1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalse...
Rein saavutab edu. kehtib 6. Ükski mereloom ei ole imetaja. Delfiinid on mereloomad. Delfiinid ei ole imetajad. Sarnane esimesega. Kehtib. (tegelikult ei vasta tõele, korrektne see arutus pole, kuid järeldus tuleneb eeldustest) 7. Toomas on kõigist oma õdedest targem. Toomas ja Mari on vend ja õde. Mari on kõigist oma vendadest targem. Türannosaurus Rex oli kiskja. Kehtib, aga ei ole korrektne, sest eeldused sisaldavad vastuolu. Eeldused moodustavad mittekooskõlalisuse hulga. Eeldused ei saa olla korraga tõesed. Mittekehtivust olla ei saa (definitsooni kohaselt – ei ole võimalik et kõik eeldused on tõesed). Rexi kohta pole eeldustes midagi öelda 8. Kalle saab loogikakursuse eest viie ja Kalle ei saa loogikakursuse eest viit. Kalle lõpetab ülikooli. Kehtib, ei ole korrektne
1. Abiootiline keskkond ehk ökotoop on kõige eluta looduse komplekt (abiootiline oleluskeskond: õhk, muld, vesi + kliimakomponendid: valgus, temp, niiskus) ehk substraat + parameetrid. Eluta osa ehk ökotroop = elukeskkond + seal esinevad abiootilised tegurid (see on kliimakomponendid: valgus, temperatuur, niiskus.) 2. Abiootilised tegurid on organisme mõjutavad eluta keskkonna tegurid (keskkond) nagu näiteks valgus, temperatuur, sademed, tuul, ph, toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. 1. Veekeskkond + 1. valgus 2. Õhkkeskkond 2. temperatuur 3. Muldkeskond 3. niiskus 4. toitained 5. mõne vajaliku gaasi sisaldus 3. Adaptatsioon ehk kohanemine on pöörduv, ontogeeniline protsess. Isendi fenotüübi otstarbekas...
täielikult kunagi. Hiljem kui Evan on üliõpilane elab ta esialgu ühikas koos gooti stiili esindava toakaaslasega. Evan on eeskujulik õpilane, kuid kui ta esimest korda reaalsust muudab, on ta n.ö korbivend kes on ülbikust oma korbi eestvedaja. Neil on Kayleighiga õnnelik ja vabameelne suhe. Pärast Kayleighi venna tapmist, satub Evan vanglasse, mis on täiesti omaette maailm ja kehtivad hoopis teised reeglid. Sotsiaalse faktina võiks sealt esile tuua kiskja saaklooma efekti, kus tugevamad domineerivad nõrgemaid. 1.3 Ühiskond Tegevus toimub tänapäeval ja tüüpilises ameerikalikus ühiskonnas. Evan elab esialgu koos emaga eramajade rajoonis ning hiljem kooli ühiselamus. Esimeses muudetud reaalsuses elab ta korporatsioonis millel on eraldi maja ning mis moodustab omamoodi väikese ühiskonna. Vanglas on primitiivsem piirkond kus toimib kiskjalik hierarhia, on dominandid/kiskjad kui ka terroriseeritavad/saakloomad. 1
Mis on mäestik? Mäestik koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelisest orgudest ja nõgudest. Mäeahelik moodustub kahest või enamast üksteisega liitunud mägede reast. Mäetipud asuvad üksteisest eemal. Kõige pikemaid ja kõrgemaid mäestikke, nagu Andid, Kaljumäestik ja Himaalaja, nimetatakse mõnikord mäestikusüsteemiks. Mäestike teke Maakera pindmist, kivimitest kihti nimetatakse maakooreks. Maakoor on pragunenud hiiglasuurteks osadeks ehk laamadeks. Laamad hõõrduvad üksteise vastu, põhjustades seetõttu maavärinaid. Laamade servad kummuvad ja pragunevad. Kuigi laamad liiguvad aastas ainult mõne sendimeetri, kasvab miljonide aastate jooksul surve kivimitele sedavõrd suureks, et need kuhjavad kõrgeteks mäestikeks. Everest Kaua peeti kõrgemaiks mäeks Lõuna-Ameerikas Andides asuvat kustunud vulkaani Chimborazot (6310 m). Aastal 1818 selgus, et Himaalajas kerkib Dhaulagriri mägi 8585 meetrit üle merepin...
