb seetõttu tühja kõhuga ; lõvid ja gepardid söövad samu saaklooma liike. Kui lõvisid on palju, jäävad gepardid nälga. Looduslik valik populatsioonis - Populatsioon ehk asurkond on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad
organismid õigetele astmetele. Veetaimed → vee selgrootud → lauk (veelind) → roo-loorkull 2.4. Kes on selles biomassi püramiidis tipptarbija? Roo-loorkull Ülesanne 3. 3.1. Mitu grammi konni peaks kährik sööma, et ta biomass suureneks 100 g võrra. 3.2. Kährikud söövad ka mustikaid. Miks peab kährik sööma mustikaid märksa rohkem kui konni, et kaalus 100 g juurde võtta? --- 35 Ülesanne 4. 4.1. Uuri ülesande graafikut, mis kujutab saaklooma ja kiskja arvukuse muutusi ajas ning vasta seejärel küsimustele. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Graafik: Saaklooma ja kiskja arvukus. 4.2. Kumb liik on kiskja (A või B)? 4.3. Kuidas muutub kiskja arvukus, kui saaklooma arvukus suureneb? 4.4. Mitu liigi A esindajat elas antud piirkonnas aastal 1900? 4.5. Kirjuta kaks tegurit, mis võivad mõjutada liigi B arvukust. Ülesanne 5. Ülesanne lahendamiseks õpetaja abiga. 5.1
umbes 500 gr ja on vähemalt 30 cm pikk. Söögiks kasutatakse umbes 30 % homaarist. Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki, kes on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja ameerika homaarid Atlandi lääneosas. -ameerika homaar (Homarus americanus) -euroopa homaar (Homarus gammarus) KRABI Krabi elab nii soolases kui ka magedas vees . See võitlushimuline ja osav kiskja redutab tavaliselt kivistel aladel , vetikate keskel ja kaljulõhedes . Kui krabi jalg juhtub viga saama , siis hülgab ta oma jäseme ,mis kasvab kolme kestamisaja vältel tagasi. Krabil on kumer koorik ning tagakeha on kõverdunud rindmiku alla. Ehkki krabil on vähe liha , on veerand tema kehast söödav , sealhulgas keha ,jalad ,sõrad , maks kui ka koorikualune kreemjas aine. Lahja valge liha on kiuline ja maitsev. Ligi 4000
üleraiumine ning metsa keskmine vanus kahaneb iga aastaga. Lendoravale sobilikud vanad metsad paiknevad mosaiikselt ning kui saarekesena säilinud lendoravale sobiv koht läheb raiesse, siis on tal üsna raske ellu jääda. Kui lendorav ka raie käigus ellu jääb, siis uut kohta endale leida on üsna keeruline. Pesapaigaks sobiva vana haava leidmiseks tuleb tal mitu kilomeetrit ekselda. Ja kui ta niimoodi ringi liigub, võib ta kergesti mõne kiskja toidulauale sattuda. Võimsad 6070 aasta vanused vanad haavad ("metsahuntid"), mis on lendorava seisukohalt olulised, raiutakse lihtsalt maha, kuna metsameeste silmis on haab metsaumbrohi, mis ei lase oma laia võraga metsamajanduslikus mõttes väärtuslikul puul kasvada. Pealtnäha sobilikud vanad metsad võivad siiski olla lendorava poolt okupeerimata, kui nad on ümbritsetud avatud maastikuga (järved, märgalad, lageraie alad või põllud). Seega
Eestit suhteliselt ühtlaselt. Kõige vähem on ilveseid Saaremaal, kõige rohkem aga Pärnu-, Lääne-Viru ja Valgamaal. -4- Eluviis Ilves on hämarikuloom ja kiskja. Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku. Ohu korral ronib ilves küll puu otsa, kuid mitte eriti kõrgele. Toitumine: Tema peamised saakloomad on metskits, jänesed ja rebane. Kui õnnestub, ründab ta ka metsseapõrsaid, närilisi ja hirvlaste tallesid ning maapinnal tegutsevaid linde. Saagi lohistab tabamiskohast alati eemale, kuni mitu sada meetrit, enne kui selle ära sööb või peidab näiteks lume alla
