Vee sanitaarse seisundi seire eestis (0)

Vee sanitaarse seisundi seire eestis
Referaat

Sissejuhatus

Töö eesmärk oli tutvuda vee sanitaarse seisunid ehk kvaliteedi seirega Eestis. Mõistmaks seire protsessi, tuleb uurida seadusi, mis kehtestavad määruseid ja nõudeid ning loovad seire seadusliku aluse, tuleb käsitleda erinevaid veesüsteeme, nii looduslikke kui inimese poolt juhituid, mis kõik omavad oma nõudeid, silmas tuleb pidada ka vee puhastustprotsesse, millega tagatakse nõutav vee kvaliteet. Vee seire on aktuaalne teema, sest inimesed on veega pidevalt seotud, vesi on oluline elus püsimiseks, samas on sellel ka väga suur osa tarbimisühiskonnaga kaasnevates tööstuslikes protsessides. Joogivesi peab olema ohutu, reovesi piisavalt puhas, et ei kahjustaks keskkonda, kuhu see tagasi lastakse ning inimtegevus peaks võimalikult vähe kahjustama looduslikke veekogusid; kõiki neid aspekte on vaja pidevalt kontrollida ning jälgida, et tagada vee vastavus seatud normidele, millega tegelebki seiramine.
Veeseire seadusandlus
Eestis peetakse veevarude arvestust vee hulga, taseme, omaduste, kasutamise ja kasutajate ning puuraukude, veehaarete ja põhjaveemaardlate kohta vastavalt keskkonnaregistri seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Veevarude kontrollimiseks ja hõlmamiseks kasutatakse veemajanduskava, mis sätestab vee käsitlemise tingimused. Veemajanduskava eesmärk on säästva arengu ja võimalikult loodusliku veeklassi tagamine ning mere-, pinna- ja, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid. Veemajanduskavaga põhjaveekvaliteedi, hulga ja režiimi ehk vee seisundi hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna hõlmatavad vesikonnad ning alamvesikonnad nimetab ja vesikondade veemajanduskavad kinnitab Vabariigi Valitsus. Veemajanduskava koostamist ja täitmise kontrolli korraldab Keskkonnaministeerium . Veemajanduskava koostamist finantseeritakse Keskkonnaministeeriumile selleks otstarbeks riigieelarvest eraldatud rahast. Veemajanduskava täitmise tagab vee erikasutaja. ( Veeseadus , 1994)
Alamvesikondade veemajanduskavad kinnitab ning põhjaveekogumite ja veekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise korra kehtestab määrusega keskkonnaminister. Vett klassifitseeritakse vastavalt põhjaveekogumile või pinnaveekogumitele. Põhjaveekogumite vesi jaotatakse loodusläheduse järgi kaheks veeklassiks: hea ehk looduslik ja looduslähedane vesi ja halb ehk reostunud või tugevalt reostunud vesi.

Olmevee kvaliteedi näitajad

Joogivee kvaliteedinõuded

Joogivee kvaliteedinõuded on jagatud kolme rühma:

• mikrobioloogilised
  
• keemilised
  
• indikaatorid
  

Mikrobioloogilised ja keemilised nõuded iseloomustavad otsest ohtu tervisele. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist reostust. Indikaatornäitajate piirsisalduste ületamisel halvenevad tarbijate vee kasutamise tingimused ning elukvaliteet , kuid otsest ohtu tervisele ei ole. ( Terviseamet , 2009)
Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele kontrollitakse järgmistes kohtades:

• ühisveevärgis – kohas, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks
  
• mahutite ja tsisternide kasutamisel – mahutist või tsisternist väljumise kohas
  
• pudelitesse, kanistritesse või muudesse õhukindlatesse anumatesse villimisel – enne pudelitesse villimist (villimiskohas)
  