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 1...
kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine b) Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile. Näiteks: · mesilaste ründamine üksik mesilane sureb, aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis) emalind teeskleb vigast, et meelitada kiskja poegadest eemale. c) Kunagi ei saavuta kohastumus täiuslikkust, kuna keskkond muutub kiiremini kui organismid. d) Kasulikud muutused ühes plaanis, tingivad järelandmisi teises plaanis Näiteks: antiloobid kiire start on kohastumus (kerge kehakaal vastavad lihased), samas vastupidavus aga vilets. LIIGITEKE On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine
kaaluga 8 kuni 28 kilo. Tugeva kehaehitusega kaljukassil on tumepruun läikiv karvkate, külgedel olev heledam vööt ulatub koheva sabani, otsaesine, põsed ja väikesed kõrvad on samas toonis. Loomad liiguvad paarishüpetega või "traavis", puude otsa ronimine ei valmista probleeme. (Looduskalender) Ahm Ahm elab erakelu. Vaid üksikjuhtudel, näiteks mõne suurema korjuse kallale võib koguneda mitu isentit, kuid seda vaid lühikeseks ajsks. See kiskja elab mitmepalgelistes elubaikades, nii lauskmaal kui mägedes, metsas ja tundras. Ahmi toidus moodustab põhiosa raibe, eriti huntide ja karude poolt murtud loomade jäänused. Harvem ründab ta sõralisi iseseisvalt, kuid siis on saakiks haiged, haavatud või noored loomad. Ta sööb korraga vähem kui makku mahub. Osa saagist püüab ta mõnda kõrvalisse paika varuks. (Loomade elu, 1987) 16 Võtmesõnad
Esineb ka nende värvuste kombinatsioone. Geneetiliste uuringute põhjal on tehtud kindlaks, et must karvkatte värvus tuleneb mutatsioonist, mis kandus üle kodukoertelt. Täiesti valge karvkate on sagedaseim põhjapoolsetes piirkondades. Eestis elavate huntide karvastik on enamasti kollakas-hall, selg ja saba on muust karvastikust aga tumedam, kuna seal on ogakarva tipud mustad. 3 Toitumine ja jaht Hunt on kõige tüüpilisem kiskja, kes sööb taimset toitu ainult oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks või parema toidu puudumisel. Samuti on täheldatud lõunapoolsetel aladel huntide leidlikkust tarvitada näiteks arbuuse ja meloneid janu kustutamiseks. Peamisteks saakloomadeks on tavaliselt siiski metskits, metssiga ja jänesed. Suvel võivad toidumenüüsse lisanduda ka temast väiksemad kiskjad, hiired, linnumunad, putukad ja konnad, aga otsivad oma toitu ka prügi hulgast. Koduloomadest on lemmikuks lambad
Haug on kala hunt 3. Ega hunt enne karjast kao, kui ta viimse talle ära viinud on 4. Hunt hunti ei murra 5. Hunti toidavad ta jalad 6. Hunti tunnukse tema kasukast 7. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 8. Hunt jääb hundiks, kui sa teda ka vagaks lambaks nimetad 9. Hunt karjas, koer harjas 10. Huntki kaugelt ilus, aga juurest on kiskja 11. Hunt olla vanast üelnud: "Hobuse jalg põle muud kui takukoonal, hobuse hambad on tulised tangid, härja sarved tulised orad" 12. Hunt oma poole, koer oma poole 13. Hunt on loodud murdjase 14. Hunt seeni karja käüp, kui oma naha müüp 15. Hunt suur hoolõmiis, vanamiis -- peremiis 16. Hunt sööb eluaja oma naha peale 17. Hunt sööb ja salgab
(Lodjak 2008) 3.2. Hirmutised Treenitud pistriklasi ja haugaslasi kasutatakse probleeme tekitavate lindude hirmutamiseks nii prügimägedel, lennujaamades kui ka angaarides. Pistrikud on saaki püüdes peletanud linnuparvi paarikümneks minutiks. Peletamise tulemusena vähenes kuldnokkade ja kiivitajate arvukus lennuväljal, sest linnud suundusid prügimäele, kus neid tavaliselt polnud. Näiteks kajakad võivad hakata prügilal toituma peale seda kui haugas on varese kinni püüdnud, sest kiskja ei kujuta neile enam otsest ohtu. Linde peletatakse ka inimese kujuliste hirmutistega. Aiapidamistes näiteks kasutatakse selleks sõna ,,hernehirmutis". Sellisel juhul püütakse linde peletada näiteks oma maasikapeenralt või punasesõstrapõõsalt, kuna lindudele meeldib punaseid marju süüa. Aiapidamises kasutatakse ka võrke ja katteid, mis on hirmutistest oluliselt tõhusamad. (Sarv) Prügimägedel sõltub hirmutiste efektiivsus sellest, kas linnukuju on seatud väljendama
