Maailma Kaubandusorganisatsioon (4)

Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatuseks 2
1. Varastest intellektuaalomandi õiguskaitset käsitlevatest lepingutest Maailma Kaubandusorganisatsioonini 4
1.1 Lühiülevaade intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud rahvusvaheliste lepingute ajaloost 4
1.2 Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe põhiolemus 5
1.3 GATT-ist Maailma Kaubandusorganisatsioonini. Arengud 6
2. Ülevaade WTO olemusest 8
2.1Mis on Maailma Kaubandusorganisatsioon? 8
2.2Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur 9
2.3Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevuse peaeesmärgid intellektuaalomandi õiguskaitse vallas 11
3. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping 12
3.1 Intellektuaalomandi õiguste mõiste ning nende kaitsmise eesmärgid 12
3.2 TRIPS lepingu eellugu 13
Intellektuaalomandi õiguste liik 14
Objekt 14
3.3 TRIPS lepingu ülesehitus 16
Eessõna 17
I jagu ÜLDSÄTTED JA PÕHIPRINTSIIBID 17
II jagu INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE KÄTTESAADAVUST, ULATUST JA KASUTAMIST KÄSITLEVAD STANDARDID 17
III jagu INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMINE 17
IV jagu INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE OMANDAMINE JA SÄILITAMINE NING SELLEGA SEOTUD INTER PARTES PROTSEDUURID 17
V jagu VAIDLUSTE ENNETAMINE JA LAHENDAMINE 17
VI jagu ÜLEMINEKUKORD 17
VII jagu INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS: LÕPPSÄTTED 17
3.4 TRIPS lepingu põhisätted 18
3.4.1 Autoriõigus ja kaasnevad õigused 18
3.4.2 Kaubamärgid 19
3.4.3 Tööstusdisainilahendused 19
3.4.4 Geograafilised tähised 20
3.4.5 Patendid 20
3.4.6 Mikrolülituste topograafia 21
3.4.7 Avalikustamata teabe kaitse 21
3.5 Ülevaade TRIPS lepingu rakendamise sätetest 22
3.5 TRIPS lepingust maailma kaubandusele tulenevad eelised 22
4. Eesti Maailma Kaubandusorganisatsioonis 24
4.1 Eesti astumine WTO-sse 24
4.2 Eesti eelised WTO liikmena 24
4.3 Väärvamusi ning müüte WTO suhtumise kohta aregufaasis oleva majandusega väikeriikidesse 25
Müüt 1 25
Müüt 2 26
Väikeriigid on Maailma Kaubandusorganisatsioonis jõuetud oma arvamust avaldama. 26
Tegelikkuses leiavad WTO promootorid, et väikeriigid oleksid jõuetud oma intellektuaalomandit kaitsma ning kaubandust rahvusvaheliseks muutma , kui nad ei oleks WTO liikmed, kui WTO poleks väikeriikide hääletoruks suurte ja rikaste juures. 26
Kõigile Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetele kehtib üks ja sama kord. WTO ees on kõik liikmed võrdsed. Ilma vahendava organisatsiooni abita oleks olukord rahvusvahelisel turul kindlasti suurriikide, tööstuslikult arenenud riikide kontrolli ja diktaadi all. 26
Müüt 3 26
Väikeriikidel ei ole valikut, nad peavad WTO-ga liituma . 26
Kokkuvõtteks 27