• toiduaineid käitlevas ettevõttes – toidu käitlemise kohas
  

Mikrobioloogilised näitajad:
2009. a ei olnud ühtegi üle 2000 tarbijaga veevärki, kus mikrobioloogilised näitajad pidevalt ei vastanud nõuetele, kuigi Kohtla-Järve linna Järve linnaosa veevarustusega oli aasta jooksul probleeme. Mikrobioloogiliste näitajate mittevastavuste põhjuseks olid puudused ühe puurkaevu ja veemahuti tehnilises seisundis. (Terviseamet, 2009)
Keemilised näitajad:
Olmeveele kehtestatud kvaliteedinõete järgi, peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevees sisalduvaid aineid võib jagada järgmiselt:

• mürgised ained: arseen , elavhõbe, kaadium, kroom, plii, ja tsüaniid;
  
• laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium , boor, fluoriidid , molübdeen, nikkel , nitraadid , seleen;
  
• vee organoleptilisi omadusi ja kasutmist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid , üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink , ja pH ning
  

Toksiliste orgaaniliste ülemmääraks joogivees on kehtestatud aga:

• pestitsiitide puhul: a) kokku 0,5 mg/l, b) üksikainena 0,1 mg/l;
  
• poluklooritud bifenüülide korral: a) kokku 0,2 mg/l;
  
• klorofenoolide puhul: a) kokku 10 mg/l;
  
• polütsükliliste aromaatsete süsivesinike korral: a) kokku 0,2 mg/l ning
  
• trihalogeenmetaanide puhul: a) kloroform 200 mg/l. (Santti, et al., 1996)
  

Standardis „Joogivesi“ ära määratud ka joogivee mikrobioloogilise kvaliteeid nõuded. Need nõuded jagunevad kaheks: veevärk üle 100 inimese varustamiseks joogiveega ja veevärk kuni 100 inimese varustamiseks joogiveega. Veevärk üle 100 inimese varustamiseks joogiveega jaguneb omakorda kolmeks:
1) Veevõrku juhitav töödeldud veevärgivesi, kus termotolerantsete coli-laadsete bakterite ülemmääraks on 0 pesa/100 ml ja coli-laadestel bakteritel 0 pesa/100 ml,
2) Veevõrku juhitav töötlemata vesi, kus ülemmäär termotolerantsetele coli-bakteritele 0 pesa/100 ml, coli-bakteritele 0 pesa/100 ml (seda nõuet peab rahuldaam 95% proovidest, kui aasta jooksul on võetud üle 100 proovi), coli-bakteritele 3 pesa/100 ml (võivad leiduda üksikutes, kuid mitte järiestikku võetud rutiinproovides),
3) Veevõrguvesi, kus mikrobioloogilise kvaliteedi ülemmääraks on samad näitajad, mis veevõrku juhitaval töödeldud veevärgiveel.

Joogivee kvaliteet

AS Narva Vesi viib läbi linna veevärgi tava- ja süvakontrolle. Tavakontrolli puhul on joogivee kontrolli kava kooskõlastatud Virumaa Tervisekaitsetalitlusega. Narva linna ühisveevärgist võetakse 32 proovi aastas tavakontrolliks, Narva-Jõesuu ühisveevärgist 4 proovi. Joogivee tavakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee kvaliteedi ja töötlemise tõhususe kohta. Süvakontrolli koral võetakse Narva linnas 4 proovi ja Narva-Jõesuust 1 proov aastas. Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele määruse Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid paragrahvides 4, 5 ja 6 toodud kvaliteedinäitajatele, välja arvatud radioloogilised näitajad, mida tuleb määrata joogiveekäitleja poolt iga kümne aasta tagant. (Narva Vesi)
Linna veevõrgust aasta jooksul võetud ligi kolmetuhandest proovist vastas määratud näitajate osas Euroopa Liidu joogiveedirektiivi 98/83/EU nõuetele 100% mikrobioloogiliste analüüside tulemustest ning 97,5% keemiliste parameetrite osas. Euroopa Komisjoni joogivee direktiiv nõuab 95% vastavust, seega on joogivee kvaliteet Tallinnas hea. ( Tallina Vesi)