Võib lahendada ka nii, et perioodiliselt toimub narkoosi all hambakivi puhastamine igapäevase harjamise asemel. 3 3. SÖÖTMINE Vaata söödaarvutused vihikust! Koer kui prügitoiduline omnivoor. Kodustatud koeral arenenud ensüümid, mis lasevad seedida tärklist. Koera hambad on väiksemad ja lamedamad kui hundil – on toimunud muutus, kuid siiski meenutavad kiskja hambaid. 3.1. Energia Vaja on energiat ja vett. Energiat saab SV, R, V – 50-80% toidu kuivainest kasutatakse energia saamiseks. Energiat vaja ioonide pumpamiseks, molekulide sünteesiks ja lihaste kontraktsiooniks. Koerte söötmisel kasutatakse mõõtühikuna kaloreid (cal) – 1 cal on soojusenergia, mis kulub ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra. 1 cal = 4,1868 J Kasutegurid toitaine lagundamisel ATP energiaks: R 90%, SV 75%, V 55%
+O2(Hapnik) 7. Kuidas on moodustatud ökoloogiline püramiid (millised organismid asuvad esimesel, teisel jne tasemel)? Kas troofiliste tasemete ülespoole liikudes biomassi ja energiakogused vähenevad või suurenevad? Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis; astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Esimesel tasemel on rohelised taimed ja viimasel loomtoiduline kiskja. Troofiliste tasemete ülespoole liikudes biomassi ja energiakogused vähenevad 10% eelneva taseme biomassist. 8. Millal ökosüsteemis on tagatud ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal ehk ökotasakaal -on ökosüsteemi püsiv seisund milles koosluste liigiline koostis ja ruumiline struktuur on rikastunud ning aine- ja energiabilanss on nullilähedased. 9. Nimetage ülemaailmse elurikkuse vähenemise neli peamist põhjust.
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia (teadus looduses valitsevatest suhetest; ei sea prioriteete; ei kaitse midagi, ainult uurib), looduskaitse (Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid, negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist), keskkonnakaitse (Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Mõisted ja omavaheline seos 2. Looduskaitse ajalugu (igas etapis paar olulist aa...
kiskjate eest. Juba mõne nädalasi poegasid lastakse vette. Siiski kui kaiman asub poega ründama, siis ema teda päästma ei lähe, sest see on liiga ohtlik. Samas kui maa peal valitseb oht ja kari vette jookseb, siis ka sellega võidakse pojad viia kaimani saagiks. Siiski selline käitumine populatsioonis probleeme ei tekita, sest emased kapibaarad on võimelised saama järglasi aasta ringselt. Üksiku kiskja korral asuvad siiski meie närilised tavaliselt poegi kaitsma isased hakkavad haukuma, et anda kiskjale märku, et nad ei jäta poegi kaitseta ning koonduvad poegade ümber ringi, kaasaarvatud emased, kuid isased on näoga vastamisi just kiskjaga. Kui kiskjad on grupina ja hakkavad teostama organiseeritud rünnakut, siis on ainuke võimalus taganeda ja põgeneda vette või mõnda muusse ohutusse kohta. [], [] KAPIBAARADE TERRITORIAALNE KÄITMINE
Parasiidid on näiteks inimese verd imevad sääsed, kirbud ja täid. Vihmamettsade on palju parasiite näiteks viigipuu, kes on parasiittaimeks teistele taimedele, ta kinnitub teiste taimede külge ja on seal senikaua kuni peremeestaim hukkub. c)Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Näiteks:1. kaks isast tiigrit võivad omavahel kakelda just emaslooma pärast. 2. tiigrid kütivad hirvi ja jõehubusid ja teisi loomi, et saak kätte saada tuleb see kiirelt kätte saada ja sageli lähevad nad mitmekesi kisklusesse toidupärast. Kus on parem liha. 3. oma väikesi, ent tugevaid lõugu kasutades toituvad röövritsikad kilkidest. Suured röövritsikad püüavadmõnikord isegisisalikke ja konni. 4
