kohaldatavast õigusest • Lepingule kohaldatakse: - poolte poolt kokkulepitud riigi õigust; - kokkuleppe puudumisel riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. • Tugevaim seos leitakse järgmiselt: - poole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse; - majandus- või kutsetegevuses lepingu täitmisel lähtutakse peamisest või lepingu täitmisega seotud tegevuskohast; - kinniasjaõiguste puhul kinnisasja asukoht. TARBIJA- JA TÖÖLEPINGUD • Tarbijalt ei tohi võtta tema elukohariigi kohustuslike normidega tagatud kaitset • Kaitse on piiratud juhtumitega, kus tarbijale on tema elukohariigis tehtud spetsiaalne pakkumine või reklaam, või võetud vastu tellimus, või tarbijale korraldatud tehinguks reis teise riiki • Töötajalt ei tohi võtta õiguse valiku puudumisel kohalduva õiguse kohustuslike normidega tagatud kaitset
§ 49. Asja mõiste (1) Asi on kehaline ese.!!!! (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti § 66. Vara mõiste Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Par 50 Kinnisasi on maa, kõik muu on vallasasi § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. [RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007]
oli enne 1. septembrit 1994 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 93 lg 3 järgi eeldatavasti tühine. Tõenäoline ei ole, et kostja soovinuks hoolduslepinguga võtta kohustusi ilma hoonestusõigust saamata, mistõttu võis kokkulepe hoolduslepingu sõlmimise kohustuse osas olla samuti tühine (vt enne 1. septembrit 1994 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68). Eellepingu sõlmimise ajal ei kehtinud ka AÕS § 119 lg 2, mille järgi notariaalselt tõestamata kohustustehing kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud kanne kinnistusraamatusse (vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 23). Esitatud asjaoludel ei tulenenud kolleegiumi arvates kostjale lepingu sõlmimise kohustust ka VÕS §-de 1043 ja 1055 alusel, st lugedes lepingu sõlmimisest keeldumist õigusvastaseks teoks, mida kolleegium on põhimõtteliselt lepingu sõlmimise alusena tunnustanud
· kostja viibimiskoha järgi (N: tudengid, kaitseväelased); kostja tegevuskoha järgi, kui kostja tegutseb majandus- kutsetegevuses või juriidilise isiku asukoha järgi , kostja asukoha järgi, kui vaidluse esemeks on liikmelisus või osalus äriühingus, · välisriigis elava isiku vastu esitatud varalises nõudes vara asukoha järgi, · hüpoteegist või reaalkoormatisest tulenevas vaidluses kinnisasja asukoha järgi, · töölepingust tulenev vaidlus töötaja elukoha või töötamise koha järgi. · lepingust tulenev või lepingu tühisuse tuvastamise hagi lepingu täitmise koha järgi, kahju õigusvastase tekitamise puhul kahju tekitanud teotoimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha järgi jne. Erandlik kohtualluvus. Erandlik kohtualluvus on seadusega määratud eriline, eksklusiivne kohtualluvus, mis tähendab, et kohtualluvuse kokkulepe ei ole lubatud
1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara on isikule kuuluvad kinnisasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, mille objektiks on kinnisasjad (Kaing, 2011, 12). Wikipedia andmetel on kinnisvara omandus mis hõlmab maad ja ehitis selle peal ning vilja mis sellel kasvab, mulda ja mineraale maapõues (Wiki, okt 2011). Investor Words järgi on kinnisvara maatükk koos õhuga selle kohal ja maaga selle all ning ehitistega selle peal (Investor Words, okt 2011). Kinnisvara ja kinnisasja mõiste erinevates võõrkeeltes. Kinnisvara: · Sloveeni keeles - nepremicnine · Horvaadi keeles - nekretnine · Iiri keeles - eastát réadach · Indoneesia keeles - real estat · Norra keeles - eiendomsmegling Kinnisasi: · Sloveni keeles - lastnine · Horvaadi keeles - svojstvo · Iiri keeles - maoine · Indoneesia keeles - property
Rabamaa seadus on kehtetuks tunnistatud ning seda ei saa antud küsimuse lahendamisel kasutada. Tema normid olid antud küsimuses sarnased soomaa normidega maaseaduses Riigivaraseadus § 11. Riigi omandis olevat vara võõrandatakse avalikul enampakkumisel parima pakkumise esitanud isikule. Asjaseadus § 123. Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena tekkib omandiõigus asjale. § 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat. § 125. Kinnisasja igamise aeg on viisteist aastat, välja arvatud maaomand, mille tähtajad reguleerib maaseadus. Eraõiguse üldseadus § 1. Eraõiguse üldseadus on eraõiguslike vaidluste lahendamise põhialuseks. Kui eraõiguse üldseaduses sätted puuduvad, kasutatakse lepinguseaduse ja asjaseaduse sätteid. Kui lepinguseaduses ja asjaseaduses sätted puuduvad, kasutatakse teiste seaduste sätteid. § 2. Eraõiguses lähtutakse hea tahte ja mõistlikkuse põhimõtetest. Hea tahe tähendab, et
tasu eest teistele isikutele · frantsiis on piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks · frantsiis on ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki. 26. Hind -mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas. 27. Hüpoteek - kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. 28. Intress -rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult/hoiustajalt raha kasutada andmise eest. 29. Kapital -väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Füüsilised esemed kui ka inimesed, elusolendid ning teadmised. 30. Kartell - konkurentidevahelised kokkulepped, millega kooskõlastatakse hinnapoliitika, piiratakse tootmismahte,
peale nõude sissenõutavaks muutumist. Juhul, kui leping on tagatud kinnisvarale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale seatud hüpoteegiga, siis selle hüpoteegi kohesele sissenõudmisele allumiseks on vajalik vastav notariaalselt tõestatud kokkulepe ja sellekohane märge kinnistusraamatus/laevakinnistusraamatus. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse hüpoteegipidaja ja vara omaniku vahel reeglina samaaegselt hüpoteegi seadmise lepinguga. Kohesele sundtäitmisele saab allutada kinnisasja ja laevakinnistusse kantud laevadega tagatud nõudeid ning ehitise kui vallasasja ja kommertspandiga koormatud vara osas sellekohast kokkulepet sõlmida ei saa. 6.4. Leping on koostatud kahes identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Garantii andjale ja teine Võlgnikule. Poolte andmed: Garantii andja: _____________________________________________________ Võlgnik: _____________________________________________________ Poolte allkirjad:
korraldab Keskkonnaministeerium ja selle kinnitab Vabariigi Valitsus. Meetmeprogramm koostatakse iga vesikonna kohta või piiriülese vesikonna Eestis paikneva osa kohta. Veemajanduskava koostatakse iga vesikonna kohta kuueks aastaks. Kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2009-2015. Eestis on 3 vesikonda: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond. Omand veekogule ja põhjaveele § 4 Kinnisasjal asuv veekogu kuulub kinnisasja omanikule, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Veekogu põhja külge kinnistunud taimestik on kinnisasja oluline osa. Avalikud veekogud on: sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestis paiknevad osad( nt Peipsi järv), Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Tegemist on nn „riigi
hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. 16. Milliste varade võõrandamist tulumaksuga ei maksustata? Tulumaksuga ei maksustata: 1) vastuvõetud pärandvara; 2) omandireformi käigus tagastatud vara; 3) sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuded; 4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest; 5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest; 6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud
Mõistlikkuse põhimõtte rakendamisel lähtutakse neutraalse isiku käitumismudelist ning arvestatakse konkreetse võlasuhte asjaolusid eesmärgiga kindlustada vaidluse lahendamisel võlasuhte majanduslikku efektiivsust. See on Anglo-Ameerika õiguse põhimõte/printsiip - Abstraktsiooni põhimõte tähendab luhidalt tsiviilõiguses kohustus- ja käsutustehingu õiguslikku eristamist. Notari juures lepitakse kokku kinnisasja muugiga seotud tingimused, aga omandiõigus ei lähe veel niimoodi ule. Lisaks on vaja teha asjaõiguslik leping. Võlaõiguslik leping aitab inimest siis, kui tal kohe näiteks pole raha ule kanda ja siis selle lepingu alusel ta läheb panka ja kusib selle raha. Enamasti läheb see raha notari deposiiti. Spetsiaalsuse põhimõte (nimetatud ka määratletuse põhimõte) tähendab, et nt kõik
Äriregistrisse kantud ettevõtja võib nüude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspangaregistisse kantud käesolevas seaduses sätestatud ulatusega pandi (kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ulatub äriühingu kogu vallasvarale või FIE majandustegevusega seotud vallasvarale. Finantstagatis. Finantstagatiseks loetakse väärtpaberi või rahalise nõude koormamist pandiõigusega või tagatise andmise eesmärgil ülekandmist. Hüpoteek Hüpoteek on kinnisasja pant. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hõpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Faktooringuleping Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringulepingu klient) loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille
siis koosseisu kuulub ka kõik see, mis on selle maaga püsivalt ühendatud. Püsiv õhendus võib olla nii kunstlik kui ka looduslik. Näiteks puud, taimed, põõsad, lilled. Kunstlikult on püsivalt ühendatud igast hooned ja rajatised. Kui me tahame seda määratleda siis tuleb vaadata TsÜS§ 50 lg üks ja § 54. kõik mis ei ole kinnisasi on vallasasi. 2) vallasasjad (res mobiles). Peamine erinevus on omandamise vorm. Kinnisasja omanik on see, kes on kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna kirja pandud. Mõiste kinnistu ongi kinnistusraamatusse kantud maatükk. Tehingus kinnisasjadega toimuvad notariaalsed vormis. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise liigutada, ilma et asi häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt (autod, raamatud jne). Vallasasjadeks ei loeta väärtpabereid ja raha, neid käsitletakse asjastunud õigustena. B
Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on 1) vallasasja üleandmine 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus, mis jaotatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut Koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Mis on kasutusvaldus? Kuidas see tekib?
Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on 1) vallasasja üleandmine 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus, mis jaotatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut – Koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Mis on kasutusvaldus? Kuidas see tekib?
Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. 20.Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt. Tähtsus: fikseeritakse, kellele kinnisasi kuulub ja millised teiste isikute piiratud asjaõigused seda kinnisasja koormavad. Koosneb järgmistest osadest: 1. Kinnistusregister 2. Kinnistustoimik 3. Kinnistuspäevik Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik;
rikkumine); Kohustuste üleandmise tõttu (nt nõude loovutamine, lepingu ülevõtmine). 5. samm. Vastuväited nõude maksmapanekule Püsivad (peremptoorsed) Nt aegumine Ajutised Nt üldine kohustuse täitmisest keeldumise õigus (VÕS § 110), keeldumine vastastikuse lepingu puhul (VÕS § 111) Kolmanda isik poolsed Nt käendaja vastuväited (VÕS § 149), kinnisasja omaniku vastuväited (AÕS § 351). 6. tegevus. Nõude maksmapaneku piirangud õiguste lubamatu teostamise korral Nt TsÜS § 138 lg 1: kohustus toimida heas usus TsÜS § 138 lg 2: keeld teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada kahju teistele isikutele VÕS § 1045 lg 1 p 8: kahju tekitamine heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Õiguslikud tagajärjed: 1. Põhikohustuse täitmine 2. Kõrvalkohustuste täitmine 3. Kaasaitamiskohustused 4