Ajalookroonikad Näidendid, põhiliselt 14.-15- sajandi Inglismaa, aeg, kui Inglismaa oli jagunenud väikesteks feodaalriikideks. Sinna sisse jäi Rooside sõda (Saja aastane sõda). Aeg, kus valitses Tuudorite dünastia. Ajalookroonikate kaudu avalduvad Shakespeare vaated poliitikale. Saab aru probleemidest pooldab ühtset keskvõimu. Ajalookroonikate tegelased on reaalselt elanud inimesed. 3 olulisemat: 1. Richard III valitseja, kes on troonil mõrvade abil, olemuselt kiskja, süvendab anarhiat 2. Richard II tahtejõuetu, ärahellitatud, arvab, et ta on oma võimu saanud jumalalt, peab end suureks valitsejaks, kui on mängukann õukonnas, seetõttu jääb ka võimust ilma. 3. Henry V peaaegu ideaalne valitseja, eelkõige valitseb rahvale toetudes, lihtne, julge, energiline, saab selgelt aru, et juhi roll ei too mitte kaasa õigusi, vaid ka kohustused ja vastutused rahva ees. Kurbusega
Kasse tunti juba 7000 aastat tagasi. Egiptlased uskusid, et kassid on pühad loomad, ja kui oli tulekahju, siis kasse päästeti esimesena. Vanaajal ei olnud kodukasse, vaid olid ainult metsikud kassid. Vanaaja inimesed tüdinesid ära hiirtest, sest hiired sõid nende toite. Inimesed hakkasid metsast kasse koju viima ja neid kasvatama. Kahjuks, kui kassid suuremaks said, jooksid nad enamasti tagasi koju. Kodunemisprotsess võttis aega, aga varsti olid kassid kohanenud inimestega. Kass on kiskja ja kaslane. Kassidele ei meeldi vesi. Neil on väga hea haistmismeel ja nende kõrvad suudavad tabada ka kõige vaiksemaid helisid. Nad on head ronijad, nad püüavad närilisi ja madalalt lendavaid linde. Jooksuajal isased kassid uluvad, et emaste tähelepanu võita. Kui inimesel on kass, siis peab ta kassile korralikult süüa andma, muidu muutub kass metsikuks, ja hakkab linde ja närilisi püüdma. Kui kass on heas tujus, siis ta nurrub ja hõõrub end vastu inimese jalasäärt. Kui kass
55 8 TAKSONOOMIA SubCL diapsida (linnud, krokodillid, sisalikud, ussid ja sugulased) InfraCL Archosauria (linnud ja krokodillid) VAATA TAKSONOOMIA Nr O Crocodylia LEVIK: vee-eluviisiga, troopikas LIIKIDE ARV: 24 liiki PALJUNEMINE: EHITUS: - kiskja - suured - jõulised lõuad - lame pea ANATOOMIA JOONIS: (krokodill) 56 Linnud: LEVIK: LIIKIDE ARV: 9600 liiki PALJUNEMINE: munemine EHITUS: - kohastunud lendama - püsisoojased - kõrge kehatemp eeldab aktiivset elu - NS kõrgelt arenenud - õhkluud - õhuke marras- ja pärisnahk - alusnahk paks - sulestik - hambad puuduvad toidu haaramine ja kinni hoidmine noka abil - pugu - laulukõri ANATOOMIA JOONIS: (lind)
Parasitism Jordaania kõrbes kasvav lehitu, kollase õisikuga kõrbe-soomuk elab teiste arvel, see on taim, mis vaja rohelisi lehti, et fotosünteesida päikeseenergia abil veest ja süsihappegaasist toitaineid, sest tema juured kinnituvad teiste taimede juurtele ning hangivad sealt toitu. Sellist suhet, kus eriliiki loomade kooseluvormis on suhe ühele poolele kasulik, teisele kahjulik nimetatakse parasitismiks. Kisklus Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskjad ei saa elada saakloomata, aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Kiskjate näiteks poolkõrbes võib tuua: Mooloki ja sipelga, see on suhe, kus mooloki toiduks saab sipelgas. Sarvikrästiku ja mookoki, selles suhtes jääb aga mookok alla. Rähni ja soolavähikese kisklussuhtes saab toiduks soolavähike. Fenneki ja hüpiku kisklussuhtes on nõrgem hüpik. Koioti ja kukkurroti kisklussuhtes jääb koiott peale.
