Lepingud (0)

Lepingud
Näidised
Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, 
millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi 
tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks 
kohustuslik.
Lepingute sõlmimist reguleerivad:
Võlaõigusseadus  
https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv
Tsiviilseadustiku üldosa seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv
Võlaõigusseadus
• reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, 
vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid 
kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda 
puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt 
omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte 
asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). 
Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada 
juriidilist  nõustajat.
Lepingut võib sõlmida järgmistes 
vormides :
• Notariaalne leping tähendab lepingu 
vormistamist kirjalikult ja lepingupoolte 
allkirjade tõendamist notari poolt. 
Notariaalselt tuleb teiste hulgas tõestada 
näiteks äriühingu asutamisleping või 
asutamisotsus, osaühingu osa  võõrandamise  
leping ning kinnistute võõrandamise tehingud 
ja kinnistule asjaõiguste seadmise tehingud.
• Kirjaliku lepingu peavad 
lepingupooled allkirjastama. Kirjaliku 
vormiga  on võrdsustatud ka e vorm, 
kui see on digitaalselt allkirjastatud.
• Suulist lepingut on raske tõendada. 
Kui on vähegi võimalik, tuleks 
lepingud sõlmida kirjalikult.
Leping peab sisaldama alljärgnevaid 
andmeid ehk elemente:
• aeg ja koht, kus leping sõlmiti
• lepingupoolte nimed
• lepingu objekt (nt ostetav asi, laenatav summa)
• materiaalne väärtus (nt hind, palga suurus) ning 
arvelduskontode  numbrid
• poolte kohustused (nt kvaliteedi tagamine ja vastuvõtmine, 
tasumine)
• tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu  kestuseks )
• sanktsioonid kohustuse rikkumise korral
• lõppsätted, muud tingimused (nt lepingu jõustumine, lisatud 
dokumendid , kohaldatavad seadused, muutmise ja 
vaidlustamise kord)
• poolte  allkirjad
Juhatuse liikme leping
• Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks tuleb 
nõukogul või osanikel  esmalt  vastu võtta otsus, milles 
määratakse kindlaks sõlmitava lepingu tingimused, 
eelkõige tasu ja selle maksmise kord, juhatuse 
liikmele makstavad hüvitised ja võimaldatavad hüved  
(nt ametiauto,  mobiiltelefon , sülearvuti), puhkuse 
kestus, tegevusvaldkondade jaotus.
Juhatuse otsus
• Juhatuse otsuses fikseeritakse ühingu juhatuse 
liikme poolt vastu võetud tähtsamate otsuste tegemise 
aeg ja otsuste sisu. Kui juhatuses on üle ühe liikme, 
on soovitatav juhatuse ühiste otsuste fikseerimiseks 
korraldada juhatuse koosolek ja  vormistada juhatuse 
koosoleku protokoll .
Juhatuse koosoleku protokoll
• Juhatuse koosoleku protokollis peab olema 
märgitud koosoleku aeg, koosolekul osalenud isikud 
ja vastuvõetud otsused. Juhatuse koosoleku protokoll 
on soovitatav vormistada juhul, kui juhatuses on üle 
ühe liikme ja otsustatakse ühingu  seisukohast  tähtsaid 
küsimusi .
Ametijuhend
• Töölepingu seaduse kohaselt tuleb kirjalikus 
töölepingus kirjeldada  töötaja  tööülesanded. Üldjuhul 
kirjeldab  tööleping peamisi tööülesandeid lühidalt 
ning viitab täpsemale ametijuhendile, mis on 
töölepingu lahutamatu lisa. Ametijuhendis on 
toodud töötaja positsioon tööandja  struktuuris, 
tööülesanded, vastutus ja õigused.
Autorileping
• Autorileping ( litsentsileping ) on kirjalik leping, 
mille on sõlminud autor või tema õigusjärglane ja 
teost kasutada sooviv isik selleks, et kasutada mõnd 
teost (foto, taies , tekst jne). Autorilepinguga annab 
autor või tema õigusjärglane teisele poolele loa 
kasutada teost lepingu tingimustega ettenähtud viisil.
Käsundusleping
• Käsundusleping sõlmitakse kas ühekordse või 
jätkuva teenuse osutamisel, näiteks projektide jms 
dokumentide koostamiseks, ametiasutuste 
asjaajamiseks, juhtimisteenuse osutamiseks jne.
Tööleping
• Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele 
isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja 
kontrollile , ning tööandja maksab töötajale töö eest 
tasu. Töölepingu tingimusi reguleerib lisaks 
töölepingu seadusele ka tsiviilseadustiku üldosa 
seadus, võlaõigusseaduse üldosa ning see osa 
võlaõigusseaduse eriosas, mis räägib 
käsunduslepingust.
Töökorralduse reeglid
• Vastavalt töölepingu seadusele (§ 5 lg 1 p 11) peab 
tööleping viitama tööandja kehtestatud 
töökorralduse reeglitele. Töökorralduse reeglitega 
määrab tööandja kindlaks poolte  käitumisreeglid  
töösuhetes. Töökorralduse reeglid on kohustuslikud 
kõikidele selle tööandja juures töötavatele isikutele. 
Reeglite eiramine  võib anda tööandjale mõjuva 
põhjuse, et ütelda töötaja tegevuse tõttu tema 
tööleping erakorraliselt üles.
Töövõtuleping FIE-ga
• Lepingut võib kasutada juhul, kui tööd teeb 
füüsilisest isikust  ettevõtja , kes ei ole 
käibemaksukohustuslane. Töövõtuleping tuleks 
sõlmida siis, kus tööga on oluline saavutada mõni 
kindel eesmärk. Kui aga töö käigus on pigem oluline 
protsess ise ja mitte niivõrd lõppeesmärk, siis tuleks 
sõlmida hoopis käsundusleping.
Töövõtuleping füüsilise isikuga
• Lepingut võib kasutada juhul, kui tööd teeb füüsiline 
isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ja kellele 
tehtavatelt maksetelt on tellija  kohustatud kinni 
pidama  kohustuslikud maksud ja maksed ning kellele 
makstava tasu pealt tasub  tellija  sotsiaalmaksu. 
Töövõtuleping tuleks sõlmida juhul, kui tööga on 
oluline saavutada mõni kindel eesmärk.
Töövõtuleping juriidilise isikuga, kes ei 
ole käibemaksukohustuslane
• Lepingut võib kasutada juhul, kui tööd teeb juriidiline 
isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane. 
Töövõtuleping tuleks sõlmida juhul, kui tööga on 
oluline saavutada mõni kindel eesmärk. Kui töö 
käigus on oluline pigem protsess ise ja mitte niivõrd 
lõppeesmärk, siis tuleks sõlmida hoopis 
käsundusleping.
Töövõtuleping juriidilise isikuga, kes 
on käibemaksukohustuslane
• Lepingut võib kasutada juhul, kui tööd teeb juriidiline 
isik, kes on käibemaksukohustuslane. Töövõtuleping 
tuleks sõlmida olukorras, kus töö käigus on oluline 
saavutada mõni kindel eesmärk. (Käsundusleping)
Tööde üleandmise–vastuvõtmise akt
• Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kasutatakse 
juhul, kui soovitakse üle anda poolte kokkuleppe (nt 
töövõtulepingu ) alusel tehtud tööd ja tööde juurde 
kuuluvad dokumendid (nt töö käigus koostatud 
dokumendid). Oluline on, et akti allkirjastamisel 
vaataks tellija tööd ka tegelikult üle ning märgiks akti 
kõik tööde ülevaatamisel avastatud puudused ja 
ülevaatuse hetkel tegemata tööd.
Hoiatus
• Kui töötaja on kohustusi rikkunud või kui töötaja ei 
ole pikka aega tööülesannetega toime tulnud, võib 
tööandja töölepingu üles öelda ainult juhul, kui 
ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Tööülesannete 
mittetäitmiseks loetakse ebapiisavat tööoskust, 
töökohale sobimatust või kohanematust, mis ei 
võimalda töösuhet jätkata.
Töölepingu ülesütlemiseavaldus
• Töölepingu seadus eristab korralist ja erakorralist 
töölepingu ülesütlemist. Korraliselt, st ilma mõjuva 
põhjuseta saab tähtajatu töölepingu üles öelda ainult 
töötaja. Erakorraliselt võivad mõlemad pooled üles 
öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu 
üksnes siis, kui tegu on mõjuva põhjusega. Mõjuv 
põhjus, mille esinemisel on tööandjal õigus leping 
üles öelda, on  rangelt  seotud töötaja või tööandja 
ettevõttega.
Lähetuskorraldus  ja aruanne
• Lähetuskulude hüvitamist reguleerib Vabariigi 
Valituse määrus „Töölähetuse kulude hüvitiste 
maksmise kord ning välislähetuse päevaraha 
alammäär, maksmise tingimused ja kord". 
Töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevaraha 
makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel. Otsuses 
peavad olema märgitud töölähetuse  sihtkoht , kestus ja 
ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja 
välislähetuse päevaraha määrad.
Puhkuseavaldus
• Vastavalt töölepingu seadusele peab tööandja 
koostama iga kalendriaasta  kohta puhkuste  ajakava  
ja tegema selle teatavaks esimese  kvartali  jooksul. 
Kuigi puhkuste ajakava on ametlik dokument 
puhkuse vormistamiseks, võib juhtuda, et tööandja 
või töötaja soovib esialgseid puhkusekokkuleppeid 
muuta ja seetõttu on tegeliku puhkuse vormistamisel 
otstarbekas võtta aluseks lisaks koostatud 
puhkuseavaldus. 
Sõiduki kasutamise volitus
• Kui sõiduki juht ei ole selle sõiduki omanik või tema 
nimi ei ole kantud  sõiduki registreerimistunnistusele 
sõiduki kasutajana, peab tal kaasas olema sõiduki 
kasutamise volikiri . Volikirja ei ole vaja, kui sõiduki 
omanik või sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki 
kasutajana kantud isik on kaassõitja. Volikirja kirjutab 
sõiduki omanik.
Varalise materiaalse vastuse leping
• Üldkorras vastutab töötaja töölepingust tulenevate 
kohustuste rikkumise eest, kui ta on rikkumises süüdi. 
Kahju hüvitamise ulatus sõltub sellest, kas töötaja on 
kohustust rikkunud tahtlikult või hooletusest. Kui 
töötaja on sõlminud varalise vastutuse kokkuleppe, 
võtab ta sellega sõltumata süüst vastutuse talle 
tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
Raamatupidamisteenuse osutamise 
leping
• Raamatupidamisteenuse osutamise leping on 
kasutatav juhul, kui soovitakse kokku leppida ühe 
isiku poolt teisele isikule raamatupidamisteenuse 
osutamises. Lepingu poolteks võivad olla nii 
füüsilised kui ka juriidilised isikud.
Hinnapakkumine
• Hinnapakkumisega esitab pakkuja  adressaadile 
pakkumise tööde või teenuste osutamiseks või kauba 
müügiks. Juhul, kui adressaat on tingimustega nõus ja 
avaldab nõusoleku ka pakkujale, loetakse leping 
poolte vahel sõlmituks
Müügileping
•  Müügilepingu puhul on oluline, et kui ostja on 
müügilepingu sõlminud, siis peab ta ostetud asjad üle 
vaatama või  laskma  üle vaadata ning teatama müüjale 
asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku 
aja jooksul. Vastasel korral võib ostja kaotada õiguse 
esitada pretensioone ostetud kauba kvaliteedi, koguse 
või muude kokkulepitud omaduste kohta.
Näidisarve
• Maksukohustuslane on kohustatud väljastama arve 7 
kalendripäeva jooksul
- kauba ostjale lähetamisest või kättesaadavaks 
tegemise päevast;
- teenuse osutamise kuupäevast;
- pikaajalise või regulaarse teenuse osutamise või 
kaupade võõrandamise korral käibemaksuseaduse § 
11 lg-s 4 sätestatud juhul maksustamisperioodi 
viimasest päevast;
-  osalise või täieliku ettemaksu laekumise päevast.
Garantiikiri
• Garantiikirjaga võtab  garantii  andja endale 
kohustuse maksta garantii saaja nõudel 
garantiilepingus kokkulepitud rahasumma . 
Garantiikirjas on esitatud kohustatud isiku ( võlgnik ) 
nimi ning viide garantiikirja väljastamise aluseks 
olevale lepingule.
Vara tasuta kasutamise leping-kinnisasi, vara 
tasuta kasutamise leping- vallasasi
• Vara tasuta kasutamise lepinguga annab üks isik 
teise isiku kasutusse lepingus kindlaks määratud 
eseme (vallas- või kinnisasja) ilma, et kasutaja peaks 
kasutusõiguse eest kasutusse  andjale  tasu maksma. 
Küll peab aga kasutaja tasuma kasutusse antava 
eseme säilitamise ja hooldamisega seotud kulud ning 
avalik-õiguslikud koormatised ja maksud.
Seadme üürileping
• Seadme üürilepinguga annab üürileandja üürniku 
kasutusse seadme, mida  üürnik  võib kasutada ainult 
seadme iseloomust tulenevate eesmärkide 
saavutamiseks. Kuigi üürnikule läheb üle seadme 
valdus  ja täielik kasutamise õigus, ei tohi üürnik 
üüriobjekti edasi üürida ega anda muul viisil 
kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja 
eelneva kirjaliku loata.
Laenuleping
• Laenulepingu näidis on mõeldud ühe isiku poolt 
teisele isikule rahasumma laenamiseks kindlaks 
perioodiks. Laenu tagasimaksmine on võimalik 
kokku leppida ühekordse maksena või 
perioodimaksetena, mille kohta tuleks lisada 
laenulepingule tagasimaksete  graafik täpsete 
kuupäevade ja summadega.