Hageja sai vastutasuks kostja ostetud korterile isikliku kasutusõiguse kuni nende tütre täisealiseks saamiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas 18. aprilli 2011. a vara jagamise leping kehtib osas, milles pooled leppisid kokku, et enne abielu sõlmimist hageja omandatud kinnisasi, millele ehitati abielu ajal elamu, jääb vara jagamise kokkuleppe järgi kostja omandisse ning seetõttu kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kostja, samuti osas, milles pooled leppisid kokku, et kuna elamuga kinnisasi jääb kostjale, kohustub kostja omandama korteriomandi ja koormama selle tähtajalise tingimusliku tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks. Kolleegiumi seisukoht: Lisaks on hageja toonud nii hagiavalduses kui ka muudes menetlusdokumentides välja asjaolu, et kui vaidlusaluste lepingupunktide tühistamiseks ei peaks olema alust (ähvardus ja vägivald ei viinud hagejale kahjuliku lepingu
korrapäraselt majandades saada asjast vilja ja tulu. • Looduvilja andvad asjad • asjast õigusvilja saamine rendilepingu eesmärgina Üürilepingute liigid Sõltuvalt üüritavast objektist võivad üürisuhetele kehtida erinevad õiguslikud reeglid Erireeglid: o Kinnisasjade üürimise kohta (TsÜS §50 + AÕS). Vt §272 lg2 vastavaid sätteid kohaldatakse ka üksnes kinnisasja osaks oleva ruumi üürimisel o Eluruumide üür: def. §272 lg1 lause , regulatsiooni olulisus §275 o Äriruumide üür: def. §272 lg1 lause 2 Poolte kohustused Üürileandja kohustused: Asja üleandmise kohustus §276 lg1 Asja konditsioon: o Asjal peavad olema kokkulepitud omadused Kui üürnik on asja üle vaadanud, loetakse tavapärasel välisel vaatlusel tuvastatav seisund kokkulepituks
Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on 1) vallasasja üleandmine 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine. 172. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus, mis jaotatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut Koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. See tekib kinnistusraamatusse kansmisega ja lõpeb kustutamisega. 173
Halduri nõusolekul võib pandipidaja vallaspandi eseme ise müüa. Vara müünud pandipidaja esitab haldurile aruande müügist saadu kohta. Kui haldur kavatseb vallaspandi eseme müüa muul viisil kui enampakkumisel, peab ta müügi kavatsusest ja viisist pandipidajale teatama. Kui pandipidaja seejärel ei teata haldurile seitsme päeva jooksul, et tal on võimalus pandieseme müügiks suuremat kasu andval viisil, võib haldur pandieseme müüa kavatsetud viisil. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja müük Kui haldur müüb pankrotivarasse kuuluva kinnisasja enampakkumisel, jäävad kinnisasja koormavatest õigustest kehtima üksnes õigused, mis asuvad järjekoha poolest eespool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saaks nõuda kinnisasja sundmüüki. Ülejäänud kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud õigused loetakse lõppenuks. Pandiga koormatud eseme müümise tähtaeg
kohta. Edasi piiratakse asjade mõistet sellega, et loomad ei ole asjadeks asjaõigusseaduse järgi, kuid loomade suhtes kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asju liigitatakse mitmel alusel: 1) kinnisasjad seadus määrab, et kinnisasi on maapinna piiritletud osa, ehk maatükk. Loomulikult on kinnisasjaks maatükk koos tema oluliste osadega. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets jm taimed, ning koristamata vili. Samas ei ole aga kinnisasja osadeks võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis. Kinnisasja osaks ei loeta ka maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asja. 2) Vallasasi määratakse seaduses imelihtsalt ja seal on kirjutatud et asi mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.
