Õiguse spikker 2 (0)

Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused:
oma alaealise/täisealise lapse ülalpidamine, kuni laps õpib põhi-, kesk-, kutsehariduskoolis, kui vabatahtlikult seda ei tehta , määrab kohus elatisraha 1.le lapsele ½ min. palgast(mitte vähem), kohus võib määrata väiksema summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust , isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi.
Võõrasvanem – lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem
Kasuvanem- isik, kes last kasvatab, aga ple lapse vanem ega võõrasvanem
Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a.
Lapsendamine e. adopteerimine:tekivad lapse ja lapsendaja vahel lapse & vanema õiguslikud suhted, lapsendamine on tähtajatu, ühtegi tingimust ei kehti, saab lapsendada alla 18.a. isikut, ainult lapse huvidest lähtuvalt. lapsendaja – vähemalt 25.a.,teovõimeline, kasvatamiseks suuteline, vanus lapse ja lapsendaja vahel on 15-40 a, lapsendada ei saa isik, kellel on laps ära võetud, eestkostja või vanema õigused ära võetud, teovõimetu isik. Lapsendamise saladus : Isik, kes teab lapsendamisest, peab hoidma lapsendamise saladust. Lapsendamise saladuse hoidmise kohustust rikkunud isik kannab vastutust seaduses sätestatud alustel. Lapse nõusolek:vähemalt 10-a last võib lapsendada tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Last võib lapsendada tema nõusolekuta, kui laps enne lapsendamist elas lapsendaja perekonnas ega tea, et lapsendaja ei ole tema vanem. Lapsendaja abikaasa nõusolek: Abielus olev isik võib lapsendada üksnes abikaasa kirjalikul nõusolekul. Teise abikaasa nõusolekuta võib lapsendada, kui abikaasade abielusuhted on lõppenud ja nad elavad lahus. Eestkoste all olevat last võib lapsendada üksnes eestkostja kirjalikul nõusolekul. Eestis mitte elav isik võib Eestis elava Eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekul.Lapsendamise otsus:Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Lapsendamisotsuse tegemisel otsustab kohus lapsendatava ees- ja perekonnanime muutmise (§ 85). Lapsendamise õiguslikud tagajärjed: Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes, samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatu ja tema alanejate sugulaste suhtes võrdseks sugulastega isiklike ning varaliste õiguste ja kohustuste osas. Lapsendatu kaotab isiklikud ja varalised õigused ning vabaneb kohustustest oma vanema ja tema sugulaste suhtes.Lapsendamise kehtetuks tunnistamine ja vanema õiguste äravõtmine: Kohus võib lapsendamise kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui ilmneb, et on rikutud käesoleva seaduse § -des 74-76 ja 78-82 sätestatud tingimusi, samuti kui lapsendamine oli näilik. Kohus võib lapsendajalt ära võtta vanema õigused käesoleva seaduse § -s 54 sätestatud alustel või lapse lapsendajalt ära võtta vanema õiguste äravõtmiseta käesoleva seaduse § -s 53 sätestatud alustel.Lapsendamist vaidlustavad isikudLapsendamise kehtetuks tunnistamist võivad nõuda isikud, kelle õigusi lapsendamisega rikuti, samuti eestkosteasutus . Kui lapsendamine toimus vanema või eestkostja seaduses ettenähtud nõusolekuta, võib selle alusel lapsendamise kehtetuks tunnistamist nõuda ainult see isik, kelle nõusolekuta lapsendamine on toimunud.Täisealiseks saanud lapsendatu lapsendamise kehtetuks tunnistamine:Täisealiseks saanud lapsendatu lapsendamist võib kehtetuks tunnistada käesoleva seaduse § -s 87 sätestatud alustel ja üksnes lapsendatu nõudel ning tingimusel, et lapsendamise kehtetuks tunnistamisega on nõus tema vanemad ja lapsendajad. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise tagajärjed: Kehtetuks tunnistatud lapsendamine on kehtetu algusest peale. Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel loetakse, et käesoleva seaduse § 86 2. ja 3. lõikes nimetatud isiklikud ja varalised õigused ja kohustused ei ole lõppenud. Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmise tagajärjed: Lapsendaja, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine lapsendajalt ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustusest, välja arvatud juhul, kui taastatakse lapse ja tema vanema vahelised õigused ja kohustused. Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmisel võetakse temalt laps ära Isikunime andmine lastele:lapsele nimi 1 kuu jooksul =>sünnitunnistus, nimi ei tohi olla vastuolus heade kommete/tavadega, eesnimi peab olema ladina tähestiku tähtedest, eesnimi võib koosneda max. 3st. nimest, eesnimes numbrid keelatud, eesnimi ei tohi olla tuntud tegelaste nimi( Julius Caesar, Arnold Rüütel), Eestis 500 keelatut perekonnanime(nt. Meri), ees- perekonnanimi ei tohi olla vastuolus(nt. Aita-Leida Kuusepuu ,Heli Kopter ), vältida tuleks võõrtähti(x;y;z;q), soo muutmisel mõlemad nimed lubatud muuta, lapsele perekonnanimeks topeltnime ei tohi panna, lihtsalt tohib perekonnanime muuta 1x elus Perekonna seisuosakonna poolt antakse välja:sünniaktid, sünnitunnistus, abielusõlmis/lahutamis-tunnistus, nimemuutmistunnistus Riiklike peretoetuste seadus alates 2002a.igakuiselt makstavad peretoetused , ühekordselt makstavad.., kord kvartalis .., kord aastas.., Igakuised peretoetused: lapsetoetus –16.a või kui laps õpib, sis –19.a.ni, lapsehooldustasu – vanematele, kellel kuni 3.a. lapsed(ei maksta kui, kui makstakse vanemahüvitisi)(min. 2200 .- max. 17000.-, üksikvanema lapse toetus, lapsel, kel üks vaematest või üks neist on tagaotsitav, ajateenija lapse toetus, eestkostel või perekonnas hooldamisel olev lapsetoetus, 7 ja enam lapselise pere vanematoetusÜhekordsed peretoetused:sünnitoetus, mitte alla 5000.- iga lapse kohta al. 2006.a(lindade, valdade poolt juurde). lapsendamistoetus, 20x lapsetoetuse määr (20x150.-). elluastumistoetus, ainult lastekodulastele (40x150) Kord Kvartalis:3 ja enam lapselisele ja ka kolmikutele. Kord aastas: koolitoetus (enne kooli 3x150.-)PÄRIMINE:Pärimine - isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja - isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Pärija – Kui on pärand vastu võetud (on tekkinud õigused) Pärimiskõlbmatus Pärimiskõlbmatu on isik, kes:on toime pannud pärandaja või eelpärija vastu suunatud nende surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, välja arvatud hädakaitses või hädakaitsepiire ületades toimepandu;teadvalt ja seadusevastaselt asetas pärandaja olukorda, milles ta kuni oma surmani oli võimetu tegema või muutma viimse tahte avaldust ; sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või muutma, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada; Pärimiskõlbmatuse tagajärjed: Kui pärija on pärimiskõlbmatu, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärimiskõlbmatu isik oleks surnud enne pärandi avanemist. Pärimiskõlbmatuks tunnistamise hagemine: Vaidluse korral võib kohus tunnistada isiku pärimiskõlbmatuks huvitatud isiku nõudel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg on kuus kuud pärimiskõlbmatuse põhjustest teada saamisest, kuid mitte pikem kui 10 aastat pärandi avanemise päevast.Seadusjärgsed pärijad Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Sugulased seadusjärgsete pärijatena: Sugulased pärivad kolmes järjekorras. Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad Esimese järjekorra seadus: järgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad: on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Kui pärandi avanemise ajal on pärandaja mõlemad vanemad elus, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad: on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Kui pärandi avanemise ajal on elus kõik vanavanemad, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades.Kui pärandi avanemise ajaks on isa- või emapoolne vanavanem surnud, astuvad tema asemele tema alanejad. Kui tal neid ei ole, pärib tema osa sama poole teine vanavanem. Kui ka teine vanavanem on surnud, pärivad tema alanejad. Abikaasa seadusjärgse pärijana: Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist; vanavanemate kõrval poole pärandist, kui aga mõni vanavanem on surnud, siis ka tema osa. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast ega vanavanemaid, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. Abikaasa õigus eelosale Kui pärandaja üleelanud abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega või pärandaja vanavanematega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. Eelosa ei kuulu pärandi hulka ja selle suhtes kohaldatakse annaku kohta käivaid sätteid. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik. Testament – ühepoolne tehing, milles pärandaja fikseerib oma viimse tahte.Tuleb teha isiklikult, eeldab, et testaator on 18.a. täielikult teovõimeline. Seadusliku lapse vanema eestkostel:1)notariaalsed – *tõestatud testament, *notari hoiule antud testament