Kliima Golfi hoovuse tõttu on Norras oodatust kõrgemad temperatuurid ja rohkem sademeid, eriti rannikujoonel. Põhjapoolseimas osas on lähisarktiline kliima, Svalbardil valitseb aga arktiline tundra. Bioloogiline mitmekesisus Norras on esindatud 16 000 liiki putukaid, 20 000 liiki vetikaid, 2800 liiki samblikke ja samblaid, 2800 liiki soontaimi, 7000 liiki seeni, 450 liiki linde, 90 liiki imetajaid, ligi 200 liiki kalu, ja 4500 liiki selgrootuid. Punases raamatus on neist 4599 liiki. Suurim kiskja Norra vetes on kaselott, maismaal polaarkaru. Suurim kala on hiidhai ning suurim imetaja harilik põder. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Norway http://ndla.no/ Reusch, H. (1905). Norges geografi. Oslo.
lemmikloomale. 3 KODUTUHKUR Kodutuhkur (Mustela putorius furo) on loomade riiki, keelikloomade hõimkonda, selgroogsete alamhõimkonda, imetajate klassi, kiskjaliste seltsi, kärplaste sugukonda, kärbi perekonda ja tuhkru liiki kuuluv alamliik, kes on kodustatud mitu sada aastat tagasi. (Myers, et al., 2012) Kindlalt pole teada, kuidas see alguse sai, sest versioone on erinevaid. 1 Välisehitus Kodutuhkur on täiskasvanult umbes 30-40 cm pikkune (koos sabaga) kiskja, kellel on väiksed ümara kujuga otstest valged kõrvad ning pikk karvkattega saba. (Eesti Tuhkrute Liit, 2012) Tuhkru nahk on väga paks, eriti seljal ja kaelal. Nahka katab hele aluskarv ehk villakarv, mis koosneb peenikestest, lühikestest ja pehmetest karvadest. Talvel on see paksem kui suvel. Aluskarva katvad pealis- ehk okaskarvad on pikemad ning varieeruvad valgest mustani ent levinuimad on albiino ja soobel.Tunnustatud on ka muud värvid nagu mitmed valged
Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi (Sillaots, 2013) 6 2 Kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom. Varasemate paleontoloogiliste avastuste järgi arvati, et kassi kodustamine sai alguse Vana- Egiptuses umbes 2000 eKr, kuid 2004 avastasid arheozooloogid kassi jäänused inimese jäänuste kõrvalt Küprose saarel asuvast vanemast matmispaigast, mille tõttu kassi kodustamine aeg paigutatakse nüüd ajavahemikku 9000–7500 eKr. Leitud kass on morfoloogiliste tunnuste poolest
7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused - Otsesed põhjused: a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid, ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine - killustumine - Kaudsed põhjused: Kui populatsioon on fragmenteerunud, võivad teda ohustada mitmed tegurid: a) Demograafiline stohhastilisus e. juhuslikkus (ei leia partnerit, kiskja rünnak jt.) b) Keskkonna stohhastlisus (ilmastiku varieeruvus), kliima muutused c) Geneetlised põhjused, kasvav homosügootsus d) Looduslikud katastroofid 8. Kohastumise mõiste Protsess, mis algab muutustega üksikute isendite nukleiinhapete struktuuris ning lõpeb populatsioonile, liigile või mõnele veelgi suuremale organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega. 9. Geenitriivi mõju väikestele populatsioonidele
kohad uriiniga, et mitte jälle hakata sealt toitu otsima. Ühel territooriumil elab üks täiskasvanud isasloom koos ühe või kahe täiskasvanud emase ja kutsikatega. Täiskasvanud rebaseid saab ühel territooriumil olla rohkem kui kaks ainult juhul, kui neid taga ei kiusata ja toitu on külluses. Kui rebasel parajasti poegi ei ole, siis ta ei puhka urus, vaid lagedal maal rohus või võsas, et saaks märgata kiskja lähenemist.Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Rebase vaenlased Rebase põhiline vaenlane on inimene, kes jahib teda meelelahutuseks ja karusnaha saamiseks. Maal tapetakse rebaseid kui kanavargaid ning paljud rebased jäävad ka auto alla. Rebastele
vesikeskkond, muldkeskkond). 8. Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toiduahela moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Selle esimene lüli on enamasti taimekooslusesse kuuluv organism. Järgmise lüli moodustab herbivoor, kes toitub taimedest ning neist omakorda toitub kiskja. Tootjate roll on toota vajalikku orgaanilist ainet ise nt taimed. Tarbija kasutab toiduks teisi eluorganisme ning sõltuvalt toiduobjektist jagunevad and esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Surnud tootjad ja lagundajad on toiduks lagundajatele.
• keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebaregulaarselt(nt; tavatingimusele hästi kohastunud metskitsed võivad massiliselt hukkuda ootamatult saabunud erakordselt külma ja paksu lumikattega talve tingimustes) • kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksik isendeid • vastastikuse kohastumise vajadus (nt; saaklooma – või peremeesliik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. 8. Liik – looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Liigid ei segune omavahel kuna: • nad on geograafilises isolatsioonis • liigi bioloogilisi iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim. Ristumisbarjääriks e bioloogiliseks isolatsiooniks.
· keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebaregulaarselt(nt; tavatingimusele hästi kohastunud metskitsed võivad massiliselt hukkuda ootamatult saabunud erakordselt külma ja paksu lumikattega talve tingimustes) · kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksik isendeid · vastastikuse kohastumise vajadus (nt; saaklooma või peremeesliik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. 8. Liik looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Liigid ei segune omavahel kuna: · nad on geograafilises isolatsioonis · liigi bioloogilisi iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim. Ristumisbarjääriks e bioloogiliseks isolatsiooniks.
1950ndate lõpus toimus väga suur langus ning mürgitati väga palju hunte. Arvukus oli 0-lähedane. (kuni 1970ndateni). 7 1990ndatel arvukus jälle tõusis – polnud enam aega ega ka ressursse jahtimiseks. Sel ajal polnud talvel lund ja ei leitud jälgi üles. 20-30ndatel polnud Eestis hundiprobleemi. Karu - pruunkaru (Ursus arctos) Karudeliike on kokku 7. o Jääkaru – maailma suurim kiskja o Pruunkaru o Baribar ehk must karu o Tiibeti karu ehk kaeluskaru o Bellkaru o Malai ehk päikesekaru Karu on Soome rahvusloomaks. Eesti looduses kõige ohtlikum loom. Välimus 200-250 kg kaalub isakaru, emakaru alla 200 kg. 0,5 aastase karu jälg on umbes 4-5 cm pikkune ning sarnaneb mägrale. Kui kõrval on suur käpajälg, siis on tegu emakaruga. 10-12 cm, siis on tegu 1,5 aastase karuga.
märgatud ka niitselikku kõrguste-ja avarusejanu. Eesti luuletajatest olid Alverile lähedased Under ja eriti Suits. Noore Alveri romantilise põhihoiakuga luules sulavad ühte jõuline mõttekirg ja tundlik hingemaailm. ,,Tolmu ja tule" keskseid teemasid on kunst, mida Alver imetleb ja ülistab paljudes luuletustes, tuues inimese ja kunsti suhetes esile üha uusi aspekte. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust. Kunst on puhas kui laps, kellele veel miski pole püha. Maas skitsid kiskja rahutust kontuurist, pilk purjus lainetava laka toonist, ma segan värve, teades, et sest purist ei vi ma ise välja ühtki joonist. Kui lõvis, kelle küüntest õnn mind päästaks ma leiaks kas või mõistmist nagu sõbras, siis ometi mind kunagi ei säästaks mu enda maalit majesteetlik tõbras! (Betti Alver) 5 Bernard Kangro Bernard Kangro(1910-1994) oli tavatult produktiivne ja mitmekülgne kirjanik. 1944.
Salumetsa loomastik Salumets on kõige viljakama mullaga ning kõige liigirohkem mets. Salumetsades pesitsevad kasevaksikud, pähklikärsakad ja toominga võrgendikoid. Salumetsas on veel palju erinevaid putukaid, kuid need on erilisemad. Veel on liblikalisi, kiililisi ja sihktiivalisi, mille alla kuuluvad rohutirtsu laadsed. Salumetsas esineb palju linde( osad neist on paiknevad linnud teised rändlinnud). Eesti paigalinnud on: laanepüü, sinitihane(tema on ka hulgulind, kuid põhiliselt paigalind), kodukakk, pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja rändlind kui ka lihtsalt läbirändaja), musträstas(on rändlind ainult põhjaosas muidu on paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, puna...
Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, a...
ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema, samuti murrab maha kõik lunnud. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma. Kassikakk on looduskaitse all. 9Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
kirjeldab madalamate kihtide elu oma lauludes, saab ka kabaree omanikuks, kus laulab tantsib La Coulon (,,Õgard"), Jan Avril (kõrge intelligentsiga). Tegi ka Oscar Wilde`ist kokku 9 portreed) Teeb plakateid, kuulutusi, on halastamatult tõetruu. Tänapäeva reklaamikunsti alusepanija. 30Fovism. Riik. Sõna fovism tähendus. Matisse tööd. Millised olid maalid? 1905 moodustas rühm Pariisi koondunud kunstnikke rühmituse Fovistid. Sai nime pr-keelsest sõnast ,,fauve" metsloom, kiskja. Peamine väljendusvahend VÄRV Kasutati sageli värvitoone, mis olid vastupidised loodusele (värvide jõu ja ilu maksvusele pääsemiseks) nt taevas kollane; puu - punane Eesmärgiks polnud looduse täpne kujutamine Tugevad hooletud pintslilöögid Hooletult maalitud värvipinnad Julged moonutused ilu ei ole tähtis. Tahtsid silmale nähtavaks teha asju, mis pole nähtavad kunstniku tundeid ja meeleolusid. Henri MATISSE (1869 1954) rühmituse juhiks
1. Mis on.....? (ühe lausega) · Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) · Adaptatsioon on organismised kohanemie keskkonnaga · Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm. · Akuutne toksilisus on äge mürgilisus · Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) · Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. · Biootiline - Suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme mis on vastastikus seoses...
tumedamad on pealagi ja selg, kuna seal domineerib pruun. Ta suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruunide sulgedega, mille alt paistab välja tugev ja kõver must nokk. Kassikaku pealael on kaks suletutti, mis jätavad kõrvade mulje ja mida nimetatakse suliskõrvadeks. Kui kassikakk istub, siis paistavad ta konksjad mustad küüned välja. Hämarikus ja öötundidel on kassikakk aktiivne. Temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad ja imetajad, kuna kassikakk on võimas kiskja. Kassikakk toitub mitmesugustest närilistest, kärplastest, jänestest ja väiksematest rebastest. Kõikide lindude puhul kehtib reegel- kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikakk haub oma mune umbes 35 päeva ning poegi kasvab enamasti üles kaks. Nad kooruvad munast mai esimese poole lõpus ja kassikaku pojad saavad lennuvõimeliseks juuni teisel poolel. ~5~ 70ndatel aastatel oli kassikakkude arvukus madalseisus, linde oli siis 100- 120
Kõik kaslased peale suuremate liikide on ülihead ronijad ning mitmed neist ujuvad suurepäraselt. Enamus kaslasi elab üksikult. 1. Väiksed kassid 1.1 KODUKASS Kasse tunti juba 7000 aastat tagasi. Egiptuses olid nad pühad loomad, neid austati kui jumalaid. Näiteks kui tekkis tulekahju, päästeti esmalt kass. Kodukassidel on palju tõuge. Tänapäeval elab maailmas umbes 500 miljonit kodukassi. Kass on kaslane ja kiskja. Kassidele ei meeldi vesi. Neil on hea haistmismeel ja nende kõrvad suudavad tabada ka nõrgimaid helisid. Nad ronivad hästi, püüavad pisinärilisi ja madalal tegutsevaid linde. Jooksuajal isased uluvad, et võita emaste tähelepanu. Kui inimesel on kass, peab ta loomale korralikult süüa andma, sest muidu muutub kodukass metsikuks ja hakkab linde ja jäneseid püüdma Kui kass on nö heas tujus, siis ta lööb nurru ja hõõrub ennast vastu inimese jalasäärt. Kui
Selle tabeli põhjal saame järeldada, et kassid on iseseisvamad kui koerad ja nende tapajanu on suurem (20,7 miljardit väikeimetajat aastas). Aga kust me saaksime järeldada, et kassid on iseseisvamad loomad kui koerad? Eks ikka selle pärast, et juba kassi suured sugulased (tiigrid, lõvid) on metsikud ja ka kassid on kohastunud elama metsikult nagu nende esivanemad kord elasid. Sest ka praegune meile teada kui kodukass oli kunagi metsik kiskja, kes tappis endast väiksemaid imetajaid ja linde nälja või lihtsalt lõbu pärast. 8 6.HOOLITSEMINE KASSI EEST Kassid vajavad pidevat hoolitsust. Neid tuleb kammida ja harjata ning iga päev tervislikku ja vaheldusrikast toitu pakkuda. Ka kassi käimlat tuleks üle päeva puhastada. Tuleb hoolitseda selle eest, et loomal ei oleks kirpe ega usse, ja lasta teda regulaarselt loomaarstil vaktsineerida.........