Sissejuhatuseks

Maailm on jõudmas infoajastusse. Mõned arenenud, nn Esimese Maailma riigid võivad olla juba uue majandusliku korra lävel, vähimarenenud majandusega maadel on käia veel pikk tee, ent kõigile on vaja uusi standardeid, sätestamaks, kuidas kaubelda üha globaliseeruvamas majanduses. Kuidas koos toimida nii, et sellest sünniks võimalikult paju kasu kõigile osapooltele. Liiatigi tähendab kauplemine infoajastul suurel määral just kauplemist immateriaalse vara, nn intellektuaalse omandiga, mille suhteliselt laiapiiriline olemus tingib vajaduse täpse reeglistiku järele, kaitsmaks kunsti, teaduse ning tehnika arendajaid, loojaid.
Oma eksamitöös vaatlen ma intellektuaalomandi õiguskaitse alase rahvusvahelise kokkulepete süsteemi arengut, eriti praeguste arengute tipnemist Maailma Kaubandusorganistasiooni (edaspidi ka WTO) loomise ning Intellektuaalomandi Õiguste Kaubandusaspektide Lepingu (edaspidi ka TRIPS leping) sõlmimisega enam kui 130 maailma territootiumi ning riigi poolt möödunud aastakümne keskel. Annan intellektuaalomandi definitsiooni alles TRIPS lepingu sisu kirjeldamisel, kuna leian, et intellektuaalset omandit võib defineerida väga mitmeti, ning iga konventsioon (mis käsitleb kindlat, suhteliselt kitsast valdkonda) mõtestab immateriaalse omandi lahti pisut erineva nurga alt. TRIPS leping, mis on kõige ulatuslikum seni sõlmitud intellektuaalomandi õiguskaitse alane multilateraalne (mitmepoolne) leping, määratleb seega oma objekti definitsiooni minu arvates ka kõige adekvaatsemalt.
Rahvusvahelise kauplemise ja kaubanduse all mõistan ma siinses kontekstis seega nii materiaalse kui immateriaalse vara liikumist riikide vahel.
Kõnelen pisut ka WTO kahest ülejääänud tegevusvaldkonnast ning suurematest kokkulepetest, mis neid valdkondi reguleerivad: Üldisest Tolli- ja Kaubanduskokkuleppest (edaspidi ka GATT) ning Üldisest Teenustealase Kaubanduse Lepingust (edaspidi ka GATS).
Lisaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevusele intellektuaalomandi õiguskaitse vallas üritan lühidalt selgitada intellektuaalomandi alaste kokkulepete arenguid alates esimestest ulatuslikumatest konventsioonidest, Pariisi ning Berni konvetsioonist, mis pärinevad juba (alles?) üle-eelmise sajandi viimaesest veerandist.

1. Varastest intellektuaalomandi õiguskaitset käsitlevatest lepingutest Maailma Kaubandusorganisatsioonini

1.1 Lühiülevaade intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud rahvusvaheliste lepingute ajaloost

Intellektuaalomandi kui mittevaralise kapitali rahvusvaheline õiguskaitse tuli päevakorda seoses Esimese Maailma riikide ( Suurbritannia , Prantsusmaa jt) tööstusliku arengutasemega 19. sajandi lõpul. Peatähelepanu oli tööstuslikele leiutistele rahvusvahelise patendikaitse andmine, aga ka kirjandus-, teadus- ja kunstiteoste autorikaitse.
Varaseimad suure rahvusvahelise osalejaskonnaga intellektuaalomandi õiguskaitset käsitlevad lepingud olid Tööstusomandi õiguskaitse Pariisi konventsioon (1884), mis reguleeris patentimist, ning Berni konventsioon ( 1886 ) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste õiguskaitse alal. Kaasajastatud kujul on need kokkulepped jäänud kehtima tänaseni, haarates nüüdseks üle 100 osapoole . Nii Pariisi kui Berliini leping põhinevad vastastikuse eeliskohtlemise põhimõttel: kaitset kohaldatakse vaid nende riikide vahel, kes lepingus osalevad ning garanteerivad sellega intellektuaalomandi mõlemapoolse kaitse oma territooriumitel.
1967. aastal kirjutati alla Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsi-ooni (World Intellectual Property Organisation, WIPO) asutamise leping. WIPO eesmärgiks on rahvusvahelise IO-alase koostöö koordineerimine. Edaspidised uatuslikud rahvusvahelised IO lepingud on suurel määral WIPO hallata. Piirdun siinkohal näitliku loeteluga WIPO liikmete poolt sõlmitud lepingutest: Satelliidi kaudu ülekantavate programme kandvate signaalide levitamise konventsioon (Brüssel, 1974), Intellektuaalomandi leping integraalskeemide valdkonnas (Washington, 1989), WIPO autoriõiguse leping (Genf, 1996) jne. WIPO asutamisel defineeriti ka mõiste ' intellektuaalomand ' rahvusvaheline tähendus. Eriti kiire areng WIPO poolt hallatavate lepingute loomises ning osalejate arvus on toimunud pärast külma sõja lõppu 1990ndatel.
Juba palju varem, 1947. aastal, sõlmiti Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), mille eesmärgiks II Maailmasõja järgse maailma kaubanduse liberaliseerimine. GATT oli ulatuslik rahvusvahelist kaubandust reguleeriv leping. Intellekstuaalomandi õiguskaitsega tegeles GATT vähesel määral.
Suurim probleem kõigi seniste kaubandus- ning intellektuaalomandi õiguskaitse alaste lepingute juures oli vahendite puudumine sundimaks kokkuleppe osapooli leppes ettenähtut ka tegelikult ellu viima. Selle valupunkti lahendamiseks nähti GATTi raames ette ülemaailmse kaubandust reguleeriva organisatsiooni loomine. Antud organisatsioonil pidid lisaks mitmepoolsete lepingute sõlmimise õigusele olema ka seaduslikud vahendid garanteerimaks liikmetepoolset lepingute täitmist.
Nii loodigi GATT-i tegevuse lõpetanud Uruguay läbirääkimistevoorus (1986-1994) Maailma Kaubandusorganiastsioon (World Trade Organisation, WTO) ning sõlmiti tänini ulatuslikem intellektuaalomandi õiguskaitset reguleeriv leping: Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (Agreement on Trade- Related Aspects of Intellectual Property Rights , TRIPS), millest pikemalt peatükis 3.
Tegelikkuses ei lõpetanud GATT tegevust Uruguay vooru sulgemisega 1994. aastal. Leping elas läbi metamorfoosi. Täna koondab üks terviklik organisatsioon , Maailma Kaubandusorganisatsioon kolme lepingu GATT-i, TRIPS-i ning Üldise Teenustealase Kaubanduse Lepingu (General Agreement on Trade in Services, GATS) liikesriike.

1.2 Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe põhiolemus

GATT oli riikidevaheline vabatahtlik kokkulepe omavahelise kaubanduse reguleerimiseks. Eesmärgiks seati järk-järgult kaotada piirangud territooriumidevahelises kaubanduses, tollitariifid ning impordi koguselised kitsendused. GATT põhines vabaturul, ausal konkurentsil, spetsialiseerumisel vastavate osapoolte majanduslikele eelistele.
Reaalselt viidi GATT'i sätteid ellu regulaarsetel läbirääkimistel, nn voorudel, mida jõuti 46 tegutsemisaasta jooksul lõpetada 8. Esimeses viies voorus arutati vaid kaubandusalaseid probleeme, ent alates Kennedy voorust 1964. aastal on käsitletud ka intellektuaalomandi õiguskaitse alaseid küsimusi. Kõige suurem läbimurre toimus aastatel 1986-1993 peetud Uruguay voorus. Selle lõppedes sõlmitud Marrakechi lepingu üheks osaks oli eelmpoolmainitud TRIPS kokkulepe, lisaks nähti voorus ette WTO loomine ja kokku enam kui 2200 lehekülje ulatuses seadusandlust.
GATT-i tegevuse alusteks oli 4 põhimõtet (A. Kukrus 'Eurointegratsioon ja tööstusomandi õiguskaitse', lk 127):

• eranditeta enamsoodustusrezhiimi (Most Favoured Nation ehk MFN põhimõtte) kehtestamine kõigi osapoolte vahel, soodustused ühele osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile teistele;
  
• kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega;
  
• hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt konsulteerima teiste liikmesriikidega;
  
• pidi organiseeritama läbirääkimisi tollide edasise alandamise suhtes.
  