112. Mis on omand ja millised on omandi liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Liigitatakse asja iseloomust lähtudes: vallasomand, kinnisomand, ühine omand. 113. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel, vallasasja üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel, iganemisega. 114. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutamata või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega, lõpeb kustutamisega. (Reaalservituut annab õigusi teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kinnisasjale vajalikud.) 115. Mis on kasutusvaldus
Milline on maa tagastamise protseduur selliste ehitiste olemasolul? Ei ole takistuseks. Ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 1. lõike punktis 8 sätestatu alusel. §6.(31) 30. Milline kord määrab maa munitsipaliseerimise täpsemad alused (korra nimi, vastu võtmise aeg ja määruse nr)? Maa munitsipaalomandisse andmise korra kinnitamine Maa munitsipaalomandisse andmise kord Vastu võetud 06.11.1996 nr 269 31. Millistel juhtudel võib maad erastada välismaalane? (2) Välismaalane võib erastada talle Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks
Kinnisvara moodustavad maatükk, selle olulised osad ja maaga seotud asjaõigused. [4] Kinnisvaraks nimetatakse isikule kuuluvaid kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustust, mille objektiks on kinnisasjad. [2] Kinnisasi maatükk koos selle oluliste osadega. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili jne) ja maatükiga seotud asjaõigused. [1] Kinnisomand kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. [2] 1.1.1 Kinnisvara erinevates võõrkeeltes Eesti-Inglise: reality, estate, property, real estate. [7] Eesti-Saksa: eigenschaft, besitz, grunstück, immobilien, liegenschaften. [8] Eesti-Soome: tilat, maatila, omaisuus, lavaste, maat, laatu. [9] Eesti-Rootsi: ägodel, egenskap, egendom, gods. [11] Eesti-Norra: fast eiendom. [12] Eesti-Prantsuse: accesoire, propriete fonciere, immobilier. [13]
kaitsealasid. Vastavalt linnudirektiivile nimetatakse hoiualasid Euroopa Liidu tähtsusega linnualadeks ja vastavalt loodusdirektiivile loodusaladeks. Nendel aladel kehtib looduskaitseseadusega määratud hoiualade kaitsekord. (Vello Keppart, 2006) · Hoiualadel keelatakse ainult need tegevused, mis võivad kahjustada või hävitada nende liikide elupaiku ja kasvukohti, milleks hoiuala on moodustatud, s.t tuleb tagada neile liikidele soodne seisund · Hoiuala piires oleva kinnisasja valdaja peab esitama ühe kuu enne tegevuse algust hoiuala valitsejale(keskkonnateenistusele) hoiuala teatise kavandatavatest töödest · Ühe kuu jooksul teatab valitseja kas kavandatud töö on lubatud või lubatud vastavatel tingimusel või keelab tööd, kui tegevus ohustab hoiuala kaitstavate liikide või elupaikade soodsat seisundid · Hoiuala teatist ei ole vaja esitada elamu- ja õuemaal tehtavate tööde kohta.
300 m2, vähem kui 15 inimest töötab sel korrusel ja on olemas hädaväljapääs. Hädaväljapääs on võimalus pääseda hoonest tulekahju korral lisaväljapääsu kaudu maapinnale, sealhulgas ka väljastpoolt antavat abi kasutades. Hoonest tuleb välja saada 6 minuti jooksul. 5. KOHUSTUSED TULEOHUTUSE TAGAMISEL Isik on kohustatud: 1) järgima tuleohutusnõudeid; 2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust; 3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale; 4) tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu; 5) rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju;
3. Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikult tagasi nõuda ettemaksuna tasutud 1000 eurot? V: Jah, saab. Maire taganes lepingust ja seega vastavalt Võlaõigusseadusele §189 (1) peab ettemaksuna tasutud 1000 eurot tagastama. 3. V müüs E-le omandireservatsiooniga radiaatoreid, toimetades need viimasele kuuluvale ehitusplatsile. Enne radiaatorite monteerimist ehitatavasse elamusse võõrandas E, kes ei olnud radiaatorite eest tasunud, kinnisasja M-le, kes ehitustöid jätkas. Nõudis M-lt ehitusplatsil seisnud radiaatorite väljaandmist. 1. Analüüsi õiguslikult olukorda? VÕS § 233 (1) - Kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). V: E saab endale omandiõigust peale ostuhinna täieliku tasumist. Praegu see jääb V-l,
