Võrumaa
Kutsehariduskeskus
EV-12
Sigrid PauEHITISE
TULEOHUTUSNÕUDEDReferaat
Juhendaja :
Andres Aruväli
Väimela
2012
SISUKORD
1. EHITISE JA SELLE OSADE
TULEOHUTUSE JAOTUS 3
2.
TULEOHUTUSKLASSID 3
3.
TULEKAITSETASEMED 4
4.
TULETÕKKESEKTSIOONID 4
5.
KOHUSTUSED TULEOHUTUSE
TAGAMISEL 5
6.
EHITISE JA SELLE OSADE TULEOHUTUSNÕUDED 5
7.
KÜTTESÜSTEEMI TULEOHUTUSNÕUDED 6
8.
TULETÖÖ TULEOHUTUSNÕUDED 6
9.
PÕLEVMATERJALI LADUSTAMISE TULEOHUTUSNÕUDED 7
10.
TULETÕRJE
VEEVARUSTUSE TULEOHUTUSNÕUDED 7
11.
KOKKUVÕTE 8
12. KASUTATUD KIRJANDUS 9
EHITISE JA SELLE OSADE TULEOHUTUSE JAOTUS
tulekindel (tähis TP1) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise;
tuldtakistav (tähis TP2) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
tuldkartev (tähis TP3) – ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.
TULEOHUKLASSID
Tootmistegevus
ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi:
1.
klass (tuleohuta):
sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt puudub või on väikese tõenäosusega osad.
2.
klass (tuleohtlik):
sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht ja tule
leviku võimalus on suure tõenäosusega.
3.
klass (tule- ja plahvatusohtlik):
sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus peale suure tuleohu
esineb veel plahvatusoht . Plahvatusoht on võimalik ka
tulekahjufaasita.
Tuleohuklassi hoones määrab põhitoimingu tuleohuklass. Kui ruumis esineb
nimetamisväärsel määral eri tuleohuklassidesse kuuluvaid
tehnoloogilisi protsesse, tuleb neid toiminguid ruumi eri osades
käsitleda kuuluvana eri tuleohuklassidesse. Tuleohuklassid
määratakse (märgitakse) ehitusprojekti joonistele.
Plahvatusohtlik
ruum tuleb võimaluste piires paigutada hoones kas välisseina äärde
või mitmekorruselises hoones ülemisele (kõrgeimale) korrusele.
Plahvatusohtlikke ruume ei tohi paigutada keldrikorrustele.
Hoonet
ei loeta kuuluvaks kolmandasse tuleohuklassi, kui selles on kolmandat
klassi kuuluvaid protsesse vaid pindalal, mis moodustab alla 5%
ehitise kogupindalast, sealjuures mitte üle 100 m2.
TULEKAITSETASEMED
Tulekaitsetasemest
olenevad hoone nõutav tulepüsivusklass, suurim lubatud
tuletõkkesektsiooni pindala, suitsueemalduse lahendus, samuti kande-
ja tuletõkketarindite tulepüsivusnõuded. Tulekaitsetasemeid on 4.
Tulekaitsetase
I: esmakustutusvahendid.
Esmakustutusvahenditeks loetakse tulekahju algjärgus ühe inimese
poolt tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid (näiteks tulekustutid või väikese võimsusega tuletõrjekraanid (läbimõõduga
kuni 30 mm).
Tulekaitsetase
II: tõhustatud esmakustutusvahendid.
Teise tulekaitsetaseme moodustavad ehitise sisene tuletõrje veevärk
tuletõrjekraanidega (läbimõõduga 50 mm ja enam) tulekustutid ning
käsijuhtimisega kohtkustutusseadmed. Tuletõrjekraanide paigutus peab võimaldama anda ruumi igasse punkti ühe tulekustutusjoa.
Tulekaitsetase
III: tõhustatud esmakustutusvahendid ja tulekahjusignalisatsioon.
Kolmandal tulekaitsetasemel rakendatakse II tulekaitsetaseme
tulekustutusvahendeid, millele lisaks on ette nähtud
tulekahjusignalisatsioonisüsteem (projekteeritakse erieeskirja
järgi).
Tulekaitsetase
IV: tõhustatud esmakustutusvahendid ja automaatne tulekustutusseade.
Lisaks II kaitsetaseme abinõudele rakendatakse siin automaatseid
tulekustutusseadmeid (projekteeritakse erieeskirja järgi).
TULETÕKKESEKTSIOONID
Kasutusviisi
või tuleohuklassi poolest üksteisest erinevad ruumid jagatakse omaette tuletõkkesektsioonideks – tootmisruumid eraldatakse
laoruumidest ning eelnimetatud omakorda muu otstarbega ruumidest
( kontoriruumid , Wc – kui neis on töö- ja viibimiskohti enam kui
25 inimesele).
Eri
korrused on üldjuhul omaette tuletõkkesektsioonid.
Tuletõkkesektsioonid peavad olema ümbritsetud massiivsete
tuletõkketarinditega.
Plahvatusohtlik
ruum tuleb varustada kergete paiskpindadega, mis väldivad plahvatuse
korral ülerõhu tekke ruumis. Paiskpindade hulka loetakse aknad,
uksed, kergpaneelid (paiskpaneelid), mis avanevad või purunevad
ülerõhu korral. Vajalik paiskpind määratakse arvutuse teel.
Evakuatsioon.
Üldjuhul peab hoone iga korruse tasandilt olema vähemalt kaks
teineteisest sõltumatult asetsevat evakuatsiooniteed või
väljapääsu. Üks evakuatsioonitee on tööstus ja laohoonetes
piisav, kui on kuni 8-korruseline hoone, tuletõkkesektsiooni pindala
väiksem kui 300 m2,
vähem kui 15 inimest töötab sel korrusel ja on olemas
hädaväljapääs.
Hädaväljapääs
on võimalus pääseda hoonest tulekahju korral lisaväljapääsu
kaudu maapinnale, sealhulgas ka väljastpoolt antavat abi kasutades.
Hoonest tuleb välja saada 6 minuti jooksul.
KOHUSTUSED TULEOHUTUSE TAGAMISEL
Isik
on kohustatud:
1) järgima
tuleohutusnõudeid;
2) kontrollima
tema valduses oleva kinnisasja , ehitise, ruumi, seadme ja nende
kasutamise ohutust ja nõuetekohasust;
3) tagama
küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel
ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale;
4) tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises
tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu;
5) rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis
võib põhjustada tulekahju;
6) tagama
ohutu evakuatsiooni;
7) teavitama
isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse
juhti ning Päästeametit;
8) rakendama
tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid
meetmeid;
9) teadma
oma kohustusi tulekahju korral;
10) tulekahju
avastamisel teatama sellest viivitamata Euroopa ühtsel
hädaabinumbril 112;
11) abistama
riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut igakülgselt
järelevalve teostamisel ja tulekahju tekkepõhjuste
väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni
tulekahju tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi
kahjustusi;
12) täitma
riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutusi
tähtaegselt.
Ettevõtte
või asutuse juht on kohustatud:
1) korraldama töötajale või teenistujale enne tööle asumist või töö
vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutuse koolituse ning
vähemalt üks kord aastas töötajatele õppuse evakuatsiooni ja
tulekahju korral tegutsemise kohta;
2) tutvustama
töötajale tuleohutusnõudeid lähtuvalt tema töö iseloomust ja
-kohast ning kontrollima nende täitmist;
3) tagama
töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite
kättesaadavus ja kasutamisoskus;
4) teavitama
töötajaid võimalikust tuleohust ning tulekahju vältimise
meetmetest.
EHITISE JA SELLE OSADE TULEOHUTUSNÕUDED
1)
Kohalik omavalitsus võib ehitusseaduses sätestatud kirjaliku
nõusoleku anda ning ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastada, kui
Päästeamet on ehitusprojekti või ehitise kasutusloa kirjalikult
heaks kiitnud.
2)
Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja
pööningu ukse-, akna- ja muud avad peab sulgema või tõkestama
muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääsu.
3)
Ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku
takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.
KÜTTESÜSTEEMI TULEOHUTUSNÕUDED
Küttesüsteemi projekteerimine , paigaldamine, kontrollimine, hooldamine ja
kasutamine
1)
Küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb
kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja
juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt , et küttesüsteem
täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning
plahvatuse või muu õnnetuse toimumine.
2)
Küttesüsteemi paigaldamisel ja projekteerimisel ei tohi suitsu juhtimiseks kasutada ventilatsioonilõõri.
3)
Küttesüsteem peab paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja
-ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise
soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu.
4)
Kasutada võib üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut
küttesüsteemi.
5)
Küttesüsteemi võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbel ja
koormusega ning selles võib põletada üksnes sellele
küttesüsteemile ettenähtud kütust.
6)
Kui küttesüsteemi kasutamisel tekib tahma , peab korstnat ja
ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini
kui küttesüsteemi dokumentatsioonis on ette nähtud.
Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.
TULETÖÖ TULEOHUTUSNÕUDED
Tuletöö
on:
1) gaaskeevitustöö;
2) elekterkeevitustöö;
3) põlevvedelikuga
metalli lõikamine;
4) ketaslõikuriga
metalli lõikamine;
5) bituumeni
ja muu põlevmastiksi kuumutamine ja kasutamine;
6) gaasleegi
kasutamine;
7) muu
tegevus, mille käigus kasutatakse leeki, tekivad sädemed või
temperatuur, mille mõjul võib süttida ümbritsev põlevmaterjal,
tekitades sellega reaalse tuleohu.
Tuletöö tegemisele
esitatavad nõuded
1)
Tuletöö tegemisel tuleb vältida tulekahju tekkimist ning kasutada
meetmeid tulekahju tekkimise võimaluse vähendamiseks, tulekahju
kiireks avastamiseks, tule leviku tõkestamiseks ja selle kiireks
kustutamiseks.
2)
Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded kehtestab
siseminister määrusega.
3)
Tuletöö tegemisel tuleb tagada pidev järelevalve.
Tuletööd tegev isik
1)
Tuletööd võib majandustegevusena osutada isik, kellel on kutsetunnistus või kes on läbinud tuletööde tegemise koolituse ja
kellel on tuletöötunnistus.
2)
Füüsiline isik võib ohutust tagades teha enda tarbeks oma valduses
oleval piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis
tuletööd ilma tuletöötunnistust omamata.
3)
Tuletööd võib majandustegevusena osutada ohutusnõudeid järgides
ka mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis tuletöö
tegemise kvalifikatsiooni või tuletöötunnistuse saanud isik.
4)
Tuletööde tegemise koolituse ja tuletöötunnistuse
nõuded kehtestab
siseminister määrusega.
PÕLEVMATERJALI LADUSTAMISE TULEOHUTUSNÕUDED
Põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus läheduses selliselt, et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd.
Jäätmete hoiukoht peab paiknema põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast ohutus kauguses.
Ehitises võib hoida ja kasutada hoone kütmiseks mõeldud põlevvedelikku või tuleohtlikku gaasi või muud plahvatusohtlikku põlevmaterjali, kui nende hoidmisel või kasutamisel on täidetud ehitisele ettenähtud nõuded.
Põlevmaterjali peab piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis paigutama vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele.
Põlevmaterjali ladustamine või mootorsõiduki või muude sõidukite parkimine ehitiste vahelise tuleohutuskuja alal ei tohi ehitistele tekitada täiendavat tuleohtu ega takistada päästetööd.
Laoplatsil peab põlevmaterjali paigutama sellisesse kohta ja sellises koguses, nagu on laohoone või -platsi plaanis määratud. Plaani peab panema välja laohoone või -platsi sissekäigu juurde nähtavale kohale. Tootmis- ja laohoones märgitakse läbikäigu piir ja materjali põrandale ladustamise koht hästi nähtava piirjoonega.
Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded kehtestab siseminister määrusega.
TULETÕRJE VEEVARUSTUSE TULEOHUTUSNÕUDED
1.
Tuletõrje veevõtukoht on aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti, loodusliku
või tehisveekogu juures, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade
abil kustutusvett.
2.
Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud:
1) aastaringne
juurdepääs ning kasutamise valmidus;
2) tulekahju
kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk ;
3) tähistatus
vastavalt tehnilisele normile või õigusaktile.
KOKKUVÕTE
Ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete eesmärgiks on nende ehitiste
projekteerimisel ette näha ja ehitamisel realiseerida sellised
plaani- ja konstruktsioonilahendused, mis tagavad neis ehitistes viibivatele inimestele isikuturvalisuse ja, mõistlikkuse piirides,
ka ehitises asuva vara kaitse tuleõnnetuse puhul.
Tuleohutusnõuded
peavad tagama võimaliku tulekahju puhkamise korral ehitise
kandevõime. Ehitises peab olema tule ja suitsu tekkimine ning
levimine takistatud. Tulekahju ei tohi levida kõrvalehitistele.
Inimestel peab olema võimalik evakueeruda ehitiselt.
KASUTATUD KIRJANDUS
Kõik kommentaarid