Joogivee puhastus

Joogivesi Eestis pärineb kas põhja- või pinnaveest . Põhjavesi puhastust ei vaja, seda võib kohe juua, kuid pinnavee puhastusskeem on lühidalt:

Võrepüünis

Mikrofiltreerimine

Osoneerimine

Koagulatsioon

Selitamine

Filtreerimine

kloreerimine

Reovesi

Heitvesi on inimkasutuses olnud ning loodusesse tagasi lastud vesi. Reovesi on aga niisugune osa heitveest, mille füüsikalised omadused või keemiline koostis on esialgsetega võrreldes muutunud ning vesi vajab puhastust enne loodusesse tagasi laskmist. (Kaljumäe, et al, 1998)
Eristatakse:

Olmereovesi , mis tekib elamutes, ühsikondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtetes.

Tootmisreovesi, mis tekib tööstuses ja põllumajandusettevõtetes.

Sademevesi .
Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete konsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus on suublasse ehk loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul ehk heljumina. Olulisematakes reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama ka raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja veest lenduvaid ühendeid. (Kaljumäe, et al, 1998)

Reovee puhastusmeetodid

Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest suublasse juhitava reovee kvaliteedile. Kasutusel on füüsikalised ehk mehaanilised, keemilised ja bioloogilised puhastusmeetodid. Konkreetne puhastusjaama skeem on tavaliselt kombinatsioon neist meetoditest .
Mehaaniline puhastus
Mehaaniline on vanim puhastusmeetod ning selle protsessi käigus eemaldatakse veest lahustumatud ained. Osakeste eemaldamiseks kasutatakse setitamise või filtreerimise põhimõtet. Võresid, sõelu ja liiva- ning rasvapüüniseid kasutatakse suurimate osakeste eemaldamiseks, et need ei satuks pumpadesse või seadmetesse nende tööd häirima. Võre eemaldab veest kiulised osakesed ja suuremad lisandid. Võre varraste vahe on 3-20 mm ning nende poolt kinni püütud jäätmed pressitakse kokku ning viiakse prügimäele. Tänapäeval kasutatakse juba aereeritud liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settib liivapüünise põhja. Rasv , kui veest väiksma tihedusega aine kerkib vedeliku pinnale, kust ta kõrvaldatakse kaapmehanismiga. Sõelad on 0,5-3 mm avadega ning eemaldavad peenemad reoaine osakesed. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks.
Keemiline puhastus
Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemiliseks protsessiks on keemiline sadestamine , kasutatakse ka hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise alla käivad kõik protsessid, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum ehk sete . Koagulandi lisamisega suudavad osakesed liituda suuremateks helvesteks. Flokulant suurendab veelgi helveste moodustumist ning kiirendab settimist.
Bioloogiline puhastus
Bioloogiline puhastus kasutab ära mikroorganismide võimet lagundada ja kasutada ära toitainena vees sisalduvat orgaanilist ainet. Osa toitaineist muutub uueks rakumassiks ja osa hapendub raku hingamise protsessis süsihappegaasiks ja veeks. Tähtsamateks mikroorganismideks on bakterid ja algloomad, keda kasutatakse puhastusprotsessides üheaegselt. Bioloogilise puhastuse etapis laguneb orgaaniline aine bioloogiliste protsesside käigus ning reovees sisalduv lämmastik ja fosfor seotakse aktiivmuda baktermassi. Protsessi intesiivistamiseks on vaja vette lisada piisavas koguses hapnikku ehk vett aereerida. Orgaanilise aine lagunemine toimub aktiivmuda koostises olevate bakterite elutegevuse tulemusena. Sarnane protsess toimub ka looduslikes veekogudes, kuid biopuhastis estinevad mikroorganismid kontsentreeritumalt.

Looduslikud veekogud

Eesti veekogud on mõjutatud elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning põllumajandusest pärinevast hajureostusest tulevatest toitainetest. Põhja- ja Kirde-Eestis lisandub suurtööstuse heitvee mõju, mis ohustab tõsiselt rannikumerd. Veekogude seisund sõltub otseselt reovee puhastamise tõhususest ja põllumajanduses rakendatavatest kaitsemeetmetest. Viimasel aastakümnel on Eestis toimunud olulised muutused. Majanduse langus, muutused tööstuse korraldamisel ja olmes tarbitava vee osas on kaasa toonud veekeskkonnale avalduva surve vähenemise. See on soodsalt mõjunud nii jõgedele, järvedele kui merele .
Veekogude majandamise korraldamise lihtsustamiseks liigitatakse veekogud vastavalt veekvaliteedile. Jõgede ja järvede liigitamise aluseks on Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiv 2000/60/EÜ, mille põhjal on koostatud määruse kohaselt jagatakse jõed ja järved vee keemilise koostise alusel viide kvaliteediklassi, mis peegeldavad veekogu vee kvaliteedi kõrvalekallet looduslikest tingimustest. Euroopa Liidu Vee Raamdirektiivi järgi peab aastaks 2010 pinnavee kvaliteet olema hea ehk vastama viieklassilise süsteemi järgi II klassi nõuetele. Jõevee kvaliteedi hindamise aluseks on nõue, et 90%-l kõikidest võetud proovidest peab määratava aine sisaldus vastama klassi piirarvule. Lähtudes eelnimetatud määruses esitatud keemiliste näitajate piirsisaldusest ning jõgede ja järvede riikliku seire andmetest, võib öelda, et Eesti jõgede ja järvede veekvaliteet on hetkel rahuldav.
Kokkuvõte
Veevarude paremaks ja ülevaatlikumaks kontrollimiseks ning hõlmamiseks kasutatakse Eestis veemajanduskava, mis sätestab vee käsitlemise tingimused. Veemajanduskava jagab Eesti erinevateks vesi- ja alamvesikondadeks, mis lihtsustab vee seire haldamist. Eestis teostab veemajanduskava koostamist ning täitmise kontrolli keskkonnaministeerium. Vaatluspunktide nimekirja, kinnisasja omaniku informeerimise korra ja vaatluste programmi kinnitab keskkonnaminister. Veemajanduskava koostamist finantseeritakse riigieelarvest.
Eestil on oma veeseadus, mis määratleb nõuded vee kvaliteedile. Eesti veeseire koosneb nii tarbmiseks kasutatava pinna- ja põhjavee kui ka looduslike veekogude seiramisest, Kvaliteedinõuded on paika pandud nii joogi- kui ka reoveele, mõlemad läbivad mitmed puhastusprotsessid, et saavutada nõutud sanitaarne seisund. Vett klassifitseeritakse vastavalt põhjaveekogumile või pinnaveekogumitele, mis omakorda jagunevad vastavalt kvaliteedile erinevatesse klassidesse. Põhjaveekogumite vesi jaotatakse loodusläheduse järgi kaheks veeklassiks: hea ehk looduslik ja looduslähedane vesi ja halb ehk reostunud või tugevalt reostunud vesi. Pinnaveekogude vesi jaotatakse vastavalt looduslähedusele: väga hea ehk looduslik vesi, hea ehk looduslähedane vesi, rahuldav ehk mõõduka inimmõjuga vesi, halb ehk reostunud vesi ja väga halb ehk tugevalt reostunud vesi.
Vee kvaliteedi seire on oluline, et omada ülevaatlikku informatsiooni riigi veevarudest ning sellega toimuvatest, nii looduslikest kui inimmõjust tulenevatest protsessidest, et vajaduse korral, kas siis pidurdada või ka soodustada sääraseid protsesse. Vee seiramine on oluline säilitamaks looduslike veekogude looduslähedast olukorda ja tagamaks, et inimeste joogiveesi ei oleks nende tervisele kahjulik ning et reovee kvaliteet oleks vastavuses sellele seatud normidele, olles piisavalt puhas loodusesse tagasi laskmiseks.