Kuna episoodilise mälu puhul on tegemist inimese ajalooga siis leiavad seal aset pidevad muutused. Kuna igal ajahetkel toimub inimesega mingi sündmus, fikseeritakse see tähtsuse järgi tema mälu struktuuridesse (wikipeedia.org 2015). 7.2. Semantiline mälu Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Semantilisel teabel on tõeväärtus - kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks - tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustes: automaatne või arutlev (wikipeedia.org 2015). 12 8. Kujundimälu Kujundimälu on kujutluste, elu- ja looduspiltide, häälte, lõhnade, maitsete mälu. Kuna
- Ohustatuse defineerimine ja hindamine, ohustatud liikide väljaselgitamine - Inimtegevuse kahjulike mõjude väljaselgitamine ja vältimis- või leevendamismeetodite leidmine - Kaitse tulemuslikkuse ja sobivuse analüüsimine ja täienduste tegemine Populatsioone mõjutavad juhuslikud (stohhastilised) tegurid a) Demograafiline stohhastika Muutused soolises/vanuselises koosseisus, isendite arvukuses b) Keskkonna juhuslikkus Aastate vahelised ilmastiku muutused; kiskja või toiduobjekti hulga muutused; looduskatastroofid (katastroofe käsitletakse vahest eraldi neljanda juhuslike tegurite alapunktina) c) Geneetiline stohhastika Muutused populatsiooni geneetilises koosseisus Millist infot koondavad populatsioonide elutabelid ja mis on nende eesmärk? Geneetilise mitmekesisuse olemus, tähtsus, seda mõjutavad tegurid - Geneetiline mitmekesisus on oluline muutuvate keskkonnatingimustega kohanemiseks
Põhjus on roti loomulik reaktsioon ehmatuse korral on tardumine, mis ei lähe kokku klahvi vajutamisega. (2) rotil tekivad kergesti tingitud seosed maitse ja haigestumise vahel ning heli ja valu vahel. Väga raske on aga tekitada seoseid maitse ja valu vahel või heli ja haigestumise vahel. Tõenäolisim põhjus – looduses on mürgise toidu indikaatoriks maitse, mitte heli. Valu aga kaasneb tavaliselt mitte maitsega, vaid heliga, mida tekitab kiskja. Näiteid käitumise arengust loomadel. Sünnipärasuse, õppimise ja piirangute roll linnulaulu arengus. Tundlikud perioodid. Õppimisel on linnulaulu väljakujunemises oluline roll. See, millist laulu lind on võimeline õppima, on piiratud. Samas osadel liikidel õppimine pole oluline, n kuke kiremine. Sünnipärasuse tõttu suudab ka eraldatud või kurt lind õppida laulda oma liigi laulu, kuigi see on algelisem. Õppimisvõime piirangud tagavad selle,
septembrini ning varitsus ja kaitse hiilimisjahina 1. oktoobrist 31. oktoobrini. SÜSTEMAATIKA Pruunkaru kuulub imetajate klassi kiskjaliste seltsi karulaste sugukonna karu perekonda. Pruunkarule kõige lähem sugulasliik on põhjapoolse levikuga, suurem ja valge karvastikuga jääkaru. ANATOOMIA JA MORFOLOOGIA Karu on jässaka ehitusega plantigraadne kiskja. Karvastik on pruunkarul tihe, karvad suhteliselt pikad, värvus varieerub kollasest mustani, sagedaseimad on erinevad pruunid toonid. Poegadel, vahel ka täiskasvanud isenditel, kurgu/kaela juures heledam laik kaelus. Täiskasvanud isend kaalub 80 kuni üle 1000 kg (Eestis max veidi üle 400 kg). SIGIMISBIOLOOGIA Sigimisküpsus saabub karudel enamasti 46 eluaastal. Karude jooksuaeg kestab ligikaudu mai teisest poolest juulini
troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus. Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Kasvav populatsioon populatsioon, milles sündimus ületab suremuse Karnivoor kiskja. Loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liikide organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega) Lagundaja desturent
Protseduuriline mälu puudutab rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega . Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt . · Semantiline mälu on mälu , mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Semantilisel teabel on tõeväärtus - kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks - tiiger on kiskja , raha on maksevahend , saabas on jalanõu . Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest: a) automaatne - kas talvel on külm? b) arutlev - kas modellid teenivad palju raha? · Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine . Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga
Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID · välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT · lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. · sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga · kiskja · hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem · tark, julge, vastupidav, kiire, tugev · hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