minu vara siis see ongi kõik mis sul on). Ettevõte – majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb EI ole vara. Inimesel on üks vara, aga võib olla mitu ettevõtet. Ettevõte on osa varast. Vara on asjade kogum Kinnisasja osad – püsivalt kinnisasjaga ühendatud asjad. (nt ei või võtta õuna mis ulatub üle kellegi aia, aga kui see maha kukub on see vallasasi. Oluline osa – koostisosa (kasutatakse üürilepingu puhul, mida üürnik kaasa saab võtta – kinnisasja koostisosa, aknad, uksed jne, kõik nö kruvitavad asjad sinna ei kuulu) Mõtteline osa – piiritlemata, selle suurus väljendatakse murdosana asjast (abikaasade ühisomand) Mõttelise osa vastand on reaalosa. Reaalosa – on kindlalt piiritletud, füüsiliselt (?) Päraldis – vallasasi, mis teenib peaasja huve (näiteks autovõti, auto on peaasi ja võti on vallasasi, päraldis reguleerib selle, et automüüja ei saaks nõuda võtme eest eraldi raha)
piiranguid omandi kasutamisele, mistõttu tuleb selliste määruste kehtestamine allutada seaduses sisalduva täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevale volitusnormile 17. Maaomand, sellega seotud kohustuste ja õiguste mõju ehituskorraldusele Maaomand kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitiste korrashoiul tuleb arvestada sellega, et ei segaks tegevust mis on omaniku maalapi otstarbest väljas, ei õhus ga maa sees. Ehitustööd ja ehitised võõral maatükil võõrast materjalist erinevate omanike huvid ja nende kaitse.
pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. · Kommertspant: äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertpandiregistrisse kantud käesolevas seaduses sätestatud ulatusega pandi (kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ulatub äriühingu kogu vallasvarale või FIE majandustegevusega seotud vallasvarale. · Hüpoteek on kinnisasja pant. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Ideaalne tagatis: · kindlaksmääratav ja stabiilse väärtusega suhteliselt homogeenne, ei ole kellegi vahel jagatud, hind väga ei muutu · kergesti realiseeritav · kontrollitav iga hetk saab pank vaadata, et tagatis on alles
Vara – esemete kogum. isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. (nt kui sa ütled, et see pliiats on minu vara siis see ongi kõik mis sul on). Ettevõte – majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Inimesel on üks vara, aga võib olla mitu ettevõtet. Ettevõte on osa varast. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk) Kas põllul kasvav vili on kinnisasi või vallasasi? Kinnisasja osa on, ta on maaga püsivalt ühendatud Kui õun kukub puu otsast alla ja veereb naabri aeda, siis kellele see kuulub? Naabri oma. Äratarvitatav asi – vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse Kinnisasja osad – püsivalt kinnisasjaga ühendatud asjad. (nt ei või võtta õuna mis ulatub üle kellegi aia, aga kui see maha kukub on see vallasasi. Ehituse osad - Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt
õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja oskab selle põhjal teha hooldus-, remondi- ja renoveerimisplaane, samuti ehitise parendus- ja laiendusplaane (näiteks lisakorrused, lisaukseavad jne). 2.Ehitusluba on luba ehitamise alustamiseks, mille kohalik omavalitsus annab kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. Ehitusluba väljastatakse projekti alusel, mis on hajaasutuses koostatud vastavalt projekteerimistingimustele või detailplaneeringu kohustusega alal (sh tiheasustusalal) vastavalt kehtivale detailplaneeringule. 3. Ehitusettevõtja kohustused 4.Hoonetele esitatavad põhinõuded: 1 otsarbekus ehk funktsionaalsus. 2. tugevus ja püsivus. 3. kestvus, tööiga. 4.tulekindlus. 5. tervisekaitse
Tartu Kutsehariduskeskus Rekreatsioonisuund Kinkeleping Iseseisev töö Koostaja: Janely Soomaa Juhendaja: Karin Ploom Tartu 2013 Sissejuhatus Kinkelepinguga kohustad üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omangi ülemineku kingisaajale või tausta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Valisin selle lepingu seepärast analüüsida, kuna minu vanavanemad tegid mu emale kinkelepingu ja saan seda kasutada. Palju arutatakse , et kas kinkeleping või pärandus/testament, mis on siis parem? Toon...
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota?...
Kui mingi õnnetus juhtub ei tuleks kohe hakata otsima süüdlast. Tuleks vaadata kõik faktid läbi enne kui hakata näpuga näitama.Alati ei pruugi olla keegi teine süüdi. Kristel Reinsalu referaat 2.Õigusaktid § 3. Kohustused tuleohutuse tagamisel (1) Isik on kohustatud: 1)järgima tuleohutusnõudeid; 2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll); 3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale; 4) tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu;
Eesti jõgede ja järvede veekvaliteet on hetkel rahuldav. Kokkuvõte Veevarude paremaks ja ülevaatlikumaks kontrollimiseks ning hõlmamiseks kasutatakse Eestis veemajanduskava, mis sätestab vee käsitlemise tingimused. Veemajanduskava jagab Eesti erinevateks vesi- ja alamvesikondadeks, mis lihtsustab vee seire haldamist. Eestis teostab veemajanduskava koostamist ning täitmise kontrolli keskkonnaministeerium. Vaatluspunktide nimekirja, kinnisasja omaniku informeerimise korra ja vaatluste programmi kinnitab keskkonnaminister. Veemajanduskava koostamist finantseeritakse riigieelarvest. Eestil on oma veeseadus, mis määratleb nõuded vee kvaliteedile. Eesti veeseire koosneb nii tarbmiseks kasutatava pinna- ja põhjavee kui ka looduslike veekogude seiramisest, Kvaliteedinõuded on paika pandud nii joogi- kui ka reoveele, mõlemad läbivad mitmed puhastusprotsessid, et saavutada nõutud sanitaarne seisund
aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Loodusvarad Keskkonnaregistri andmetel asuvad Haanja vallas Kuiandi liivamaardla ja Ala-Palo liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires. Haanja vallas asuvad järvemuda (roheline) leiukohad (Kavadi järv, Vaskna järv ja Külajärv, Preeksa järv ja Murati järv), mis seni pole kasutamist leidnud. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf Suur munamägi Absoluutselt kõrguselt kilomeetreid taeva poole kummuvaid mäestikke leidub igal mandril. Nende mäestike koosseisus on omakorda tohutul hulgal mägesid, millest igaühe suhteline kõrgus
Lepingud Näidised Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute sõlmimist reguleerivad: Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv Võlaõigusseadus • reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides: • Notariaalne leping tähendab lepingu vormistamist ...
frantsiis on piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks · frantsiis on ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki. Hind -Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas. Hüpoteek - Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Intress -Tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Kapital -Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. Kartell -Kartell on kriminaalõiguslik mõiste, mille all mõistetakse majandustegevuses osalevate äriettevõtete ebaseaduslikku kokkulepet nende poolt monopoolses turuvaldamise olukorras
Võlgniku perekonnas toimuvateks matusteks vajalikud esemed; Riigimuuseumi, munitsipaalmuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumikogu ning sellesse kuuluvad museaalid, samuti sihtasutusele kasutada antud riigi muuseumikogu või museaalid; arhivaalid; Muud asjad, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega. TMS-s puudub regulatsioon mittearestitavate kinnisasjade kohta seega võib kinnisasja alati arestida. - Erandiks, millal muidu mittearestitava asja arestimine on lubatud, on omandireservatsiooniga müügi puhul müügihinna võlgnevuse sundtäitmine (tehniline vahend). TMS võimaldab pöörata sissenõuet võlgniku varalistele õigustele, sh ka sissetulekule. Sissetuleku suhtes kehtivad piirangud, mille põhiline eesmärk on tagada võlgnikule tema
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets
· Kaitstavad looduse üksikobjektid on puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm. · Üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. · Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul. · Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on kinnisasja omanik kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrastamise eest 36. Kaitstavad looduse üksikobjektid. · Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust kordumatust ja haruldust Eesti maastikupildis. · Kaitstavad looduse üksikobjektid on puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas,
Keskkonna mittevastavust tervise ja heaolu vajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonnakvaliteedi piirväärtust. Paljud keskkonnaalased õigused tuleneva EL keskkonnakvaliteedidirektiividest KSÜSE §29 lg 5: Käesoleva paragrahvi lõike 1 nimetatud õiguse tagamiseks on õigus nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele. Tõrjeõigus Aktiivne kohustus Eraõiguslikud nõuded AõS §143) Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Õigus teabele · Õigus teavet küsida · Õigus teavet saada Õigus osaleda · Õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisel
numbrid, juriidilise isiku puhul registrikood, selle puudumise korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele, asukoht ja sidevahendite numbrid; 3) kui sissenõudjat esindab avalduse esitamisel esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik alus; 4) võimaluse korral andmed võlgniku vara kohta. Kui sissenõudja soovib pöörata sissenõude kinnisasjale, tuleb avalduses märkida võimaluse korral ka andmed selle kinnisasja kohta, millele soovitakse sissenõue pöörata. Sissenõudja nimetab mitme kinnisasja korral, millisele neist ta soovib sissenõude pöörata. Täitmisavaldusele lisatakse täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Seega tuleb täitmisavalduse esitamisel ühtlasi ka otsustada, millistel tingimustel
osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 5 1. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. 16. Milliste varade võõrandamist tulumaksuga ei maksustata? § 15 lg 4 Tulumaksuga ei maksustata: 1) vastuvõetud pärandvara; 2) omandireformi käigus tagastatud vara; 3) sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuded; 4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest; 5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest; 6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
Tsiviilõigusliku ostueesõiguse kasutamine on oluliselt piiratum: ta eksisteerib vaid nende asjade suhtes, milleks isikul on kõrgendatud huvi (nt kaasomandis oleva mõttelise osa võõrandmisel; osanikul sama osaühingu osa ja advokaadiühingu aktsionäril sama advokaadiühingu aktsiate võõrandamisel). Samuti on ostueesõigus võimalik seada kokkuleppel asja omanikuga. Omavalitsusüksuses igakordne osteesõigus suvalise kinnisasja suhtes, samuti riigi ostueesõigus muinsus-, maastiku- ja looduskaitseobjektide võõrandamisel30 on sedavõrd intensiivsed sekkumised omandiõigusse ja lepinguvabadusse, et omavoli ja suvaotsuste vältimiseks tuleb need allutada avalikule õigusele. Peremeheta ehitise hõivamisel on samuti tegemist riigi ja omavalitsuse eriõigusega, ehkki muude asjade hõivamine on võimalik ka igaühe poolt. Ehitise hõivamise menetluskord on reguleeritud avalik-õiguslikult (Vabariigi Valitsuse 8
teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist; vanavanemate kõrval poole pärandist, kui aga mõni vanavanem on surnud, siis ka tema osa. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast ega vanavanemaid, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. Abikaasa õigus eelosale Kui pärandaja üleelanud abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega või pärandaja vanavanematega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. Eelosa ei kuulu pärandi hulka ja selle suhtes kohaldatakse annaku kohta käivaid sätteid. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik.Testament ühepoolne tehing, milles pärandaja fikseerib oma viimse tahte.Tuleb teha isiklikult, eeldab, et testaator on 18.a. täielikult teovõimeline
Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee. Kohalik tee - kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Eratee - paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Metsatee - riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Jalgtee ja jalgrattatee on tee, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate, nii jalakäijate kui ka jalgratturite või ainult jalgratturite liiklemiseks. Talitee on üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
