Globaalne kliima soojenemine (0)

Globaalne kliima soojenemine
Keemia uurimustöö
2009
SISUKORD
Mis on globaalne soojenemine 6
Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist 8
Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek 10
Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse 13
Kliimamuutuste põhjused ja mõjud 17
Kliimamuutuse põhjused : 17
Kliimamuutuse mõjud: 18
Kliimamuutused Eestis 20
Eesti kliima tulevikus 22
Loodusseadused ja inimtegevus 22
Kliimamuutused 22
Mis võiks toimuda Eestis ? 23
Soojenemine ja tagajärjed 25
Ekvatoriaalsed protsessid 26
Ekvatoriaalne pinnaalune vastuhoovus 26
Ekvatoriaalsete hoovuste muutused: El Nino 27
Ekvatoriaalsed Kelvini ja Rossby lained 28
Happevihmad 29
Kasvuhooneefekt 31
Millised on kasvuhoonegaasid ? 32
Osoon ja osoonikiht 34
Mis on osoon ? 34
Mis on osoonikiht ? 34
Osoonikihi kahanemine 36
Osooniauk 37
Kyōto protokoll 38
Süsinikuringe 39
Atmosfäär 40
Atmosfääri koostis 40
Atmosfääri kihid 41
Troposfäär 41
Tropopaus 41
Stratosfäär 41
Mesosfäär ja mesopaus 42
Termosfäär 42
Globaaltsirkulatsioon 42
Pärirakkudes toimub meridonaalne tsirkulatsioon nii, nagu peab : ekvaatorile lähemale tõuseb õhk üles, et liikuda pooluse suunas ning poolusele lähemal asuva rakuseina läheduses taas allapoole laskuda. 43
Jugavool 45
Euroopa kliima muutused ja inimese tervis 46
Termiline ehk soojusstress 46
Jõgede üleujutused 46
Infektsioonhaigused 47
Kohanemine kliima muutustele 47
Coriolise jõud ja teoreem 49
Mis on coriolise jõud ? 49
Mis on coriolise teoreem ? 50
Õhu saastamine 51
Golfi hoovus 52
Golfi hoovuse süsteem 52
Energia alaliigid 54
Puhas Energia 54
Tuuleenergia 57
Tuumaenergia 57
Kokkuvõte 58
Kasutatud Kirjandus 60
Lisad 61
Kuiva õhu komponendid ruumala järgi 63
Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide.
Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates Päikese aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad lahendused, mis aga enamasti on valed.
Kliimamuutus mõjutab iga inimest. ÜRO Intergovernmental Panel on Climate Change ( IPCC ) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu.
Atmosfäär on pika aja jooksul stabiliseerunud koostisega gaaside segu.
Olenevalt sellest,millise osa iga gaas moodustab kas õhu või ühikulisest ruumalast, väljendatakse tema suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar -stratosfääri pilved .
Ökoloogilised globaalprobleemid on kasvuhooneefekt ,osooniaugud ja happevihmad.
Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained ,
millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid .
Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega
pea kõikides arenenud riikides.
Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekud. Kasvuhoonegaasid tekitavad kasvuhooneefekti.
Kyōto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ca. kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemel. See on üks esimestest sammudest võitluses ülemaailmse soojenemisega.
Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas.
Osoonikihi paksusel on tüüpiline aastane käik-kõige paksem on ta märtsis ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris -novembris.
Kliima suurel soojenemisel on muidugi ka otseseid halbu tagajärgi. Kuid olulisemad tagajärjed võivad taas tuleneda keerukamate seoste kaudu. Need on alati olemas nii looduslikes süsteemides kui nende kombinatsioonides inimtekkeliste süsteemidega.
Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe.

Mis on globaalne soojenemine

Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra. Hinnanguliselt on selle põhjuseks on 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri.
Viimase kahesaja aasta jooksul on süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõusnud varasemalt 280 ppm (0,028 %) kuni väärtuseni 385 ppm.
Mõni ütleb, et peaks ostma hübriidauto, mõni ütleb, et poes ei tohi kilekotti võtta ja asjad tuleb pakkida kodust kaasa võetud mitmekordselt kasutatavasse kotti. Mõni ütleb, et peaks vähem põlevkivi põletama ja mõni arvab, et vihmametsi ei tohiks maha raiuda. Kindlasti võivad need asjad kaasa aidata kliima soojenemise peatamisele, aga see pole veel kõik.
Kuna tegelik soojenemise põhjus on väga lihtne, siis on ka kliimasoojenemise peatamine väga lihtne.
Seda on põhjustanud:

fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse,

soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse,

intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise,

inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine , mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt.

