Võõrandamisõigus

Q: Millised konkreetseid ÕKV-d saab ostja müüja suhtes kohaldada?

Vastus leiad õppematerjalist: Võõrandamisõigus

Lani, Siim

Võõrandamisõigus (0)

Keskkool - Õigus - Õigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised konkreetseid ÕKV-d saab ostja müüja suhtes kohaldada?

Võõrandamislepingud:

müük

Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu ( AÕS , VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip ( müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4

tarbijalemüügi mõiste §208 lg4

tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1,

vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga ),

Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks

Müügilepingu eristamine

Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada

Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas

Müük ja teenus osutamise leping- teenus osutamise puhul pole objekti veel olemas ( valmistatava asja kvalifitseerimine : 1) üldpõhimõte- §208 lg2 1.lause 2) erand 1- materjali asja valmistamiseks annab teine pool- 3) suuurem osa kohustustest on seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega §208 lg2 2.lause (võrreldes komponentide väärtusi ehk valmistamine vs võõrandamine, kui väärtused pooleks, siis müügileping(nt kardinate ost- materjal maksab 40.-, õmblemine 60.-, siis töövõtuleping ), individuaaltunnustega asja valmistamine on töövõtulepinguga)

Müüja kohustused:

objekti üleandmine (§208 lg1)

müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlas kohas (§209 lg1), vastutab ostja

müüja peab asja ostja kätte toimetama (§209 lg4 1.lause), vastutab müüja

müüja peab korraldama asja transpordi ostjani (§209 lg4 2.lause), ostja riisiko

omandi üleandmine (§208 lg1)

kinge

Kasutuslepingud:

üür
rent
liising
laen ja krediit

Teenuste osutamise lepingud :

teenuste osutamise lepingute süsteem VÕS-s
käsund
töövõtt

Pootle kohustused ning lepingu täitmise kulude kandmine

Üldpõhimõte §90
Üleandmiskohustusega seonduvad kulud:
- §215 lg1
- Üleandmise kulud §209 lg-s 4 nimetatud üleandmise viiside puhul §215 lg2
- Erisused tarbijalemüügi korral

GARANTIIVASTUTUS

VÕS kohaselt on lepinguline vastutus nn garantiivastutus
„Vastutus” tähistab ÕKV kasutamise võimalust lepingu rikkumise korral
Garantiivastutus tähendab, et lepingupool garanteerib endapoolse lepingu täitmise nõuetekohaselt
See tähendab, et lepingu rikkumise fakti esinemine on üldjuhul piisavaks eelduseks vastutuse tekkimiseleja ÕKV kohaldamisele
Garantiivastutse olemus väljendub §100 jj.
Kohustuse rikkumise mõiste tuleneb §-st 100, see on seotud rangelt objektiivse kriteeriumitega
See, mille eest lepingu rikkuja vastutab, tuleneb §103 lg-st 1, milles sätestub garantiivastutuse põhimõte- kohusutse rikkumine on piisavaks aluseks vastutuse tekkimiseks
Garantiivastutus pole siiski absoluutne- saab esineda vabandatavus (vääramatu jõud)

Erandid ÕKV kohaldumise võimaluse üle:

Rikkumise põhjustas teine pool
vääramatu jõud (saab kasutada ÕKV ka sõltumata rikkuja vastutusest §105)
teatud lepingute puhul sätestab seadus madalama vastutusstandardi
lepingupooled ise võivad kokku leppida kergemates vastutusmäärades ehk kohustatud isiku vastutust piirata.

ÕKV eeldused: kehtiv leping, lepingu rikkumise olemasolu (§100), vastutus
Varjatud puuduse esinemine on ostja risk, ja ÕKV müüja vastu kastuada ei saa- süüline vastutus
Lepingust taganemine- §116-> „oluline” §116 lg2 + §223(olulised lepingu rikkumise lisaalused)
-> §115 -> §127 jj
Mittekohane täitmine- §108 -> §222
OSTAJA VASTUTUS

Müüja ÕKV eeldused ostjapoolse rikkumise korral
- Müügilepingu rikkumine ostja poolt ( viivitus ostuhinna tasumisel )
- ostja vastutus (§103)
Müüja ÕKV-d ostja vastu: §101 lg1
- müüja kohustuste täitmisest keeldumise õigus §111- asja ja omandi üleandmisest keeldumine
- täitmisnõue §108 lg1- rahaline kohustus, muud kohustused- §108 lg2
- viivise nõue §113
- kahju hüvitamise nõue §115
- lepingust taganemine §116

MÜÜJA VASTUTUS
Tuleb eristada müüjapoolset müügilepingu mittetäitmist ja täitmisega viivitamist ning müügilepingu müüjapoolseid rikkumisi, mis seisnevad ostjale lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises.
Lepingutingimustele mittevastavus
Muud rikkumised: Lepingu mittettäitmine ja täitmisega viivitamine
Ostja ÕKV eeldused müüja poolse rikkumise korral:

müügilepingu rikkumine müüja poolt
- müüja ei täida õigeaegselt asja üleandmise kohustutst
- müüja ei anna ostjale üle omandit
müüja vastutus (§103)

Ostja ÕKV müüja vastu: §101 lg1

Ostja kohustuste täitmisest keeldumise õigu §111
täitmisnõue §108 lg2
kahju hüvitamise nõue §115 (varaline, mittevaraline
lepingust taganemine §116, tarbijalemüügi puhul ka §209 lg6

Lepingust taganemine: vajalik olulise rikkumise olemasolu (täiendav tähtaeg antud)
Kontrollides müüjapoolse nõuetekohase täitmist:

kas müüdud asi vastab lepingutingimustele?
Kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele vastavuse eest?
Millised konkreetseid ÕKV-d saab ostja müüja suhtes kohaldada ?

Ostja ÕKV eeldused lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral:

müügilepingu rikkumine müüja poolt
- kontroll vastavalt §217
- alternatiivselt §77 lg1
Müüja vastutus
- üldpõhimõte §218 lg1 (erinorm §103 suhtes)
- Erandlikud vastutuse äralangemise juhud :
  - §218 lg4
  - §220 lg3
  - Erikokkulepped vastutuse kohta (nened ekehtivus §221 lg2, §108 lg2, §42)

Lepingutingimustele mittevastava asja üleandmine
1. Asja vastavus lepingutingimustele §217

Üldpõhimõte §217 lg1
Üksikud alused, kui asi ei vasta lepingu tingimustele §217 lg2
- Asjal pole kokkulepitud omadusi §217 lg2 p1
- kokkulepe asja omaduste suhtes puudub §217 lg2 p2
  - 1) O soovib asja kasutada spetsiifiliseks otstarbeks, millest M on teadlik: asi on O poolt silmaspeetud kasutuseesmärgiks sobiv, O võib tugineda M erialastele teadmistele või oskustele

2) M ei ole teadlik asja kasutamise soovist spetsiifilisel eesmärgil: asi on selle tavapärase kasutusviisi raames otstarbekohaselt kasutatav

Asi on vähemalt keskmise kvaliteediga §77 lg1 tähenduses
§217 lg2 p 3-6

Lepingutingimustele vastavuse kontrollimise hetk: §218 lg1

2. Müüja vastutus

Üldpõhimõte §218 lg1: kui asi ei vasta lepingutingimustele, vastutab müüja selle eest põhimõtteliselt alati, tegemist on §103 suhtes oleva erisättega.
Erandid:
- Ostja teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest §218 lg4, millal see esineb 3-2-1-50-06 p19
- Ostja ei teata müüdud asja esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist §220, millest kehtestab omakorda erandi §221 lg1. Teatamiskohustus 3-2-1-50-06 p19
- pooled võivad kokku leppida müüja vastutuse piiramises võrreldes seaduses sätestatud üldise vastutusrežiimiga, sel juhul tuleb kontrollida:
  - kas kokkulepe välistaks müüja vastutuse?
  - Kui jah, siis kas kokkulepe kehtib (§106 lg2, §42, §221 lg2, §237 lg1)