kuid enamik muslimeid nõustub sellega, et sealiha ja kõik road, mis on valmistatud sealihast, verest või korjusest, kuuluvad sellesse kategooriasse. Niisugune seisukoht põhineb järgneval koraani värsil (suura 5, värss 3): ,,Teile on keelatud süüa raibet, verd ja sealiha ning ka seda, mis on ohverdatud kellelegi muule kui Jumalale; mis on surnuks lämmatatud, surnuks pekstud, kõrgelt kukkumisel koolnud, sarvedega surnuks puseldud ja kiskja murtud... " Sellest järeldub, et tähtis ei ole mitte toiduprodukt ise, vaid viis, kuidas see saadi. Härg on iseenesest hall, kuid kui see tapeti kägistades, siis muutub see muslimitele keelatuks. Seetõttu tapetakse loomi rituaalselt, lastes neil verest tühjaks voolata. Meie vaatepunktist võivad sellised tingimused tunduda keerulised ja igapäevaelu segavad. Samas ei tohi unustada, et islamimaailmas on enamik toiduaineid hall ning keegi ei
Organismidevahelised suhted * Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. Kujunenud välja evolutsiooniga. Näiteks sipelgad ja lehetäid. * Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. Näiteks hai ja lootskala või imikala. * Parasitism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks saab kahju aga teine kasu. Üldiselt on seotud toitumisega. Sääsed ja inimesed. * Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. * Taimtoidulisus suhe taime ja taimtoidulise looma vahel. * Konkurents liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast. * Sipelgad ja lehetäid sümbioos. Kirbud ja koer parasitism. Solkmed soolestikus parasitism. * Mikroorganismid lehma maos sümbioos. Nugis ja orav kisklus. Lepatriinu ja lehetäi kisklus. Jänes ja kapsas taimtoidulisus. Liblikõielised ja mügarbakterid sümbioos. Ökosüsteem
detridofaagid esmasteks- toituvad otseselt Detroidist ja teisteks jne. 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näiteks mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. 47. Karnivoor ehk kiskjad ehk röövimetajad on imetajate klassi lihatoidulised loomad 48. Herbivoor ehk taimetoiduline loom 49. Omnivoor ehk kõigetoidulised loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui loomset) toitu (nt metssiga, pruunkaru, hallvares) 50. Kiskja ehk karnivoor ehk röövimetaja on imetajate klassi lihatoiduline loom 51. Ohver kellegi tõttu, millegi läbi kannatanu, kahjustatu v. hukkunu. 52. Toiduahel on jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. 53. Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konnaks. 54. Ökoloogiline püramiid Eltoni püramiid, ökosüsteemi troofilise struktuuri kujuti:
olid need loomad sunnitud oma toidu tervelt alla neelama. Tänu arenenumale lõuastruktuurile ning suuremale jooksukiirusele ja liikuvusele, hakkasid Permi kestel roomajad kahepaikseid välja tõrjuma. Vara-Permiks olid pelikosaurused muutunud tippkiskjateks. Nad elasid soodes ja neile oli omane ka veega seotud eluviis. Dimetrodon oli üks taoline jaaguari kasvu ning keerukama lõualuustruktuuriga kiskja, kes kuulus imetajalaadsete roomajate klassi. Nende loomade koljustruktuur meenutas imetajate oma. Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp - terapsiidid. Nende jalad olid keha suhtes rohkem vertikaalse asetusega ning nende lõuaaparaat oli eriti keeruka ehitusega ning omas eristunud suuruste ja funktsioonidega hambaid, mis meenutavad kõige rohkem koera omi; suuremad kihvad saagi läbi torkamiseks ja
barjäär. Sümpatriline liigiteke. · Uus liik tekib lähteliigist ilma geograafilise isolatsioonita asustades sama levilat; algne liik jaguneb, sest selle alagrupid hakkavad spetsialiseeruma erinevatele ökoloogilistele nissidele. · Liigitekkemehhanismid: o Lammutav valik võib tekkida olukord, kus isenditel pole enam kasulik olla nö keskmine. Näiteks keskmise suurusega loomad süüakse ära. Väiksematel on kerge kiskja eest ära peita, suurematest ei käi kiskja jõud üle. o Ökoloogilised avastused näiteks mõni putukas võib leida enda jaoks uue toidutaime, ta paljuneb ja tema järglased hakkavadki tarbima seda toidutaime ning vanad jätkavad endisega. o Kromosoomimuutused võib juhtuda, et järgnevas põlvkonnas esineb uutmoodi kromosoomigarnituur, mis eristab uut põlvkonda vanast.
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4..Teitihuacani kultuur 11 3.5.Tolteekide kultuur 12 3.6.Asteekide kultuur 12 3.ANDIDE KÕRGKULTUURID 13 4.1. Motsiika kultuur ...
võis anda otsustava tõuke inimühis- 15 konna arenguks suurema korralda- tuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Seejuures võisid nii tsivilisatsiooni tekkimise konkreet- sed põhjused kui ka arenguteed olla eri piirkondades erinevad. Usu osa tsivilisatsiooni tekkimisel Kuid ükskõik millistel konkreet- setel põhjustel tsivilisatsioon ka tekkis, kahtlemata oli see algusest Sünnitav jumalanna kahe kiskja vahel. peale tihedalt seotud usuliste Kujuke Väike-Aasia muistsest põlluharijate asulast tõekspidamistega. Inimeste võime- kuses ja edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki. Kui aga jumalad ühtesid soosivad, siis on teis- telgi mõistlik neile loota ja ennast nende hoolde anda. Et ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks, tuli sedasama arvata ka tema juhtimisel
Näiteks süsteemi väljaarendamiseks ei kasutata meetodit kus üritatakse mingeid variante läbi süsteemi protsesside lükata. Võetakse variant, mis lastakse juhuse teel modifitseerida, vaadatakse mis toimib läbi esimese protsessi ja siis see suunatakse teise tehes enne läbi juhuslikud muutused. Juhuse ärakasutamisest on saanud tööstusharu. Juhus on hea taktika. Siin võib tuua näiteid. USA allveelaevad muutsid oma kurssi täringuviske alusel külmas sõjas. Jänes põgenedes kiskja eest teeb ettearvamatuid haakhüppeid. Inimesed samas maskeerivad end liigikaaslaste ees, et näidata kui üle ta on teistest. Selleks kombatakse piire inimeste närvidel, kindlustatakse võimu suhtumise näitamisega. Juhuslikuks otsuseks võib pidada ka mängu kivi-paber-käärid võitu. Seda mängu võib mängida täiesti huupi, mitte midagi arvestades või siis vastast lugedes/oma käikude mustreid muutes/kindlat mustrit teha. Kõige paremini toimib puhas juhus nagu küülik oma hüpetega.
Vegetatsiooni ajal on vaja taime pritsida herbitsiididega mitu korda, et vältida õitsemise ajal seemnete levikut pannakse taimele kott ümber. Tõrjet peab kordama mitme aasta jooksul, kuna seemnevaris mullas on idanemisvõimeline kuni seitse aastat. (Kangur jt 2005:8-9) Järsku üleminek loomadele? Mink (Mustela vison) ehk ameerika naarits (joonis 2) on väike tuhkrusuurune tiheda tumeda pruunika kuni musta karvastikuga sale ja vilgas kiskja. Omapärane on loomakese silmatorkav valge laik alalõual, mis tavaliselt ulatub kurgu alla ja alapoolele. Võrreldes 7 Euroopa naaritsaga on mingi pealiskarv pikem ja kohevam ning seetõttu paistab ta just kui jässakam. Mink on üsna viljakas ning saab suguküpseks 10-11 kuuselt, pesakonnas on 4-9 (erandina 17) poega. Loom on poolveelise ja valdavalt öise eluviisiga väga hea ujuja, sukelduja
ka väledat rebast (Vulpes velox).[7] Üldjuhul ei huvitu vanad või haiged loomad lõksu juurde pandud peibutussöödast, seega satuvad lõksudesse elujõulised ja terved isendid, ning see mõjub halvasti populatsiooni 4 genofondile. Lisaks kõigele eeltoodule võib ka lisada, et tavaliselt on karuslooma püüdjate sihtmärgiks kiskjad, ning kuna nad asuvad toiduahela tipus, kasvab kiskja saakloomade arvukus [6]. Sellised loomad nagu ahm ja ilves paljunevad väga aeglaselt, kuid samas leidub ka kiskjaid, kelle puhul on täheldatud, et lõksuseadmise tõttu on nende arvukus suurenenud, kuna elusolevate loomade arv väheneb ning seeläbi on konkurents toidu ja elukoha pärast väiksem. Texases läbiviidud uuringu kohaselt on piirkondades, kus lõksudega loomi ei püüta, keskmine koioti kutsikate arv 4,3 pesakonna kohta. Maades, kus
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
võis anda otsustava tõuke inimühis- 15 konna arenguks suurema korralda- tuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Seejuures võisid nii tsivilisatsiooni tekkimise konkreet- sed põhjused kui ka arenguteed olla eri piirkondades erinevad. Usu osa tsivilisatsiooni tekkimisel Kuid ükskõik millistel konkreet- setel põhjustel tsivilisatsioon ka tekkis, kahtlemata oli see algusest Sünnitav jumalanna kahe kiskja vahel. peale tihedalt seotud usuliste Kujuke Väike-Aasia muistsest põlluharijate asulast tõekspidamistega. Inimeste võime- kuses ja edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki. Kui aga jumalad ühtesid soosivad, siis on teis- telgi mõistlik neile loota ja ennast nende hoolde anda. Et ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks, tuli sedasama arvata ka tema juhtimisel
ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Keskkonnamahutavus - ehk keskkonna kandevõime ehk keskkonna taluvusvõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Kiskja - ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele. Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kliimaks - haripunkt Koaktsiad - organismide vastastikused suhted Kohanemine - on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames. See toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele, ning on potentsiaalselt pöörduv, s.t. sellega ei kaasne geneetilisi muutusi.
