Haanja kõrgustik (0)

Haanja kõrgustik
Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist.
Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja mandrijää sulamisvee setted . Puurimiste käigus on leitud nelja erineva jääaja moreene ja mandrijää sulamisvete setteid. Mandrijää sulamisvee setetest on olulisemad fluvioglatsiaalsed (liustikujõe) liivad ja kruusad ning limnoglatsiaalsed ( jääjärvelised ) liivad ja savid . Moreenidest ülemine on punakaspruun rähksavi, ülalt teine hall rähksavi, kolmas pruun rähksavi. Mattunud orgude põhjas on neljaski moreenikiht – hall savirähk. Moreenikihtide paksus ulatub mõnest meetrist kuni 20-40 meetrini ja enamgi – Munamäe kohal on halli moreeni paksus ligi 80 m. Uuringute käigus ei ole teadaolevalt jäävaheaegade setteid leitud. Kvaternaari setete paksus kõrgustikul ületab kohati 150 m.
" Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef, selle põhiosas küünivad suurte pikliku põhijoonisega vaarade laed rohkem kui 250 m üle merepinna, kusjuures nende suhteline kõrgus on 25-60 m ja nõlvad 12–30° (erandjuhtudel 40°) kallakusega. Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud ehk tsorid, mille sügavus ulatub 8 meetrini. Keskvormide paiknemises ilmneb vööndilisus ja kontsentrilisus kõrgustiku keskosa suhtes. Kõrgustikult lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org. Kõrgustikusisese nõona võib käsitleda Vana-Saaluse- Vastseliina nõgu . Haanja kõrgustik piirneb läänes Hargla nõo ja põhjas Võru-Petseri ürgoruga. Mõlema nõguvormi põhi on soostunud .“ (Kuido Kartau, 2002) Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid ning karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud omapärased maaharimisvõtted ja kehvast põllumaast ajendatud käsitöötraditsioonid.
Kliima Haanja kõrgustikul
Haanjamaa kliima erinevus võrreldes ülejäänud Eestiga tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanjamaal keskmine õhutemperatuur tasandikulise alaga võrreldes ligi 1-2 °C madalam. Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem. Kaugus Läänemerest tingib kliima kontinentaalsuse, mis avaldub suures aastaajalises ja ööpäevases õhutemperatuuri erinevuses. Aasta külmematel kuudel (jaanuar-veebruar) on keskmine temperatuur –7,7 °C ja soojemal kuul juulis jääb temperatuur +16,3 °C ning aasta keskmisena +4 °C piiresse. Reljeefist tingitud lokaalsed temperatuuri erinevused künka lae ja oru põhja vahel võivad kevadel ja sügisel maksimaalse temperatuurikontrasti esinemise ajal ulatuda koguni 10 kraadini. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Liigestatud reljeef, erinevate kallakutega nõlvade vaheldumine nõgude ning tasaste aladega kutsub omakorda esile konvenktsioonvoolude tugeva arenemise. Selle tagajärjeks on kohaliku pilvituse ja kohalike sademete teke, mistõttu Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750-800 mm ehk 100-150 mm enam Eesti keskmisest. Klimaatilised eripärad on ressursina käsitletavad eelkõige turismi arendamisel (taliturism ja suusatamine). Peamised kliimaerisustest tulenevad eelised on:

• püsiv lumekate, mis kujuneb varakult (detsembris) ja laguneb hilja (aprill);
  
• suur lumikatte tüsedus (40-50 cm)
  
• pikk lumikatte kestus (125 päeva).
  

Kõige tüsedam ning pikema kestusega on lumikate Haanja ja Plaani vahelises piirkonnas (nn lumetsoon). Lumetsooni tinglikuks piiriks on põhjas 220 m, läänes 210-220 m, lõunas ja idas 210 m samakõrgusjoon , jäädes Käänu – Tuuka – Pari – Pressi – Holdi – Mallika – UueSaaluse – Mõisamäe – Vaestõlastõ – Jaanimäe – Rebäse – Haki – Kilometsa külade vahelisele alale
Mullad Haanja kõrgustikul
Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. 1 km²-l esineb keskmiselt 160- 170 mullaeraldist (maksimaalselt kuni 400) ja mullaliikide arv on keskmiselt 14-15. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet- ja kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad , nõlva all osas aga pealeuhtekihiga deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad. Nõgudes ja orgudes levivad soostunud ja soomullad, mitmesugustel liivastel aladel esinevad erinevad leetunud mullad. Muldade niiskustingimused varieeruvad suures ulatuses, sõltudes peamiselt reljeefist, kuid valdavalt on mullad kuivad. Sõltuvalt nõlva kaldest on mullad enamasti erodeeritud ning lisaks erosioonile mõjutab Haanja muldade saagikust lähtekivimi suur segipaisatus ühe pinnavormi piires.
Taimkate Haanja kõrgustikul
Haanja kõrgustiku taimkate on reljeefi ja pinnaehituse tõttu väga vahelduv ning mitmekesine. Metsaga on kaetud ligikaudu pool kõrgustiku pindalast. Okaspuude osakaal metsades on tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Näivleetunud, leostunud ja leetjatel muldadel kasvavad kõrge tootlikkusega sinilille ja jänesekapsa laanekuusikud. Leede - ja leetunud muldadega sanduritel valdavad palumetsad – pohla - ja mustikamännikud. Nõgude madalsoomuldadel on ülekaalus liigivaesed rohttaimede (tarnade) kooslused , mis on paljudes kohtades muutumas sookaasikuteks. Looduslike rohumaadena levivad Haanjas enamasti viletsa taimekasvuga soostunud niidud, kõrgematel aladel levivad liigivaesed aruniidud. Palju esineb liigivaese madalsoo kasvukohatüüpi. Geograafilise asendi tõttu esineb mitmeid mandrilise ja idapoolse päritoluga liike.
Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa.
Loodusvarad
Keskkonnaregistri andmetel asuvad Haanja vallas Kuiandi liivamaardla ja Ala- Palo liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires.
Haanja vallas asuvad järvemuda (roheline) leiukohad (Kavadi järv, Vaskna järv ja Külajärv, Preeksa järv ja Murati järv), mis seni pole kasutamist leidnud.
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf
Suur munamägi
Absoluutselt kõrguselt kilomeetreid taeva poole kummuvaid mäestikke leidub igal mandril . Nende mäestike koosseisus on omakorda tohutul hulgal mägesid , millest igaühe suhteline kõrgus võib olla sadu meetreid ja rohkemgi. Maailma kõrgeimad tipud asuvad teatavasti kobaras ühes piirkonnas – Nepaali ja Hiina piiril Himaalaja mäestikus. Maailma kümnest absoluutsest tipust paikneb seal kogunisti 8.(---)
Ka kodumaised rekordtipud paiknevad Eesti pinnal koos suhteliselt väikesel alal, Lõuna-Eestis Haanja kõrgustikul. Näiteks ulatub kahekümne sealse kõrgeima tipu absoluutne kõrgus kõigil üle 278 m. (---)
Himaalaja mäestiku tekke põhjustajaks oli kunagi laamade põrkumine , Eesti uhkeima kõrgustiku oluliseks vormijaks mandrijää. Täpsemini oli Eesti katuse ehk Haanja kõrgustiku kujunemisel aga oluline, et mandrijää sulaveed teda väga palju ei rikkunud. Kõrgustik sirutus jääpaisjärve kohale enne kui suurem osa Eestit. Mujal kulutasid veel pinnavorme lamedamaks. Haanja kõrgustiku harjad jäid aga enam-vähem samasuguseks nagu siis, kui nad ligi 12 000 aastat tagasi esmakordselt sulava jääpantseri alt hakkasid välja paistma. ( Relve , 2008)
Vällamägi