3. Ostja õiguskaitsevahendid

Lepingu täitmisest keeldumise õigus §111
Lepingu täitmise nõue §222- võib nõuda asja parandamist või asendamist uue samalaadsega
- Asja asendamise nõude eeldused:
  - ostja valikuõigus tavalise ja tarbijalemüügi puhul
  - asendamise kulud ebamõistlikud
- Asja parandamise nõude eeldused:
  - müüja õigus asendada
  - parandamise kulud ebamõistlikud
- Parandamiskulude hüvitamine §222 lg5
Lepingust taganemise õigus §116, §223
Ostja kahju hüvitamise nõue §115
Hinna alandamise õigus §112, §224

4. Müüja vastutuse ajalised piirangud

Müügilepingust tulenevad ostja nõuete aegumine
- Aegumistähtaeg TsÜS §146
- Aegumise algus TsÜS §147, oluline erand VÕS §227
Müügilepingu rikkumisest tulenevate nõuete aegumistähtajast tuleb eristada tähtaega, mille jooksul ilmnenud asja puuduste eest müüja vastutab §218 lg2 1.lause

Kasutuslepingud
Üürileping

Üürilepingu mõiste §271
Üürileping sarnaneb rendilepinguga, mõiste osas vt §339
Üüri- ja rendilepingu erinevused:
- Erisused objekti osas:
  - Üürilepingu esemeks on ainult kehalised esemed ehk asjad
  - Rendilepingu esemeks võib olla mistahes ese, s.t. ka õigused ja muud mittekehalised esemed
- Kui lepingu esemeks on kehaline ese, tuleb lepinguid eristada lähtuvalt nende eesmärgist:
  - Üürilepingu eesmärk piirdub asja reaalse kasutamise võimaluse tagamisega üürnikule
  - rendilepinguga on tegemist siis, kui asja soovitakse kasutada selleks, et seda korrapäraselt majandades saada asjast vilja ja tulu.
    - Looduvilja andvad asjad
    - asjast õigusvilja saamine rendilepingu eesmärgina

Üürilepingute liigid

Sõltuvalt üüritavast objektist võivad üürisuhetele kehtida erinevad õiguslikud reeglid
Erireeglid :
- Kinnisasjade üürimise kohta (TsÜS §50 + AÕS). Vt §272 lg2 vastavaid sätteid kohaldatakse ka üksnes kinnisasja osaks oleva ruumi üürimisel
- Eluruumide üür: def. §272 lg1 lause , regulatsiooni olulisus §275
- Äriruumide üür: def. §272 lg1 lause 2

Poolte kohustused
Üürileandja kohustused:

Asja üleandmise kohustus §276 lg1

Asja konditsioon:

Asjal peavad olema kokkulepitud omadused
- Kui üürnik on asja üle vaadanud, loetakse tavapärasel välisel vaatlusel tuvastatav seisund kokkulepituks
Kokkuleppe puudumisel peab asi olema „lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis“ (§276 lg1) ning ei tohi olla puudusi (§277 lg1)
- Asi peab olema kasutatav vastavalt sihtotstarbele, millest üleandmisel lähtuti ( §276 lg2)
- Asi peab olema vähemalt keskmise kvaliteediga §77 lg1 tähenduses
Asja vastuvõtmine tagajärjed kui asjal on äratuntavaid puudusi: §277 lg2- kui üürnik puudustega nõustub, ning omale ÕKV kohaldamise õigust ei nõua, siis loetaks üürnik puudustega leppinuks ja hiljem nendele tugineda ei saa

