Kinkeleping (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Rekreatsioonisuund
Kinkeleping
Iseseisev töö
Koostaja : Janely Soomaa
Juhendaja : Karin Ploom
Tartu 2013

Sisukord

Sissejuhatus 2
Lepingu pooled 3
Lepingu tingimused 4
  Kinkelepingu vorm 5
§ 262. Kinge surma puhuks 5
§ 263. Kinkija üleandmiskohustus 5
§ 264. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest 5
§ 265.  Koormised ja kohustused kingisaajale 6
§ 266. Kinkelepingu lõppemise erisused 6
§ 267. Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist 6
§ 268. Kinkelepingust taganemine pärast täitmist 7
§ 269. Kahju hüvitamise piirang 7
§ 270. Taganemise piirangud 7
Kinkelepingu plussid ja miinused 7
Kinkelepingu ja testamendi erinevused 8
Kokkuvõte 10
Kokkuvõtteks võin öelda, et kinkeleping on minu arust väga hea asi. Seda kasutatakse just perekondades tihti. Kuna see on kindlam ja tõesem, kui testament . Samuti, ei anna kinkelepingut vaidlustada ega võltsida. Samuti see on vanavanematele hea viis oma vara õigetesse kätesse anda, nad ei pea kartma , et tuleb kuskilt veel sugulasi ja hakkavad seda endale nõudma. Samuti saavad seal elada oma elupäevade lõpuni ja ilma nende nõusolekuta ei saa seda vara müüja. Sellega nad kindlustavad seda, et neid ei saa sealt välja visata või kolima sundima. 10
Kasutatud kirjandus : 10

Sissejuhatus

  Kinkelepinguga kohustad üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule ( kingisaaja ) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omangi ülemineku kingisaajale või tausta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
Valisin selle lepingu seepärast analüüsida, kuna minu vanavanemad tegid mu emale kinkelepingu ja saan seda kasutada.
Palju arutatakse , et kas kinkeleping või pärandus/testament, mis on siis parem? Toon alljärgnevas töös mõned nende erinevused välja ning rohkem analüüsin kinkelepingu pooli, selle plusse ja miinuseid.

Lepingu pooled

Kinkelepingu poolteks on kinkija ja kingisaaja. Samuti võib kuuluda üheks pooleks kinkija abikaasa, kui see vara on soetatud abielu ajal, siis kuulub see abikaasade ühisvara hulka ja ka abikaasa peab olema lepingu sõlmimisega nõus.
Kinkelepingu alusel annab üks isik talle kuuluva vara teise isiku omandisse. Leping loetakse sõlmituks, kui saaja on kingiga nõus ning võtab asja vastu. Teatavatel juhtudel võib müüja vastutada kingitud asja puuduste eest, eriti kui nende puuduste tõttu tekkis kellelegi kahju. Ehkki kinkelepinguga loovutatakse vara tasuta, saab kinkelepingus kokku leppida kohustustes ja koormistes, mida kingisaaja peab seoses kinkega kandma (nt hooldama kinkijat kinkija elu lõpuni, kinkijat ülal pidama vm). 
Kui kingitakse kinkija eluase , siis on võimalik sellele seada ka isiklik kasutusõigus kinkija ja ka muu isiku (nt kinkija abikaasa või lapse) kasuks, mis annab neile õiguse kingitud korteris /majas/ talus elu lõpuni elada. See õigus kantakse kinnistusraamatusse ning see on nähtav ka kolmandatele isikutele. Kui isiklik kasutusõigus on kinnistusraamatusse kantud , jääb see kehtima ka juhul kui kingisaaja kingitud varaga tehinguid teeb ning raskendab sellega kinnisasja hüpoteegiga koormamist ja müüki.
Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks:
1. vara omandamisest hoidumist
2. õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud
3. pärandist või annakust loobumist
Kinkelepingut kasutatakse majade, korterite talude kinkimisel. Samuti kui mul on oma firma, siis ma võin selle samuti kinkida oma lastele. Kuna see on vara. Põhimõtteliselt võid sa kõike oma vara kinkida, teatud isikutele, kui sa ei taha, et teised sellest osa saaksid.

Lepingu tingimused

 Kinkelepingu vorm

 (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti.
 (2) Kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega loetakse kinkeleping kehtivaks ka juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vorminõuet ei ole järgitud.

§ 262. Kinge surma puhuks

  Kui kinkeleping on sõlmitud kinkija surma puhuks, kohaldatakse sellele pärimisseaduses (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155; 88, 807; 2001, 56, 336) testamentaarse annaku või testamendi kohta sätestatut. Kui selline kinkelepingust tulenev kohustus täidetakse siiski kinkija eluajal, kohaldatakse sellele kinkelepingu kohta sätestatut.

§ 263. Kinkija üleandmiskohustus

  Kinkija peab andma kingisaajale üle kingitud eseme või tegema võimalikuks kingisaajale selle valduse saamise muul viisil ning kõrvaldama kõik takistused eseme valdamiseks.

§ 264. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest

 (1) Kingitud eseme lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtutakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 217 ja 218 sätestatust.
 (2) Kui kingitud ese ei vasta lepingutingimustele, vastutab kinkija üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele mittevastavusest kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud.
 (3) Kui kinkija lubas üle anda üksnes liigitunnustega piiritletud asja, mille ta pidi esmalt omandama, ja kui üleantud asi ei vastanud lepingutingimustele, võib kingisaaja nõuda puudusega asja asemel lepingutingimustele vastava asja üleandmist, kui asja puudus oli kinkijale asja omandamise ajal teada või pidi teada olema. Kui kinkija ei teatanud asja puudusest tahtlikult, võib kingisaaja nõuda lepingutingimustele vastava asja üleandmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kingisaaja nõuetele kohaldatakse sätteid müüja vastutuse kohta müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.
 (5) Kinkija ei pea kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest saadud kasu.

§ 265. Koormised ja kohustused kingisaajale

 (1) Kinkelepingus võib kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi.
 (2) Kui koormise või kohustuse täitmine on avalikes huvides, võib pärast kinkija surma nõuda selle täitmist ka pädev riigi- või omavalitsusasutus.
 (3) Kui koormis on määratud mitme isiku kasuks nende osade suurust kindlaks määramata ning üks neist isikutest sureb , suureneb tema osa arvel teiste isikute osa.
 (4) Kui kinke väärtus kinke lepingutingimustele mittevastavuse tõttu ei kata koormise täitmiseks vajalikke kulutusi, võib kingisaaja keelduda kinke väärtust ületavas osas koormise täitmisest, kuni kinke väärtust ületavad kulutused talle hüvitatakse. Kui kingisaaja koormise siiski täidab, võib ta nõuda, et kinkija hüvitaks talle koormise täitmisel tehtud kulutused, mis ületavad kinke väärtust.

§ 266. Kinkelepingu lõppemise erisused

 (1) Kinkija poolt veel täitmata kinkeleping lõpeb kinkija vastu algatatud täitemenetluse peatamisega vara puudumise tõttu või kinkija pankroti väljakuulutamisega.
 (2) Kui kinkelepinguga on ette nähtud perioodilistes maksetes seisneva toetuse maksmine füüsilisest isikust kingisaajale, lõpeb leping füüsilisest isikust kinkija või kingisaaja surma või juriidilisest isikust kinkija lõppemisega.

§ 267. Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist

  Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda , kui:
 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse;
 4) kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või oluliselt suuremaid ülalpidamiskohustusi;
 5) kingisaaja sureb.

§ 268. Kinkelepingust taganemine pärast täitmist

 (1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel.
 (2) Kui kinkija taganeb kinkelepingust käesoleva seaduse § 267 punktis 2 sätestatud alusel, ei loeta lepingut lõppenuks, kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülalpidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani käesoleva seaduse §-s 571 sätestatud korras.

§ 269. Kahju hüvitamise piirang

  Käesoleva seaduse §-des 267 ja 268 nimetatud juhtudel ei ole kingisaajal õigust nõuda talle lepingust taganemisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 270. Taganemise piirangud

 (1) Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma.
 (2) Kui kinkija sureb enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist, lähevad lõikes 1 nimetatud õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele. Pärijad võivad kinkelepingust taganeda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast.
 (3) Kinkija ei või taganeda kõlbelise kohustuse täitmiseks sõlmitud kinkelepingust.

Kinkelepingu plussid ja miinused

Kinkelepingu kindlasti suureks plussiks on see, et kingitust ei saa keegi sult ära võtta. See on notariaalselt kinnitatud ja seda ei anna kergelt vaidlustada. Samuti pluss on see, et sa võid seal koos oma perega elada elu lõpuni, keegi ei viska sind välja sealt või ei saa hakata midagi endale nõudma. Pluss on kas ee, et sa saad seda edasi kinkida oma lastele. Sa võid oma kingitud asjaga ise toimetada, nii kui ise tahad , kuid sa ei saa seda enne nt maha müüa, kui su kinkija pole surnud. Kinkelepingut on võimatu võltsida, see kui on ära kingitud, siis nii ongi. See kingitus on sinu oma ja mitte kellelgi pole õigus seda nõudma tulla.
Kinkelepingu miinused on see, kui sa nt ei saa kinkijaga hästi läbi või on ta su ämm vm, siis sa ei saa teda sealt välja visata, kui lepingusse on kirja pandud et, tal on õigus elada seal oma elu päevade lõpuni. Üheks ohuks kujuneb ka see, et kinkija võib sulle koormised ja kohustused peale panna, mida sa isegi peale tema surma pead täitma. Ta võib sind määrata oma elu lõpuni hooldajaks, kui ka samuti, oled ta ülevalpidaja. Enne allkirja andmist pead mõtlema, et ega sa ei anna tühje lubadusi.

Kinkelepingu ja testamendi erinevused

Testamendi puhul võib isik oma eluajal teha oma varaga seda, mis pähe tuleb – müüa või kinkida; kui midagi alles jääb, siis on midagi pärida ja kui ei jää, siis ei jää. Samuti võib testamenti igal ajal n-ö ümber teha. Aga kinkelepingut ei saa ümber teha, kui sa oled selle otsuse teinud siis nii see ongi. Sul ei anna seal midagi muuta. Samuti, kui teha testament, siis lõpuks kui see inimene on ära surnud võib see vara olla väga ebakõlbulik ja mitte midagi enam väärt olla. Ning, kui testament on tehtud nt perekonnale ja vara on ära jaotatud. Siis võib kuskilt tulla välja, et sel testeerijal on veel lapsi, kes võivad hakata vaidlustama ja tahavad ka varast midagi saada. Kinkelepinguga see võimalik pole.
Testamendi võib teha kodus, omakäeliselt või valmis trükituna ning sinna oma sõnadega kirja panna oma viimased soovid. Tähtis on see, et tulevikus oleks testamendi lugejatele selge, et tegemist on isiku viimase tahtega ning kirjas peab olema testamendi tegemise kuupäev ja aasta ning loomulikult testeerija nimi ja allkiri. Kinkelepingut ei saa teha sa kodus salaja ja siis kuhugile raamatu vahele peita . See peab olema notariaalselt kinnitatud ja tõestatud. Tõestatud peab olema vara, millele sa kinkelepingu teed. Selles ka see erinevus, et kinkelepingut on raske võltsida. Kodus tehtud testament kehtib vaid kuus kuud, kui sa pole selle kuue kuu jooksul ära surnud, siis pead uue testamendi kirjutama.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kinkeleping on minu arust väga hea asi. Seda kasutatakse just perekondades tihti. Kuna see on kindlam ja tõesem, kui testament. Samuti, ei anna kinkelepingut vaidlustada ega võltsida. Samuti see on vanavanematele hea viis oma vara õigetesse kätesse anda, nad ei pea kartma, et tuleb kuskilt veel sugulasi ja hakkavad seda endale nõudma. Samuti saavad seal elada oma elupäevade lõpuni ja ilma nende nõusolekuta ei saa seda vara müüja. Sellega nad kindlustavad seda, et neid ei saa sealt välja visata või kolima sundima.

Kasutatud kirjandus :

• http://www.notar.ee/index.aw/25845
  
• https://www.riigiteataja.ee/akt/751880
  
• http://www.rmp.ee/toooigus/volaoigusseadus/1614/#g1614
  
• http://www.notarlaidvee.ee/kinkeleping