Kaasused ja kaasuste lahendamise juhend (0)

I Kaasus
Karlo (K) on hulgikaupmees ja varustab Tallinna gastronoome itaaliapäraste
gastronoomiakaupadega. Igasugust liiki taignatooteid tellib ta Vitellilt (V). Selleks saadab K V-le igakord faksi, milles ta tellib soovitud nuudlisordid ning nimetab ka aja, millal ta nuudlite tarnimist vajab; müügihinna tasumine toimub tarnimisel. V tarnib kaupa pidevalt.
K saadab ka 03.01.2009 V-le tellimuse: ta vajab 1. veebruariks 5 tonni penne rigate’t, mille ta peab omakorda tarnima restoraniketile Alberto (A). Peale selle tellib ta 2 tonni spaghett’it restoran “Casa Leonardo” (C) jaoks.
Kuna V-ni on jõudnud kuuldused, et K finantsiline olukord ei ole sugugi mitte hea, helistab ta 20. jaanuaril K-le ja teatab talle, et ta täidab tellimuse ainult sel juhul, kui K annab talle tagatise müügihinna tasumiseks. Ta nõuab panga käendust. K nõustub hambaid krigistades.
Heade suhete tõttu itaalia sõpradega on K-l jälle raha. Kolme päeva möödudes on panga käendusdokument V-l käes.
V teostab tarnimise alles 15.02.2009. K pidi aga kauba juba 10.02.2009 A-le ja C-le saatma. Et täita oma kohustust C ees, on K sunnitud spaghett’id tootjalt ostma. Hind on 2000 eurot võrra kõrgem hinnast, mille ta oleks pidanud V-le maksma. Nii suurt hulka penne rigate´id ei suuda K aga enam kokku saada ja tal tuleb seetõttu maksta A-le 20.000 eurot lepingutrahvi.
Peale kohustuste täitmist pöördub Karlo teie poole küsimusega, mida ka saab Vitelli suhtes ette võtta. Millist nõu annaksite Karlole?
Millised nõuded on poolte vahel, milliseid kohustusi rikuti ja kuidas tekkinud probleemi lahendaksite?
II Kaasus
Mari ja Kalle tegid 1. mail 2010 aasta avarii, mille põhjustas Jüri poolne soov lükata teelt välja Marile kuuluv furgoonauto. Kahjude heastamiseks lubas Kalle maksta kinni Marile tekitatud kahju summas 3700 eurot, selleks võttis ta endale Marile kuuluva furgoonauto, mille lubas Kalle maha müüa. Raha maksmise kohta koostas Kalle omakäelise võlakirja, milles kinnitas ta kahju summa tasumist. Võlakirja kohaselt pidi Kalle maksma Marile igakuuliste maksetena 308,40 eurot. Ainult juuni kuus maksis Kalle Marile 308,40 eurot.

Mari pöördub teie poole abi saamiseks, millist nõu annaksite teie Marile?

III Kaasus

TÜ Madara ja AS Lasref sõlmisid 4. oktoobril 2002. a ostu-müügi eellepingu, mille järgi kohustus AS Lasref müüma TÜ Madarale 1 000 000 krooni eest Tallinnas Majaka põik 17a asuva kinnistu osa suurusega vähemalt 5000 m2 ja seal asuvad pooleliolevad kaarhallid pindalaga 720 m2. Maksmine pidi toimuma 5 aasta jooksul ja müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent. Eellepingut muudeti 24. juulil 2003. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1. augustist 2003. a viilhallid ja asfalteeritud teenindusmaa rendile. Lepinguobjekti müügihinnaks määrati 1 500 000 krooni. Renditud vara ostu-müügileping pidi olema sõlmitud hiljemalt 24. juuliks 2005. a. Pooled kirjutasid 22. novembril 2004. a alla kapitalirendilepingu lisale , millega loeti TÜ Madara maksekohustused AS Lasrefi ees täidetuks ja pooled kohustusid sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hiljemalt 1. aprilliks 2005. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22. novembri 2004. a kapitalirendilepingu lisale kohustus AS Lasref kapitalirendilepingu p-s 3.1 näidatud kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% päevas lepingu objekti hinnast ja lepingu p 3.2 täitmata jätmise või selles näidatud tähtaegade rikkumise korral kohustus AS Lasref tasuma leppetrahvi 300 000 krooni. AS Lasref kokkulepitud tähtpäevaks oma kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt helistas TÜ Madara esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 krooni. AS Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna leppetrahvi kokkulepe poolte vahel on tühine.

TÜ Madara esindaja küsib Teilt mida teha?
Kaasuste lahendamise juhend
Kõige olulisem on jälgida kaasuse teksti ja esitatud küsimusi. Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua probleemid, leida kohaldatavad normid ja põhjendada nende rakendusviisi ning seda juriidiliselt argumenteerida.
Analüüsida tuleb iga juriidilist tähendust omavat fakti ja väidet. Tuleb osata eristada nn tarbetut infot asjaoludest, millel on lahenduse seisukohalt oluline tähendus. Ei tohi kaasuse teksti korrata ega seda laiendada faktidega, mis tekstis toodud ei ole. Samuti ei tohi rajad oma otsust oletustele. Oluline on lahenduse õiguslik põhjendus koos võimalike alternatiivide esitamisega, kui seda asjaolud võimaldavad. Lahenduses tuleb oma seisukohti teoreetiliselt põhjendada, jäädes kaasuse põhiküsimuste piiridesse (nt nõude loovutamise kaasuses ei ole vaja analüüsida lepingu sõlmimise õigusliku regulatsiooni ajaloolise kujunemise probleeme).
Tuleb arutada alternatiivseid variante . Nt kui ei ole täpsustatud poolte staatust, tuleb kaasus analüüsida kõike alternatiive arvestades (nt tarbija, ettevõtja).
Hindamisel on otsustavaks lahenduskäigu õigsus ning oskus kasutada õiguse allikaid ja kohaldada seadust.
Tsiviilõigusliku kaasuse puhul taandub lahendus enamasti küsimusele:
“Kas X võib nõuda Y-lt (või enamatelt isikutelt) teatud käitumist (sooritust)”?
Igasugune muu ülesandepüstitus (küsimuseasetus) viitab üksnes ühele osale sellest küsimusest.
B Nõude põhjendatus ehk lahenduse materiaalosa (“ekspertarvamuse stiil”).
Siin tuleb kontrollida, kas X-le (või enamatele isikutele) kuulub kaasuse asjaolude põhjal nõue Y (või enamate isikute) vastu.
I Lahenduskäiku tuleb alustada järgmiselt:
“X-l saab olla nõue Y vastu (nt AÕS §-st 80 tulenev nõue auto väljaandmiseks)... [järgmiste eelduste olemasolul]:”
Või osaline küsimusepüstitus:
“Kes on auto omanik?”
Seejärel tuleb järgemööda analüüsida järgmisi küsimusi:

Kas on täidetud selle normi kohaldamise eeldused, milles ettenähtud õiguslik tagajärg on vastuseks kaasuses püstitatud küsimusele? (Nt “võib nõuda asja väljaandmist” või “on asja omanik või saab omanikuks”)

Kas on täidetud mõne teise normi kohaldamise eeldused, mis välistab nõude esitamise või selle rahuldamise? (nt lepingu sõlmimise pakkumuse tühistamine)

Kas on täidetud mõne normi kohaldamise eeldused, mille tagajärjel nõue ära langeb? (nt lepingu ülesütlemine)

Kas on täidetud mõne normi kohaldamise eeldused, mis takistavad nõude maksmapanekut? (nt lepingu täitmatajätmisest tulenevad vastuväited)
Iga võimaliku nõude alust tuleb kontrollida sama põhiskeemi järgi, käsitledes õiges järjekorras kõiki punkte ning kvalifitseerides õigesti kõne alla tulevaid õiguskaitsevahendeid. Nii tuleb läbi käia kõik nõuded, mis pooltel teineteise suhtes kaasuse asjaoludest lähtudes võivad olla.

Lahenduse skeem
1. samm: vaidluse olemuse väljaselgitamine
Nõude aluseks olevad normid jaotatakse gruppidesse ning selgitatakse välja, missugusesse gruppi kuulub kaasuses kõne all olev nõue.
2. samm. Nõude vm õiguskaitsevahendi aluse väljaselgitamine
3. samm. Nõude saab lugeda tekkinuks
Kontrollitakse:

kas eelpool väljaselgitatud nõude aluse (normi) abstraktse faktilise koosseisu elemendid on täidetud;

kas esineb nõudeõiguse teostamise takistusi või välistavaid asjaolusid.
Nt kui nõude aluseks on lepinguline võlasuhe või tahteavaldus, tuleb siinkohal kontrollida, kas:

leping on VÕS § 9 ja § 16 jj sätestatud eeldustel sõlmitud ( pakkumus , nõustumus), kas kokkulepitu sisust tuleneb niisugune põhi( sooritus )kohustus;

leping või tahteavaldus ei ole kehtetu - tulenevalt erinormidest spetsiifilise õigussuhte kohta (nt testamendi vaidlustamine PäS § 93 ja 94 kohaselt); võlaõiguse eriosast, võlaõiguse üldosast (nt tüüptingimuste tühisus VÕS § 42 alusel) ja tsiviilõiguse üldosast (nt heade kommete vastasus, täitmise võimatus, teovõime puudused, vormivead, seaduslik keeld, tühistamine).
4. samm. Nõude/õiguse äralangemine
Kontrollitakse, kas algselt tekkinud nõue võib olla hiljem ilmnenud asjaolude tõttu tagantjärele ära langenud (lõppenud), näiteks:
Täitmise tagajärjel või muul sarnasel viisil (täitmine, hoiustamine , tasaarvestus, loobumine, taganemine);
Täitmise takistuste tõttu (täitmise võimatus, viivitus , põhikohustuse rikkumine , kõrvalkohustuse rikkumine);
Kohustuste üleandmise tõttu (nt nõude loovutamine , lepingu ülevõtmine).

samm. Vastuväited nõude maksmapanekule
Püsivad (peremptoorsed)
Nt aegumine
Ajutised
Nt üldine kohustuse täitmisest keeldumise õigus (VÕS § 110), keeldumine vastastikuse lepingu puhul (VÕS § 111)
Kolmanda isik poolsed
Nt käendaja vastuväited (VÕS § 149), kinnisasja omaniku vastuväited (AÕS § 351).
6. tegevus. Nõude maksmapaneku piirangud õiguste lubamatu teostamise korral
Nt TsÜS § 138 lg 1: kohustus toimida heas usus
TsÜS § 138 lg 2: keeld teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada kahju teistele isikutele
VÕS § 1045 lg 1 p 8: kahju tekitamine heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
Õiguslikud tagajärjed:

Põhikohustuse täitmine

Kõrvalkohustuste täitmine

Kaasaitamiskohustused

Hoolsuskohustus
Nõuete kontrollimise järjekord
Kui võimalikke nõudeid on mitu, tuleb neid kontrollida järgmises järjestuses:

Lepingust tulenevad nõuded

Lepingusarnastest õigussuhetest tulenevad nõuded (nt: culpa in contrahendo, käsundita asjaajamine )

Asjaõiguslikud nõuded

Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded

Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded.
Kõige olulisem on jälgida kaasuse teksti ja esitatud küsimusi. Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua probleemid, leida kohaldatavad normid ja põhjendada nende rakendusviisi ning seda juriidiliselt argumenteerida.
Analüüsida tuleb iga juriidilist tähendust omavat fakti ja väidet. Tuleb osata eristada nn tarbetut infot asjaoludest, millel on lahenduse seisukohalt oluline tähendus. Ei tohi kaasuse teksti korrata ega seda laiendada faktidega, mis tekstis toodud ei ole. Samuti ei tohi rajad oma otsust oletustele. Oluline on lahenduse õiguslik põhjendus koos võimalike alternatiivide esitamisega, kui seda asjaolud võimaldavad. Lahenduses tuleb oma seisukohti teoreetiliselt põhjendada, jäädes kaasuse põhiküsimuste piiridesse (nt nõude loovutamise kaasuses ei ole vaja analüüsida lepingu sõlmimise õigusliku regulatsiooni ajaloolise kujunemise probleeme).
Tuleb arutada alternatiivseid variante. Nt kui ei ole täpsustatud poolte staatust, tuleb kaasus analüüsida kõike alternatiive arvestades (nt tarbija, ettevõtja).
Hindamisel on otsustavaks lahenduskäigu õigsus ning oskus kasutada õiguse allikaid ja kohaldada seadust.