Asja kvaliteedi seisundi säilitamine §276 lg1
- Asi peab kogu lepingu kehtivuse aja säilitama seisundi, milles asi oli selle üürnikule üleandmise hetkel
- Lepingu rikkumiseks ei loeta asja kasutamisest tingitud kulumist, halvenemist ja muutustega kaasnevat seisukorra halvenemise eest (§334 lg 2 lause 2) ent üürileandja peab sellised tagajärjed regulaarselt kõrvaldama, kui pole kokku lepitud teisiti.
- Üürileandjal on kohustus asja korras hoida ja kõrvaldada puudused.
- Üürnikul lasub korrashoiukohustus teistsuguse kokkulepe puudumisel üksnes pisipuuduste ulatuses §280
- Korrashoiukohustuse ja sellega seotud riskide teistsugune jagunemine on kokkuleppel võimalik ent mitte eluruumi üürilepingu puhul §275

Lepingujärgse üleandmiskohustuse rikkumine:

Asjaolud :
- Ei anta asja üle üürnikule kokkulepitud ajal
- Üleantud asi ei vasta lepingu tingimustele
Üürniku võimalikud ÕKV-d:
- Lepingust taganemine §277 lg1 kui asja puudusest tulenevalt ei saa asja kasutada eesmärgipäraselt
- Kui üürnik asja vastu võtab:
  - Saab ta hilinenud ülesütlemise korral nõuda kahju hüvitamist §115
  - Saab ta ajal esinevate puuduste korral kasutada §278 sätestatud ÕKV, kui §277 lg2 eeldused on täidetud

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 13 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Siim Lani Õppematerjali autor

müüja õkv müügileping müügilepingu üürnik üürileping erand Võõrandamisõigus

Sarnased õppematerjalid

docx

Lepinguõigus

Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustust

Võlaõigus

pdf

Lepinguo�igus kollokviumid

Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3 Reeglina on kohustus- ja käsutustehing samas dokumendis Müügile

Lepinguõigus

doc

VÕS kosnpekt

09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002  VÕS- 01.07.2002  AÕS- 01.12.1993  PerekS- 01.07.2010  PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg tasud

Tsiviilõigus

docx

Võlaõiguse üldosa, Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus

Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel tellimuse samal kodulehel müüjale esitada. Pärast seda, kui klient oli mööbli kokku pannud, kuvas koduleht ka ostuhinna. Ants valis kodulehel endale sobiva köögimööbli komplekti välja ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vast

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents

VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põ

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Kahju hüvitamine

VII seminar Kahju hüvitamine 7.1. Kahju hüvitamise nõue 7.2. Kahju mõiste ja hüvitamise eesmärk 7.3. Materjaalsed ja formaalsed eeldused 7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu 7.5. Kahu hüvitamise ulatus Tudeng peab teadma: 1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7. Millist kahju nimetatakse mittevaraliseks kahjuks? M

Õiguskaitseasutuste süsteem

pdf

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID, KAASUSED

Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peal

Võlaõiguse üldosa

docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

Võlaõiguse üldosa 07.09.20 Lepingulised suhted ● Lepingulisi suhteid reguleerivad mh ○ TsÜS, seadus sätsetab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ○ VÕS, seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulisi suhteid isikute vahel ○ Tarbijakaitseseadus, seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse ● Au ja väärikuse riive, sellest tulenev kahju - lepinguvälised suhted, nõude alus VÕSist 1046- 1047 (ebaõige faktiväide) ● VÕS on VÕ keskne õigusakt ning puudutab KÕIKI lepinguid ● VÕS jaguneb üld- ja eriosaks ○ Üldosa sisaldab üldisi norme ○ Eriosa sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peabad täitma, seal on puudutatud praktikas enamlevinunumate lepingute vorme konkreetsemalt nt käsunduslepingu 619-634 regulatsioonid ● Üldosa 1-207 (üldnormid) ● Reguleerib ni

Võlaõiguse üldosa

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk