Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning valitse...
Linnaõigus eraldus koos linnade iseseisvumisega, linn võis osta vabaduskirja. Õigust hakkasid looma linnade raed. Rae otsused lõid otseseid positiivõiguslikke sätteid. Hakati varakult üles kirjutama. keskaegse linnakultuuri tunnused: turg ja raekoda, katedraal ja valitsushoone, kohus ja linnamüür, linna lähema ja kaugema ümbrusega ühendav maa- ja veeteede liiklusvõrgustik antiikaja suured linnad surid enne varast keskaega välja (antiikaluseta linnad: Dorestat, Heithabu, Birka) 12. sajandil kujunes linn libertas'e koduks Leoni ,,Fueros" leiame Kastiilia kuningas Alfonso V aastast 1020 põhimõttelise tähendusega linnaõiguse määratlused - kuningas Alfonso V tõotas sinna kolijatele õiguslikku kaitset nende seniste feodaalide ees - linnas viibimine pidi muutma ümberasuja kõik senised kohustused kehtetuks, linnaõhk pidi tegema vabaks
läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus veel muumia toimetamine paadiga üle jõe. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Teadus- Teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas jõuti põhjalike teadmisteni. Arstietadus, päikesekalender, Geomeetria. Kirjandus- Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest. Vanaajast keskaega Rooma impeeriumi lagunemine. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma häving. Keskaja mõiste, ajalised piirid ja tunnusjooned. Rooma imperium lagunes kaheks: Lääne-Rooma ehk Rooma ning Ida-Rooma ehk Konstantinoopol. Suur rahvasterändamine- 375 germaani ja slaavi rahavste ümberasumine oma algkodust. Ajendiks oli rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroomasse. Tagajärjed- Lääne-
õ) maadlusest ja rusikavõitlusest v) kaarikusõidust ja ratsutamisest SPORDIAJALOO KT nr. 3 Keskaja kehakultuur 1.Spordiajaloo kursusel loetaske keskaja algust 14. Renessanssi-aega iseloomustavaks tähistavaks sündmuseks: märksõnaks on · Rooma riigi jagunemist · Asketism · Lääne-Rooma riigi langemist · Humanism · Ida-Rooma riigi langemist · Dualism 2. Varast keskaega iseloomustavaks 15.jesuiitide ordu asutajaks oli(1534a.) märksõnaks on oli: · Humanism · Erasmus Rotterdamist · Atletism · Hyronymos Mercurialis · Asketism · Ignacius Loyola 3. Kõrk-ehk klassikaliseks keskajaks loetakse 16
ibn Zakariyyā al-Rāzī (865–925) 10. sajandil. Al-Rāzī kasutas leetrite kohta araabiakeelset nime hasbah. Leetreid on kutsutud ka teiste nimedega, sealhulgas ladina sõnast rubeus ('punane') tuleneva nimega rubeola ja morbilli ('väike katk'). Leetriviiruse sarnasus koerte katku ja veiste katkuga põhjustavate viirustega on pannud aluse arvamusele, et esimest korda nakatusid inimesed leetritesse kokkupuutel kodustatud koerte või veistega. Keskaega iseloomustab religiooni võimutsemine, mis mõjus pidurdavalt kultuuri, teaduse ja kunsti õitsengule. Usuteenrid keelasid laipade lahkamise ja operatsioonide tegemise. Keelust üleastujad tembeldati ketseriteks või nõidadeks ja hukati tuleriidal. Selle tagajärjel sattus kirurgia habemeajajate kätte ja muutus käsitööks. Teistpidi olid usuteenrid kõige rohkem haritud inimesed ühiskonnas ning muuhulgas suutsid nad inimesi meditsiiniliselt aidata.
Ludvig Kirchner 1880-1938 Autoportree soldatina - taustal naine (kuigi see ei tundu nii ), üks käsi on puudu, lahimguväljal olles on ta kaotanud osa endast(metafooriliselt) Kaks naist - väga veidrad värvid. Emil Nolde Laulja - puulõige, Kathe Kollwitz 1867-1945 Sünged, masendavad pildid, kujutab negatiivset August Macke 1887-1914 Franz Marc Joonistab palju loomi, tegelevad teiste teemadega Vassili Kandinsky Sügis Baieris Ernst Barlach Inimesed dformeeritud, meenutab natuke keskaega Monument Magdeburgis - mälestab kõiki hukkunuid Otto Dix Abstraktne, kohati pool masinlikud inimesed, kortsulised näod Kaardimängijad - Soldat ja nunn - vägistamine, julmus Kerjus - kõneleb sotsiaalsetest probleemidest Willem de kooning 1902-1970 Naine + jalgratas on põhiteemad Jacson Pollock Äärmiselt abstraktne, vahel raske aru saada, mis pildil on, meenutab mingit suvalist mustrit Emahunt - Kuunaine Sügise rütm - jõuab lihtsalt värvi tilgutamiseni pildile
LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS 2013/2014 sügis Ütlen ette, et konspekt on suuresti kokku pandud Reet Krusteni „Eesti lastekirjanduse“ põhjal. Loengust panin miskit kirja vaid alguses ja ega ma muidu ka just eriti eeskujulik kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema val...
taustaga kihelkonnakalmistu. Tulenevalt Eesti asukohast on lisaks traditsioonilisele kristlik-luterlikule kirik-kalmistu süsteemile ka arvukalt kreeka katoliku usutraditsiooni kalmistuid, mis enamjaolt pärinevad 19. sajandi keskpaigast. Kalmistute paiknemist on mõjutanud seadusandlus, haldusjaotus, religioon, looduslikest oludest tulenev erinev majanduslik tase, rahvastiku liikumine ja moevoolud. Seoses suhtumise muutumisega religiooni hakkasid kirikuaiad peale keskaega oma usulist tähendust kaotama. Suhtumine matmisesse ja kalmistutesse muutus praktilisemaks. (R. Kalle, ... 2005). Kuigi ristirahva jaoks oli matmine pühitsetud mulda kohustuslik, ei olnud võimalik sellest nõudest kinni pidada. Põhjuseks oli see, et matmisega kirikuaeda kaasnesid suured lisakulutused, mis aga vaesemale elanikkonnale üle jõu käisid. Samuti mängis suurt rolli vanadest traditsioonidest kinni pidamine mattes oma ligimesi vanadesse
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest D...
(6) Keskajal oli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. Ühiskond jagunes kolmeks: palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. (6) Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas 3 loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli
kristlaste tagakiusamise ohvreid. Nooruses oli ta ise juudi religiooni veendunud pooldajana kristlase äge vastane, kuid pöördus siis, väidetavalt ilmutuse ajel, ristiusku. III-VI sajandil toimusid Rooma keisririigis sügavad muutused, mille käigus ühiskonnas ja kultuuris asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavate joontega. Roomas sai valitsevaks ristisusk. Hiline Rooma keisririik ja ristiusk Diocletianus ja Constantinius tugevndasid keskvõimu ja bürokraatiat ning piirasid alluvate vabadust. Keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad. Senaatori seisus säilitas ka kõrge ühiskondliku positsiooni, kuid võimalus riigiasjades kaasa rääkida, puudus. Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Korraldati ümber ka sõjavägi. Loodi piirivägedele lisaks ka tugev reservvägi, mida sai
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a....
Rajatist laiendati 17. sajandil Alexandra II von Veleni jaoks. Wernigerode loss ilmestab linna. Vaatamata hilisemale ümberehitusele on säilinud lossi hilisgooti stiilis torn, suur lahtine trepp ja väärtuslikku mööblit. 21 Burg Hohenzollern Hohenzollernite kunagise valitsejaperekonna linnus, asub Svaabi Juura mägedes Hechingenis ja ehitati 13. sajandil. Hiljem on seda korduvalt muudetud. Praegune keskaega matkiv stiil on pärit ümberehitusest aastatel 1850- 67. Schwerini loss paikneb saarekesel. Loss pärineb aastaist 1843- 57, selle kabel on 16. sajandist. Praegusel kujul matkib see Loire'i oru losside stiili. Lichtensteini loss on kuulus tänu Wilhelm Hauffi samanimelisele romaanile. Ehitis demonstreerib ilmekalt 1840. aastate romantilist stiili. 11.2 Viis tähtsamat vaatamisväärsust 11.2.1. Kölni katedraal Ehkki Kölni katedraali (Kölner Dom) ehitus algas 13
Aquino Thomas. Thomas uskus, et tõdedeni võib jõuda nii usu kui ka mõistuse kaudu. Mõlemad toetavad üksteist, et mõista täit tõde. Kodus näeb Sofie unes tüdrukut, kelle isa tuleb koju. Ta mõistab, et tegu on Hilde ja tema isaga. Ärgates leiab ta padjalt kuldketi HMK tähisega. Hommikul näeb ta aias Hermest ja järgneb koerale. Linna teises otsas sisenevad nad majja, kus postkastide küljes on postkaart adresseeritud Hildele. Kirjas mainib isa keskaega ja renessansi ja Hilde sünnipäeva. Nad jõuavad katusekorterisse, kus elab Alberto. Tema elutoas on asju igast ajalooperioodist. Alberto hakkab rääkima renessansist. Aquino Thomase ajal hakkas kristlikus kultuuris lõhesid tekkima. Mõisteti, et mõistusega ei saa Jumalana jõuda, sest Jumal on ettearvamatu. Teadus ja usk said seeläbi tihedamalt läbi käia. Algas renessanss ja reformatsioon. Renessanss on rikkalik kultuuri areng, mis algas 14. Sajandil Põhja-Itaalias. Algas antiigi
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
Nii näiteks määratleb Immanuel Kant tõde järgmiselt – see on teadmise kooskõla teadmise objektiga. Antud määratlus vaatleb tõde teadmise omaduse, mitte aga näiteks selle asja, mille kohta teadmine on, omadusena. Samas on tõde siin teadmise niisugune omadus, mis ilmneb üksnes vahekorras teadmise objektiga. Teadmine iseenesest, väljaspool osutatud vahekorda, pole iseloomustatav ei tõese, ei väärana. Tõe määratlemine kooskõla kaudu läheb tagasi veel varasemasse aega – keskaega. Näiteks tolleaegse tõe-käsituse kohta sobiks Aquino Thomase klassikaliseks saanud määratlus – veritas est adaequatio rei et intellectus (tõde on asja ja intellekti võrdseksseadmine). Antud määratluse mõistmiseks tuleb aga teada, et mõiste intellekt tähistab siin eelkõige jumala kui maailma looja intellekti ning alles teises järjekorras inimese intellekti. Seega on antud määratluses väljendatud
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti
parteide ning poliitikute käitumisele oli väga suur. 18. soomlaste eesnimed Soome nimed on väga soomepärased. Soomlastel on tavaliselt soome nimed Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa). Soone nimeseadus ütleb, et võib panna 3 eesnime. Enamasti seal pannaksegi 3 eesnime. Maria, Sofia, Emilia, Aino, Olivia nii soomlaste kui ka soomerootslaste nimed Juhani, Matias, Mikael, Olavi samuti. Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk. Kui vanim poeg läks pikakas ajaks sõtta, anti neile sõdurinimed. Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist. 19. soomlaste perekonnanimed On isanimed ja perekonnanimed. Perekonnanimed moodustati alguses isanimedest. Kasutati erinevaid sufikseid, et isanimedest perekonnanimesid moodustada. Teine variant oli son
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike
SOSE.01.139 27.01.2006 lõpuks nii matemaatika kui ka kunsti haruks; selline muusikateooria traditsioon arenes ning oli põhiliseks mõtlemisviisiks läbi kogu antiigi selliste mõtlejate läbi nagu Nicomachus ja Ptolemaios (2. s pKr) ning kanti üle keskaega sellise tegelase nagu Boethiuse (6. s pKr) poolt. Pütaagorlaste traditsiooni matemaatika ja intonatsiooni õpetus sai lõpuks oluliseks mõjutajaks keskaegse Euroopa muusika arengus. Peripateetilise traditsiooni järgijad nagu Aristoxenus (4. s eKr) leidsid pütaagorlaste vahekorrad liiga arhailised ning piiravad olevat ning panid aluse empiirilisemale traditsioonile antiigi muusiklises mõtlemises.10 Vana-Kreeka muusikateooria sai hiljem aluseks lääne religioossele muusikale
Püüti tekitada minevikku, mida ei olnud. 2.loeng Arts and crafts (1835/1880-1910) inglismaal toimunud historitsistlik liikumine. Kõige suurem erinevud pr. ja saksamaaga - mõlemal toimusid ühiskondlikud muutused, mida inglismaal ei toimunud. Inimeste mõtlemises toimus muutus, varasemalt oli jäigalt öeldud mis stiil on õige ja vale aga nüüd hakkasid inimesed reisima ja laienes mõtlemine. Inglismaal hakkas tööstuslik revolutsioon varem. Tekkis liikumine mis idealiseeris keskaega. Väideti tükk aega, et rongiga sõitmine on tervist kahjustav. Siis tekkis selline romantiline liikumine (Pugin on üks esindajatest). Olevik vs. 15. sajand. (ülemine pilt on ideaal linn, all on kohutav tehnoloogiline maailm) Panoptikum - ringikujuline elamustiil, keskel on vahitorn. John Ruskin (teoreetik, õppejõud) "arhitektuuri seitse lampi" 1849, seal ta räägib seda kuidas käsitöö on parem kui masinatöö, kuna käsitöö on tõene ja siiras ja naudinguga valmistatud.
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused
Nagu näha , on see väga keeruline,aga samal ajal ka väga tähtis, sest loodusseadustele on raske vastu seista, inimtegevust aga annab hea tahtmise juures juhtida. Kliimamuutused Maa ajaloos on olnud mitmesuguse kliimaga perioode, nii sooje ja sõnajalarohkeid, mil keskmine globaaltemperatuur oli praegusest 7-me kraadi võrra kõrgem, kui külmi ja igijäiseid, mil 6-10 kraadi võrra madalam. - 21 - Ka mäletab inimkond pehmet keskaega ja karmi 19.sajandit, mil õhkõrnades apiirkleitides daamis mässisid end küll kašmiirisallidesse,ent haigestusid üksteise järel kopsupõletikku. Mis siis toimub praegu ? Esiteks eemaldume aegamööda viimasest tõsisest jääajast. Teiseks tuleme välja väikesest jääaajast, mis suurest jääajast eemaldumise foonil kestis 16.sajandist möödunud sajandi keskpaigani. Kolmandaks , alles 1975 aasta paiku taastusime 1940.aasta globaalkeskmise temperatuurim, kust see vahepealsesse
AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13
Hakkas kasutama heledamaid toone. Mandrieuroopast käidi temaga tööga tutvumas ja mõjutas paljusi. Üks ja sama motiiv erinevates triskurssides?. Heinavanker. Mingil määral võib aimata impressionismi. · J.M.W Turner(1775-1851)- Romantilise maastikumaali kulminatsioon. Vesuuvi vulkaanipurse. Parlamendi põlemine. · 19. sajandi teisel poolel omandas inglise kultuurielus olulise koha Reraffaeliitide koolkond. Kunstis igatsesid taga Raffaeli eelset vararenessansi ja keskaega, naiivne ja siiras käsitluslaad, meeleolult romantiline kunstlaad, kattub osaliselt juugentiga. · Dante Gabriel Rossetti- Neitsi Maarja lapsega. Bocca Baciata. · Edward Burne-Jones(1833-1898)- Tema tegutses rakenduskunsti alal. Esitas ka arhailist laadi. Sidonia von Borh. The golden stairs. · Ameerika:Võib ka rääkima hakata Ameerika kunstist. · James Abbott McNeill Whistler(1834-1903)- Oli juba impressionistliku stiili looja?. Õppis ja töötas Inglismaal. Whistleri ema
54%. 1930ndate lõpus probleem vaibus. 18. soomlaste eesnimed Soome nimed on väga soomepärased. Soomlastel on tavaliselt soome nimed Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa). Soone nimeseadus ütleb, et võib panna 3 eesnime. Enamasti seal pannaksegi 3 eesnime. Maria, Sofia, Emilia, Aino, Olivia nii soomlaste kui ka soomerootslaste nimed Juhani, Matias, Mikael, Olavi samuti. Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk. Kui vanim poeg läks pikakas ajaks sõtta, anti neile sõdurinimed. Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist. 19. soomlaste perekonnanimed On isanimed ja perekonnanimed. Perekonnanimed moodustati alguses isanimedest. Kasutati erinevaid sufikseid, et isanimedest perekonnanimesid moodustada. Teine variant oli son
pole püsivat kulgu, see aga viib kultuurimälu fragmentiseerumiseni ning ainelisuse (materjalismi) süvenemisen. 8. SLAIDSHOW Kirjandusteaduse ajalugu: suundumused, koolkonnad (koolikonnad = kumuleeruvad teadused; suundumused = teadmised arenevad) -antiik: retoorika, poeetika, tekstoloogia / Platon, Aristoteles + üldfilosoofiline = esteetiline fenomen; palju (tähenduslikke) algatusi, nt Artes liberares 7 (3+4), st 3 edasi keskaega -keskaeg: grammatika, dialektika, retoorika (on ülikooli aluseks) -renessanss: Julius Caesar Scaliger (antiikteaduste juurde tagasi, kirjanduse nihe samas rahvakeelsuse suunas (vt keskaeg - 3 vaba kunsti ülikooli alus) -klassitsism ja barokk: Nicolas Boileau, Martin Opitz (Boileau sõnastab klassikalise esteetika reeglid) · kirjandusajalugu (on ajalooline, traditsiooniline ja teoreetiline) · interpretatisoon (kriitika, tähistab sünkroonilist kirjandusteadust)
Kristlus rõhutab lihtsa inimese vajadusi ja usku. Vaesuse, tõrjutuse teemat (,, Mäejutustus"). Kristlusest saab järgmise ajastu dominantne tunnus. 13. Keskaja piiritlus 1)Varakeskaeg 5-9saj (5-15 saj, antiikaja ja renessansi vaheline etapp.) 2) kõrgkeskaeg 9-11 saj 3) Hiliskeskaeg 11-14 saj Keskajal valitseb vaimupimedus. Usulise müüdid jäid kõrvale. Usutakse loogilisi tulemusi. Kirev ajastu kultuurilises pildis. Kestab 1000a. Toimuvad modernistlikud arengud ja muutused. Keskaega peetakse küll vaimupimedaks ja süngeks ajajärguks, kuid samas toimuvad ka arengud, mis panevad aluse edaspidisele- rahvaste ränne, kultuuride segunemine, sõjad-vallutused, rahvusriikide teke, koolisüsteemi algus, feodaalkorra kujunemine. Ristiusu levik. Vara-keskaeg kristliku kultuuri välja kujunemise aeg. Rooma kultuuri kõrval eksisteerib germaanlaste tavad. Kaost meenutav periood. 9-14saj dominant on Kristlus. Piiblisõna- see on tõde
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikk...
Siiski kleepis kirik igale klassile omase patu sildi ja sisendas neile ametimoraali. Ühiskonna kolmeosalise skeemi hävingu põhjustab linnade õitseng XI-XII sajandil. Keskaja kristlik maailm kujutas endast kahevõitluse maailma, sest pikka aega samastas keskaja kristliku maailma totalitaarne süsteem head ühtsusega ja kurja erisusega. Olulisim vastasseis keskaja vältel ühiskonnas oli vaimulik ja ilmalik. Kristliku maailma liidriteks olid vaieldamatult paavst ja keiser/kuningas. Keskaega mõjutas tugevalt nende kahe instantsi vastasseis. Kirik soovis, et kuningavõim oleks ilmalik käepikendus, kes täidab vaimulike klassi korraldusi ja määrib tema asemel oma käsi füüsilise jõu kasutamise, vägivalla ja verevalamisega, millest kirik oma käed puhtaks peseb. Vastutasuks pühitseb kirik kuningavõimu. Aga kui kuningas ei tahtnud alluda, meenutas kirik talle otsekohe tema vääritust. Kuningate argumendiks oli aga
teiste jumalate lugusid. Kristlased olid ranged monoteistid, selle pärast ei saadud tuua ohvreid Rooma keisrite altaritele. Üritasid seda muu-usuliste ehk paganate seas levitada. Teised uskusid, et keeldumine teiste jumalate austamisest toob kaasa karistusi kristlaste piirkonnas.Kristlus oli rooma riigis keelatud. 46a kiusati esimest korda kristlasi riiklikult taga, süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama. 27.VANAAJAST KESKAEGA. Suur rahvasterändamine tõi germaanid Rooma riigi lääneossa, kus keisrivõim nõrgenes.Uue ajastu algus. Rooma uus tugevnemine284-395: *keiser Diocletianus284-305 lõi korra,lasi end jumalikuks kutsuda,kärpis senati ja kodanike vabadusi,tähtsustas keisrit ja bürokraatiat*tema ajal dominaadid(dominus et deus=isand ja jumal)* Constantinus Suur 306-336 legaliseeris 313a ristiusu, rajas uue pealinna Konstantinoopoli*erinevad valitsejad
Samal ajal toimusid muutused ka kiriklikus elus. Liitumine kogudusega ei võtnud nüüdsest enam aastaid, katehumeenid olid neljanda sajandi lõpul peamiselt täiskasvanud. Peredele anti piiskoplik ülesanne omadele õiget õpetust jagada. Kirik muutus niimoodi ka haridusasutuseks. Tähtsamaks muutusid jutlused, mille rõhuasetus seondus kristlaseks saamisega, igavese eluga, kuid ka arusaamaga, et usu järgi tuleb elada ka siinpoolses ilmas. II 1. Õhtumaa üleminek Keskaega. Suur rahvasteränne. Lääne kristluse germaniseerumine ja selle mõju. Õhtumaa üleminek keskaega toimus järk-järgult aastatel 300 pKr kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. Suur rahvasteränne jaotatakse kahte perioodi, olulisem oli esimene faas aastatel u 300 500 pKr. Sel ajal kimbutasid nii Ida-Rooma kui Lääne-Rooma keisririiki germaanlaste ja hunnide hõimud
põlvedele, suurt tähelepanu pöörati loogikale. Selline õpetlik suunitlus tõi kaasa selle, et tervete sajandite jooksul ei tuntud huvi uute teadmiste vastu. Selles mõttes oli keskaja filosoofia sõna otseses mõttes kooli filosoofia ehk skolastiline. Õpetajal hinnati eruditsiooni ehk palju teadmist ja pedagoogi meisterlikkust. Õpilastes hinnati aga hoolsust ja vastuvõtlikust. Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi ühtesid ja neidsamu teadmisi, sp iseloomustab keskaega ka ülim konservatiivsus. Usu ja mõistuse vahekorra probleem Küsimus oli selles, kas usk ja mõistus on ühitamatud või mitte ning kumb on olulisem, kas usk või mõistus. Kujunes välja kolm seisukohta: 1. Usun, sest see on absurd - inimmõistus on oma võimeta poolest piiratud ja kõrgemad usutõed jäävad paratamatult arusaamatuks, nendest tõdedest ei saagi mõistusega aru. Mida absurdsemad nad näivad, seda kõrgemad tõed nad on ja nad väärivad kõrgemat
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Roo...
vallasvarale, piiritleda teokoormisi ning anda talupoegadele kaevata süüdistuste korral mõisnik kohtusse. Ähvarduste sunnil võeti siiski kindralkuberneri ettepanekud positiivsete määrustena vastu. Kehtestati ka pearahamaks, mis tekitas arusaamatusi nendes, kes ei teinud selget vahet riigimaksudel ja mõisakoormistel. Nüüd hakkasid kroonumõisate ja rüütlimõisate talupojad ise pearahamaksu tasuma. PILET 6 1.Üleminek muinasajast keskaega 1224. aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi püsima ja mille järgi Eestimaa piiskopsai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. - Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Riia piiskop moodustas Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna. Mõõgavennad ühinesid Saksa orduga ja endisest Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru. Põhja-Eesti saatus pandi paika 1238.a Stensby lepinguga.
Nevski ja jäälahing 1242. a). 1242 toimunud jäälahing venelaste ja ordurüütlite vahel lõppes viimaste kaotusega, kuid Eesti jäi tänu sellele kuuluma Lääne- Euroopasse. Aleksander Nevski (Novgorodi vürst) peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortodoksi kiriku positsiooni. Ta kuulutati pühakuks. Nii sakslased kui ka rootslased sõlmisid vene vürstidega rahu, mille alusel välja kujunenud ida- ja läänekiriku piir püsib tänaseni. Üleminek muinasajast keskaega – keskaegsed riigid Liivimaal (ja uued maaisandad), taanlaste ja sakslaste omavahelised suhted Stensby lepingu näitel. Uued maaisandad: 1) Taani kuningas, kellele kuulus Harju- Viru valdus e Eestimaa hertsogond 2) Liivi ordumeister (Ordu rüütlite riik) 3) Tartu piiskop (Tartu piiskopkond) 4) Saare- Lääne piiskop (Saare- Lääne piiskopkond) Juba 1227 puhkes konflikt Liivi ordu ja taanlaste vahel ning Tallinn kapituleerus. Tüli lahendati lepinguga (Stensby). Taani kuningas sai tagasi
● Kannel; ● Vilepillid; ● Karjapasun; ● Parmupill; ● Jauram; ● Suupill. ● Tuhapill ehk pingipill; ● Lõõtspill; ● Lokulaud; ● Viiul; EESTI KESKAEG Üleminek muinasajast keskaega: ● Keskaeg algab kokkuleppeliset 1227.aastaga- muistse vabadusvõistluse lõpp- saarlaste alistumine; ● Keskaja lõpuks loetakse Livi sõja algust 1558. aastal. Mõisted: ● Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal; ● Eestimaa- Põhja-Eesti keskajal, Taani valdused Põhja-Eestis kuni Jüriöö ülestõusuni; ● Liivimaa- Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal; ● Muistse vabadusvõitluse järel jagati Eesti ja Läti alad vallutajate vahel;
Hiljem kuulutati ebateaduseks ka küberneetika. 14. Tuntumad 20.saj. II poole pedagoogikateadlased. Harri Moora arheoloog, etnograafiateaduse taaselustaja Enn Tarvel ajaloolane. Põhilisteks uurimisvaldkondadeks on poliitiline ajalugu, agraarajalugu ja kohalugu. Tarvel on viimasel ajal eriti aktiivselt tegelenud Nõukogude okupatsiooni ning eriti selle repressioonide uurimisega. Sulev Vahtre ajaloolane. Vahtre uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega, samuti agraar- ning kultuuriajalugu ja keskaegseid kroonikaid August Annist folklorist Eduard Laugaste folklorist Villem Raam kunstiajaloolane Ants Viires etnograaf Paul Ariste keeleteadlane. Paul Ariste rajas eesti fennougristikakoolkonna ning õpetas välja palju Nõukogude Liidu soome-ugri rahvaste seast pärit keeleteadlasi. Ta oli üle kuuekümne väitekirja juhendaja. Paul Ariste oli ka tuntud polüglott. Ta alustas keele
Inimsele on antud ego- minatus, et ta arvaks, et kõik on olemas. - Vägivallatus ehk ahimsa: nii vaimne kui füüsiline vägivallatus. - Buddha eetika reeglid: 1. Mitte kasutada vägivalda 2. Mitte võtta seda, mida pole antud 3. Hoiduda mittevooruslikust seksuaalsest käitumisest. 4. Mitte kõnelda seda, mis ei ole tõde. 5. Mitte tarvitada meeli tumestavaid aineid. 6. Mitte süüa peale keskaega 7. Mitte võtta osa audiovisuaalsetest lõbustustest- tants, muusika, teater. 8. Mungad ei taha kasutada parfüümi ja kaunistusi 9. Ei tohi istuda ega magada pehmetel asemetel 10. Vastu võtta kulda ega hõbedat- raha. - Budistlik kogudus on üles ehitatud konsensus demokraatial: kõik on nõus. - Kogudus on iseseisev üksus, mis ei sekku poliitikasse ega vastupidi.
Klassitsism Eestis Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. · Romantism. Ehituskunst (historitsism, eklektika). Realism. Ühiskonnakriitika. Ehituskunst Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga.Hakati ära kasutama ka teiste ajastute
.. Kehakaalu alandamisega kaasnevatest söömishäiretest anoreksiast ja buliimiast on 1990. aastatel palju rääkima hakatud. Need tervisehäired ei ole uued nähtused. Terminit bulimia kasutas juba 399. a e.m.a. Sokratese õpilane Xsenophon iseloomustamaks isupuudusega koos esinevat minestamist. Rõhuasetus kandus minestamiselt näljatundega seotule 18. sajandil. Psühhogeense söömishäire nimetusena on bulimia kasutusel alles lühikest aega. Anoreksia diagnoosimise ajalugu ulatub samuti keskaega, mil muude haiguste hulgas hakati eristama noortel neidudel menstruatsiooni kadumist, mille põhjuseks mure ja tundeelu keerdkäigud. Tänapäevased anoreksia ja buliimia diagnoosimisjuhised on esitatud psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis RHK-10 (1995). Uurimused on näidanud, et enamasti on tegemist teismeliste tütarlaste või noorte naistega, kelle isu enne söömishäire teket oli täiesti normaalne
30. Millised on kirjandusteaduse ülesanded, tegevusvaldkonnad ning põhilised erinevused võrreldes teiste teadustega? Kirjandusteaduse suundumused, koolkonnad (koolikonnad = kumuleeruvad teadused; suundumused = teadmised arenevad) : (1) antiik: retoorika, poeetika, tekstoloogia / Platon, Aristoteles + üldfilosoofiline = esteetiline fenomen; palju (tähenduslikke) algatusi, nt Artes liberares 7 (3+4), st 3 edasi keskaega (2) keskaeg: grammatika, dialektika, retoorika (on ülikooli aluseks) (3) renessanss: Julius Caesar Scaliger (antiikteaduste juurde tagasi, kirjanduse nihe samas rahvakeelsuse suunas (vt keskaeg - 3 vaba kunsti ülikooli alus) (4) klassitsism ja barokk: Nicolas Boileau, Martin Opitz (Boileau sõnastab klassikalise esteetika reeglid) · kirjandusajalugu (on ajalooline, traditsiooniline ja teoreetiline)
keisri ja jumala vahel on suur erinevus, kuid mõlemad olid olemas ja mõlemal olid oma nõudmised. Õigus eksisteerib iseseisvana religiooni kõrval, üldjuhul toimivad juristid ja teoloogid eraldi. Lääne kultuuris õigus pole autoonomne. poliitilise võimu valdajate suhtes, õigust iseloomustab teataval määral valitsev suhtumine võimusse. Antiik-Roomas tekkinud teadmise õiguse autonoomsusest, õiguse õigustusest olla autonoomne kandis antiigist keskaega katoliku kirik. Lisaks neile praktilistele oskustele ja teadmistele valdasid Rooma hilised juristid veel teadmist, et õigus peab kontrollima poliitikat. 4. Õiguse kirjalikus- Lääne kiriku vanim kanoonilise õiguse kogumik on koostatud 343.aastal, kirikukogu otsuste alusel. Katoliku kirik oli alustanud õiguse kirja panemise,tänu neile jõudis selle vajadus ka keskaegse Euroopa ilmalike valitsejateni. 5
Ristiusu toodi "tule ja mõõgaga" 13. sajandi algul. Keskaeg Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Sellest tulenevalt on Eesti keskaja ajalugu paljuski Lääne katoliikluse ja administratiivse süsteemi juurutamise, s.t võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on kirjeldatav iseäranis värvikalt ja
a) Lõuna-Eesti kohalik eliit kaotas oma võimu või hukkus b) Põhja-Eesti ülikud säilitasid vähesel määral oma võimu, osa nendest sulandus kokku vallutajatega (abielu teel) c) Põliselanike maksukoormus suurenes- kõige suuremasse sõltuvusse langesid Sakala ja Ugandi elanikud, Saaremaa ja Läänemaa alistusid soodsatel tingimustel Üleminek muinasajast keskaega keskaegsed riigid Liivimaal (ja uued maaisandad), taanlaste ja sakslaste omavahelised suhted Stensby lepingu näitel (lk 58). Rüütlitest läänimehed ja läänikord (lk 66). Keskaegsed riigid Liivimaal 1) Eestimaa hertsogkond (Taani) - valitses Taani kuningas, aga asevalitseja asus Tallinna linnuses ja riik oli sõltumatu 2) Saare-Lääne piiskopkond - valitses Saare-Lääne piiskop ning valitseti Haapsalu linnast
2. Säilitati eesti keel ja rahvus,kuna Lääne-Euroopast ei tulnud mässuliselt koloniste.Teistsugune võinuks olla olukord kui Eesti oleks alistatud ja ristitud vene vürstide poolt. Liivimaa ristisõja lõpp Kui Eesti oli vallutatud,suunasid ordu ja Riia piiskop rünnakute põhiraskuse lõunasse.Kuramaa alistati alles kolmandal katsel ning 1290.aastal andsid alla ka semgalid.Sellega oli Liivimaa ristisõda lõppenud. PILET 19 1.Vanaajast keskaega Rooma impeeriumi lagunemine. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma häving. Keskaja mõiste, ajalised piirid ja tunnusjooned. Rooma impeerium lagunes kaheks: Lääne-Rooma ehk Rooma ning Ida-Rooma ehk Konstantinoopol. Suur rahvasterändamine sai alguse 375.aastal mil hunnid tungisid Aasia sisealadeslt Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. 476.aastal kukutas germaani väepealik Odoaker
Sellele vaatamata ei olnud maagid rahva hulgas sugugi põlatud, vastupidi, illusionistid olid lihtsate inimeste poolt palavalt armastatud. Maagid olid isegi jõukate feodaalide kodudes oodatud külalised. Nad ennustasid tulevikku, koostasid horoskoope ja viisid läbi alkeemiakatseid. Oma sõnadele suurema usutavuse lisamiseks vürtsitati esinemisi mustkunstitrikkidega. Paljud mustkunstnikud-maagid tegelesid ka kaubandusega, keskaega võib pidada imeeliksiiride õitseajaks. Turult võis leida nii noorendavaid, armuma panevaid, jõudu andvaid kui ka sadade muude imettegevate omadustega jooke. Selliste eliksiiride toimesse oleks raske uskuda, kui müügimehed poleks neid osavalt reklaaminud. Nii näiteks pistsid nad põletusvastase salvi reklaamimiseks keevasse tõrva kunstkäe, mille hiljem osavalt ära kaotasid, et demonstreerida oma vigastamata jäset. Maagi või tema
Kapitalism tõi kaasa hindade revolutsiooni. Suurenes kontrast vaeste ja rikaste vahel, vaeste laostumine. Tekkis ulatuslikum kerjuste kiht. Maadeavastused tõid kaasa kaubateede ümberpaiknemise. Vahemere kaubatee asemel muutus kesksemaks Atlandi ookeani kaubatee. Tähtsaimateks linnadeks muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
Inimese kinnismõtted pahed; nähtav, nähtamatu, teispoolsus, ime. Kõrgelt hinnati inimest, kes pidas sõna. Valitses sümbolism (kunstis ja eriti arhitektuuris). Inimene oli võlutud arvudest. Inimese kohus oli püsida seal, kuhu Jumal ta oli määranud hierarhia. Alates 13 saj üha suurem hulk inimesi ei leppinud allumisega. Väljund ketserlus. Vabadus oli iidne väärtus ja suuremate mässude innustaja. 15. M. Norberg ,,keskaeg". Autor on keskaega uurinud üle veerandsaja aasta. Keskendub 12.-15 saj. Vaatleb põhiliselt Prantsusmaad. Palju tähelepanu pööratud argiajaloole. Euroopa tolleaegse rahvastiku täpset suurust pole võimalik kindlaks teha. Rahvaarv kasvas kuni katkulaineni, mille tõttu rahvastik kahanes. 90% inimestest elas maal, kuid oluline osa oli ka linnadel. Katk levis peamiselt kaubateede kaudu. Ohvrite arvu raske kindlaks teha. Katkude kõrval mõjutasid elu rohked ikaldused, alatoitlus, nälg.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