MFN põhimõttest kalduti kõrvale arengumaade puhul, kelle suhtes rakendati lisasoodustusi.
GATT jäi siiski põhiosas kaubandust reguleerivaks dokumendiks. Sellega ei olnud kaetud näiteks põllumajandus, lisaks sõlmiti osa GATT-i hilisematest tollide- ning dumpinguvastastest lepetest suhteliselt väikese osa vahel kogu liikmeskonnast.
GATT-i kandepinda näitab fakt, et selle 125 osapoole arvel toimus 90% rahvusvahelistest kaubandusest.

1.3 GATT-ist Maailma Kaubandusorganisatsioonini. Arengud

Esmapilgul võib tunduda, et Maailma Kaubandusorganisatsioon on kaasaja nõudmisetega vastavusse viidud GATT. Tegelikkuses on asi keerulisem.
Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkulepe tähendus oli mõistetav kaheti: esiteks kui kaubandust ning intellektuaalomandi õigust reguleeriv leping, seadustik , mis II Maailmasõja järel suure rahvusvahelise kandepinnaga sõlmiti, teisalt kui hiljem loodud institutsioon , mis eelpoolmainitud lepingu elluviimist pidi toetama .
GATT'i suurimaks miinuseks sai seadusliku aluse puudumine lepingu tingimuste elluviimiseks. GATT'i ei ratifitseeritud kunagi lepingu osapoolte parlamentides ning see ei näinud ette lepingu ellu viimiseks vajaliku füüsilise institutsiooni loomist (olgugi, et hiljem see siiski läbirääkimisvoorude näol tekkis). GATT peatähelepanu oli suunatud kaubanduse liberaliseerimisele, jättes sekundaarsele positsioonile intellektuaalomandiga seotud küsimused ning teenustega kauplemise. GATT-i vaidlusi lahendav süsteem oli kohati liiga aeglane, bürokraatlik ja võimaldas osapooltel vaidluste lahendamise käiku blokeerida. GATT-i erinevad hilisema tegevuse käigus sõlmitud kõrvalkokkulepped hõlmasid vaid suhtelisel väikest osa lepingu osapooltest ning GATT-i puhul oli lepingu tingimustest teatud määral kõrvalekaldumine lubatud.
WTO loodi kohe tegeliku organisatsioonina, mille liikmeskond on oluliselt suurem GATT-i osapoolte arvust (2000. a mais oli WTO-l 141 liiget GATT-i lõppkokkuvõttes 125 osapoole vastu). WTO tegevuspiirkond hõlmab lisaks kaubandusele ka intellektuaalomandi õigust, teenuskaubandust, investeeringuid ja oskusteabe vahetust. WTO lepingud kehtivad kõik ja täies ulatuses kõigi liikmesterritooriumide (kõik liikmed ei ole iseseisvad riigid) kohta. WTO lepingud on oluliselt täiuslikumad GATT-i vastavatest kokkulepetest. Vaidluste lahendamine WTO liikmete vahel on kiirem, vähem bürokraatlikum ning vähem komplitseeritud kui GATT-i vaidluskohtutes.WTO lepingud on liikmesterritooriumide parlamentides ratifitseeritud, seega omavad need riikides seaduslikku jõudu ja alust.

2. Ülevaade WTO olemusest

Mis on Maailma Kaubandusorganisatsioon?

