Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Kiskjatest on esindatud karu hunt ja ilves (nad kõik eelistavad sooservade mitmekesist maastikku ja päris rabasse satuvad nad harva). Lisaks levib seal ka lendoravad, kuid nende leviku eelduseks on Alutaguse metsad.
Kiskjatest on leitud Kambriumi Burgessi kiltadest ussilaadseid loomi ja lülijalgseid, kes olid varustatud väikeste sõrgadega või spetsiaalsete lõugadega, mis olid mõeldud teiste surmamiseks ja närimiseks.
Kiskjad ehk röövloomad peavad jahti teistele loomadele (saakloomadele), surmavad nad ning söövad ära. Samas võib kiskja olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt (mõni kiskja võib üheaegselt olla nii kiskja kui ka saakloom, kui ta ise langeb saagiks). Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja.

Kiskja - saaklooma vôrrandsüsteem: 1) dN/dt = rN-a'PN; 2) dP/dt = ƒa'PN - qP. Tähistused: a' - saagi otsimise ja tabamise efektiivsus; PN - kokkusattumis tôenäosus; ƒ - järglaste arv toiduühiku kohta; P - kiskja populatsiooni tihedus; q - populatsiooni sisene ülemineku koefitsent.
Kiskjatest on ainult jääkaru ja tiiger lõvist pisut suuremad.
Kiskjatest on tavalisemad leopard, gepard, lõvi ja hüään.

Kiskjaid on alati vähem kui saakloomi.
Kiskja - saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; 23. Kommensalism.
Kiskja - saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; I tarbimise klassifikatsioon: 1. Kisklus (röövlus) - Kiskjad üldjuhul söövad oma saagi ära ja tapavad selle esimesel õnnestunud rünnakul.

Kiskja - saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt (konspekt, Begon et al. 10.2.1); Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.
Kiskja - -- keset turgu!“ (Õp 26:13) „Uks pöörleb hingedel, laisk --------- oma asemel“ (Õp 26:14) „siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus --------------- nagu relvastatud mees.
Kiskja on fossa, Madakaskari siil nagu kassi- rebase segu (hea ronija, sööb ka leemureid) » Ainulaadne roosa » Kasvab 750 liiki lill (Catharanthus orhideid roseus) kasvab Madakaskaril, mis on vähiravimi

Kiskjaliste roided on kõige kumeramad, sea roided on suure roidenurga tõttu komataolised, mäletsejalistel on suhteliselt laiad, tervate servadega, hobusel kitsad, ühtlase laiusega ja vähearenenud nurgaga.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kiskjad – kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud) • looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud) – kabuhirmus põgenemine • sama liigi dominantsed isendid – taandumine, alistumine • neofoobia, häirimine – uute objektide ja situatsioonide kartus (lammaste hirm värava ees).
Kiskjad on iga elukoosluse vajalikud liikmed ja on teiste loomade arvukuse reguleerijateks. Esmajärjekorras ründavad nad arvukalt sigivaid liike või surmavad haigeid loomi.

Kiskja - saakloom võrrandsüsteem? D. Populatsiooni logistilise kasvu võrrandsüsteem? E. Kalm-Zobel tüüpi võrrandsüsteem? F. Minule mitte aru saadav võrrandsüsteem?
Kiskja - saaklooma dünaamika – saaklooma populatsiooni tiheduse lainele järgneb ¼ perioodi nihkega kiskja populatsiooni tiheduse laine.
Kiskja on ilves, kes murrab toiduks näiteks jäneseid, metskitsi ja teisi loomi, kellest tal jõud üle käib.

Kiskja - jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad.
Kiskja on neile hai. Inimeste seatud ohud hõlmavad peamiselt munade korjamist ja liha söömist.
Kiskjad e. röövimetajad e. karnivoorid – imetajate klassi lihatoidulised loomad.

Kiskjaliste saagipüüdmisviisid on erinevad. Sgk Koerlased -sale kehaehitus, pikad jalad ja pikk kohev saba.
Kiskja - saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt;
Kiskjatel on kihvad. P+ a M– Lõvidel on kihvad S+ a M– Lõvid on kiskjad.

Kiskjalistest on tavalisemad lõvid, leopardid, hüäänid, gepardid.
Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest.
Kiskja - üks imetajate selts, kuhu kuuluvad röövloomad.

Kiskjad e. karnivoorid on loomad,kes söövad teisi loomi.
Kiskjad on loomad, kes toitumiseks tapavad teisi loomi.
Kiskjate pojad on algselt enamasti abitud, paljad ja pimedad.

Kiskja – röövloom, kes peab jahti saakloomadele.
Kiskja on loom, kes toitumiseks tapab teisi loomi.
Kiskjad on nt hunt, rebane, ilves, tuhkur ja lõvi.

Kiskjate ompära on see, et nad toituvad teistest loomadest.
Kiskja – Imetajate seltsi kuuluv röövloom
Kiskjad - toituvad teistest selgrootutest.

Kiskja - saak suhe muutus sümbioosiks.
Kiskjatel on kõige lühem sooltoru.

Kiskja on ta ainult osaliselt.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun