Ohutuskultuur (2)

Tallinna Teeninduskool

Kristel Reinsalu
011PK
ohutuskultuur
Referaat
Juhendaja : Eskusson Heikki
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus......................................................................................................................................................................................................... 3
1.Eesti ohutuskultuur ........................................................................................................................................................................................ 4
2.Õigusaktid........................................................................................................................................................................................................ 5
3.Õnnetused......................................................................................................................................................................................................... 7
3.1 Tuleõnnetused................................................................................................................................................................................................ 7
3.2 Tööõnnetused................................................................................................................................................................................................. 7
4. Elektriohutus .................................................................................................................................................................................................... 8
5.Kahju hüvitamine õnnetusjuhtumi korral.................................................................................................................................................... 8
6.Ohutusnõuded..................................................................................................................................................................................................8
6.1 Enne tööd........................................................................................................................................................................................................8
6.2 Töö ajal........................................................................................................................................................................................................... 8
6.3 Pärast tööd......................................................................................................................................................................................................8
Kokkuvõte............................................................................................................................................................................................................ 9
Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................................................................................... 10
Sissejuhatus
Mõistet ohutustkultuur kasutatakse, et kirjeldada kuidas ohutust juhitakse töökohal ja üle üldiselt.Ohutuskultuur tekkis kuna Tserbonis oli katastroof, kus seade pidi olema ohutu, aga õnnetus juhuts ikkagi. Ohutust ei saa tagada tehniliste vahenditega.Peale seda hakati uurima õnnetuste põhjuseid. Hakati rääkima inimeste riskidest,hoiakustest ja arusaamistest..Minu jaoks tähendab ohutuskultuur kõike mis seostub inimese ohutusega. Kõiki õnnetusi saab vältida, kõik oleneb sellest mida sa teed nende vältimiseks.Kui kõik inimesed või töötajad on ohutusest ühel arusaamisel siis saadakse üksiktegevusteparandamisel parem tulemus. Kui ainult osad hoolivad ohutusest, ei saavutata häid tulemusi. Tööohutust tuleb tõsiselt võtta. Kui inimesed ei mõtleks oma ohutusele, kaotaksime me palju inimelusid.
1. Eesti ohutuskultuur
Kuigi eestis on palju kutselisi päästjad, oleme me tuleõnnetustes hukkunute arvu poolest Euroopas esikohal. Enamike õnnetuste põhjusteks on hoolimatu käitumine. Õnnetuste põhjused ei ole ainult lohaksus, vaid ka see kui tõonäolisteks neid peatakse ja mida nende vältimiseks tehakse.Ainult 38% eestlastest on varustatud suitsuanduriga.Enamik häirekeskusse tulenevad teated sisaldvad infot, et korter või hoone põleb juba lahtise leegiga .Tulekahju hilisest avastusest annab kinnitust see, et enamik tuleõnnetustest hukkunutest on surnud enne pääste kohale jõudmist.Kui rohkematel inimestel oleks suitsuandur paigaldatud ei oleks nii palju tulekahjusid. Suitsuandur äratab magaja tule algfaasis . Päästekomandosid võib olla küll palju ,aga nad ei saa aidata inimesi mil kahju juba sündinud.Muidugi jõuaksid päästekomando kiiremini kohale kui neid oleks rohkem, kuid see ei tähenda, et õnnetusi oleks vähem.Pärast õnnetuse tomumist hakkatakse alati otsima süüdlast .Tihti ka hakatakse süüdistama abiandjaid.Seejuures jäetakse tähelepanuta, et ohvrid võõivad ise süüdi olla.Iga inimene vastutab ise enda eest.
Ilmaveres puhkes tulekahju kus hukkus 3 inimest. Koheselt hakati õnnetuses tagajärgi süüdistama päästekomando tegevuse lõppemisega, nagu nemad oleks selle põhjustanud. Teglikult oli maja tuleohtlik.
Minu arust inimesed peaksid rohkem mõtlema oma ohutuse peale ja käituma rohkem vastutustundlikult. Kui mingi õnnetus juhtub ei tuleks kohe hakata otsima süüdlast. Tuleks vaadata kõik faktid läbi enne kui hakata näpuga näitama.Alati ei pruugi olla keegi teine süüdi.
2.Õigusaktid
§ 3. Kohustused tuleohutuse tagamisel

Isik on kohustatud:
1)järgima tuleohutusnõudeid;
2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja , ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll );
3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale;
4) tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu;
5) rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju;
6) tagama ohutu evakuatsiooni;
7) teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning asukohajärgset päästekeskust;
8) rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid;
9) teadma oma kohustusi tulekahju korral;
10) tulekahju avastamisel teatama sellest viivitamata Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112;
11) abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut igakülgselt järelevalve teostamisel ja tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni tulekahju tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi;
12) täitma riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutusi tähtaegselt.
(1) Kohalik omavalitsus võib ehitusseaduses sätestatud kirjaliku nõusoleku anda ning ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastada, kui asukohajärgne päästekeskus on ehitusprojekti või ehitise kasutusloa kirjalikult heaks kiitnud.
(2) Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad peab sulgema või tõkestama muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääsu.
(3) Ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.
§ 6. Evakuatsiooninõuded
(1) Piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee .
(2) Ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga.
(3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus.
(4) Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded kehtestab siseminister määrusega.
§ 24. Tuletõrje veevõtukohale esitatavad nõuded
(1) Tuletõrje veevõtukoht on aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade abil kustutusvett.
(2) Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud:
1) aastaringne juurdepääs ning kasutamise valmidus;
2) tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk ;
3) tähistatus vastavalt tehnilisele normile või õigusaktile.
§ 25. Veevarustuse projekteerimisele ja korrashoiule esitatavad nõuded
(1) Veevarustus tuleb projekteerida ja korras hoida vastavalt tehnilisele normile.
(2) Veevarustuse tehnilise korrashoiu tagab valdaja.
§ 26. Tuletõrjehüdrandi korrashoid
(1) Tuletõrjehüdrandi korrashoiu tagab veetorustiku valdaja. Tuletõrjehüdranti teenindava torustiku ja pumpla korrashoiu ning piisava kustutusvee hulga tagab vee-ettevõtja.
(2) Veetorustiku valdaja kontrollib tuletõrjehüdrandi tehnilist seisukorda pärast paigaldamist ja perioodiliselt tootja poolt ettenähtud sagedusega või vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
3.Õnnetused
3.1 Tuleõnnetused
Tulekahjud eestis juhtuvad kas suitsetamise,isesüttimise,elektriseadmete mittekorrasoleku või ettevaatamatu ümberkäimisega tulega.
Enamik tuleõnnetustest toimuvad kas metsas või klubis .
20.veebuar 2003 tomius Rhode islandil ööklubis põleng kus hukkus 100 inimest.Tulekahju põhjustas porütehnika. Inimesed mõtlevad ainult selle peale kui äge porütehnika on ja ei mõtle selle peale et see võiks midagi põlema panna.Esialgu inimesed ei saanud arugi ,et midagi põles aga siis kui märgati, et tuli süttis hakkas paanika .Pärast põlengut toimus pikaajaline juurdlus ja kohtuprotsess
5.detsemberil toimus venemaal ööklubis põleng. Tulekahju sai alguse ilutulestiku sädemetest.Tulekahjus uppus 156 inimest ja vigastada sai umbes 160 inimest.Jälle surid mitmed inimesed mitte liigset tähelepanu panematta ohutusele.
7.detsember 2009 toimus venemaal ööklubis põleng.Põleng süttis polütehnikast. Põlengus hukkus 112 inimest ja 134 inimest said vigastada.Pärast seda põlengut toimusk a pikk juurdlus.
Inimesed peaksid hakkama rohkem tähelepanu pöörama oma ohutusele.Samuti on ka vastutavd klubi omanikud kus põlengud toimusid. Klubis peaksid olema teatud turvameetmed tulekahjude korral. Klubis peaks olema rohkem väljapääse jne.
3.2 Tööõnnetused.
Tööõnnetused on õnnetused mis on leiavad aset töö juures.
Õmblustööstus Masinaõmblejal purunes nõel ja paiskus silma, kui ta korraks kaitseprillid eest võttis.
Lihatööstus meestöötajal sattus nuga kõhtu tõmmates seda tugevalt enda poole, kuna ta ei kasutanud metallõplle.
Ehitus Ehitustööline hakkas korterelamu 3.korrusel kangiga lahtitropitud paneeli seadistama.Ehitustööline kukkus tasakaalukaotades 10m kõrguselt alla,kuna kang libises paneeli alt ära.
Toiduainetetööstus Kesklaost toodud käruga piiritus loksus kaane vahelt transporttöölise riietele, mis süttisid sigareti süütamise tagajärjel.
Mehhaanika meestöötaja suri kuna ta ei pannud kollerveskile hoiatussilti ega lülitanud seda välja.Meestöötaja läks kollerveskit seest puhastama , hoiatussildi puudumise lülitas teine töötaja kollerveski sisse.
Tööõnnetuste arv on viimaste aastatega suurenenud.2006 aastal oli tööõnnetusi 120, aga 1995-2000 aastal oli tööõnnetusi 85-105.