see on kõige kindlam testamentdi liik.Üks eksemplaridest jääb notarile , teine testaatorile
2)kodused testamendid :omal käel tehtud testament, tunnistajate juresolekul allakirjutatud testament(kehtib 6 kuud ja kuupäevaga märgitud, muidu ei loe) Abikaasade vaheline testament:
seaduslik, notariaalne vorm. Sisuks – pärandatakse kogu vara kauem elavale abikaasale.Abielu lahutamisel testament tühistatakse Testamendijärgne pärija:*üks isik nimetatud, siis ainupärija, *mitu isikut, siis kaaspärijad. Asepärija- nimet. juhuks kui pärija sureb ise enne pärandajat, ei võta pärandit vastu või on pärimiskõlbmatu. Järelpärija – pärand läheb üle mingi tähtpäeva tingimuse saabudes
Annak – materiaalne hüvend, konkreetne asi/ese/ rahasumma .Saaja on annakusaaja, mitte pärija.Annaks antakse üle pärandvara koosseisus .Annaku saajaks tütar.(ntx. 50000 .-)
Sihtkäsund – korraldus testamendis , millega pärandaja paneb pärijatele mingid kohustused(matuse korraldamiene jms)Sihtmäärang – määratakse mingile rahasummale konkreetne kasutus...täitja
Sundosa – puudutab abikaasat ja alanejaid ning ülenejaid sugulasi(pool sellest, mida nad saaksid seadusjärgses pärimiskorras1) alaealised 2) töövõimetudEelpärand – kingitus, arvestatakse kõige lähemaid(alanejaid) sugulasi, tuleb fikseerida ning hiljem pärandvarast välja arvestada, võib tühistada(sel juhul tavaline kingitus ega puutu pärandvarasse)Pärimisleping – 3. alus pärimise protsessis, kahepoolne ainult notariaalselt tõestatud vormis,Ühepoolselt muuta ega tühistada ei saa. I astme kohtud – Maakohus , linnakohus( tsiviilasjad , võlad, kriminaalasjad, väärteoasjad, , halduskohus (arutatakse haldusasju e. ametiasutuste ja ametniku kohta käivad kaebused II astme kohtud - ringkonnakohtud , mis vaatavad apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid (Tallinna, Tartu ja Viru Ringkonnakohus ) III astme kohtud - kõrgeim kohus, kus edasikaebeinstantsina kontrollib kaevatud kohtulahendite õiguslikku põhjendatust( Riigikohus )
Kohtu esimees – kohtu juht, 5a. tsüklite kaupa ametis, 2x järjest ei saa. Kohtu esimehe ülesanded:juhib esindab oma kohust, koordineerib õigusmõistmise alast tegevust, teostab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle juhuslikkuse printsiibil, vastutab kohtunike koolituse üle. Kohtuniku valimine:Eesti kodanik, läbinud vastava õppe, eesti k. kõrgtasemel, kõrged kõlbelised kombed, kohtuniku tööks vajalikud võimed & isikuomadused , vestluse läbibiimine, vanus. piir 67 a., erakondadesse kuulumine miinuseks, ettevalmistusaeg 2a.(praktika, eksam ), riigikohtuniku nimet. ametisse riigikogu, ametivande andmine. Rahvakohtunik – tsiviilriietus, 4a järjest, saavad olla 2x4a. istungitel osalemine ja otsuste tegemineRahvakohtunik ei saa olla: süüdimõistetud,pankrotivõlglane,politsei pädevuses, notarid,advokaadid, riigivalitsuse liikmed, president. haridus ple määrav, vanus aga küll. Kriminaalhooldus – selle käigus valvatakse krim.hooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse krim.hooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kriminaalmenetulus : näitab pidevat kasvudendentsi, kuritegude avastamine keskm. 30%,pimedad ajsad 70%. Menetlejad- kohus, prokuratuur, politseiprefektuur . Menetlusosalised: kahtlustatav – vahetult pärast kuritegu kinnipeetav - Õigused:õigus teada, milles on süüdistatavad/kahtlustatavad, õigus kaitsjale, õigus vesteldaindividuaalselt kaitsjaga,õigus teada, et ütlusi võidakse kasutada nende endi vastu,õigus esitada taandus,õigus taotluseks, kohustus kutse peale kohale ilmuda. süüdistatav – sama, mis kahtlustataval. kaitsja – ühel süüdistataval(krimi) max 3 kaitsjat. kannatanu – füüsilise, moraalse, varalise kahju all kannatanu. tsiviilkostja – laste tekitatud kahju vastutaja. Tõendite fikseerimine:ülekuulamine – tunnistajad, kirjalik, üksikult, hoiatus valetunnistuse eest, ülekuulamisprotokoll tunnistajale ülelugemiseks+allkirja andmiseks,tunnistajal õigus leppenimetust(varjunime) kasutada. Kohtuistungi osad:kohtuistungi rakendamine: kõik saalisviibijad tõusevad püsti, tutvustatakse õigusi ja kohustusi, võetakse allkiri ja antakse hoiatus tunnistajatele valetunnistuse andmise kohta. kohtulik uurimine - alustatakse ülekuulamisega:kohtualune>tunnistaja>kannatanute ülekuulamine. Kohtulik vaidlus: saavad sõna prokurör, kannatanu, tsiviilkostja, kaitsja.Lõpus sõna kohtualusele(viimane sõna) ja sellele järgneb kohtuotsus(kohtunikud eemalduvad ja kirjutavad otsusele alla