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Lasnjalgsete klass hõlmab väikest rühma limuseid, kelle ehituses kummaliselt liituvad ühelt poolt mõned tigudele iseloomulikud ja teiselt poolt mitmed karpide klassi esindajatele omased tunnused. Lasnjalgsed on kohastunud eranditult kaevuva eluviisiga, asustades ainult merepõhja ja olles esindatud vaid üsna väikese arvu liikidega. Selle klassi kõige iseloomulikum ja teistest paremini uuritud esindaja on merikihv, kelle koda on väliskujult meenutav elevandi võhka või suure kiskja kihva. Koda ise kujutab endast terviklikku toru, mis on mõlemast otsast avatud ja mis ümbritseb igast küljest kogu looma keha. Tagumisest avast võib välja sopistuda ainult väike mantli serva jätke. Esimese ava kaudu pistab loom välja oma pea ja edasiliikumisel tugevasti väljasirutatud jala. See elund on suurepäraselt kohastunud põhjasetteis tuhnimiseks. Jala lõpposa on nürikoonusja kujuga. Selle aluselt lähtub külgsagarate paar. Nende
suutelised ise tegema. Kommensalism See on suhe, mida ühelepoole kasulik ja teisele kahjutu. nim. kommensaaliks. nt. Inimese sees on bakterid, mis toituvad soolesisust. Nad saavad sellest kasu kuid inimest see ei puuduta. Konkurents Sama või eriliiki organismide vastastikku piiav kooselu. Nt. tihedasti istutatud mannitaimed. Herbivooria see on taimetoidulisus. Suhe looma ja taimeliigi vahel. Sppakse puukoort/vilju/lehti. Karnivoorid e. kisklus on suhe kiskja ja saaklooma vahel. Parasitism eriliigi organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Suhe parasiidi ja peremehe vahel. Parasiit on seda kõrgem, kui ta jätab järgi peremehe ja madalam kui ta peremehe ka hävitab. Parasiite on mitmesuguseid. POPULATSIOONI MÕISTE, STRUKTUUR JA NÄITAJAD/ MUUTUSED POPULATSIOONI LAINED Populatsioon ühisel territoorjumil samalajal elavad, üheliigi isendid. Populatsiooni saab iseloomustada järgmiste näitajatega: Arvukus st
võtmekimbu, keelates kasutada vaid ühte neist. Kuid see tekitas temas huvi ja koos õdedega asusid nad otsima salapärast ust. Selle tagant leidsid nad toa täis laipu ning pärast seda jäi võti verd immitsema. Kui mees koju tuli, sai ta kõigest aru ja tahtis naise ära tappa, õnneks hoidsid selle kuritöö ära neiu vennad. · Naine võib püüda peitu pugeda kui ta elu tahetakse laastada aga see verevool see eluenergia kaotus jätkub omasoodu, kuni ta kiskja ära tunneb ja teda enam vabadusse ei lase. · Kui naine ei taha tunnistada oma hingehävingu tõika,siis on ta unenäod otsekui hoiatushüüded, mis maintsevad teda üles ärkama ja tegutsema. · Vere hais-naine on kaotanud oma loomejõu,see kestab nädalaid ja kuid.See on tuikav hingeveri. Kleit/rõivastumine-mask,mida naine maailmale näitab. · Tuleks küsida: milline osa minust tapetud või suremas?
KMH PROTSESSI SAMMUD: 1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv v...
Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 6.5 mlrd 1Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? 2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivs...
tarbimine soojus (hingamine) 47% toiduenergiast Seedimatu toit Metabolismi jääkproduktid 25% toiduenergiast 10% toiduenergiast Karnivoor Karnivoor e. lihasööja e. kiskja on organism, kes toitub rohusööjatest. On sekundaarne tarbija. Et saada energiarikkaid molekule, söövad karnivoorid herbivoore. Osa karnivoore toituvad teistest karnivooridest. Neid nimetatakse tippkarnivoorideks e. tippkiskjateks. Carnivores animals that feed on other animals (herbivores). . Karnivoori energia sisend-väljund Herbivooride koed Karnivoor e.
talvedel, eriti suur on see põuasuvele järgnenud talvel, kui toiduks vajalik vee-elustik on paljudes veekogudes hävinud. Kokkuvõtlikel andmetel on ligikaudu veerand saarmapopulatsioonist samasuvised pojad, viiendik aastased noorloomad ja pisut üle poole vanaloomad (Laantu, 2010). 6. TOITUMINE 11 Joonis 3. Saarmas lutsuga. (autor: Arne Ader) Saarmas on kiskja, seega sööb peamiselt loomset toitu. Taimset materjali leidub maosisudes ja ekskrementides sedavõrd, kuivõrd see satub sinna koos muu söödavaga. Mõnikord võivad nad süüa kõrrelisi nagu koeradki, et puhastada soolestikku parasiitidest või väljutada sinna kuhjunud jääkaineid (Laanetu, 2007). Inimene on pidanud saarmast ikka kalasööjaks ja lausa kalaröövliks. Kalarikastel veekogudel sööbki saarmas peamiselt kalu, kuid suurel osal veekogudel peab ta leppima
loometaju vahendavad, tervikkujundite abil tegelikkust tunnetavad. Mitmetest rakutuumadest ja piirkondadest koosnev nn limbiline süsteem vahendab emotsioone. Hüpotalamus tagab siseregulatsiooni, ainevahetust, emotsioone, osaleb seoste kujundamises. Ajus sügaval asuv mandeltuum on väga tundlik ohusignaalidele ja suudab ka teadvustamise-eelselt, pelgalt mõnekümne millisekundiga aktiveeruda, kui keskkonda ilmub loomult ohtlik ärritaja, nt irevil hammastega kiskja. Inimene on valmis reageerimiseks juba enne, kui teadus olukorda kajastada jõuab. 2. TUNNETUSPROTSESSID Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid aitavad inimesel luua ideaalse muteli tegelikkusest, kajastades selle tegelikkuse vahetult kogetavaid ja üldisemaid omadusi. 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid Meeleelundite abil vastu võetud mõjutused töödeldakse sensoorsetes süsteemises ja need põhjustavad AISTINGUID. AISTING on objektiivse keskkonna
Samuti on hunt saanud tuntuks seetõttu, et on teinud kahju inimeste koduloomadele (Turovski, 2016). Karu on populaarne metsloomamuinasjuttudes nimetatud tegelastest, kuid pole Eesti metsades kõige rohkearvulisemalt levinud imetaja ning tal on vähe kokkupuuteid inimesega. Kõige rohkem esines peategelase rollis rebane, 42 korral. Rebase populaarsus muinasjuttudes võib olla tingitud sellest, et ta on maailma levinuim ja arvukaim kiskja, kes suudab elada eeslinnades ja põllumaastike läheduses, kus inimesed teda tihti märkavad. Samuti on ta kurikuulus, sest sattudes lindlatesse või teistesse olukordadesse, kus saakloomadel puudub põgenemisvõimalus, tapab ta murdmisinstinkti ajel kõik loomad, keda kätte saab, ning peidab üleliigse saagi ära. (MacDonald & Barrett, 2002) Loomadele on omistatud läbi muinasjuttude nii inimese omadusi kui ka
kasutavad nende koostis- või toitaineid. 45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jne). 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, fekaalid.. 47. Karnivoor imetajate klassi lihatoiduline loom, loomtoiduline. 48. Herbivoor taimtoiduline loom 49. Omnivoor segatoidulised, kõigetoidulised loomad. 50. Kiskja röövloom, kes peab jahti saakloomadele. 51. Ohver saakloom 52. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 53. Toiduvõrk toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. 54. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise strukuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised astmed. Astme maht on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. 55
Nt ronikärnkonn väga vali (3x valjem kui elevant). On oluline, et erinev profiil, kuidas eri sugupooled üldse hääli tajuvad – emased pigem kõrgemaid kuii-sid, isased madalamaid koo-sid. Kui neil ei oleks teatud kohastumust, siis kurdistaks iseend. Super Senses: The Secret Powers of Animals Sisalik tsakvala võib õhupaunade abil oma keha suurust muuta, mille abil nt näitab, et on suurem kui on, nii liigisiseses kui liikidevahelises kommunikatsioonis (olen suurem kui kiskja omailmas saaklooma kujund) Liivagekod suudavad muuta värvust, tänu närvisüsteemist tulevale ärritusele võib muuta nahastruktuuri nii, et teatud kromatofoorides liigub pigment nii, et värvus muutub, värvuse muutusel võib olla oluline põhivärvide omavaheline segunemine, selle abil võib endast välja võluda väga suure hulga värvusi. Suudavad muuta erinevate kehaosade värvust, nt kiskja, päikese vms poole üks värv, muidu teine. Colourful Chameleons of Madagascar
tselluloosi ja muudavad selle metskitsele seeduvaks toiduks. Parasitism Kägu muneb oma munad teise linnu pessa, näiteks põldleokese omasse. Teine lind haudub nad välja ja raiskab selleks oma energiat, aga vastu ei saa ta midagi. Käopojad on aga valmis uut elu alustama. Lehetäi toitub saarelehtedest, et ellu jääda. Samas saar sellest midagi kasu ei saa. Lihtsalt lehetäi hävitab selle lehti. Kisklus Karihiir on väike putukatoiduline loom ning intensiivse ainevahetusega kiskja, kes sööb päevas erinevaid putukaid rohkem, kui ta ise kaalub. Hunt, kes peab jahti halljänestele ning sööb haigeid loomi, piirab sellega haiguste levikut. Ilves, kes toitub ka endast suurematest imetajatest, näiteks metskits ja põder. Rohukonn, kes on oluline osa toiduahelast, sest hävitab kahjurputukaid ning kärbes, kes tema söögiks langeb. Rebane omakord toitub väikestest närilistest ning kahepaiksetest, näiteks kärnkonnast. Konkurents
1. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid. _ Metsakahjurid loovad omakorda metsa mosaiiksust, hävitades _ nt. kliima soojenemine muudab maastikke ja populatsioonide Kliima terveid puude rühmi, muutes liigilist koostist. osakaalu. _ Põhjustab biogeograafilist mosaiiksust energia ja vee jaotumuse _ Ka kobras on maastiku mosaiiksust kujundav dominantliik. kaudu. _ Ka piison ajaloolises Ameerikas ja põder Eestis kujundavad _ Kliima efekti mõjutab omakorda pinnamood, maastiku maastikke toiduvaliku kaudu (teatavad liigid toiduks), toitainete ringe geomorfoloogilised tingimused, mida omakorda kujundavad kaudu. geoloogilised protsessid, mis tekitavad reljeefi ja mullastiku mosaiiksuse. ...
Nende ülikute hauapanuste hulgas võib leida teraveid laevu Samuti võib leida laevamotiive ruunikividelt so. Mälestuskividelt Neil on ruunikirajs tekstid ja skemaatilised, illmekad laevad ja inimeste kujutised. Esemeid kauniststi paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas, draakonipead. Armastasid eredalt kontrastseid värve. Puust loomapea. Viikingilaeva detail Jellingi ruunikivi. 10.saj. Ratsanik müütilisel kaheksajalgsel Osebergi laevahauast Norras. 9.saj. hobusel. Kujutis viikingite ruunikivilt
LIIKIDE KADUMISE PÕHJUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………….. 2 lk 1. Väljasuremise mõistest ……………………………………………………. 2 lk 2. Tänapäevane, inimese põhjustatud massväljasuremine …………………… 2 lk 3. Väljasuremise põhjused …………………………………………………… 3 lk 3.1. Elupaikade hävimine …………………………………………………. 4 lk 3.1.1. Ohustatud vihmametsad ………………………………………. 4 lk 3.1.2. Troopilised lehtmetsad ………………………………………… 5 lk 3.1.3. Rohumaad ……………………………………………………… 5 lk 3.1.4. Märgalad ja vee-elupaigad …………………………………….. 5 lk 3.1.5. Mangroov ……………………………………………………… 5 lk 3.1.6. Korallrifid ……………………………………………………… 5 lk 3.1.7. Kõrbestumine ………………………………………………….. 6 lk 3.2. Elupaikade killustumine …………………...
lõpetades hiiglaslike sinivaaladega. Siia kuuluvad vihmaussid, kalad, molluskid, putukad, lülijalgsed, kahepaiksed, linnud, imetajad (kaasaarvatud inimene). Ökosüsteemi struktuurist lähtuvalt on võimalik konsumendid jaotada vastavalt toidu allikale: 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: esimese astme kiskja fütofaagi sööja teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja. tippkiskja see, kes asub sööjate rivi lõpus. Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad. Juhul kui üks loom jahib teist ja lõpuks ta tapab ning ära sööb, siis esimest nimetatakse kiskjaks ja teist ohvriks. Nende vahel on kiskja ohvri suhe.
vormidega kokkupuude Toitumisotsused: ◦ Elupaiga valik: avatud vs varjatud ◦ Kiskjate osakaal: rohkem toitu vaenlase alas vs vähem toitu ohutul alal ◦ Toitumise kestus: kui palju aega veeta ühes paigas ◦ Konkurentsi osakaal: konkureerida paljudega rohke toidu üle vs leppida väiksema toidubaasiga konkurentsivabalt ◦ Optimaalne toidusedel: mida tarbida, kas mujal on parem? Saakloom-kiskja vastasmõjud Ideaalmudel: ◦ Suur saaklooma populatsioon võimaldab kiskja populatsioonil suureneda ◦ Suurenenud kiskjate populatsioon vähendab saakloomade populatsiooni ◦ Saagi puudusel väheneb kiskjate populatsioon – hakkab suurenema saaklooma populatsioon Reaalsuses lisanduvad kõrvaltoimed: ◦ Saakloomi mõjutab omakorda toidubaas – mida pikem toiduotsing, seda väljapaistvam kiskjale ◦ Haigused ◦ Migratsioon ◦ Erakorralised ilmastikunähtused ◦ Ellujäämus erinevatel eluetappidel Asustustihedus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