4.Elektriohutus.
õnnetusi juhtub ka elektri teel(elektrilöök). Elektrilöök jaotatakse etappide järgi:
I etapp-lihaste krambid ilma teadvuse kaotamiseta.
II etapp-lihaste krambid teadvuse kaotamisega
III etapp-hingamisteede halvatus
IV etapp-kliiniline surm
Kui keegi on voolu all siis ta tuleb sealt vabastada kiiremas korras ja seade välja lülitada.Kui keegi on kukkupuutes mahalangenud elektriliiniga siis tuleb võtta elektrit mittejuhtiv ese ja ta elektriliini alt vaikselt vabastada.
5.Kahju hüvitamine õnnetusjuhtumi korral
Tehakse igasuguseid õnnetusjuhtumikindlustus lepinguid. Sellisel juhul kui juhtub kellegagi mingi õnnetus ja inimene on selle eest kindlustatud saab ta hüvitist.Kindlustusselts ei pea maksma hüvitist kui kahju tekitati tahtlikult.Samuti ei pea maksma kindlustus ka siis hüvitist kui õnnetusele aitas kaasa alkohol .Inimene peaks tegema kindlustuslepingu vastavalt oma huvidele.nt:kui tegeled ekstreemspordiga siis sul on eraldi vaja spetsiaalset kindlustuslepingut.
6.Ohutusnõuded
Igal töökohal on erinevad ohutusnõuded.Ohutusnõuetele tuleb tähelepanu pöörata, et tagada oma ohutus.
Freespringil on nõuded enne tööd,töö ajal,pärast tööd ja avariiolukorra kohta.
6.1 ENNE TÖÖD
Enne kui töötaja hakkab freespingil töötama peab ta kontrollima oma tööriietuse ja kaitsevahendid üle.Töötaja peab tööd segavad esemed töökohalt ja läbikäikudest kõrvaldama. Töötaja peab ka kontrollima kas valgus on nõuetelevastav.Töötaja peab kontrollima kas kõik käsitööriistad on korras, freespringi korrasolekut tühikäigul, ja kaitsepiirete ja seadiste olemasolu.Kui mingid puudused on töötaja peab koheselt teatama töölõigu juhatajale .
6.2.TÖÖ AJAL
Töötaja peab peatama tööpingi kui ta lahkub pingi juurest,kui ta katkestab töö, kui elektrienergia katkeb,kui töötaja puhastab või määrib pinki ja kui ta avastab mingeid rikkeid freespingil.Kui tööpink on remondis siis pingile tuleb panna hoiatussilt- mitte lülitada, remont.
6.3 PÄRAST TÖÖD
Kui töötajal on töö valmis peab ta korrastama töökoha, puhastama tööpingi, tööriistad ja abivahendid oma ettenähtud kohale panema .Ta peab ka tööriided ja isikukaitsevahendid korrastama ja siis need oma ettenähtud kohale panema.Töötaja peab pesema käed ja näo ning minema dusi alla.
Kokkuvõte.
Ohutuskultuur oleneb inimeste käitumisest ja sellest mida nad teevad selle vältimiseks. Kõik oleneb ka sellest mis riske inimesed võtavad.Riski võtmine on ka see kui inimene läheb klubisse ilma tutvumata turvameetmetega.Inimesed peaksid rohkem mõtlema oma turvalisusele ja hoolima ka teistest.Kui iga üks mõtleks ainult endale ei oleks inimesi varsti nii palju.Iga inimene õpib oma kogemustest, hea oleks kui inimestega ei peaks juhtuma õnnetusi, et nad saaks aru kui tähtis on turvalisus e ohutus.

Kasutatud Kirjandus
http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St32/arvamus.ht m (4.okt.2010)
http://wwx.valgamaalane.ee/190808/esileht/arvamus/25014872.php (4.okt 2010)
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13314859 (4.okt 2010)
http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en|et&u=http://en.wikipedia.org/wiki/The_Station_nightclub_fire (5.okt 2010)
http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en|et&u=http://en.wikipedia.org/wiki/The_Station_nightclub_fire (5.okt 2010)
http://www.inthemix.com.au/news/intl/45168/Tragic_fire_in_Russian_nightclub_leaves_112_dead _ (5.okt 2010)
http://www.minuraha.ee/12286 (5.okt 2010)
http://www.stat.ee/29977 (6.okt.2010)
http://zope.eenet.ee/cnc/freespink/ohutus (6.okt2010)
´`Töökeskond ja ohutus´´ Piia Tint ( lk 232) (lk 254) (lk 202) (lk 20-21)