väärtusetust. Neil on ebaadekvaatne enesehinnang. !saagu või hullem! Tal on ükskõik. 4) Oma käitumise ebaadekvaatne hinnang- mittepahatahtlik. Klassis koha saamine, viskab koti taha pinki, keegi sai pihta jne. Esihambad välja kulli mängides, ema oli hambaarst. 5) Igavus. Ebakohase käitumisega toimetulek: 1) Mitteverbaalsed võimalused 2) Verbaalsed võimalused 3) Õpilaste kiitmise ja karistamise kord koolis(pgr. 58). 1) Kurja pilgu saatmine, mitte välja tegemine, lähen õpilase laua juurde, panen käe õlale(kui ära tõmbab, siis rohkem ei puutu). Kui teeb ristsõna, siis panen tal selle kinni laua nurgale. Kui tean, et ta hakkab seda uuesti tegema, siis võtan ära ja annan tagasi tunni lõpus. Kui mitte nii süütu asi(nt veepüss), siis annan tagasi lapsevanemale või siis saab kevadel. Peab olema asjadel eraldi koht ja silt peal, muidu ei mäleta, kelle oma oli.
15 Inimõiguste põhiliigid: 1)Isikuõigused 2)Kodanikuõigused 3)Sotsiaalsed,majanduslikud ja kultuurilised õigused Põhiallikad: · 1945 ÜRO harta · 1948 inimõiguste deklaratsioon · 1953 inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon · 2000 EuroopaLiidu põhiõiguste harta · piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise konventsioon · siseriiklikud seadused 1 Iseloomusta õigusriigi ja põhiseaduslikkuse (konstitutsionalismi) mõistet. Õigusriik on riik,kus täidetakse seadusi.Õigusriik on ettekujutis sellest,et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas seadustega. Põhiseaduslikkus põhiseadus ja teised seadused loovad riig tegevusele õigusliku keskkonna. 1 Esita õigusriigi tunnused. Õigusriigi tunnused:
mille abil saab ühe tootja kaupu teiste omadest eristada. Kaubamärk on ka aluseks klientide lojaalsusele teatud firma kauba suhtes. Nõutav on kaubamärgi registreerimine mingis kindlas kaupade- või teenusteklassis. Registreerimisel tuleb arvessse võtta kaubamärgi eelnevast kasutamisest tekkinud üldtuntust või selle puudumist. Registreeritud KM omanikul on ainuõigus selle märgi kasutamisele antud kaubaklassis ning liikmesriik peab tagama KM omaniku ainuõiguse rikkujate karistamise, rikkumiste lõpetamise ja selle käigus tekkinud kahju heastamise. Kaubamärkide litsentsimise ja loovutamise põhimõtted jäetakse iga liikmesriigi enda otsustada. Kaubamärkide sundlitsentsimine pole lubatud. Ainuõiguse KM-le võib tühistada, kui ettevõte seda peale registreerimist 3 aasta jooksul ilma mõjuva põhjuseta ei ole kasutanud. Kaubamärgi esmaregistreering peab andma kaitse pikkuseks vähemalt 7 aastat ning registreeringut peab saama piiramatult pikendada.
nimistus, mille eest järgnes surmanuhtlus, oli ka: "ja kes inimese varastab, kas ta tema ära müüb või tema käest leitakse, see peab surma surema." Aegapidi laienes see käsk ka koduloomade varguse kohta ning viimaks muugi vallasvara kohta. Iisraelis ei loetud aga varguseks seda kui keegi, kellel oli suur nälg, läks ja sõi kellegi viinamäel või viljapõllul või aias oma kõhu täis. Aga kaasa ei tohtinud midagi võtta seda loeti juba varguseks. Varga karistamise kohta olid kehtestatud karmid seadused: "kui keegi varastab härja või lamba ja tapab ja müüb selle, siis ta peab andma viis härga härja vastu ja neli lammast lamba vastu. Kui varas tabatakse sissemurdmisel ja lüüakse surnuks, siis tapjal ei ole veresüüd. Aga kui päike oli juba tõusnud, siis on tapjal veresüü. Varas peab tasuma kõik; kui tal midagi ei ole, võib ta ennast müüa varguse pärast. Kui varastatu,
hälbivus. Hälbivus ei ole sageli inimese teo omadus, vaid teiste inimeste poolt rakendatud normide ja sanktsioonide tagajärg. RADIKAALNE KRIMINOLOOGIA (konfliktiteooria) - normid ja sanktsioonid (seadused ja õiguskaitseorganid) on vahendid, millega valitsevad klassid püüavad oma huve teostada ja allutatuid vaos hoida. Hälvikud (kurjategijad) on sageli mässajad olemasoleva ebaõiglase ühiskonnakorra vastu. Nende karistamise ja ümberkasvatamise asemel tuleks hoopis muuta ühiskonda. Hälbivuse sotsiaalne määratletus (erinevad grupid käsitlevad erinevalt, seotud normiloomega, sotsiaalselt konstrueeritud). 5. x Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega SOTSIAALSED NORMID - ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise)
tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus. Hälbivus ei ole sageli inimese teo omadus, vaid teiste inimeste poolt rakendatud normide ja sanktsioonide tagajärg. RADIKAALNE KRIMINOLOOGIA (konfliktiteooria) - normid ja sanktsioonid (seadused ja õiguskaitseorganid) on vahendid, millega valitsevad klassid püüavad oma huve teostada ja allutatuid vaos hoida. Hälvikud (kurjategijad) on sageli mässajad olemasoleva ebaõiglase ühiskonnakorra vastu. Nende karistamise ja ümberkasvatamise asemel tuleks hoopis muuta ühiskonda. Hälbivuse sotsiaalne määratletus (erinevad grupid käsitlevad erinevalt, seotud normiloomega, sotsiaalselt konstrueeritud). 8. Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega SOTSIAALSED NORMID - ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja millede järgimine on sellesse kooslusse
omavalitsusest asekuberner. 18. SAJAND 1739 Roseni deklaratsioon talupoeg on ori ja tema vara kuulub mõisnikule. 1783 hakkas kehtima asehalduskord. Linnaõigused said Paldiski ja Võru. Kärbiti rüütelkondade võimu. 1765 Browne positiivsed määrused: talupoeg sai õiguse vallasvarale, mõisakohustuse täitnud talupoeg võis saagi ülejäägi turule viia, kindlad piirid koormistele, karistamise ülempiirid. 1739 Anton Thor Helle tõlgitud eestikeelne piibel 1765 koolikorralduskava, mis nägi ette kooli loomise ka igasse mõisa. Arhitektuuris hakkab levima klassitsism. 1718 alustatakse barokse Kadrioru lossi rajamisega, 1773 Toompea loss. 1803 klassitsistlik Tartu ülikooli peahoone. Tallinna arengut püüti pidurdada Peterburi tähtsustamisega. Viinavedu Venemaale, algas mõisate rikastumine. 1734 Räpina paberivabrik, Põltsamaa klaasivabrik. 19. SAJAND I POOL
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada pal...
sõltumatult, alludes ainult seadusele. Kui kohtuvälise menetleja ametnik tuleb väärtegu menetledes järeldusele, et teos on kuriteo tunnused, saadetakse väärteoasja materjal viivitamata prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui kohtuväliseks menetlejaks on kohtueelse uurimise asutus, siis alustatakse kriminaalmenetlust prokurörile materjale saatmata. Kriminaalmenetluse alustamise otsustuse võib teha kuni väärteo eest karistamise otsuse tegemiseni. Kui väärteoasja materjaliga tutvunud prokurör otsustab jätta kriminaalmenetlus alustamata või lõpetab asjas kriminaalmenetluse, kuid on alust arvata, et teos on väärteo tunnused, tagastab ta viivitamata materjali kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse uuendamiseks. 12. Oportuniteedi printsiip Oportuniteet – kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena
Positiivne kinnitus Positiivset kinnitust kasutatakse ainult siis kui esineb soovitud käitumine Positiivne kinnitus peab olema vastavuses tegevuse olulisusega Positiivne kinnitus mõjub kinnitusena vaid siis, kui inimene aktsepteerib kinnitust. Positiivset kinnitust tuleks rakendada vahetult peale sooritust. Positiivsest tunnustusest ilmajätmine on tulevikku suunatud mõjuga. Karistamine Karistamise vormid: Mitteverbaalsete märkide kaudu Suuline märkus Kirjalik märkus Tekkinud kahjude hüvitamise nõue Ihaldatavast tasust ilmajätmine Staatuse ja kohustuste muutmine Karistades peab suutma ette näha selle mõju suhetele. Karistusena toimib iga sündmus, mis põhjustab ebameeldivusi. Ülekohtusena näiv karistus tekitab viha. Karistus ei tohi ületada lubatuse ja teo suuruse piire.
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...
Lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse (Järelvalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle; Järelvalve põhiõiguste ja – vabaduste järgmise üle) Teostab järelvalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle On ennetusasutus piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise teemal Täidab laste õiguste kaitse ja edendamise ülesandeid Teostab järelvalvet põhiõiguste ja vabaduste järgmise üle isikuandmete ja nendega seonduva kasutamise ja järelvalve korraldamisel Advokatuur Eesti advokatuur on kutseühendus õigusteenuste osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Advokatuur juhindub oma
kõrge standardiseeritus, formaliseeritus ja spetsialiseeritus. Samuti on erinevad osakonnad on küllaltki iseseisvad, mis tagab parema kontrolli töö üle ja teenuse/toote parema kvaliteedi. Sellest tulenevalt on kontrolliulatus üksuste juhtide üle küllaltki lai - tulenevalt sellest ei ole vajadust tegeleda üksuste igapäevatöö juhtimisega. 2 ORGANISATSIOONI KULTUUR 2.1 Otseselt tajutav ja nähtav kultuur Otseselt tajutav kultuur on nähtav reaalsus: · Tunnustamise, karistamise, edutamise või koolitamise põhimõtted; · Uute töötajate valik, vastuvõtt ja mittevajalike vallandamine; · Tublide töötajate esiletõstmine, tähtpäevade ja kordaminekute tähistamine; · Käitumiskultuur, etiketireeglitest kinnipidamine; · Otsustamise protsetuurid jne. Seda tajuvad nii organisatsiooni liikmed kui külalised. Otseselt tajutavale kultuurile avaldab mõju ka materjaalne keskkond, ruumide kujundus ja sisustus, töövahendid,
Nõustumine on väga tõenäoline, kuid manipuleerimisel võib kujuneda vastuseis. · Sunnimeetodite kasutamine tuleneb õigusest kasutada sundust. Nt noomitus, ilmajätmine palga- või ametikõrgendusest. Põhineb hirmul. Peavad olema täpsed reeglid, mida eksimise korral aluseks võetakse. Tekitab kõige rohkem vastuseisu. On mõjus siis, kui järgijad aktsepteerivad juhti või liidrit sellepärast, et tema käes on sunduse võim ja karistamise mehhanism. · Suhete mõju seisneb selles, et järgijaid saab mõjutada seetõttu, et neile meeldib juht või liider. Järgijad või alluvad tahavad temaga sarnaneda ja temaga suhelda. Mõjuvõim tekib inimlike suhete kaudu ja see on väga isikupärane. See mõjumehhanism toimib juhi isikliku võlu abil. Tuleneb inimlikust meeldivusest ja suhetest. Tekitab kõige kergemini kohustumist
sõidukijuhtimise õiguse äravõtmine имущественное наказание – varaline karistus выдворение - väljasaatmine Применение наказания – karistuse kohaldamine Смягчающие обстоятельства – kergendavad asjaolud Отягчающие обстоятельсьтва – raskendavad asjaolud Основание для наказания – karistamise alus Охрана правопорядка – õiguskorra kaitsmine Более мягкое наказание – kergem karistus Вредные последствия – kahjulikud tagajärjed Потерпевший - kannatanu Оказание помощи – abi andmine возмещение вреда – kahju hüvitamine явка с повинной – süü ülestunnistamisele ilmumine раскрытие преступления – kuriteo avastamine
12 Strateegilise eesmärgi täitmise hindamisel lähtutakse järgmistest indikaatoritest (Sotsiaalministeerium 2011): lapsevanemate teadmatus, kust laste kasvatamisega seotud küsimuste või probleemide korral nõu küsida, langeb 2015. aastaks (baastase Euroopa sotsiaaluuringu põhjal 2010. aastal 44%); laste füüsiline karistamise aktsepteerimine vanemate poolt langeb 2015. aastaks (baastase Euroopa sotsiaaluuringu põhjal 40%, laste füüsilise karistamise aktsepteerimine on otseselt seotud vägivalla vähendamise arengukavas (2010) esitatud eesmärgiga, milleks on laste vastu toime pandud vägivalla vähendamine ja ennetamine). Laste õiguste ning heaoluga seotud strateegilisi eesmärke on püstitatud ka teiste valdkondade arengukavades ning strateegilistes dokumentides
Katarite liikumine võttis eeskuju Ida usunditest. Ketserlike voolude levik sundis kirikut otsima kontrollimise ja väljajuurimise vahendeid. Ketserid jäid kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks, neid peeti kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajaiks. INKVISITATSIOON Inkvisitsioon(juurdlus, uurimine)- kat. vaimulike kohtupidamine ketserite üle. Eesmärk: neid ümber veenda, vaadete leviku takistamine, vajadusel karistada. Nende mõõduka karistamise teooria lõi üle kirikuisa Augustinus oma(354-430)(leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõeks pidamiste juurde tagasi tooma). Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. sajandil Ipoolel paavst GregoriusIX ajal. Koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. Inkvisitsioonikohtu protseduur: Kohtunikud>inkvisiitorid>saatsid mingisse linna/piirkonda teate oma
1900-1920.a hakati propageerima seda, et naistel oleks enam võimalust saada haridust. Hakkas tekkima olukord, kus loodi lastekaitseliite. Tegelikult loodi teadaolevalt esimene lastekaitse liit 1784.a Põhja-Ameerikas, oli paikne ja protest oli ebainimliku laste kohtlemise ja tööjõu kasutamise vastu. 1920-1950.a tekkis pedagoogika ja lastepsühholoogia areng. Teaduslike uurimuste läbiviimise võimalus ja vajadus. Hakati üha enam rääkima kehalise karistamise teemadel (vastu, mitte poolt). 1962.a Kempe (lastearst, pediaater) avaldas läbipekstud lapse sündroomi kohta (väärkohtlemine). Seda aastat loetakse ka lastekaitse vallas teadusliku süstemaatilise uurimise algusaastaks. Lapsepõlv on nii bioloogiline (konstrueerimata) kui sotsiaalne (konstrueeritud) kategooria. Tööstusajal sai lapsega seonduvad teemad keskse tähelepanu. Arengupsühholoogia ajalugu Algusaastateks jäävad 1859-1914
praktilisi harjutusi. Ehk siis tegevus + teadmine. *) laste kognitiivne võimekus piiratud. Pmst, et nende mõtlemine ja taju on teistsugune kui täiskasvanutel. *) sünnipärane uudishimu. Locke räägib ka sellest, et laste temperament oleneb vanusest. Seega kui on vanusest tingitud, siis Locke välistab, et temperament on kaasasündinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Ta on ka täielikult füüsilise karistamise vastu. Tänu sellele võib tekkida vastumeelsus ja tahtmatus. Locke ideedest on tänapäevani tuntud see teooria, et keha ja mõistus peavad arenema harmooniliselt koos. Tema õppimisprintsiipidest on saanud õppimisteooriate nurgakivid. Järgmine tüüp: Jean-Jacquest Rousseau (1712-1778). Tema elulugu on väga oluline. Isa oli kellassepp-tantsuõpetaja. Ema suri sünnitusel. Isa ei lubanud väljas teistega mängida. 8-aastaselt
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordad...
ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld (mh nullum crimen, nulla poena sine praevia lege poenali), õiguskindlus (õiguspärane ootus, usalduse kaitse) 3). isiku põhiõiguste kaitse: a). kohtute sõltumatus, igaühe õigus seadusjärgsele kohtualluvusele, erakorralise kohtu keeld, praktiline võimalus kohtusse pöörduda; b). õiguslik võrdsus (kedagi ei tohi diskrimineerida; c). süütuse presumptsioon, sama teo eest kahekordse karistamise keeld, õigus teada vabaduse võtmise põhjust ning end kaitsta jpm; d).proportsionaalsus (legitiimne kaalukas eesmärk ja selle saavutamiseks sobivaist kõige leebem piirang). 6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud? Põhiseadus määrab riigi eesmärgid, väärtused, millest toimimisel juhindutakse, ning riigi ja inimese suhte. Põhiseaduse muudatused: 1). 25. II 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) - muutmiseks, millega kohalike
toimepanemise aja seisukohalt tähtsust pole. • Kolleegium osundas väljaspool kriminaalasja lahendamist, et seadusandja peab otsustama kas KarS § 81 kohaselt tagajärjedelikti aegumistähtaeg peab ikka algama süüteotoimepanemisest või oleks tarvilik teha seal seadusmuudatus. 5. 3-1-1 --> omastamise lahend tüübid muinsusalal. 6. 3-1-1-99 -06 --> punkt 14 • Karistamise alus sisaldub KarS §-s 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Siin käsitletakse ka šokivangistust. nn šokivangistuse abil tahetakse isikule anda n-ö tõsine hoiatus. Riigikohus on seisukohal, et selle eripreventiivne mõju avaldub vaid siis, kui seda kohaldatakse lühiajaliselt
ning KoduEestis läbi raadiojaamade ,,Ameerika Hääl", ,,Vabadusraadio" ja ,,Vaba Euroopa". Olulisemad dissidentide poolsed sammud olid: A) Alates 1978 hakati välja andma ja salaja levitama põrandaalust kroonikat ,,Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis", kus avaldati artikleid ajaloosündmustest Eestis ja naaberaladel ning anti teavet dissidentide tegevuse ja nende karistamise kohta võimude poolt. B) 1979 pöördusid Baltikumi dissidendid kahe Saksamaa NSVL ja ÜRO poole, ning nõudsid MRP lisaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIK: 1. Riikluse ülesehitamine: Peale pikka okupatsiooniperioodi astus Eesti vabariik taaskord maailma poliitilisele kaardile. Eesti taasiseseisvumine võimaldas alustada demokraatlikku arenguteed ja riikluse ülesehitamist.
raames. Varasema regulatsiooni puudused: mitu paralleeslelt kehtivat õigusakti, killustatus ja segadus, keeruline valida asjakohast õigusakti. Uue regulatsiooni plussid: üks kõikehõlma süsteem ja terviklik õigusakt, paintlikkus jne. Erinevus varasemaga: uurimismäärus ei ole piiratud teatud kuriteoliikidega, erinevalt tõendikogumismäärusest ei saa uurimismääruse puhul keelduda määruse tunnustamisest või täitmisest, kui täitmine rikuks sama teo eest teistkordse karistamise põhimõtet. Samuti ei ole uurimismääruses nimetatud teo kahepoolset karistatavust. Uurimismääruse kohaselt ei ole taotleva riigi määruses osutatud... Milline mudel sobiks õigualase koostöö tegemiseks – automaatne vastastikusel usaldusel põhinev süsteem või iga konkreetse kaasuse puhul eraldi otsustamise võimalus, mis jätab taotlust täitvale riigile võimaluse kaaluda ja keelduda, kas õiguabipalvet täita või mõni muu lahendus?
üldse osaline. Käiguta jätmine – kohus ei hakanud isegi uurima seda taotlust/kohus leiab, et menetluses on võibolla isegi õigus taotlust esitada, aga formaalsed nõued on täitmata. Näiteks on riigilõiv maksmata ja see on paberile trükkimata. Käiguta jäetud asju on võimalik uuesti esitada. Asjad, mis on tagasi lükatud sisulistel põhjustel, ei ole uuesti esitatavad, sest kohus lahendab asju üks kord. PS-st tulenev kahekordse menetlemise ja karistamise keeld – sama asja ei saa uuesti kohtusse anda. Kohtueelse menetluse lõpuleviimine – uurija on kokku kogunud kõik, mida on võimalik koguda. Eestis ei ole menetluse tähtaega, kuid on vahistamise tähtaeg. Sisuliselt võib see tähendada ka menetluse lõpetamise tähtaega, sest ilma kahtlustatavata ei ole see võimalik. Prokurör võtab ja kontrollib toimiku sisuliselt üle – kas vaja ümbes süstematiseerida, midagi eemaldada
varjatumalt. Õigusfilosoofiline taust: kas ÕIGLUS kui ausameelsus või JOKK-ÕIGUS? "Karistamine peaks õpetama ja hoiatama. Selle toimimiseks on ---- vajalik, et karistus on vahetu, möödapääsmatu ja range. Meie õigus- ja kultuuriruumis pole võimalik tagada ühtegi neist..." kirjutas koolitaja Jaanus Kangur arvamusloos "Dogmade jõud: miks me karistame?" (EPL 15. 09. 2015). Kangur paneb ette: "Kuritegevusele reageerides tuleks üha rohkem lähtuda ohvrite vajadustest...", aga KARISTAMISE FOOKUSES EI OLE MITTE OHVER JA OHVRI VAJADUSED, VAID PIGEM MAKSUMAKSJA (K.A OHVRI) KULUL TOIMUV AJA- JA MUU RESSURSIKULUKAS UURIMIS- JA KOHTUMÕISTMISPROTSESS, MILLE VENITAMINE MUUTUB ISE EESMÄRGIKS. 13 / 20 Selles süsteemis moodustavad kohus, süüdistuse esitajad, advokatuur ning kurjategijad sümbiootilise struktuuri, mille kõik lülid on sellisest süsteemist huvitatud. Süsteem on praeguseks väljakujunenud kujul korporatiive ning halvemal
kriisid lahendevad edukalt, areneb lastel autonoomsustunne; kui vanemad on ülemäära kontrollivad v karistavad, haarab last kahtlus ja/või häbitunne. - seotud mõlema vanemaga; (kinni hoida; minna lasta) · Mänguiga. Initsiatiiv/süütunne (4-5 a). Lapsed uurivad ümbritsevaid asju, imiteerivad täiskasvanuid, proovivad uusi rolle. Initsiatiiv on eduka praktika resultaat. Kui lapsed jäävad sellisest praktikast ilma kas ärevusest tingitud ülekaitstuse v karistamise tõttu, tekib neil süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) · Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja
kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. (5) Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel. (6) Õiguskantsler teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle. [RT I 2007, 11, 52 jõust. 18.02.2007] (7) Õiguskantsler on piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler kontrollib, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud oma tegevuses ja Teiega suhtlemisel ei rikuks Teie põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava. Õiguskantsler kaitseb Teid avaliku võimu ja ametnike omavoli eest. Seda ülesannet nimetatakse õiguskantsleri ombudsmani funktsiooniks. 11
Kodanikuõigused (poliitilised õigused) Põhiallikad maailmas: 1945 ÜRO harta, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon 1966 paktid: (1) kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta (2) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta Euroopa täiendavad allikad: 1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) 1965 jõust. Euroopa sotsiaalharta Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon 2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 73. Iseloomusta õigusriigi ja põhiseaduslikkuse (konstitutsionalismi) mõistet. Õigusriigis täidetakse seadusi, õigusriiki peetakse inimõiguste tagamise ja arenenud demokraatliku reziimi eelduseks, Angloameerika mõiste rule of law on laiem ja hõlmab nii seaduslikkust kui demokraatiat, Eesti mõiste aluseks olev saksa Rechtsstaat viitab ennekõike seaduste täitmisele, hiljem on lisandunud inimõiguste tahk.
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...
Keelavad rangemalt karistatavad Sundivad tekitavad halvakspanu, karistused kergemad Normid ja nende tugevus sõltub kultuurist, ühiskonnast ja ajast. 43. Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim) Üldine tuju s.o. ühiskonna liikmete poolt jagatav tunne, mis ei kuulu kellelegi inimesele konkreetselt. Sellise grupikonsensuse kaudu tugevdatakse sotsiaalset korda. Hälbivate inimete identifitseerimise ja karistamise kaudu liituvad ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga, mis omakorda kujundab ja tugevdab nende enda uskumisi. Piiride märkimine on protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused. Nendes gruppides paigutatakse piirid vastuvõetava käitumise kaugemaile rajale ning selle abil muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks. 44. Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta?
id=810714 103 Samas 30 1) politseiprefektuur; 2) Tarbijakaitseamet. Politseiprefektuur või kohus konfiskeerib väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. Riigi Tarbijakaitseametil on õigus teha ja tellida analüüse ning ekspertiise kaupade ja teenuste kohta, mille tulemustest vajadusel teavitatakse tarbijaid. Tarbijakaitseametil on juriidilise isiku tarbijakaitsealase õiguserikkumise asja menetlusse võtmise ja karistamise õigus vastavalt kehtivale seadusandlusele. KOKKUVÕTE Kursusetöö eesmärgiks oli uurida autoriõigust, autoriõiguskaitset, piraatlust ja piraatlusega kaasnevat vastutust. Autoriõiguse seadus on Eestis kehtinud juba üle kümne aasta ning selle aja jooksul on ühiskonna teadvusesse jõudnud teadmine, et autoril on õigused, mille olemasoluga peavad arvestama kõik ühiskonna liikmed. Autoriõigus on iga interneti kasutaja, iga ajalehe kirjasaatja või teadustööd
1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip – Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine p...
suurem riive, seda täpsemini peab norm olema piiritletud (nt. KarS §178 lg1). 3.1.3 Parlamendi reservatsioon- määrab ära olulised küsimused, mille otsustusõigus on ainult ministril.???? 3.2 Materiaalne põhiseaduspärasus 3.2.1 Legitiimne eesmärk- sätte eesmärk, üldpreventsioon, seadusandja tahtluse saavutus. §178 lg1 puhul on ennetusmeetod karistamise eesmärgil. §11 3.2.1.1 Lihtne piiriklausel- seadusandja piirab 3.2.1.2 Kvalifitseeritud pk- avaliku korra, kõlbluse, tervise, au, hea nime, vabaduse nimel võib piirata õigusi; PS-s sätestatud 3.2.1.3 0 pk- piirangud puuduvad (nt. inimväärikus) 3.2.2 Proportsionaalsus- sobivus (abinõu soodustab legitiimset eesmärki saavutada),
kuritegudena selles ühiskonnas. Kas kuritegevus on patoloogiline (haiguslik) tunnus ühiskonnale? ei. Karistuse mõte ,,Kui kuritegu on tõesti haigus, siis karistus tema eest on kui ravim ja ei saa teda mõista teisiti. On vaja mõelda sellele, milline peab olema karistus, mis täidaks ravimi rolli. Kui kuritegevus ei ole patoloogia, siis karistuse eesmärk ei saa olla tervistumine. Ehtsat karistuse funktsiooni tuleb otsida kuskilt mujalt." Karistamise eesmärk karistus peaks kindlustama ühiskonna normaalse funktsioneerimise, tõstma ühiskondliku teadvuse taset; viitab karistuse üldpreventiivsetele momentidele mõnede ühiskonna liikmete karistamine võiks tõsta teiste õigusteadvuse taset. Anoomia nähtus, mis näitab solidaarsuse kadumist ühiskonna liikmete vahel; kurjusele allutatud ühiskond, kus ei kehti ei õigus ega moraalinormid ja kus vaatamata sellele, et valdav
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi p...
iseseisvaks, kompetentseks, vastutustundlikuks ◦ kõikelubav - „peaasi, et mind ei häiri/peaasi, et endale liiga ei tee“, laps muutub vähe iseseisvaks, agressiivseks (sest keegi pole öelnud, et teistele ei või liiga teha), ebaküpseks, vastutustundetuks lapse enda loomu mõju – on rõõmsameelsemaid väikelapsi, on kurvemaid longituuduuringud on näidanud, et füüsilise agressiivsuse ja füüsilise karistamise vahel on positiivne korrelatsioon ja need aina suurendavad üksteist sooline identiteet – lapse taju enda soost, käitub sellele sobivalt ◦ täiskasvanud mängivad ja hoiavad erinevalt vastavalt soole ka juba väikseid lapsi ◦ Sigmund Freud – Oidipuse kompleks ◦ lapsed kiinduvad rohkem samasoolisse vanemasse empaatia- kaasasündinud, ühe lapse nutt põhjustab ka teiste nutmist > abistav käitumine (kui teisel hakkab parem, hakkab ka endal parem)
kohus seaduses sätestatud juhtudel mõista lisakaristusena tasumiseks summa, mille suurus võib ulatuda süüdimõistetu kogu vara väärtuseni. Lisakaristuse tähtaeg. Karistusseadustiku §des 49 kuni 52 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. KARISTUSE KOHALDAMINE Karistamise alus. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
Lõpuks, kui noor aadlik oli oma relvakandjaaja ära teeninud ja tema patroon oli temaga rahul, palus relvakandja endale rüütliau. Rüütlite kommete hulka kuulusid mitme- 15 sugused tõotused ja pühalikud vanded. Enne pühitsemist pidi ta mitu päeva paastuma ja pattu kahetsema. Rüütel, kes oli rikkunud vannet, kandis karistust. Karistused olid olenevalt üleastu- mistest erinevad. Elusa rüütli kõige rängema karistamise puhul korraldati tema avalik rüütli- õigustest ilmajätmine. Pikkadeks aastateks jäid au sisse ning kestma sõjamängud ja kahevõitlused turniirid. Varasest noorusest peale õpetati feodaali tütart vaatama rüütlile kui oma kaitsjale ja toetajatele, suhtuma neisse lugupidavalt, südamlikult, aga väärikalt. Rüütlite eetilised ideaalid olid ka tütarlaste kasvatuse aluseks. Tüdrukud pidid oskama anda rüütlitele esmaabi, vabas-
Eesmärgiks on esimesel juhul õpetada vastutama enda rikkumiste eest ja sellele eelnenud olukorda taastama ning teisel juhul aktsepteeritud käitumise kinnistamine. · süstemaatiline desenisbiliseerimine - · karistamine karistamine ei tohiks olla peamine kasvatusmeetod ja peamine sekkumismeetod. Viis põhjust, miks karistamisel (füüsilisel eelkõige) pole mõtet: (1) karistamise tagajärgi ei saa ette aimata. Laps võib karistusele reageerida ettearvamatult. (2) karistamine tekitab lapsel alandust, 14 kättemaksuhimu ja kibestust, kuna karistaja puhul on tegemist alati sellega, et võim on karistaja käes. Suhe pole võrdne, nagunii on karistajal suurem võim.
tantsima turvises terve õhtu. Lõpuks, kui noor aadlik oli oma relvakandjaaja ära teeninud ja tema patroon oli temaga rahul, palus relvakandja endale rüütliau. Rüütlite kommete hulka kuulusid mitme- 15 sugused tõotused ja pühalikud vanded. Enne pühitsemist pidi ta mitu päeva paastuma ja pattu kahetsema. Rüütel, kes oli rikkunud vannet, kandis karistust. Karistused olid olenevalt üleastu- mistest erinevad. Elusa rüütli kõige rängema karistamise puhul korraldati tema avalik rüütli- õigustest ilmajätmine. Pikkadeks aastateks jäid au sisse ning kestma sõjamängud ja kahevõitlused turniirid. Varasest noorusest peale õpetati feodaali tütart vaatama rüütlile kui oma kaitsjale ja toetajatele, suhtuma neisse lugupidavalt, südamlikult, aga väärikalt. Rüütlite eetilised ideaalid olid ka tütarlaste kasvatuse aluseks. Tüdrukud pidid oskama anda rüütlitele esmaabi, vabas-
kuid sümboolsete kingituste hulgas tuleb ette ka loomi, nt. kana (see, mis tagurpidi äestab), kukk (kuldtäkk, hõbelakk, särjesapist saba), kass (siidikera, niidikera), lammas (heinamaa, mis neli korda niita annab). Mõistatamine pole olnud alati lihtsalt meelelahutusmäng, vaid ka võistlusmäng, vaimne duell. Ka mõistatusjuttudes oli lahendaja jaoks ikka midagi tõsist kaalul. Häid äraarvajaid on tegelikkuseski hinnatud ja premeeritud, halbu karistatud ja pilgatud. Rumala mõistataja karistamise viise on 4 kõikekokku üsna palju. Soomes oli populaarne näiteks selline mäng. Keegi, kes on teinud teatud hulga äraarvamisvigu (nt. 3), saadetakse Hölmölässe (s.o. soome "Kilpla"), Hymylässe (< sm hymy `muie, naeratus'), Hyvölässe, Himolasse vmt. nimega kohta. Mängu käigus öeldakse saamatule lahendajale mitmesuguseid absurdseid pilkevormeleid, ta pannakse veidraisse rõivaisse ja peab
(5) Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel. (6) Õiguskantsler teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle. [RT I 2007, 11, 52 jõust. 18.02.2007] (7) Õiguskantsler on piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus. [RT I 2007, 11, 52 jõust. 18.02.2007] PS §139: Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning
On vaja tegutseda, leida probleemkoht. Kui kuritegevuse tase on normi piires, pole paanikaks põhjust. Mida teha kurjategijatega? Kuriteo ja karistuse omavahelise seose küsimus Durkheim: "Kui kuritegu on tõesti haigus, siis karistus tema eest on kui ravim ja ei või teda mõista teisiti, on vaja mõelda sellele, milline peab olema karistus, mis täidaks ravimi rolli, kui aga kuritegevus pole patoloogia, siis karistuse eesmärk ei saa olla tervistumine ja ehtsat karistamise funktsiooni tuleb otsida mujalt". Üldjuhul nägi Durkheim karistuse eesmärki selles, et karistus peaks kindlustama ühiskonna normaalse funktsioneerimise ja tõstma ühiskondliku teadvuse taset, üld- ja eripreventsioon. Anoomia oli Durkheimi põhisõna, siit tulenevad: anoomiline isiksus, anoomiline ühiskond. Durkheim on toonud välja mõiste ja definitsioonid anoomiale:
primitiivsetele rahvastele tüüpiline mitte-arusaamine moraalist ja hea-halva moistest. Kuna vaimne ja kehaline on koos päranduvad, siis kurikalduvusest on tingitud ka välistunnused. Pärilikkusteaduse arenedes, hakati rohkem analüüsima uuritava indiviidi esivanemate patte. Oli juhtumeid, mil antropoloog oli kohtus eksperdiks. Asjal oli aga ka positiivne pool just kriminaalantropoloogia raames kasvab välja tingimisi karistamise (karistuse diferentseerimise kontseptsioon). Frenoloogia oli vaimu- ja moraalifilosoofia, mis rajanes inimese iseloomu lugemisele tema peakuju järgi. Peakuju, kühmud, lohud pidid frenoloogia kohaselt kajastama eri ajuosade ja seega inimese võimete ja iseloomu seisu. Praeguseks on frenoloogia üsna surnud, kuid 1830. aastatel oli see populaarsem kui astroloogia tänapäeval. on palju mõjutanud rassistlike ideede teket ja levikut
Vaja on ka toetavaid tegevusi ja olukorra muutust tervikuna. ÜRO Lapse Õiguste Konvensiooni eesmärk on kaitsta igasuguste tema arengule ja heaolule ebasoodsalt mõjuvate riskide eest kõikides keskkondades. Sama oluline kui jälgida lapse kohtlemist peres, on pöörata tähelepanu lapse kohtlemisele lasteaias, koolis, tervishoiuasutuses ja ühiskonnas laiemalt. Uue Eesti Lastekaitseseaduse tähtsaimaks sammuks on laste kehalise karistamise keelustamine. Lapsed ja õnnetused – kas paratamatus? Kehaline aktiivsus Igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahulolkutaseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub: Põhiainevahetuseks vajalikuks energiaks (südame, kopsude, aju jt tööks) – 50-75% Toidu seedimiseks ja kehatemperatuuri säilitamiseks – 7-10% Kehaliseks aktiivsuseks – ca 15% Kehalise aktiivsuse mõju lastele
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal. o Õiglane kohtumenetlus o Piinamise keelamine o Õigus isikuvabadusele ja puutumatusele o Karistamine seaduse alusel o Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile o Hüvitis väära süüdimõistmise korral o Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld. EL põhiõiguste harta; PS o Kaitse riigivõimu omavoli eest o Riigivõimu kohustus tagada õigused ja vabadused o Süütuse presumptsioon o Õigus kohtuasja avalikule arutamisele ja edasikaebamisõigus o Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele o Õigus kodu puutumatusele o Õigus sõnumite saladusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