Absoluutselt kõrguselt on Suur Munamägi kindlalt Eesti kõige kõrgem tipp. Looduslike pinnavormide seas on aga kõige kõrgema suhtelise kõrgusega tipp Vällamägi, mille kõrgus jalamilt kuni tipuni on 84 meetrit.. Mägi asub Suure Munamäe naabruses , jäädes sellest vaid 2,5 km põhja poole. Vällamäel on 2 tippu, üks absoluutse kõrgusega 304 meetrit ja teine 302 meetrit.Koos Suure Munamäega on Vällamägi ainus küngas Eestis, mille kõrgus merepinnast ulatub üle 300 meetri.Vällamäel on väga elamuslik pinnamood , erakordselt järsud ja rahutud nõlvad. Künkal on peamine vaatamisväärsus põliskuusik. Kasutades vanu hobuseteid ja metsasihte on Vällamäe metsastele nõlvadele rajatud ligi 2km pikkune matkarada. Talvel on seal võimalik suusatada ja suvel sõita rattaga .
Rada viib üpris väikese pindalaga soo juurde. Soolapi turbakihi sügavus on 17 meetrit. Teist nii sügava turbakihiga sood Eestis ei teata olevat. (Relve, 2008)
Haanja looduspark
Haanja looduspark hoiab, taastab ja arendab Haanja kõrgustikule aja jooksul inimese ja looduse koosmõjul kujunenud iselaadset maastikku , looduskooslusi ning elulaadi.
Haanja looduse ning kultuuripärandi säilitamiseks ja kaitseks on loodud Haanja looduspark. See sündis endiste väiksemate kaitsealade, nagu Suure Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru liitmisel üheks suuremaks kaitsealaks, mis hõlmab siinseid loodus- ja kultuuriväärtusi tervikuna . Haanja looduspark loodi 1979. aastal ja lõplikud piirid sai see aastal 1991. Looduspargi pindala on umbes 200 km², keskus asub Haanjas. Territooriumi funktsionaalsest tsoneeringust lähtudes on kehtestatud kasutusrežiimid. Tähistatud looduse õpperajad on Kavadi järve ümbruses ja Vällamäel. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid ning karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud omapärased maaharimisvõtted ja kehvast põllumaast ajendatud käsitöötraditsioonid.
http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/kaitsealad/haanja-looduspark/
Järved Haanja kõrgustikul
Haanja kõrgustik on Eesti üks kõige järverikkamaid alasid. Piirkonna jõed on aga veevaesed, sest väikesed soised nõod ja lohud küngaste vahel hoiavad vett kinni. Paljud väiksed sood ongi just tekkinud järvede kinnikasvamise tulemusena.
Haanja kõrgustikul on ligi 170 järve. Kaunid on Kavadi, Vaskna, Kurgjärv ning 7 järvest koosnev Rõuge järvestik. Kõrgustiku keskosas asub liivase põhjaga Vana-Saaluse–Vastseliina nõgu, lõunanõlval metsane Misso nõgu.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/haanja_k%C3%B5rgustik1
Suure Munamäe läheduses asuvad kaunid Vaskna ja Tuuljärv. Viimane on Eesti kõige kõrgemal asuv järv, mille veetase on 257 m üle merepinna. 
http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n%C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik/
Orud ja kanjonid
Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu — Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Alamjooksul oru sügavus suureneb kuni 52 meetrini ning veerudel paljanduvad liivakivid. Rohketest sälkjatest külgorgudest on tuntumad Hinni kanjon ja Ööbikuorg. Oru põhjas on seitse aheljärve, mida ühendab Pühajõkke suubuv Rõuge jõgi . Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim — 38 m.
 Pärlijõe org on sügavaim alamjooksul Sänna kohal, kus kuni 25 m kõrgustel veerudel on devoni liivakivi ja mitmevärvilise savi paljandeid. Piusa org on markantseim Vastseliinast põhja pool, kus ca 12 km pikkusel lõigul paljanduvad liivakivid kuni 43 m kõrgustel veerudel nn müürmägedena. Tuntuim on Härma müürmägi, eriti Härma ülemine müür , mis on kõrgeim ja üks ilusamaid liivakivikaljusid Piusa ääres. Härma alumisel müüril leidub sambakujulisi püramiide meenutavaid liivakivipaljandeid. Lisaks neile väärivad nimetamist Tamme müür ja Möldri müürmägi. Piusa oru liivakivikaljud paiknevad maastikukaitsealal, kuhu juurdepääs on suhteliselt raske. Parima pildi siinseist maastikest saab paadi või süstaga jõge mööda matkates. Suurim lääne-idasihiline org on Läti piiril Paganamaal olev Piiriorg, mis on kuni 55 m sügav.
http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n%C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik/