Prantsusmaal siiski kalvinism. Võitluseks kalvinistidega lõi kuningas nn Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. Ketseri ülesandja pidi saama tasuks kolmandiku tema varandusest. Kalviniste hakati nim hugenottideks. Prantsusmaa protestantluse eripära oli, et kõrvuti tõsiste usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile, mille liikmeskonna valisid kogudused, kaotada tuli kiriklik hierarhia. Teel kodusõdadele: Katoliiklaste ja protestantide vahel tekkis konflikte juba igapäevaelus. 1559 lõppesid Itaalia sõjad ja Prantsussmaal koondus tähelepanu siseprob. 1560 asus Prantsusmaad regendina valitsema Katariina di Medici. Ususõdade algus: 1570 sõlmitud Saint-Germaini rahuga kuulutati kogu kuningriigis välja südametunnistuse vabadus, kuigi protestantlikud jumalateenistused olid lubatud ainult teatud kohtades. Ühtlasi anti hugenottidele kodanikuõigused
Eestis kehtestati Gregoriuse kalended 1918.a. Ususõjad Prantsusmaal Vabadusvõitlused Madalmaades Prantsusmaal toimus 1562 - 1598, kuid Madalmaades toimus 1566 - 1581. Ususõjad Prantsusmaal olid ühelt poolt tingitud absolutismi vastasusest. Olulised on kaks perekonda: Bourbonid(L-Pr, Navarra, olid Hugenotid); Guise(Kesk-Pr, Katoliiklased); Olid Valois kuningadünastia vastu. 1562.a. - Vassy Veresaun. Hugenottide ja katoliiklaste vastasseis. 1572.a. - Korraldatud abielu, Navarra Henri - Margot. Pärast abielutseremooniat tapeti enamus Hugenottidest, kes olid kogunenud Pariisi selle sündmuse jaoks. See kannab nime Pärtliöö Veresaun. Pärtliööl tapeti üle 2000 hugenoti. L-Pr'is hakkas uus ülestõus ja lõid L-Pr'i uue riigi. Hugenottide konföderatsioon. Edasi järgmes Kolme Henri Sõa(Bourbon, Valois, Guise). Sõja käigus lasti Henri Guise tappa(Henri III lasi)
ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Ta arendas edasi Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Ta rõhutas vajadust kujundada vastikust sõdade vastu. Ta arvas, et tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Pr. Kuningavõim 17.saj. algul-1610mõrvati kuningas Henri IV. Pärast kuninga mõrvamist ähvardas kujunenud stabiilsus kokku variseda. Uueks kuningaks kuulutati Louis XVIII. Ta pidi lahendama katoliiklaste ja hugenottide vahekorra, kuningavõimu suhte feodaalidega ja kodanlik areng oli tekitanud vastasseisukodanluse ja vana aristokraatia vahel. Generaalstaadid Condle nõudis regendilt seisuste esinduse e. generaalstaadide kokkukutsumist. Ta üritas selle abil asevalitseja võimu nõrgestada. G. Koosolekutel põrkusid kolmanda seisuse ja aadli taotlused. Riigivalitsemise alal oli kolmanda seisuse põhinõue kehtestada fundamentaalseadused
Reformatsioon Inglismaal · Algatajaks kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Kokku 6 abikaasat- vt lk 231(NB faktiviga) · Oli algul suur reformatsiooni vastane · Pälvis paavstilt usukaitsja tiitli · 1534-Supremaatia akt (act of supremacy) · Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks · Tekkis inglismaa ehk anglikaani kirik. · Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks katoliiklaste ja protestantide vaheline võitlus · Kestis ligi 150 aastat. Vastureformatsioon · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jesuiitide ordu 1540aasta · Ignatius Loyola poolt loodud · Eesmärgiks katoliku usu levitamine läbi hariduse · Eesmärk pühitseb abinõu · Trento kirikukogu 1545-63 Prantsusmaa · Kõige parem näide absolutismist · Nii positiivses kui negatiivses mõttes
Miks? Kalvinismi kasutuselevõtt, hisp. Mitte, sooviti kalvinismi kaotada. Hispaania alt taheti vabaks saada, olid kõrged maksud Millal? 156681/1648 Tähtsamad sündmused: 1566 pildirüüste, kirikuseinad valgeks. Lahendama saadetakse hertsog alba, terror 1572 suur ülestõus, göösid avasid tammid 1576 kuulutasid hol ja zeeland end hispaaniast sõltumatuks 1648 tunnistas hispaania hollandi iseseisvust Tulemus: holland vististi Hugenottide sõjad Miks? Ajend: katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562 kodusõja. Põhjus: 3 perekonna võimuvõitlus: Valois, Guise ja Bourbon Millal? 15621598 Tähtsamad sündmused: 1562 algas hugenottidele kallaletung vassy veresaun 1572 tapatalgud hugenottidele 1593 katoliku usku lähen vlaitseja 1954 avatakse pariisi väravad 1598 nantes'i edikt 1570ndatel abiellusid Valois ja Bourbon. 72 koondus kõrgseltskond. Ööl vastu pärtlipäeva. Hooned, kus nad olid, märgiti ära.
=sõltumatud), Sotimaa prebüterlaste mäss 1638, peapiiskop William Laud (hukati 1645) - ,,Lühike parlament" (1640) Ei andnud kuningale lisaraha. - ,,Pikk parlament" (1640-53) - John Pym, puritaanide juht parlamendis. - 1641 Aasta seadus: 1.Kuningas ei tohi parlamenti laiali saata ilma parlamendi nõusolekuta. 2. Kuningas peab kutsuma parlamendi kokku vähemalt iga kolmas aasta - Charles I läheb vangistama parlamendi opositsiooni esindjaid (tollal Iirimaal katoliiklaste mäss 1641) Sellega algab Inglismaa kodusõda II Inglismaa kodusõda ehk puritaanide mäss 1642-48 Põhjus: Parlamendi püüe kindlustada oma võimupositsioon ja Charles I vastuseis parlamendi võimule. - Kuningat toetasid: Kõrgaadel, osa alamast maaadlist ja talupoegadest ning anglikaani kirik ja katoliiklased. - Parlamendi rindega ühinesid: osa maaadlist, kodanlusest ja talurahvast, puritaanid ja sotlastest presbüterlased, suurlinnad , laevastik.
Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kelvinismi kujunemine Sveitsis Sveitsi Liit: Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. Kirikutest viidi välja pühapildid. Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. Johann Calvin: Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi. Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu "Ristiusu õpetus". Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. Jumal annab juba maises elus sellest märku õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik.
enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kelvinismi kujunemine Sveitsis Sveitsi Liit: Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. Kirikutest viidi välja pühapildid. Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. Johann Calvin: Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi. Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu "Ristiusu õpetus". Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. Jumal annab juba maises elus sellest märku õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik.
enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kelvinismi kujunemine Šveitsis Šveitsi Liit: Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. Taotles algkristlikku lihtsust – pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. Kirikutest viidi välja pühapildid. Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. Johann Calvin: Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Šveitsi. Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu “Ristiusu õpetus”. Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest – ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. Jumal annab juba maises elus sellest märku – õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik.
Need kolm perekonda olid: 1. Valois - Järjest kolm kuningat olid nende seast. Nad olid oma usutunnistuselt katoliiklased. Nende valitsusajal püüti hakati valitsema Prantsusmaad absolutistlikult. 2. de Guise Katoliiklased, kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased. 3. Bourbon Hugenotid, kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased. 1562 Vassy veresaun Hugenottide jumalateenistust segati katoliiklaste poolt ja puhkes sõda. 1572 Pärtliöö Hukati kättesaadud protestandid. Selle korraldasid katoliiklased ja ohvriteks olid hugenotid. Selle käigus Henry Bourbon vahetas oma usku, et ellu jääda. Kolme Henri sõda Valois esineja, de Guise esindaja ja Bourbonide esindajate vaheline sõda. Katoliiklased ja hugenotid sõdisid oma vahel. Selle sõja käigus 1589. aastal sai Henry Bourbonist kuningas Henry IV nime all. Tema puhul oli probleemiks see, et ta oli hugenott. Väga paljud
Sinimetsa suust. 1939. aastal teatas ta sõna-sõnalt järgmist:"Tamme seen arvatas elävät vaim, kes saat ümbruskonda õnnetust ja kurja, kuid ka vahel hääd. Temä seen om päämiselt tulevaim ning tä om Urvaste koolimaia jõba mitu kõrda palutanu. Nimi on tulnudki sõnast Laurits- tulejumal. Ka tamme lähedal olevat talu om nakatu kutsuma Tamme-Lauriks." Niisiis elas vanarahva arvates tamme sees tulejumal Laurits. Püha Laurentius ehk Laurits on olnud katoliiklaste pühak, keda seostatakse tulega. Mis aga puutub veendumusse, et tammes elab tulejumal, siis ulatuvad niisuguse arvamuse juured juba Euroopa eelkristlikusse aega. Seda, et ka Tamme-Lauri tamme sisse on korduvalt välk löönud, tõendavad mitmed ülalt alla ulatuvad kinnikasvanud lõhed puu tüves. Kuid enam pikne seda puud ei ohusta. Tema võrasse on nüüd peidetud ka piksevarras. Kogu parandustööd on osavalt ära peidetud, nii et esialgu pole nad märgatavadki.
Sümbolite kaudu väljendati enda mõtteid. · Juugend: Oli liigendatud, elemendid oli väga dekoratiivsed. Mõeldi väga täpselt detailidele. *Absolutism. Valgustatud absolutism. Absolutism: on riigivorm , mille korram valitsejal on piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda monarhide puhul. Valgustatud absolutism: 18. sajandil välja kujunenud ideoloogia. Ideoloogia peavad riigi parimaks valitsejaks monarhi. Kujunemine Prantsusmaal: · Usulised kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel · Kuningavõimu suhted feodaalidega, kes taotlesid suuremaid õigusi · Probleemid kodanluse ja aristokraatia vahel · Välispoliitikas tugev konkurents Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga · Bourbonide dünastia Louis XIII 1610-1643 (Henri IV poeg) Louis XIV valitsemine: · Absolutistlik: rõhutas monarhi jumalikku päritolu, tema kuulus lause ole- ,, Riik- see olen mina
katoliiklik saksamaa jagunenud kaheks põhiliseks riigiks , kellel on tõsine mõju saksa poliitikale : Austria ja Baier. 1848 a Saksamaal toimuvate sündmuste kontekstis , kui tõuseb üles saksa ühendamise temaatika on sakslased jagunenud suursakslastega ( katoliiklikud, näevad ette saksamaa ühendamist austria e Habsburgide võimu alla. Suursakslased ilmselt ei arvesta sellega, et Baier on liiga suur ja mõjuvõimas , et üks üheselt Austriale alluda ja tunnistada vaid Austria positsiooni katoliiklaste hulgas. Kui SuurSaksa suund oleks kuidagimoodi ellu rakendunud oleks Saksamaast ilmselt saanud Austria-Baieri kaksikmonarhia. 1848 a sündmused puudutavad ka Austria Ungari sedavõrd tugevalt , et Viini tähelepanu on suunatud keisririigi kooshoidmisele eelkõige slaavi ja Ungari piirkondadele, mistõttu Austria ei saa täielikult ühendada Saksamaa rahvuslikus ühendamises. Preisimaa kasut seda hästi ära Selle tulemusena Saksamaa peavooluks
aastani 1520 ning deklaleeris, et neli olulisemat punkti nõiaametis on katoliku usu mahasalgamine, ihu ja hine andmine Saatanale, ristimata laste pakkumine ohvriannina Kuradile ning osalemine orgiates, kus toimub ka suguline vahekord Kuradiga. Kõik nõiad, nii mehed kui naised, tuleb ples anda, kinni võtta, süüdi tunnistada ja hukata. Nõiahullus jõudis haripunkti 1560. ja 1660. aastate vahel. Põhjuseks peetakse kasvavaid pingeid protestantide ja katoliiklaste vahel, mis viisid välja sõjani. Nõiahullus oli kõige räigem piirkondades, kus usuvaenuga põimusid teravad sotsiaalsed vastuolud, kus suured õnnetused, nagu torm, katk ja näljahäda, kasvatasid ühiskonna pingeid, ning samuti seal, kus näiteks Prantsusmaal, kus ketseriprotsesside pikk traditsioon sai põhjenduseks nõidade kohtulikule jälitamisele. Nõidade nii kiriklik kui ilmalik vaenamine omandas suurima ulatuse ja julmuse just nendel aastatel, iseäranis Euroopa katoliiklikes
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järv...
Shakespeare on renessansist 14. - 16. sajand =Olid suured avastusretke -1492 oli Kolumbus Ameerikas =J. Guttenberg leiutas trükikunsti -1440 1445 -Raamat jõuab lugejateni -Rüütliromaanid -"Don Quijote" =Muutused usus -1517 Martin Lutheri reformatsioon -Hispaanias inkvisitsioon -Inglismaal katoliiklaste ja protestantide sõda -Henry VII lahutused -Tekkis rahvuskeelne kirjandus -Piibel =Indiaanlaste hävitamine -Konkistadoorid, uusasukad -Orjakaubandus 16. - 17. sajand =Skeptiline aeg -Kahtlemine inimeste võimetes Renessanss algas Itaalias 14. sajand, Inglismaal 15. - 16. sajand Au sees õige kasvatus, patriotism, teadmised 2. Ülevaade ,,Romeost ja Juliast"
Montessori pedagoogiliste ideede laia leviku tulemusena avati laste maju Saksamaal, Austraalias, Hollandis, Ameerikas, Indias ja Itaalias ning enamik neist Maria Montessori otsesel juhendamisel. Samuti tegeles Montessori nelikümmend aastat teadustööga. Paraku ei ole teada tema teadustööde kogumahtu, sest töid ei ole kogutud nad on küll olemas, ent laiali üle maailma, peamiselt itaalia, taani, prantsuse, saksa, hispaania ja hindi keeltes. Kuna Maria Montessori pärines Rooma katoliiklaste perest, siis kirjutas ta oma elu jooksul mitmeid raamatuid religioonist, eriti väikelastele: ,,Missa tutvustamine lastele"; ,,Avatud raamat" jne. 1952. aastal, just veidi enne Maria Montessori surma, loodi Inglismaa Katoliiklik Montessori Gild, mille eesmärgiks sai Maria Montessori maailmavaate ja elutöö levitamine. (Madise 1992, 10-12). Hispaania kodusõja ajal (aastatel 1936-1939) elas Maria Amsterdamis. Teise maailmasõja ajal elas ta Indias
Poola presidendi kohusetäitja. Poola praegune valitsus astus ametisse 16. novembril 2007. aastal kahe partei Kodanikuplatvormi ja Talurahva Partei enamusvalitsusena. Peaminister on Donal Tusk. Poola ühines 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ning see taastas maa ammused suhted Lääne- Euroopaga. (Estonian Embassy in Poland) Poolas on religioonil tähtis koht. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel suur. Rooma katoliiklaste hulka kuulub umbes 95% elanikkonnast, kellest 75% on aktiivsed kirikuskäijad. Tähtsamad riigipühad on konstitutsioonipäev 3. mail ja iseseisvuspäev 11. novembril. (Ibid.) Kuulsad poolakad on astronoom Kopernik, helilooja Chopin, teadlane Maria Curie- Sklodowska, filmirezissöörid Roman Polanski ja Krzysztof Kieslowski, praeguseks lahkunud paavst Johannes Paulus II. (Euroopa Liidu portaal 2011) Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit (8% maailma varudest),
Tänu pietistidest vaimulike tegususele ja energiale kulges see kindlasti kiiremini ja tulemuslikumalt, kui olnuks võimalik konservatiivse luterluse tingimustes(Laur, 2003). Vennastekogud Rahvaharidusega seoses mainitud pietismi ja sajandi lõpupoole levinud ratsionalismi kõrval oli 18. sajandi tähtsam religioosne suundumus hernhuutlus ehk vennastekogudused. Selle liikumise lätted pärinevad Tsehhiast, kust rühm evangeelse usutunnistuse pooldajaid katoliiklaste tagakiusamise eest Saksimaale Herrnhut'i rändas. (Lisa 3) Uutes oludes ümberkujunenud koguduse sünniajaks peetakse 1727. aastat. Vendluse vaim, usulise elamuse kogemus ja vagadus said uue koguduse alusteks. Krahv Nikolaus Ludvig von Zinzendorfi toetusel ja õhutusel algas hernuutluse kiire levik. Juba 1729 jõudsid vennastekoguduse jutlustajad, lihtsad käsitöölised, Liivimaale. 1730. aastatel laienes nende tegevus veelgi ja leidis palju poolehoidu nii pastorite, mõisnike
abiellumiseks oligi loodud anglikaani kirik.) Elisabeth esimene valitses Inglismaal üle poole sajandi ja seda nimetatakse kuldseks ajaks. Tema ajal fikseeriti lõplikult anglikaani kirik ja parlament kinnitas selle 1571. Hispaania kuningas üritas veel inglismaad katoliseerida ja ründas inglismaad oma laevastiku e võitmatu armaadaga, aga ebaõnnestusid. Prantsusmaal - Luterlusest suurimat poolehoidu leidis kalvinism Prantsusmaal, kalvinismi esindajat nimetati hugenotiks. Prantsusmaal puhkes katoliiklaste ja hugenottide vahel sõda. (sai alguse 1562. Kui katoliiklased hugenottide jumalateenistuse ajal neile kallale) See vallandas hugenottide ülestõusu. Tagajärjeks oli: mitmed olid tapetud, sajad olid haavatud. Toimus väga palju kohalikke kokkupõrkeid ja sõjalisi operatsioone. 1570. Kuulutati välja Saint Germani rahu, selle tulemusena hugenottidele anti südametunnistusevabastus (hugenottidele tähendas et ta võis mõelda vastavalt oma usulistele tõekspidamistele, aga ta
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostad...
Selle toetajaid leidus nii talupoegade, kodanike, kui ka aadli hulgas. Liivimaale jõudsid puhastatud usu jutlustajad 1521. aastal. Reformatsiooni mõju nii eestlaste kui ka Eesti kultuuriajaloole oli tugev. Eestlaste seisukohalt omas kõige kaugemale ulatuvat mõju protestantlik põhimõte, et kuivõrd iga inimene peab ise jumalasõna mõistma teenistusi tuleb pidada emakeeles. Eestlased õppisid lugema, laulma. Usupuhastuse ajal ja järel algas katoliiklaste ja protestantide vahel sellealane võidujooks, mis eesti kirjakeele sünnile oluliselt kaasa aitas. Esimene osaliselt eestikeelne raamat trükitud Lüübekis 1525., Tartu pildirüüste aastal. 1535 trükiti Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelse tekstiga luterlik katekismus. Eestlaste osa vaimulikkonnas suurenes. Reformatsioonile järgnenud sajandist on meil nimeliselt teada hulk pastoreid, kellest on eestlaseks arvatud Johann Koell (Kool või
kõik kiriku ja kloostrite varad läksid kuurvürstidele. Lisaks kirikuvarade loovutamisele muutusid ka jumalateenistused olulisemalt lihtsamaks. Jumalateenistus koosnes missast ja laulust, kirikuõpetajad said õiguse abielluda. Reformatsiooniga kaasnaseid ka rahvaliikumised. 1524 1525 toimus Saksa talurahvasõda, selle juht oli Thomas Müntzer. Reformatsioon lõhestas saksa ühiskonda ning konfliktid jätkusid protestantide ja katoliiklaste vahel. 32. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Reformatsiooni levik · Klavinism levib Sveitsis Ulrich Zwingel, Johann Calvin. Elu on karm kohusetäitmine! · Reformatsioon Inglismaal. 1534 kinnitas inglise parlament kuninga kiriku peaks. Anglikaani kieik sulges kõik kloostrid, ladinakeelsed missad muudeti inglise kelseteks. · Reformatsioon levis Sakandinaavias ja Eestis- pildirüüstajate liikumine. Vastureformatsioon
näitekirjaniku Eugène Scribe'iga. 1831 "Robert-Kurat" (Robert de Diable): Tegevus toimub 13. sajandil. Ooperi kuulsaim pilt on III vaatuses stseen, mille tegevus toimub öösel kloostri ristikäigus haudadest tõusevad nunnade viirastused (ballett!). See koos salapäraselt varjuheitva gaasivalgusega ja orkestri tumedate tämbritega vapustas ja vaimustas publikut. 1836 "Hugenotid": Ajalooliseks taustaks on Pärtliöö (pühak Bartolomeuse järgi) sündmused 1572. aastal, mil konflikt Pariisi katoliiklaste ja hugenottide (protestantide) vahel lõppes verise rünnakuga hugenottide vastu. Peategelaspaar on omamoodi Romeo ja Julia: Raoul (tenor) on protestant, tema armastatu Valentine (sopran) aga katoliiklaste juhi Saint Bris tütar. Hugenottide muusikalisel iseloomustamisel kasutab Meyerbeer luteri koraali "Üks kindel linn ja varjupaik" ("Ein' feste Burg ist unser Gott"), sellel põhineb ka avamäng (tegemist on omalaadsete koraalivariatsioonidega). Ooperi
sotsiaalne teravus maal ka väiksem. Ka olid mõisnikud enamuses Poola päritolu, kellega polnud leedu talurahval suurt konflikti. 1905 aastal tehti rahvale uusi järeleandmisi, mais lubati jälle erakoole asutada ja seal õppekeelena emakeelt kasutada. Revolutsioon Leedus oli osa ülevenemaalisest aktsioonist, kuid oma eripäradega. Tipuks tööliste oktoobristreik, kus kokkupõrgetes politseiga sai surma 12 meeleavaldajat. Suund millest juhinduti oli venevastasus. Taotleti leedu katoliiklaste lubamist omavalitsustesse. Nõuti ka maa väljaostumaksu kaotamist, nõuti talupoegadelt karjatuskohtade tagastamist, kroonumaade jagamist, mõisnikke maaomandi piiramist. Sellist suurt mõisate põletamist nagu eestis ja lätis aga ei juhtunud. Kõige aktiivsem oli rahvas edela Leedus Suwalkias, Mariampole piirkonnas. Talupoegade salgad olid seal Vene ametnike rünnatud. Valitsus vastas sellele karistusaktsioonidega. Juutide vastu korraldati pogromme. 1907 a oli piirkond maha
lahutuseks loa anda Anglikaani kirik- *Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * Kiriku lõi Henry VIII, kuulutas end kiriku peaks, ta algatas reformatsiooni oma isiklikel põhjustel. -Hugenotid- *Prantsuse kalvinistid, Calvini õpetuse pooldajad. *Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. *Ehitasid kindluse, et kaitsta end katoliiklaste rünnaku eest. *Neil oli õigus pidada jumalateenistusi. *Suure tagakiusamise käigus jooksid nad prantsusmaalt ära. -Renessanss *Nimetatakse keskajale järgnevat antiigist ja loodusest immustunud vaimuliikumis, eelkõige Lääne-euroopas. *14-16saj keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja maapealne elu on ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. -Humanism Tuntuim humanism oli Thomas More. Kirjutas teose utoopia-inimese ja inimlikkuse väärtustamine
alistati saksid, Saksimaa jagati krahvkondadeks; laiendas valdused Balkanile; tahtis keisritiitlit, 795.a. sai paavstiks Leo III, kes palus teotust Karl Suurelt, Karl asus sõjaretkele paavsti vaenlaste vastu, tänutäheks kroonis Leo III ta 800.a. keisriks Roomas; andis löögi Bütsantsile, et katoliiklus üldiseks muutuks, oli vaja sulatada idakristlased läänekristlaste hulka selleks oli vaja alistada Bütsants võimatu, kokkupõrked süvendasid lõhet veelgi, välistas katoliiklaste, õigeusklike liitumise, 812.a. sõlmisid Karl Suur ja basileus Michael I rahulepingu Karolingide impeerium 15-18 mlj. inimest, määratud pärast oma rajaja surma lagunemisele; barbarid elasid ka seal sõda sissetungijate ja alistatud hõimudega; palju sõdu; hõimud rääkisid eri keeli, erinev arengutase, puudus seesmine ühtsus, puudus pealinn; käsitöö ühendatud põlluharimisega, kõik valmistati kohapeal, väljast hangiti seda, mida polnud võimalik
Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid puuduvad poliitilised õigused hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830 *Inglismaa: Edward VI (1547-1553) Mary Tudor (1553-1558) Katoliikluse taastamine Elisabeth I (1558 1603) võitles katoliiklaste kui kalvinistide vast samas ka puritaanid ja hugenotid Mary Stuart hukati 1587 Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas 1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus Protestandid = riigi lagundajad Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa 1562 lahvatas hugenottide vastane vaen Õukond katoliiklasi Valuaad laveerisid 24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti
Habsburgid olid vaatamata dünastia jagunemisele Austria ja Hispaani haruks endiselt Euroopa tugevaimaks jõuks. Ehkki dünastia kahe haru vahel oli vastuolusid (peamiselt 27 Itaalias), oli tegemist dünastilise liiduga, mis pretendeeris ülemvõimule Euroopas ning toetas selgelt katoliiklust. Saksa-Rooma keisririik oli killustatud ja vastas keskaegse poliitilise organisatsiooni mudelile. Katoliiklaste ja protestantide vastuolud püsisid, vastuolusid teravdas kõigi vürstide ja teiste statode separatism. Erinevalt Richelieu’st ja Prantsusmaast, esindasid Habsburgid mõneti minevikku. Eriti keiser Ferdinand II, kes lähtus religiooni primaarsusest raison d’étati ees, mis kahjustas nende huve. Kui keisril oli 1629 võimalik protestantlike vürstidega kokku leppida, ja seda toetas Habsburgide üks tuntuimaid väejuhte Wallenstein, keeldus keiser Ferdinand II
Selle rajajaks oli Hispaania munk Ignatius Loyola. Nende ordudel puuduvad kloostrid ja mungarüüd. Nad elavad omaenda kodudes, kuid pidid andma mungatõotuse. Nad pidid tooma ketserid tagasi emakiriku juurde.Jesuiitidest said enamiku Euroopa valitsejate pihiisasid. Kiriku kaasajastamiseks kutsuti kokku Trento kirikukogu. Hakati rajama vaimulike koole ehk seminare. Tänu vastureformatsioonile tekkisid. Prantsusmaa ususõjad. Seal olid prantsuse kalvinistid ehk hugenotid. Nad sõdisid katoliiklaste vastu. Nende mõlema pingehetk oli 24. augustil aastal 1572, kui Pariisis ööl vastu pärtlipäeva tapeti 2000 hugenotti. Pärast seda veel 20 000 hugenotti. Aastal 1598 kuulutati välja Nantes'i edikt. Prantsusmaa kuulutati katoliiklikuks riigiks, kuid hugenottidel lubati jääda. Enda jumalateenistusi ei tohtinud nad väljaspool lossi teha. 39) Kunst ja kultuur varauusajal Nad muutusid jumalakesksemalt inimesekesksemaks. Ikoonide asemele tekkisid portreed. Hakati tellima
Berlini väiksem osa Brandenburg jääb Ida-Saksamaa külge. Lääne-Saksa kontekstis: 1945- 49; anglosaksi mõjud poliitikas. USA mõjud domineerivad, Lääne- Saksamaal säilitatakse jagunemine liidumaadeks (autonoomia), nt Prantsuse mõjude puhul oleks lahendus olnud rohkem unitaarne. Fundamentaalsemaks muudatuseks pääseb mõjule poliitikas katoliiklik element. See on suur kannapööre viimase 150 aasta jooksul. Sisene võimuvõitlus on pöördunud katoliiklaste kasuks. Protestantlikus piirkonnas toimub marginaliseerumine. 1990- Ühendatud Bundesrepublik Poliitilise süsteemi võrdlus: - Keisririik: täitevvõimu-sisene konflikt (võistlus keisri ja riigikantsleri vahel), tugevad vürstiriigid, nõrk parlament, nõrgad parteid, - Weimar: tugevad parteid domineerivad, nõrk täitevvõim (president ja riigikantsler), nõrgenenud liidumaad, - Reich: feodaalsete sugemetega totalitaarne diktatuur, parlamentaarsete valitsemisvormide vastane
XV ja XVI saj säilinud mõned käsikirjalise eestikeelsed märkmed, lauseriismed. 2. 16. sajandi ja 17. sajandi alguse eestikeelsed tekstid, nende eesmärgid ja keel (S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, G. Mülleri jutlused jm). Ladinakeelne katoliiklik kirik jäi rahvale kaugeks ja paljuski mõistmatuks. Kõrvale tekkis reformatsioonikirik, kes rõhutas rahvakeelsete usutalitluste tähtsust, tegi vajalikuks rahvakeelsete vaimulike tekstide hankimise ja paljunduse. Katoliiklaste tõenäoline esimene eestikeelne tekstikogu oli Saare-Lääne piiskopi Johannes Kieveli katekismus (1517), kuid säilinud seda pole. Katoliku ajastu vanim säilinud käsikiri on Kullamaa käsikiri ajast 1524-1530, sisaldab kolme palve (Pater noster, Ave Maria, Credo) tõlkeid, üksikuid eestikeelseid sõnu. Need on teinud vähese eesti keele oskusega Kullamaa pastor Johannes Lelow . Võib oletada, et 16. sajandi alguses oli käibel mingi
seetõttu algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. Tulemused: · 1576. aastal kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Madalmaade seitsmeteistkümnest provintsist end Hispaaniast sõltumatuks. · 1581. aastal moodustati Ühendatud Provintside Vabariik. Suurima ja mõjukama provintsi järgi nimetati uut riiki ka Hollandiks. Hugenottide sõjad Põhjused: · Kalvinismi levik Prantsusmaal. · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidanud hugenottidele. · Usulisi pingeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus (Bourbonid, Guise'id, Valois'd). Tulemused: · Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada, nad said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati neli kindlusslinna. · Hugenottide juht Navarra Henri kuulutati Henri IV nime all uueks kuningaks. · 1593. aastal astus Henri IV katoliku usku. · 1598
* Uuendusmeelsed vaimulikud soovisid kirikus läbi viia sügavaid kultuurialaseid muutusi · REFORMATSIOON EESTIS: Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis. Tallinnasse jõudis uue usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu 1523. aastal 1524. aastal tegutses Tallinnas juba kolm evangeelset jutlustajat, kelle töö kandis vilja seda enam, et juba eelnevalt oli Tallinna kodanikkond piiskopi, dominiiklaste ja tuntumate katoliiklaste vastu vaenulikult meelestatud Tartus oli esimeseks protestantlikuks jutlustajaks 1523. aasta lõpul tegevust alustanud üks Lutheri õpilastest Hermann Marsow (sai hiljem üheks usu-uuenduse peamiseks kandjaks) Tartusgi leidis uus usutunnistus kodanike seas kiiresti poolehoidu ja seepärast sundis ärritatud piiskop jutlustaja Marsowi linnast lahkuma (läks ära Tallinnasse) 1525
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsusmõiste kujunemine: Kontekst: Euroopa kodusõjad Prantsusmaa: ususõjad katoliiklaste ja protestantide (hugenottide) vahel (u 1562-98) Inglismaa: kodusõda kuninga ja parlamendi vahel (1642-49). Tüli võimupiiride üle. 1649 Charles I hukkamine (regitsiid) o Kodusõdade alus: rahvasuveräänsuse ideoloogia o Prantsusmaal: hugenottide vastuhakuteooriad. Võim kuulub rahvale ning see on valitsejatele ainult delegeeritud või "laenatud". Võib tagasi võtta (kui monarhist saab türann)
1540. aastal rajati jesuiitide ordu, selle rajajaks oli Ignatius Loyola ( Hispaania munk ). Jesuiitide raamatute peale märgiti SJ. Nende peamine erinevus on see, et nad ei ela kloostrites ja neil puudub mungarüü. Jesuiidid panid suurt rõhku haridusele. Neist said paljude Euroopa pealikute pihiisad ja nii said nad teada palju riigi saladusi. Kiriku kaasajastamiseks kutsuti kokku trento kirikukogu. Seminarid vaimulikkude kool Prantsusmaa ususõjad. Kalvinistid ehk hugenotid sõdisid katoliiklaste vatsu. Usuküsimus sai võimuküsimuseks. 1572. Pärtliöö veresaun. Ööl vastu pärtli päeva ( 24. august ) hukkasid katoliiklased umbes 2000 hugenotti. Järgmistel päevadel tapeti veel umbes 20 000 hugenotti. Selle tagajärjel tekkisid Prantsusmaal ususõjad. 1598. kuulutati välja natesi´i edikt. Sellega kuulutati Prantsusmaa katoliiklikuks linnaks. Hugenotid võisid säilitada oma usu, kuid neil oli keelatud väljaspool oma losse usku levitada. Nad ei tohtinud pidada jumalateenistusi
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
eetika ja kapitalismi vaim"? töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16. Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on Isa sotsiaalne positsioon ühiskonna jaoks vajalik. Millst paradigmat Vasta tabeli põhjal järgmisele neljale küsimusele selline väide esindab? 19. Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel?
maeti surnuaiast välja). Eutanaasia küsimus tänapäeval ja suhtumine aborti. 13 Keskaja filosoofia põhijooned ja esindajad: Medium Aevium (Keskaeg ladina k.) ladina keel muutus maailma keeleks, sest see levis kui Rooma impeetiumi keel ja samas ka kristlusega koos levis väljaspoole Roomat. Tänapäeval on see Vatikani (44 ha suurune riik) riigikeel ja on jumalateenistus keel katoliiklaste jaoks, arstiteaduses on diagnoosid ladina keeles, bioloogias harud, juristidele on ka oluline Vana-Rooma õiguse tõttu, ajaloolastele on vajalik tekstide lugemiseks nt Läti Hendriku kroonika, peegeldab inimese haritlust e. intelekti kui osata. puudu Renessansi ajastu. Renessansi ajal ilmnes loobumine autoriteetidest ja togmadest. Esindaja Itaalia humanist L. Valla uurides käsikirju avastas ühe võltsingu nn Donatio Constantini kingitus. Keiser juba andis Rooma paavstile 4 saj
Riigi moodne tähendus. Riigi omadus : impersonaalsus me ei seosta riiki mingi kindla isiku võimuga. Personaalne riik kuningriikides riik=valitseja. Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott=riigikassa. Vabariiklikes linnriikides riik=kogukond. Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem. I. Suveräänsusmõiste kujunemine. Kontekst : Euroopa kodusõjad. Prantsusmaa ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kogu Eruoopas käis lahing ja vaidlus kuningavõimu piiride üle. ( eelduseks religioon : kas kuningal on õigus suruda peale oma rahvale mingit kindlat religiooni?) Jean Bodin (1530-96) Prantsuse jurist, kes kodusõja keerises avaldas raamatu ,,Kuus raamatut riigis"; ,,Poliitilise teooria isa" Bodini suveräänsusteooria I : kord ja ühtsus riigis on tagatud suveräänsusega. Suveräänist
kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine kirikuvarade võõrandamine UUSAEG Uue Maailma rikkused 30ne aastane sõda 1618-1648 . Vestfaali rahu Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav. Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid Böömimaale ja algas sõda. Esimesel sõjapoolel olid edukad katoliiklased. Paljud protestandid põgenesid ära ja mõned asusid ka katoliiklikku usku, kartes karistusi saada.
kirjutati rohkem poliitilistel teemadel, pilkelaule, rokokkoo luuletusi. Veidi ka usulist luulet. INGLISE VALGUSTUSE ERIJOONED JA KIRJANDUS: - Inglise klassitsism asub oma avaldustega valgustuse keskel - Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. - Inglise valgustuse eripäraks on see, et tegib tugev valgustuslik proosa. - kiriku- ja usulõhet (nagu Prantsusmaal mässajate ja katoliiklaste vahel) ei olnud. - eluvaade mõneti materjalistlik - silmatorkav teadushimu ja inimmõistuse jõud - olulisel kohal ajakirjandus (1711 The Tatler Joseph Addisson ja Richard Steele). Ajakirjades palju päevasündmuseid, poliitikat. Ajakirjandusega seotud ka nt J. Swift, kes kirjutas pseudonüümi alt. Igas numbris pakuti välja ka essee. Essee kui zanri tekkimise ja leviku jaoks on nendel ajakirjadel oluline roll. Seal arutati filosoofia, moraali, esteetika vms üle.
impeeriumis. 1902. aastal asutati Leedu Demokraatlik Partei (liberaalne) - Sihiks oli demokraatlik autonoomne Leedu, kõigil rahvastel võrdsed õigused, talurahva majandusliku olukorra parandamine. Tekkis kaks tiiba - Radikaalne tiib liaudininkud ja konvservatiivsem rahvuslaste tiib tautininkud. 1905. a. Suur Vilniuse Seim - Revolutsioon Leedus oli osa ülevenemaalisest, kuid omas selget eripära. Venevastasus - Nõuti emakeelse koolihariduse kehtestamist, leedu katoliiklaste lubamist kohalikesse omavalitsusametitesse. Nõuti 1861. aasta talurahvareformi kohase maa väljaostumaksu kaotamist, mõisnike maaomandi piiramist, mõisatöölised nõudsid palga tõstmist (Mõisatepõletamine ei toimunud). Toimus sulaste streike kõrgema palga eest. Leedu talupoegade passiivsus: Puudus terav maapuudus nagu Eestis ja Lätis. Talupojad, kellel puudus maa olid juba välja rännanud. 1905. aasta sügisel
Alamate usu valiku määrajaks sai nende valitseja. Kehtima jäi põhimõte: kelle võim, selle usk. Usupuhasatuse levik Euroopas Lutheri usupuhastusliikumine leidis elavat vastukaja kogu Euroopas. Tähtsaks usukeskuseks sai Saksamaa kõrval Sveits. Seal tegutses endine preester Ulrich Zwingli. Ta soovis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Kirikust viidi välja pühapildid ja jumalateenistus asendati piibli lugemisega. 1531. aastal puhkes aga katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel sõda, kus sai surma ka Zwingli. Reformatsiooni jätkas Sveitsis Jean Calvin. Ta pärines Prantsusmaalt, kuid pidi tagakiusajate eest põgenema. Tema õpetust nimetati kalvinismiks. Tema õputuse aluseks oli jumalik ettemääratus. Calvini arvates pidid ühed inimesed õndsaks saama ja teised aga hukatusse minema. Calvin nõudis inimestelt lihtsaid eluviise ja töökust. Genfist sai Calvini eestvedamisel protestantide pealinn
nad pidid teenima eluaeg. akadeemia. Ohvitserid olid enne kõik aadlikud, nüüd olid olulised oskused ja soov. Usk Usuvabadus luterluse kõrval Tolerantsuspatent seadus lubati nüüd ka katoliiklaste ususallivuse kohta, lubas tegutsemine. luterlastel, kalvinistidel jne luua kogudusi. Haridus Üldine koolikohustus. 7-aastane koolikohustus. Reglement luterlike ja Tekitati õpetajate katoliiklike õppeasutuste jaoks väljaõpetamiseks eraldi koolid
kirikuvande võimalus. (Kanossas käimine paavst sundis saksa kuninga Heincrich IV ennast alandama, pidi minema paavsti lossi juurde paluma, et too teda kirikuvande alt vabastaks). Selline võim kestis reformatsioonini. Paradigmavahetus varauusajal · Reformatsioon (alates ca 1517). Paavsti kuulutamine antikristuseks protestantide poolt; sõjad Saksamaal keisri kui katoliikluse esindaja vastu. Paavstivõim on tühine, tal ei ole reaalset võimu. Prantsusmaal katoliiklaste ja hugenottide vastasseis. · Universaalsete autoriteetide lõpp (universalism > partikularism) . Millele rajada uus poliitiline korraldus? Vastus kujunes 16.-17. saj. jooksul: suveräänne riik. Keha metafoor · Inimese keha peeti Jumala täiuslikuks loominguks, see oli perfektselt läbimõeldud. · Paralleel riik=indiviid. Riik kui "poliitiline keha" (body politick) · Nii nagu indiviidid, "käituvad" omavahel riigid (suhtlevad, teevad koostööd,
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
Zizka. Katoliku kõrgvaimulikkond ja feodaalid korraldasid keiser Sigismundi juhtimisel mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata põhjustasid pikka aega kestnud sõja tagajärjel tekkinud majandusraskused Tsehhis rahutaotluse. Baseli kirikukogu algatusel leppis Sigismund kariklastega. Taboriitide vägi sai 1434 Lipany lahingus kariklaste ja katoliiklaste ühendatud väelt hävitavalt lüüa. Vähesed taboriitide salgad jätkasid võitlust 1437. aastani. Tabori linn alistus alles1452. Hussiidi sõjad hoogustasid feodalismivastast liikumist kogu Euroopas. Tsehhimaa kuningad 15. sajandil 1437 läks Tsehhi troon Luxemburgide käest ära. 1440 sai Tsehhi kuningaks Austria hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaaluniooni Saksa- Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (Ladislaus sai Ungari kuningaks). Tänu
USUS.01.069 KRISTLUSE AJALUGU KRISTLUSE AJALOO ÕPIKUD, vt kirjanduse lehelt! 3 eksamit: 1) vanaaeg, 2) keskaeg, 3) viimased 500 aastat I LOENG – 01.09.2020 – Sissejuhatus. Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. P...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
