Õiguse alused (2)

ÕIGUSE ALUSED
ÜLESANDED - 2
TALLINNA ÜLIKOOL
HAAPSALU KOLLEDZ SÜGISSEMESTER 2009
1. Leia normi loogiline struktuur? (Kus on H-D-S, märgi alltoodud normis)
(2) Kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.
(3) Üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse.
(Võlaõigusseadus § 296. Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine )

• Hüpoteesis kirjeldatakse faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb normist lähtuda.
  
• Dispositsioon näitab, milline peab olema isikute käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda.
  
• Sanktsioon esitab mõjutusvahendi, mis kohaldub isiku suhtes dispositsioonis esitatud käitumisviisi eiramisel.
  

2. Lahenda ülesanne, kasutades loengust omandatud teadmisi.
Liiklusseaduse eesmärgiks kujundada võimalikult turvaline ja viisakas liikluskultuur ning jätab selle saavutamiseks politseinikule laia kaalutlusõiguse rikkumiste sanktsioneerimisel: suuline ja kirjalik hoiatus , trahv 10-100 päevapalga ulatuses ja arest 1-3 päeva. Kuidas hinnata selle teabe alusel järgmisi politseiniku diskretsiooniotsuseid?
Kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire , eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid
2.1. Politseinik tabab esmakordselt kiiruseületamiselt oma abikaasa ja piirdub suulise hoiatusega.
Esimesel rikkumisel (kindlasti oleneb rikkumise suurusest) võib teha suulise või kirjaliku hoiatuse. Kuid karistus peab olema proportsioonis rikkumisega.
2.2. Politseinik tabab Eestis esmakordselt kiiruseületamiselt lätlase ja teeb rahatrahvi 50 päevapalga ulatuses.
Eelmise punktiga võrreldes tekib võrdses kohtlemises küsimus. Kummal juhul siis politseinik tegi kas kergema või karmima otsuse kui tingimused olid ühed? See et ta on Lätlane ei ole kindlasti raskendava asjaolu miks määratud karistused peaksid erinema 
2.3. Politseinik tabab neljandat korda kiiruseületamiselt ühe mehe ja rakendab talle kolmepäevast aresti.
Arvan et antud karistus on proportsioonis sooritatud rikkumisega ja peaks olema OK.
2. Lahenda ülesanne
Põhiseadus näeb ette eneseteostuse vabaduse tagamise, mida võib piirata ainult seaduse alusel. Abipolitseinikuseadus näeb ette abipolitseinikule õiguse seaduserikkuja vahistada ning transportide ülekuulamiseks ning asjaolude selgitamiseks jaoskonda.
Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab , et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks.
Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt?
Ei. Grammatilise tõlgenduse järgi, ei tegutsenud abipolitseinik õiguspäraselt.
3. Lahenda vaidlus
Aasta 2009. Magdaleena on jõudnud pensioniikka ja soovib hakata pensioni saama. Selleks pöördub ta pädeva institutsiooni Pensioniameti poole. Enda isiku tuvastamiseks esitab Magdaleena haigekassakaardi, kuna ta pass on just aegunud ja uut ei ole olnud veel mahti teha. Pensioniameti töötaja keeldub haigekassakaardi alusel pensioni välja maksmast, kuna tegu ei ole pole piisavalt turvalise dokumendiga, ja palub esitada turvaline isikuttõendav dokument – pass või autojuhiload.
Isikutõendite seadus (jõustunud 2005) sätestab isikuttõendavate dokumentidena passi, juhiload ja haigekassakaardi. Pensioniseadus (jõustunud 2006) näeb ette, et pensioni saaja peab oma isikut tõendama. Pensioniameti peadirektor kehtestab oma käskkirjaga (jõustunud 2008) isiku tõendamise korra, millega kohustab töötajaid tegema väljamakseid üksnes suure turvalisusega dokumentide, st passi ja juhilubade alusel.
Magdaleena pole otsusega rahul ja pöördub kohtusse. Kuidas peaks tekkinud vaidluse lahendama õiguse rakendaja ?
Lex superior derogat legi inferiori- hierarhiliselt kõrgem norm tühistab madalama. Täitsa nõus
4. Lahenda ülesanne
Karistatavate tegude seadusega kriminaliseeritakse 2003.a 1.augustist kalliskivide vahendamine. Margus M on kalliskivide vahendustegevusega tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni 2003 juuli. Tegevuse eesmärgiks oli Margusel elatise teenimine . Enne eeltoodud seaduse vastuvõtmist ei olnud kalliskivide vahendustegevus seadusega keelatud tegevus.
Kas piisavate tõendite olemasolu korral on võimalik Margust karistada 20. detsembril 2002 aset leidnud vallasvara vahendustegevuse eest?
Karistusseadustik
§ 173. Kalliskivide vahendamine isikliku kasu saamise eesmärgil
(1) Kalliskivide kokkuostmine ja selle edasimüümine isiklikku varalist kasu taotlemise eesmärgil – karistatakse rahatrahviga 100 päevapalga ulatuses või arestiga 12 kuud.
§ 437. Rakendussäte
(1) Käesolev seadus jõustub 12. augustil 2003.
(2) Käesoleva seaduse § 173 kohaldatakse alates 14. novembrist 2001.
Mina ei ole sellega nõus. Põhiseadus § 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.
Kui täna on pastakaga kirjutamine näiteks lubatud ja homme tuleb seadus et edaspidi võib ainult harilikuga kirjutada siis minule ei saa tagasiulatuvalt rakendada antud seadusest tulenevaid karistust isegi tõendite olemasolul .
5. Õiguskorrast on leitud järgmine vastuolu. Kumb norm kehtib? Miks?
Kuberneri seadusjõuga deklaratsioon 1834:
Iga vaba mees, kes hirmsa võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toob, saab tasuks 15 killingit.
Loodushoiu seadus 1993:
Metsloomade tapmine on keelatud.
Lex posterior derogat legi priori - hilisem õigusakt tühistab varasema.
6. Kuidas ületada järgmine lünk Inimeste karistamise seaduses?
Karistamise subjekt
Kui pole eraldi teisiti märgitud, rakenduvad käesoleva seaduse ettekirjutused vanema kui 18-aastase isiku suhtes.
Vargus alaealise poolt
Kui 7-14-aastane varastab – karistatakse teda noomituse või kuni 1-aastase erilisse kasvatusasutusse sulgemisega.
Vargus
Varguse eest – karistatakse 3-5-aastase vangistusega.
7. Lahenda ülesanne
Omanikule tagastati kinnistu , mida läbib tihedalt kasutatav jalgtee . Jalgtee ehitas omal ajal linn ning see on korralikult asfalteeritud. Uus omanik soovib kinnistu piirata aiaga ning keelata jalgtee kasutamise. Tegelikult saab samasse kohta ka ümber kinnistu käies, kuid linnaelanikud on harjunud kasutama kinnistut ületavad kõnniteed, kuna see on mugav ja kiirem.

• Põhiseadus ütleb, et igaühe omand on püha ja puutumatu, omandit võib piirata üksnes seadusega.
  

• Asjaõigusseadus kohustab omanikku taluma oma kinnistut läbivat avalikku teed ning näeb ette, et igaühel peab olema ligipääsuõigus oma kinnistule.
  

Kas omanik peab võimaldama avaliku jalgteed läbi oma kinnistu või mitte?
JAH
8. On avastatud, et õiguskorras puudub käitumisjuhis jahil teise inimese lehma mahalaskmise eest. Küll on olemas järgmised sätted, mis ei kuulu karistusõigusesse. Missugust neist oleks kohasem kohaldada? Miks?
Kes peab jahti ja laseb teise mehe maal põdra, hirve või metssea – andku pool saagist maaomanikule.
Kes peab jahti ja laseb teise mehe hobuse – hüvitagu hobuse hind ja maksku lisaks 15 killingit valuraha.
Iga kodanik on vaba.
9. Lahenda vaidlus
Tarmo ja Kaarel vaidlevad omanikuta rabamaatüki üle. Tarmo on maatükki kasutanud 30 aastat järjest ja viitab maaseaduse sättele, mida oleks tema meelest vaja laiendavalt tõlgendada. Kaarel tugineb maaseaduse üldnormile ja soovib maatüki võõrandamist oksjonil vastavalt riigivaraseadusele.
Kohus peab otsuse tegemisel arvesse võtma veel asjaseaduse ja eraõiguse üldseaduse sätteid. Sina oled kohtunik. Missuguseid tõlgendustehnikaid missuguses järjekorras kasutad järeldusele jõudmisel? Põhjenda ja anna oma lõpphinnang.

Maaseadus

§ 1. Omanikuta maa omanikuks loetakse riik.
§ 21. Kui keegi on omanikuta soomaad kasutatud järjepidevalt üle 25 aasta, muutub ta selle omanikuks, kui esitab vastava taotluse kohtule.
§ 34. Omanikuta rabamaa puhul toimub rabaseaduses sätestatud menetlus ja otsustamine.
Rabamaa seadus on kehtetuks tunnistatud ning seda ei saa antud küsimuse lahendamisel kasutada. Tema normid olid antud küsimuses sarnased soomaa normidega maaseaduses

Riigivaraseadus

§ 11. Riigi omandis olevat vara võõrandatakse avalikul enampakkumisel parima pakkumise esitanud isikule.

Asjaseadus

§ 123. Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena tekkib omandiõigus asjale.
§ 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat.
§ 125. Kinnisasja igamise aeg on viisteist aastat, välja arvatud maaomand, mille tähtajad reguleerib maaseadus.

Eraõiguse üldseadus

§ 1. Eraõiguse üldseadus on eraõiguslike vaidluste lahendamise põhialuseks. Kui eraõiguse üldseaduses sätted puuduvad, kasutatakse lepinguseaduse ja asjaseaduse sätteid. Kui lepinguseaduses ja asjaseaduses sätted puuduvad, kasutatakse teiste seaduste sätteid.
§ 2. Eraõiguses lähtutakse hea tahte ja mõistlikkuse põhimõtetest. Hea tahe tähendab, et eeldatakse osapoolte toimimist parimate kavatsustega. Mõistlikuks loetakse seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
Kui rabamaad mõistetakse seoses rabamaa seaduse kehtetuks tunnistamisega kui soomaad, siis kuulub kohaldamisele Maaseaduse § 1 ning § 21, mille tulemusel on Tarmol tekkinud omandiõigus rabamaatükile.
Juhul kui Maaseaduse § 21 ei kuulu kohaldamisele, siis asjaõigusseaduse § 125 alusel on Tarmol ikkagi tekkinud omandiõigus asjale.