Tõusnud on ka teiste kasvuhoonegaaside, nagu metaani, lämmastikoksiidide ja freoonide kontsentratsioon.
Allikas : http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Globaalne_soojenemine_ja_kliimamuutused.aid-3577

Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist

Kaks USA bioloogiderühma teatasid, et on leidnud paljude taime- ja loomaliikide vastusemustri üleilmsele kliimasoojenemisele. Ajakirjas Nature avaldatud uurimustöö tulemused tõendavad klimatoloogide väidet, et kliimamuutus mõjutab eluslooduse käitumist.
Texase Austini ülikooli bioloog Camille Parmesan ja tema kolleegid viisid läbi meta -analüüsi, mille käigus uuriti rohkem kui 1700 liiki. Uurimistöö kohaselt on liigid aastakümne jooksul liikunud 6,1 km pooluste poole või mitu meetrit mäetippude poole. Samuti on kevadised sündmused liikide elus nihkunud 2,3 nädala võrra varasemaks ning sügisesed samavõrra hilisemaks.
Poliitikutele kliimamuu-tusi raske selgitada. Autorid tunnistavad raskusi looduslikes bioloogilistes süsteemides toimunud muutuste seostamisel üleilmse kliimamuutusega. Uurimistöös osalenud teadlaste sõnul on enamik välibiolooge veendunud, et neil on piisavalt tähtsaid bioloogilisi tõendeid kliimasoojenemise mõjust liikidele. Raske on aga selgitada neid tõendeid teiste erialade esindajaile, poliitikuile ja avalikkusele.
Uurimistöö põhjal võib väita, et kliimamuutuse mõju elusloodusele on suur, kuigi üksikute liikide puhul ei pruugi see tugevasti avalduda. Sajaprotsendilist kindlust selles, et nihke loomade ja taimede käitumises on tinginud just kliimamuutus, muidugi ei ole.
Austini ülikooli teadlaste uurimistulemusi kinnitavad aga California Stanfordi ülikooli uurimisrühma omad. Rühma juhtinud tunnustatud bioloog Terry Root kinnitab, et käitumismuutused ilmnevad teravaimalt pooluste lähedal ja suurtes kõr -gustes, kus temperatuuri kõikumine on suur. Stanfordi meta-analüüsis vaadeldakse liikide käitumise seoseid globaalse kliimasoojenemisega 143 väiksema uurimistöö põhjal.
Kliimamuutus katkestab liikide seotuse. Autorite kinnitusel näitab analüüs järjekindlat seost temperatuurimuutuse ning loomade ja taimede vahel. Stanfordi teadlased väidavad, et kliimasoojenemine on juba kinnistunud loomade ja taimede aastaringses elutegevuses.
Stanfordi uurimistöö põhjal tingib kiire temperatuuritõusu ja muude tegurite sünergia koosluste osalise hävingu ning võib kergesti katkestada liikide omavahelise seotuse. Selline sü- nergia viib liigikogukondade reformulatsioonini ja võib põh-justada koguni mõne liigikogukonna väljasuremise. Eriti mõ-jutavad Stanfordi grupi andmeil liikide käitumist tsüklilised ilmastikunähtused, nagu Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja El Nino.
Allikas : http://www.epl.ee/artikkel/224252

Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek

Kliimamuutustest tulenevad ohud on reaalsed ning need juba avalduvad.
ÜRO hinnangu kohaselt olid kõik tema 2007. aastal tehtud üleskutsed humanitaarabi andmiseks (välja arvatud üks nendest ) seotud kliimaga .
ÜRO Julgeolekunõukogu pidas 2007. aastal oma esimese arutelu teemal kliimamuutused ja nende mõju rahvusvahelisele julgeolekule. Euroopa Ülemkogu on juhtinud
tähelepanu mõjule, mida kliimamuutused avaldavad rahvusvahelisele julgeolekule.
Kliimamuutusi võib käsitleda kui ohu mitmekordistajat, mis süvendab praegusi suundumisi , pingeid ja ebastabiilsust. Peamiseks väljakutseks on see, et kliimamuutused ohustavad panna ülemäärase pinge alla riigid ja piirkonnad, mis on juba niigi nõrgad ja konfliktialtid.
Oluline on tunnistada, et tegemist ei ole ainult humanitaarset laadi riskidega; need hõlmavad samuti poliitilisi ja julgeolekuriske, mis mõjutavad otseselt Euroopa huve. Kooskõlas inimeste julgeoleku põhimõttega on selge, et mitmed küsimused, mis on seotud kliimamuutuste mõjuga rahvusvahelisele julgeolekule, on omavahel tihedalt seotud ning nendega seoses on vaja võtta ulatuslikke poliitilisi meetmeid.
Kliimamuutuste mõju on praegu tunda: temperatuur tõuseb, mandrijää ja liustikud sulavad ning ekstreemsed ilmastikunähtused esinevad järjest sagedamini ja need on intensiivsemad. Järgmises osas esitatakse üldjoontes mõned kliimamuutustest tulenevad konfliktid, mis võivad esineda maailma eri piirkondades.
Need elanikkonna osad, kes juba kannatavad viletsate tervishoiutingimuste, töötuse või sotsiaalse tõrjutuse all, on kliimamuutuste mõjudele palju vastuvõtlikumad ning see võib suurendada riikide sisest ja vahelist rännet või selle vallandada. ÜRO ennustab, et aastal 2020 on miljoneid keskkonnaga seotud põhjustel ümberasujaid ning kliimamuutused on selle fenomeni üks peamine põhjus.
Mõned kliimamuutustest eriti ohustatud riigid juba kutsuvad üles sellist keskkonnast
ajendatud rännet rahvusvaheliselt tunnustama . Selline ränne võib süvendada konflikte transiit - ja sihtpiirkondades.
Mitmes piirkonnas suurendavad kliimamuutused ühte või mitut eespool kirjeldatud ohtu.
Kliimamuutuste mõju rahvusvahelisele julgeolekule ei ole mitte ainult tulevikuprobleem, vaid see on aktuaalne juba täna ja sellega tuleb jätkuvalt tegeleda.
Kliimamuutused ja nende julgeolekumõõde on nii praegu kui ka tulevastel aastatel rahvusvahelistes suhetes väga olulisel kohal ja see jääb nii ka tulevikus. Sellega arvestamine võib aidata kaasa ülemaailmse valitsemise parandamisele ja selle reformimisele.
Võimalikud võetavad meetmed on järgmised:
• Kliimamuutustega seotud julgeolekuriskidele tähelepanu pööramine mitmepoolsel tasandil (kaaludes muu hulgas vajadust tugevdada teatud rahvusvahelisi õigusnorme, sealhulgas mereõiguse norme).
• Tõhustada rahvusvahelist koostööd kliimamuutustega seotud julgeolekuriskide avastamise ja järelevalve ning ennetamise, leevendamise, nendeks valmisoleku ja nendele reageerimise
suutlikkuse valdkonnas. Edendama piirkondlike julgeolekustsenaariumite väljatöötamist
erinevate kliimamuutuste tasemete jaoks ja nende poolt rahvusvahelisele julgeolekule
avalduva mõju kohta.
• Pidama tervikliku Euroopa rändepoliitika edasiarendamisel silmas täiendavaid keskkonnast tingitud rändega seotud probleeme, tehes seejuures koostööd kõikide asjakohaste rahvusvaheliste organitega.
Allikas : www.europarl.europa.eu/meetdocs/2004_2009/ documents /dv/sede310308climatechange_/SEDE310308climatechange_et.pdf

Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse

Eestis on edukalt lõpetatud Maailma Keskkonnafondi (GEF) ja ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) tellitud kaks globaalsete kliimamuutuste programmi. Nendest ühe eesmärk oli uurida kliima globaalsete muutuste mõju Eesti veekogudele, metsadele, põllumajandusele ja rannikumere seisundile ning seda, kuidas vaadeldavad ökosüsteemid adapteeruvad.
Teise programmi eesmärk oli välja töötada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamise majanduslikud ning keskkonnakaitselised alternatiivid, neid analüüsiida ja prognoosida.
Mõlemas programmis osalesid mitmed Euroopa, Aasia , Aafrika ja Ameerika riigid. Esimese programmi raames töötas Eesti teadlaste grupp koos Antigua ja Barbuda, Kuuba , Bangladeshi , Pakistani ja Kameruni teadlastega. Teises programmis oli ühetaolise metoodika alusel töötavaid riike veidi rohkemgi – Ungari, Vietnam , Mauritius, Indoneesia , Senegal, Ekuador ja Argentiina.
Mõlemad programmid algasid 1996. aasta teisel poolel ja lõppesid 1998. aasta suvel.
SEI-Tallinna Keskuse juurde moodustati kolmest inimesest koosnev projektijuhtimiskeskus, kes kandis hoolt programmide töö sujuvuse eest. Kaks aastat tegi keskus koostööd teadurite ja ametiasutustega ning hoidis uuringute käiguga kursis Eesti valitsust ja üldsust.
Kliimaprogrammidega hõlmati kahe aasta jooksul Eestis ligi 15 teadusasutust ning rohkem kui 60 teadlast ja spetsialisti. Projekti lõppdokument, üle 150-leheküljeline aruanne esitati kevadel ÜRO Keskkonnaprogrammile, sügisel ilmus see SEI-Tallinna Keskuse väljaandena ( toimetajad T. Kallaste ja A.Tarand).
Kirjastati ka artiklite kogumik, kus rohkem kui 20 Eesti autorit käsitlevad üksikuid teemasid põhjalikumalt (toimetajad T. Kallaste ja P. Kuldna).
Kumbagi raamatut trükiti 500 eksemplari. Tänaseks on kogu tiraaži saadetud kliimauuringutega tegelevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja uurimisasutustele üle maailma.
Eestis on globaalse kliimamuutusega seotud probleeme uuritud laias laastus vähemalt kolmest aspektist lähtudes:
1) kui suur on inimtegevusest ja looduslikest protsessidest tingitud aastane kasvuhoonegaaside emissioon saastamise seisukohalt. Kui palju seotakse kasvuhoonegaase looduses toimuvate protsesside tagajärjel ja millised ökosüsteemide muutused on aset leidnud.
2) Kuidas globaalsed kliimamuutused on mõjutanud ökosüsteeme (näiteks siseveekogude voolurežiimi, põllumajandusliku tootmise tingimusi ja viljakust, puidumassi juurdekasvukiirust metsades, atmosfääri läbipaistvust jne). Millised on võimalikud kohanemismehhanismid ja resultaadid.
3) Kuidas Eesti majandustegevus mõjutab kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemist atmosfääris ja sellega seoses kliima globaalset muutumist. Millised on Eesti võimalused kasvuhoonegaaside emissioonide oluliseks vähendamiseks praegu ja poole sajandi pärast.
Paljusid neid aspekte käsitleti esmalt USA Energeetikaministeeriumi tellitud kliimamuutuste uurimise programmis (1994–1996, juhtis professor J.-M. Punning Ökoloogiainstituudist). ÜRO ja Maailma Keskkonnafondi kliimaprogrammides analüüsiti neid probleeme edasi Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhtimisel.
Alternatiivstsenaariume ja programmi raames rahvusvaheliste kliimauurimiskeskuste väljatöötatud mudeleid kasutades saadi konkreetseid arvväärtusi mitmete kliimat iseloomustavate parameetrite kohta kuni järgmise sajandi lõpuni.
Kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemine maalähedases õhukihis ja sellega kaasnev temperatuuri tõus on globaalne probleem. Seda nähtust tajuvad ja selle mõju all on kõik maailma riigid, sõltumata nende poliitilisest korrast või majandusliku arengu tasemest. On arvutatud, et globaalse soojenemisega kaasneb maailmamere taseme tõus 1 mm võrra, see omakorda sunnib umbes 100 miljonit mereäärsete alade elanikku ümber asuma. Riikide osa kasvuhoonegaaside õhkupaiskamises on erinev, emissioon arenenud riikides ületab arenguriikide oma mitme suurusjärgu võrra ja seetõttu tuleb eelkõige arenenud riikidel hoolitseda heitmete vähendamise eest.
Majanduslikult arenenud riigid on võtnud endale Kliimamuutuste Raamkonventsioonist (võeti vastu ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janeiros juunis 1992) tulenevaid kohustusi.
Kohustutakse kliimamuutusi esilekutsuvate tegurite mõju järkjärguliselt vähendama, rahvuslikke uurimisprogramme käivitama, vähem arenenud riike hedete piiramisel abistama, konventsiooni sekretariaati regulaarselt teavitama kasvuhoonegaaside heidete kohta jm.
Eesti kuulub nn üleminekumajandusega riikide hulka ja tal on vastavalt Kyoto kliimakonverentsi otsustele kohustus vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni aastaks 2010 keskeltläbi 8%, võrreldes 1990. aasta tasemega, st sama palju kui Euroopa Liidu liikmesriikidel . Kuna Eestis põletatakse aastas üle 10 miljoni tonni fossiilset kütust – põlevkivi, on atmosfääri paisatav kasvuhoonegaaside kogus näiteks Läti ja Leeduga võrreldes märkimisväärselt suur. Koguemissioon ulatus 1996. aastal 18,5 miljoni tonnini.
Kyotos kokkulepitud emissioonide vähendamisprotsendiga tuleb Eesti siiski toime, peamiselt küll üldise majandusliku languse ja elektriekspordi märgatava vähenemise tõttu 90ndate alguses. Kaugemas perspektiivis tuleb aga paratamatult kavandada energia tootmise ja efektiivsema kasutamise uusi lahendusi. Eesti jaoks on oluline taastuvenergiaallikate (tuul, vesi ja biomass ) osatähtsuse pidev suurendamine . Puidu-, vee- ja tuuleenergia suurem kasutamine lokaalses energiavarustuses vähendaks poliitilist sõltuvust sisseveetavatest kütustest ja tasakaalustaks välismajandusbilanssi, suurendaks tööhõivet maal, hoiaks kokku fossiilseid kütuseid. Tänu sellele väheneb süsihappegaasi heide atmosfääri, välditakse fossiilsetes kütustes sisalduva väävli ja paljude teiste saasteainete heiteid, on võimalik arendada taastuvenergia seadmete tootmise alaseid uusi äriprojekte, jne.
Riigi arengut planeerides tuleb arvestada mitmesuguseid keskkonnakaitsealaseid piiranguid ja rahvusvahelisi norme. Paljudes riikides juba kehtestatud kütuste süsinikumaks muudab peagi ka Eesti kütusteturgu.Teise programmi raames pööratigi tähelepanu inimtegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside vähendamise tehnilis-tehnoloogilistele ja sotsiaalmajanduslikele aspektidele. Eesti energiapoliitika sõltub praegu suurel määral Läänemere-äärsete riikide energiatootmise ja -kasutuse strateegiast.
Eesti peab väikeriigina arvestama, kust ja kui palju osta energiakandjaid, kui palju toota ise elektrit, kui palju müüa seda naabritele Lätile ja Venemaale, millises suunas arendada energia tootmise tehnoloogiaid.
Kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise alternatiivlahendused Eesti energiasektoris on vaja tuua laiema lugejaskonna ette. See on Eesti jaoks üks olulisemaid prioriteete keskkonnakaitse alal rahvusvahelisel areenil.
Kokkuvõtteks võib öelda, et viimased aastad on eesti kliimauurijate jaoks olnud töised ja viljakad.
Programmide käigus hangiti juurde seadmeid, arvuteid, tarkvara ja eelkõige tarkust. Kliimauurijad koondusid ja loodetavasti on järgmise suure programmi tulekul meie teovõimas meeskond valmis lahendama uusi ülesandeid. Sellise meeskonna loomine oli kliimaprogrammide üks oodatavaid kaudseid tulemusi.
Allikas : www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/6_1998/sei.htm

Kliimamuutuste põhjused ja mõjud

Kliimamuutuse põhjused :

Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates Päikese aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad lahendused, mis aga enamasti on valed. Lihtne näide: praegu seotakse üheselt kliimamuutused atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsiooni muutustega . Tegelikult on kliimat mõjutavaid tegureid palju ning nende mõju ei pruugi sugugi alati ühesuunaline olla.
Need on:

Päikesekiirgus - Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Selle kohta saab täpsemalt lugeda artiklist Milankovići hüpotees .

Mandrite paigutus ja albeedo - Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv . Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema . Ookeanide albeedo teatavasti on tunduvalt väiksem kui maismaal, see tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid . Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine või muutused liustike pindalas.Olulised on niinimetatud tagasiside mehhanismid . Kõrgem temperatuur tähendab suuremat aurumist, mis omakorda põhjustab tihedama pilvkatte. Pilvede albeedo on aga palju suurem kui maismaal või ookeanidel ehk pilved on head peegeldajad. Seega jätab tihenenud pilvkate Maa ilma olulisest osast päikesekiirgusest, mis võib omakorda viia jahenemisele. Siiski pole ka siin tegemist nii lihtsa nähtusega kui algul paistab. See, kas suurenenud pilvkate toob kaasa temperatuuri languse või tõusu, sõltub eelkõige nende kõrgusest ja liigist. Kõrgemal asuvatel kiudpilvedel on ilmselt jahutav mõju, kuid madalad rünkpilved kipuvad atmosfääri hoopis soojendama. Paraku ei tea me täpselt, milliste pilvede hulk suurenenud aurumise tagajärjel rohkem kasvab ja kuidas mõjub see õhutemperatuurile.

Aerosoolid - Atmosfääri aerosoolide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt vulkaanipursete või inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn. tuumatalve efekt. Samas on meile teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid käituvad atmosfääris kondensatsioonituumakestena, mille ümber kogunevad pilvedes tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud.

Kasvuhoonegaasid- Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid , metaan , lämmastikoksiidid , freoonid jne.

Ookeanide tsirkulatsioon-Olulist mõju kliimale tuleb otsida ookeanist ja selle tsirkulatsioonist ehk hoovustesüsteemistTeadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ning uurimist vajav teema.

Kliimamuutuse mõjud:

Kliimamuutus mõjutab iga inimest. ÜRO Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb.
Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu.
Kliimamuutus mõjutab kõige rohkem vaesuses elavate inimeste elusid .
Aastatel 1990 - 1998 juhtus 94% maailma 568 suuremast loodusõnnetusest ja rohkem kui 97% kõikidest loodusõnnetustega seotud surmajuhtumitest just arengumaades.
Allikas : http://et.wikipedia.org/wiki/Kliimamuutus

Kliimamuutused Eestis

Soojenemine on selge, kuna globaalse keskmise õhu- ja ookeani
temperatuuri tõus, laialdane lume ning jää sulamine ja globaalne
keskmine meretaseme tõus on selgelt märgatav läbiviidud vaatluste
tulemustest.
Külmad päevad ja ööd, samuti pakane muutuvad väga tõenäoliselt
vähem sagedaseks peaaegu kõigis piirkondades, kusjuures kuumad
päevad ning ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad. Väga tõenäoline
on ka kuumalainete ning tihetate sadude sagenemine enamikes
piirkondades. Samuti on ekstreemsed kõrge meretaseme tõusu
intsidendid (kaasaarvatud tsunamid)
Eestigi ei jää kliimamuutustest puutumata. Seda on näidanud
viimaste aastakümnete keskmise temperatuuri tõus, samuti varasem
kevade saabumine.
Temperatuurirekordid
Kõrgeim mõõdetud temperatuur-õhutemperatuuri absoluutne maksimum 35,6 ŗC 11.aug.1992 Võru
Madalaim mõõdetud temperatuur -õhutemperatuuri absoluutne miinimum -43,5 ŗC 17.jaan.1940 Jõgeva
Kõige soojem kuu -kõrgeim kuu keskmine õhutemperatuur 21,6 ŗC
juuli 2001 Võru
Kõige külmem kuu -madalaim kuu keskmine õhutemperatuur -18,0 ŗC
jaanuar 1987 Narva
Kõige soojem aasta - kõrgeim aasta keskmine õhutemperatuur 8,3 ŗC
1975, 1989, 2000 Vilsandi
Kõige külmem aasta -madalaim aasta keskmine õhutemperatuur 1,6 ŗC 1942 Jõgeva
Eesti olukord:
Kliimamuutus teeb elu Eestis mõnusamaks
Nii ja naa
- temperatuur tõuseb
- tormide oht suureneb
- üleujutuste oht suureneb
- sademetehulga suurenemine
- ekstreemsed temperatuurid
Allikas : www.envir.ee/orb.aw/ class =file/ action =preview/id=899169/kliima_radiko.pdf

Eesti kliima tulevikus

Niikaua , kui Maad on ümbritsenud atmosfäär, on selles toiminud ka kasvuhooneefekt.
20.sajandi jooksul on tähendatud Maa keskmise temperatuuri tõusu umbes 0,6 kraadi võrra. Et samal ajal kasvas atmosfääris üsna ühtlaselt ühe tähtsama kasvuhoonegaasi,süsihappegaasi kontsentratsioon, siis pole midagi loomulikumat kui siduda temperatuuri tõusu ülemäärase süsihappegaasi tekitatud täiendava kasvuhooneefektiga, atmosfääri ülemäärane süsihappegaasisisaldus aga tormiliselt arenenud tööstusrevolutsiooniga.

Loodusseadused ja inimtegevus

Niisuguse esmase hüpoteesi poolt ja vastu on olnud nii palju arvamust,et kaua ei julgenud teadusringkonnad midagi kindlat väita. Läbimurre toimus 1990. aastal,mil valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertnõukogu IPCC, söandas ametlikult, kuigi ettevaatlikult deklareerida,et inimtegevus võib avaldada globaalkliimale tajutavat mõju.
Hoopis kindlameelsemaks muutus otsus aastaks 2001, mil väideti: “On olemas uued ja veenvamad tõendid selle kohta,et viimase 50 aasta jooksul täheldatud soojenemise saab kirjutada inimtegevuse arvele”.
Niisiis tuleb kasvuhooneefektist rääkides teha vahet loodusliku nähtuse ja inimtegevusest põhjustatud vahel. Nagu näha , on see väga keeruline,aga samal ajal ka väga tähtis, sest loodusseadustele on raske vastu seista, inimtegevust aga annab hea tahtmise juures juhtida.

Kliimamuutused

Maa ajaloos on olnud mitmesuguse kliimaga perioode , nii sooje ja sõnajalarohkeid, mil keskmine globaaltemperatuur oli praegusest 7-me kraadi võrra kõrgem, kui külmi ja igijäiseid, mil 6-10 kraadi võrra madalam.
Ka mäletab inimkond pehmet keskaega ja karmi 19.sajandit, mil õhkõrnades apiirkleitides daamis mässisid end küll kašmiirisallidesse,ent haigestusid üksteise järel kopsupõletikku.
Mis siis toimub praegu ? Esiteks eemaldume aegamööda viimasest tõsisest jääajast. Teiseks tuleme välja väikesest jääaajast, mis suurest jääajast eemaldumise foonil kestis 16.sajandist möödunud sajandi keskpaigani. Kolmandaks , alles 1975 aasta paiku taastusime 1940.aasta globaalkeskmise temperatuurim, kust see vahepealsesse miinimumi langema hakkas. Ja neljandaks tuleb kõne alla,et 20.sajandi lõpuaastate kujunemisel erakordselt sojadeks võib mängus olla inimese käsi.
Viimasel ajal täheldavad globaalse soojenemise pikaajaline jätkumine võib olla küll vähe tõenäoline, aga sellest tulenev oht on nii suur,et halvima vastu valmistumine pole ülearune. Seetõttu on käivitatud mitmed teadusprogrammid, mis asja uurivad.

Mis võiks toimuda Eestis ?

East Anglia ülikooli kliimastsenaariumide generaatori 1996.aasta variant on olemas ka Eestis just selleks otstarbeks,et vaadata, kuidas globaalselt oodatud muutused kajastuvad Läänemere idakaldal.
Alustaks õige tõenäoliseimate globaalmuutuste hindamisega. Kui maakera elanikkond jätkab elamist ja tootmist umbes samamoodi nagu praegu, kahekordistub 1990.aasta kasvuhoonegaaside kontsentratsioon aastaks 2100.
See oleks enam-vähem ühtlane terve planeedi ja Eesti eripärast pole siin mõtet rääkida .
Siinkohal tekib kohe küsimus: kust võetakse kvaasiteaduslikus õuduskirjanduses maailmamere oodatav tõus 70 meetrit ja enam.
Eks ikka oletusest,et sulab kogu Maal olev jää ja lumi. Tegelikult seesuguse sündmuse tõenäosus nullilähedane. Esiteks võtaks see hirmus kaua aega, aga Maa kliima ajalugu näitab,et ükski suundumus ei kesta igavesti .
Teiseks kinnitavad nii mõõtmistulemused kui ka mudelid, et planeedi keskmise temperatuuri tõus toimub suuremalt jaolt talvede ja ööde arvelt.
Allikas : U.Veismann ja Rein Veskimäe – “ Universum Valguses ja Vihmas”

Soojenemine ja tagajärjed

   Tegelikult on kliimamudeleid arendatud viimasel ajal sedavõrd, et autoriteetse rahvusvahelise teadlaskogu IPCC (Rahvusvaheline Kliimamuutuste Komisjon ) viimase aruande järgi toob süsihappegaasi lisandumine praeguses tempos kaasa tema kahekordistumise atmosfääris aastal 2080 maakera keskmise temperatuuri tõusuga 2,5 oC ning meie kandis 4 oC.
Ühe või paari päeva ilmas pole see muutus tähelepanuväärne, kuid tegu on keskmisega kogu aasta ringi. Kui lugeja heidab pilgu graafikutele, saab ta otsustada, kuidas ennustatuga võrreldes Eestis seni on elatud. Muidugi võib globaalne soojenemine ka väiksem olla, juhul kui mingil põhjusel looduslik muutumine viib jahenemisele.
   Soojenemisel on palju tagajärgi .Maakera eri nurkades pole need siiski ühesugused. Lihtne on viidata, et temperatuur on üks energia mõõtudest ja üle maakera võttes on soojemas õhkkonnas enam energiat. See tähendab kindlasti tormisuse kasvu, vähemalt esialgu neis paigus, kus praegugi tormitseb. Sademete ennustamisega on asi keerulisem, kuid kaldutakse arvama, et paljud kuivad piirkonnad muutuvad veelgi kuivemaks ja mitmed vihmased vihmasemaks. Kontrastid järelikult suurenevad. Kuid põuad osutusid ka sotsialismi vaenlaseks ning 1991 kukkus kell ka talle.
 Kliima suurel soojenemisel on muidugi ka otseseid halbu tagajärgi. Kuid olulisemad tagajärjed võivad taas tuleneda keerukamate seoste kaudu. Need on alati olemas nii looduslikes süsteemides kui nende kombinatsioonides inimtekkeliste süsteemidega. Näiteks metsale võib soojenemine ja sademete suurem hulk tähendada soodsamaid kasvutingimusi, kuid ka kahjurite tunduvalt suuremat paljunemist. Ja globaliseeruvas maailmas levib kõik hea ja paha kaugemale ning kiiremini.
Allikas : http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2000n1l4.html

Ekvatoriaalsed protsessid

Ookeani ekvatoriaalpiirkonna iseärasused:
Passaattuultel on ekvaatori lähedal konvergents, kuid Ekmani transpordil divergents (Ekman pumping): ekvaatorist põhja pool on transport põhja suunas ning lõuna pool lõuna suunas. Seetõttu ekvaatoril esineb apvelling ning soe pinnakiht on õhukene.
Vaikse tuule piirkonnas tekib veepinnal idasuunaline vastuhoovus. Idast puhuvate
tuulte tõttu on ookeanide idakallastel veepind madalam ning ja termokliin veepinnale
lähemal.
Passaatide ajalised muutused mõjutavad apvellingut ja pinnakihi temperatuuri ning
seeläbi kliimat.
Ekvaatoril f = 0 ning geostroofika ei kehti 