SEMINARI ÜLESANDED nr 4 (0)

SEMINARI ÜLESANDED . 1.Indrek soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha internetti ning leidis ostja O,
kes   peale   auto   ülevaatamist   oli   nõus   auto   eest   maksma   70 00   EUROT.   10.   oktoobril
vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15.
oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 30 00 EUROT.
Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu
sõlmimist rääkis Indrek automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta
85 00 EURO eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa
ning Indrek andis auto üle. 
15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Indrek on auto vahepeal A-le müünud.  1. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist?
2. Kas O saaks lepingust taganeda?  Iseloomusta olukorda ja arutle. 1) VÕS   §   208   (1)  -   Asja   müügilepinguga   kohustub   müüja   andma   ostjale   üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks   omandi   ülemineku   ostjale,   ostja   aga   kohustub   müüjale   tasuma   asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 (5) - Kui müüja on tarbijale müügi puhul   jätnud   asja   ostjale   õigeaegselt   üle   andmata,   loetakse   seda   oluliseks lepingurikkumiseks. V: Seega võib öelda, et O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist, kuna asi ei olnud üle antud 2) VÕS § 116 (1,2)  -  Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust   tulenevat   kohustust   oluliselt   rikkunud.   Olulise   lepingurikkumisega   on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida   ta   õigustatult   lepingust   lootis,   välja   arvatud   juhul,   kui   teine   lepingupool   ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu V:  Kuna lepingu kohustus oli oluliselt rikkunud (Indrek sõlmis tahtlikult lepingut oma sõbraga ning ostja ei saa enam autot kätte), ostjal O on õigus lepingust taganeda. 2.Justiitsministeerium   korraldab   Gruusia   abiprojekti   raames   koolituse   Gruusia
vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde,
mis   on   projekti   töökeeleks.   Justiitsministeerium   sõlmis   10.   oktoobril   Maire   Kuusikuga
lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november.
Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 euri ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel
3000 eurot. 


26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end
vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning
ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu: Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult
nüüd (26. oktoobril) nõuda? 1. Kas Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist?  VÕS § 101 (1) - Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:  1) nõuda kohustuse täitmist;  2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;  3) nõuda kahju hüvitamist;  4) taganeda lepingust või öelda leping üles;  5) alandada hinda;  6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. V:  Jah,   Justiitsministeerium   saab   nõuda   Maire   Kuusikult   lepingu   täitmist,   kuna kohustuse   täitmine   on   nimetatud   Võlaõigusseaduse   §101   kohaselt õiguskaitsevahendina. 2. Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda? Kuidas taganemine toimub?
V:  Jah,   sest   lepingust   taganemine   on   Võlaõigusseaduse   §101   kohaselt õiguskaitsevahend.   Tuginedes   Võlaõigusseadusele   §117   (3)   ei   pea Justiitsministeerium Maire Kuusikule teatada taganemisest, kuna Maire on teatanud, et ta oma kohustust ei täida. 3. Kas   Justiitsministeerium   saaks   Maire   Kuusikult   tagasi   nõuda   ettemaksuna tasutud 1000 eurot? 
V: Jah, saab. Maire taganes lepingust ja seega vastavalt Võlaõigusseadusele §189 (1) peab ettemaksuna tasutud 1000 eurot tagastama. 3. V müüs E-le omandireservatsiooniga radiaatoreid, toimetades need viimasele kuuluvale
ehitusplatsile. Enne radiaatorite monteerimist ehitatavasse elamusse võõrandas E, kes ei olnud
radiaatorite  eest   tasunud,  kinnisasja   M-le,   kes  ehitustöid  jätkas.   Nõudis  M-lt   ehitusplatsil
seisnud radiaatorite väljaandmist. 1. Analüüsi õiguslikult olukorda? VÕS § 233 (1)  - Kui vallasasja  müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). V: E saab endale omandiõigust peale ostuhinna täieliku tasumist. Praegu see jääb V-l, sest E ei ole veel radiaatorite eest tasunud.


2. Kas nõue on õigustatud? Põhjenda. VÕS § 233 (2) - Omandireservatsioonile tuginedes võib müüja asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud. Kui müüja nõue, mille tagamiseks omandireservatsioon kokku lepiti, on aegunud, võib müüja asja ostjalt välja nõuda vastavalt omandi kaitse sätetele. V:  Kuna   E   ei   tasunud   V-le   radiaatorite   eest,   saab   V   lepingust   taganeda.   Seega tuginedes Võlaõigusseadusele §233 (2) on V-l õigus E-lt kas radiaatorite eest tasu või väljaandmist nõuda . 4.  Ants  töötas   osaühingus   Firma   müügijuhi   ametikohal   ja   tal   oli   õigus   kasutada   Firmale
kuuluvat   sõiduautot.   Kui   sama   sõidukiga   oli   toimunud   liiklusõnnetus,   millega   auto
kahjustamise läbi tekitati Firmale varaline kahju, siis selgus, et õnnetuse ajal oli autot juhtinud
hoopis alkoholijoobes Kristina. Ants oli võimaldanud Kristinal auto kasutamist, andes selle
vabatahtlikult Kristina valdusse, kes oli alkoholijoobes. 
Firma   esitas   kohtusse   hagi,   milles   nõuab   kahju   hüvitamist   Antsult.   Ants   aga   arvab,   et
tekitatud kahju peab hüvitama hoopis avarii põhjustanud Kristina, kuna just viimane tekitas
reaalselt kahju ja on seda ka õnnetust puudutava kriminaalasja arutamisel tunnistanud, Ants
ise ei ole liiklusõnnetust toime pannud ega seeläbi Firmale kahju tekitanud.  1.Analüüsi õiguslikult olukorda. § 1043 - Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. V:  Kristiina   ja   Ants   peavad   vastama   firmale   vastavalt  Võlaõigusseadusele   §1043   kahju tekkimise eest. 2.Kas Firmal on nõudeõigus Antsu või Kristina vastu? § 1050 (3) - Kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele   kohustatud   hüvitama   õigusvastaselt   tekitatud   kahju,   sõltumata   oma   süüst,   tuleb kahju   hüvitamise   eest   vastutavate   isikute   käitumise   süülisust   ja   süü   vormi   võtta   arvesse hüvitamiskohustuse   jagunemisel   kahju   hüvitamise   eest   vastutavate   isikute   omavahelises suhtes. V: Kuna auto oli firma omand ning seda anti Antsu kasutusele, peab Ants ise tekitatud kahju eest   firmale   hüvitama.   Peale   selle   on   Antsul   õigus   nõuda   Kristiinalt   kohtu   kaudu   raha tagastamist.


5.Anna on endine modell, kes praegu tegutseb stilistina ning seltskonnaürituste korraldajana.
Seetõttu on ta ka ise sageli seltskonna-ajakirjanduse huviorbiidis, temast kirjutatakse sageli
ning tema fotod ilmuvad erinevates meediaväljaannetes.
Anna ostis hiljuti avara korteri Tallinna vanalinnas ning lasi seal teha põhjaliku remondi.
Seetõttu andis ta rõõmuga nõusoleku, kui talle helistati ajakirjast „Kroonika“ ning küsiti, kas
ta oleks nõus oma kodu demonstreerima „Kroonika Kodu - Eri“ jaoks. Mõne   päeva   pärast   saabubki   Anna   koju   ajakirjanik   koos   fotograafiga.   Anna   suureks
meelehärmiks   ilmnevad   just   selle   külaskäigu   ajal   mitmesugused   remonditööde   puudused:
köögiuks tuleb kolinal hingedelt maha just siis, kui Anna külalised kööki juhatab, õues sadav
vihm valgub elutoa aknapragude vahelt sisse ning lisaks tekib otse külaliste silme all elutoa
krohvitud seinale üha suurenev niiske laik, mis annab tunnistust sellest, et maja välisseinas on
praod, mille  kaudu vihmavesi  tungib läbi seina. Kõige tipuks vajub fotograaf  esikus läbi
põranda, mis näitab, et kasutatud on ebakvaliteetseid põrandalaudu. Samal päeval helistab nördinud Anna peatöövõtjale P-le, kelle vastutusel kogu remont tehti
ning   nõuab   kõikide   ilmnenud   puuduste   kõrvaldamist.   P   ütleb,   et   kõik   ehitajad   on   hetkel
hõivatud ning esimene vaba aeg puuduste kõrvaldamiseks oleks alles 2 kuu pärast. 
Selle peale teatab Anna P-le, et sellisel juhul ei soovigi ta P käest enam tööde parandamist
ning tellib parandustööd hoopis interneti vahendusel leitud remondimehe R käest, kes tuleb
kohe järgmisel päeval kohale. Anna maksab R-ile tasu töö ja materjalide eest kokku 3500
eurot. 
Seejärel   saadab   Anna   P-le   kirja,   milles   teatab,   et   soovib   saada   20000   eurot   tagasi
ebakvaliteetselt teostatud tööde (ukse paigaldus, aknatihendid) ja materjalide (põrandalauad)
eest ning 3500 krooni hüvitist R-ile makstud tasu arvel.  Lisaks   soovib   Anna   10000   eurot   mittevaralise   kahju   hüvitamist,   kuna   vahepeal   on   nii
„Kroonika“ nädalanumbris kui ka „SL Õhtulehes“ avaldatud artiklid Anna korteri seisukorrast
ning   need   on   saanud   ohtralt   negatiivseid   veebikommentaare.   Anna   leiab,   et   P   on   oma
tegevusega kahjustanud Anna kui avaliku elu tegelase mainet ning seetõttu peaks P maksma
Annale hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest. Kas Anna nõuded on õigustatud? Analüüsi ja põhjenda vastust?
§127 (4) -  Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). §134 (1) - Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. V:  Vastavalt  Võlaõigusseadusele  §127   (4)   saab   Anna   nõuda   ainult   3500   krooni ebakvaliteetselt teostatud tööde ja materjalide eest. Peale selle ei sa ta nõuda 10000 eurot mittevaralise   kahju   hüvitamist,   kuna  kohustus   ei   olnud   suunatud   mittevaralise   huvi järgimisele   ning  peatöövõtja   P   ei   teadnud,   et  kohustuse   rikkumine   võib   põhjustada


mittevaralise kahju (VÕS §134 (1)). Anna ei hoiatanud korteri pildistuse eest ega kontrollinud enne ajakirjaniku ja fotograafi saabumist oma korteri seisundit.