Tarneleping
• Tarnelepingut kasutatakse tavaliselt juhul, kui ostja 
soovib osta tarnijalt ( müüja ) kaupu pikema perioodi 
vältel ning tegemist ei ole kindla asja müügi või 
ühekordse kaubakogusega.
Äriruumi üürileping
• Äriruumi üürilepinguga annab üürileandja üürniku 
kasutusse ruumid, mida üürnik tohib kasutada ainult 
oma majandus- või kutsetegevuses. Kuigi üürnikule 
läheb üle äriruumide valdus ja täielik kasutamisõigus, 
ei tohi üürnik äriruume edasi üürida ega anda muul 
viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja 
eelneva kirjaliku loata. 
Maa rendileping
• Maa rendilepinguga annab rendileandja  rentniku 
kasutusse maa, mida rentnik võib kasutada ainult 
rendilepingus määratud sihtotstarbel. Maa 
üleandmisel rentniku valdusesse tuleks koostada 
üleandmise akt, kus on ära märgitud üleantud maa 
osad ja maaga  otstarbe  poolest seotud ja üleantud 
esemed (näiteks  põllutööriistad jms) ning nende 
seisund.
Rendipinna üleandmise-vastuvõtmise 
akt
• Rendipinna üleandmise-vastuvõtmise akt 
koostatakse selleks, et anda poolte vahel sõlmitud 
rendilepingus määratud objekt üle rendileandjalt 
rentnikule. Aktiga ei looda pooltele uusi kohustusi, 
vaid fikseeritakse rendiobjekti seisund ja 
mõõteseadmete näidud. Aktis peab olema märgitud 
üleantud objektide seisukord võimalikult 
adekvaatselt, et välistada võimalikke vaidlusi.
Lepingu ülesütlemise avaldus
• Lepingu ülesütlemise avalduse näidis on mõeldud 
selleks, et  taganeda äriühingute vahel sõlmitud 
kestuslepingust (nt üürileping, laenuleping jne) 
seoses teise lepingupoole olulise lepingurikkumisega. 
Üldiselt on soovitatav enne lepingu ülesütlemist anda 
kohustust rikkunud poolele mõistlik lisatähtaeg, et 
rikkumise tagajärge parandada.
Lepingu taganemise avaldus
• Lepingust taganemise avalduse näidis on mõeldud 
selleks, et taganeda äriühingute vahel sõlmitud 
lepingust seoses teise lepingupoole olulise 
lepingurikkumisega. Üldiselt on soovitatav anda 
kohustust rikkunud poolele mõistlik lisatähtaeg 
rikkumise tagajärje parandamiseks.
Võlatunnistus
• Võlatunnistusega tunnistab võlgnik  võlausaldaja  ees 
juba  olemasolevat  ja sissenõutavaks muutnud võlga 
(näiteks on võlgnik saanud võlausaldajalt kaupa ja 
kauba eest tasumise tähtaeg on möödunud, kuid 
võlgnik ei ole kauba eest tasunud). Võlatunnistuse 
eesmärk on muuta võlausaldaja jaoks võla 
sissenõudmine lihtsamaks, kuna võlgnik on 
kinnitanud võla olemasolu ning tema vastuväited 
võlale on väga piiratud.

Document Outline

• Lepingud
• Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute sõlmimist reguleerivad: Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv
• Võlaõigusseadus
• Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides:
• Slide 5
• Slide 6
• Leping peab sisaldama alljärgnevaid andmeid ehk elemente:
• Juhatuse liikme leping
• Juhatuse otsus
• Juhatuse koosoleku protokoll
• Ametijuhend
• Autorileping
• Käsundusleping
• Tööleping
• Töökorralduse reeglid
• Töövõtuleping FIE-ga
• Töövõtuleping füüsilise isikuga
• Töövõtuleping juriidilise isikuga, kes ei ole käibemaksukohustuslane
• Töövõtuleping juriidilise isikuga, kes on käibemaksukohustuslane
• Tööde üleandmise–vastuvõtmise akt
• Hoiatus
• Töölepingu ülesütlemiseavaldus
• Lähetuskorraldus ja aruanne
• Puhkuseavaldus
• Sõiduki kasutamise volitus
• Varalise materiaalse vastuse leping
• Raamatupidamisteenuse osutamise leping
• Hinnapakkumine
• Müügileping
• Näidisarve
• Garantiikiri
• Vara tasuta kasutamise leping-kinnisasi, vara tasuta kasutamise leping-vallasasi
• Seadme üürileping
• Laenuleping
• Tarneleping
• Äriruumi üürileping
• Maa rendileping
• Rendipinna üleandmise-vastuvõtmise akt
• Lepingu ülesütlemise avaldus
• Lepingu taganemise avaldus
• Võlatunnistus