Lühidalt öeldes on 1. jaanuaril 1995 GATT-i Uruguay vooru tulemusena loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon ainus rahvusvaheline institutsioon, mis tegeleb rahvastevahelise ülemaailmse kaupade, teenuste ning intellektuaalomandi liikumise koordineerimisega.
WTO peaülesanne on tagada võimalikult vaba, tõketeta ning etteaimatava strateegiaga rahvusvaheline kaubandus.
WTO on juriidiline isik, millel on samasugused privileegid ning puutumatus kui ÜRO eriorganisatsioonidel.
WTO tegevusvaldkond haarab kolme lepinguga sätestatud reguleeringuid:

kaubandust reguleeriv 'GATT 1994' leping, mille põhimõteteks WTO liikmete vahel kaupade vaba liikumise garanteerimine, enamsoodustusrezhiimi kohandamine liimetele ning kõigi lepingu osapoolte võrdne kohtlemine;

teenuskaubandust reguleeriv GATS kokkulepe, mis sätestab võrdse enamsoodustusrezhiimi mistahes WTO liikmesriigis tegutsevatele teise liikme teenusemüüjale, kohustab liikmeid järgima antud valdkonna poliitikas läbipaistvuse põhimõtet ning pakub arenenud riikidega võrreldes suuremat kaitset alles kujuneva teenindussektoriga arengumaadele ;

intellektuaalomandi õiguskaitset reguleeriv laiaulatuslik TRIPS leping, mis kehtestab liikesriikidele kindla (riigi arengutasemest sõltuva) ajavahemiku intellektuaalomandi alase seadustiku ühtlustamiseks, selle viimiseks lepingus ette nähtud miinimumstandarditeni.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed on liigitatud neljaks : arenenud maad, arengumaad , vähimarenenud maad ning siirdemaad (plaanimajanduselt turumajandusele ümberkohanevad liikmed).
Kõiki WTO liikmesriike käsitletakse kaubandus- teenuskaubandus- ning intellektuaalomandialastes küsimustes ühtse tervikuna . Kõik liikmesriigid peavad WTO mitmepoolsed lepingud siseriiklikult ratifitseerima ning neis sätestatut järgima. Siiski on WTO paindlik arengumaade, vähimarenenud maade ning siirdemaade suhtes, lubades teatud perioodiks lepingute täitmises erirezhiimi, tehnilist abi ning konsultatsiooni.
WTO on konsultant maailmakaubanduse juhtimise alal, foorum , kus riigid töötavad välja kokkuleppeid kaubandusbarjääride edasiseks alandamiseks. WTO rakendab regulaarset järelvalvet liikmesriikide kaubandusrezhiimide üle.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur

WTO kõrgeim otsuseid tegev organ on ministrite konverents , mis tuleb kokku
kord kahe aasta jooksul. Kahe ministrite konverentsi vahelisel ajal täidab konverentsi ülesandeid peanõukogu, mille ülesanneteks on liikmetevaheliste vaidluste lahendamine ning liimete kaubanduspoliitika ülevaatamine WTO sekretariaadi aruannete põhjal.
Peanõukogu tööd toetavad :

• kaubavahetuse nõukogu (GATT-i lepingu toimimise jälgimine);
  
• teenustekaubanduse nõukogu (GATS-i toimimise jälgimine);
  
• intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu (TRIPS lepingu toimimine).
  

Otsused võetakse WTO-s vastu liikmete konsensuse alusel (konsensuseks loetakse kõigi liikmete nõusolekut). Kui konsensuse saavutamine ei osutu võimalikuks, võetakse otsus vastu häälteenamusega, kusjuures igal liikmesriigil on üks hääl. Teatud otsuste (WTO põhikirja muutmine, liikme lahkumine organisatsioonist) on vaja kohati kuni ¾ -list häälteenamust.
WTO peakorter asub Genfis , Sveitsis. Seda juhib peadirektor, kes määrab endale neli asedirektorit. WTO sekretariaadil on 500 eri liikmesriikidest pärit töötajat. Oma kohustuste täitmisel ei tohi sekretariaadi töötajad aktsepteerida oma päritoluriigi või mistahes muu (valitsus)organi juhtnööre, säilitades nii sekretariaadi erapooletuse.
WTO-l oli 2000. aasta seisuga 141 liiget.
Tabel 1. Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur:
Ministrite konverents
Ministrite konverents kui kaubanduspoliitika läbivaataja
Peanõukogu
Ministrite konverents kui vaidluste lahendaja
Teenuste-kaubanduse nõukogu
Intellektuaal -omandi õiguste kaubandus-aspektide nõukogu
Kaubavahetuse nõukogu
Komiteed
...
Mõne- poolsed komiteed
...
Komiteed
...
Komiteed
...
Komiteed
...
Adapteeritud teosest: 'Maailma kaubandussüsteemi teatmik ', UNCTAD/WTO Rahvusvaheline Kaubanduskeskus ja Rahvaste Ühenduse sekretariaat , 1999, lk 50.
Kogud
...

Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevuse peaeesmärgid intellektuaalomandi õiguskaitse vallas

GATT lepingu eesmärkidena toodi elatustaseme ja sissetulekute tõstmine, täieliku tööhõive tagamine, tootmise ja kaubanduse laiendamine ning maailma ressursside optimaalne kasutamine.
WTO asutamislepingu preambul laiendab neid eesmärke teenustekaubandusele, vajadusele edendada säästvat arengut ning kaitsta ja hoida keskkonda nii, et see oleks kooskõlas riikide majandusarengu erinevate tasemetega, vajadusele positiivsete jõupingutuste järele, tagamaks et arengumaad ja nende seas eelkõige vähimarenenud riigid saaksid osa rahvusvahelise kaubanduse kasvust.
Intellektuaalomandi õiguskaitse vallas seab WTO TRIPS lepingu preambulis oma tegevuse peaeesmärkideks GATT-i intellektuaalomandi õiguse alaste põhimõtete ning rahvusvaheliste intellektuaalomandi alaste konventsioonide põhimõtete rakendamise, intellektuaalomandi kaitse seadustiku ning selle ellu viimiseks vajaminevate määruste loomise ning rahvusvaheliste kõneluste korraldamise intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud probleemide arutamiseks.

3. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping

3.1 Intellektuaalomandi õiguste mõiste ning nende kaitsmise eesmärgid

Intellektuaalomandiks nimetatakse inimese vaimse loomingu tulemusena tekkinud väärtust, inimmõistuse loomingut. Intellektuaalomandi mõiste alla kuuluvad autoriõigused, patendid ja tööstusdisainilahendused, kaubamärgid, teenindusmärgid, kaupade päritolutähised.
Autoriõigus on seotud kirjandus-, kunsti või teadusteose autori, looja õigustega oma loomingule. Patent on leiutaja ainuõigus oma uudsele, tööstuslikult kasutatavale tehnilisele seadmele, meetodile, materjalile või nende kombinatsioonile. Tööstusdisainilahendusena mõistetakse uudse, originaalset esteetilist lahendust tööstustootele, millel on tähtis osa toote maine kujundamisel ning mis määrab tööstustoote välimuse. Neid õigusi antakse piiratud ajaks, mis variaarub kahekümnest aastast patendi puhul autoriõiguste puhul valdaja eluea + 50 aastani pärast tema surma.
Kauba- või teenindusmärgina mõistetakse kindla kauba või teenusega seotud visuaalselt tajutavat kujutist, mille järgi ühe tootja kaupu on võimalik teiste omast eristada. Päritolutähiseks on kauba tootmiskohta märkiv viide . Näiteks võib Champagne tähist kanda vaid Prantsusmaal Champagne' maakonnas toodetud vahuvein.
Intellektuaalomandi loata kasutamise näol on tegemist õigusrikkumisega, kuna pruugitakse ju õiguste valdaja loomingulise pingutuse (vaimsete kulutuste) tagajärjel tekkinud vara. Mõni aastakümme tagasi omasid sellised rikkumised üldjuhul tähtsust vaid siseriiklikus kaubanduses, ent seoses külma sõja lõppemise, maailma kaubanduse mahu suurenemise ja kiire infotehnoloogilise arenguga maailmas avaldab intelletuaalomandi kuritarvitamine üha tugevamat mõju kultuuri ja teaduse arengule.
Enamikes riikides muutub majanduslik tegevus ühe enam teadus- ja uurimistöö keskseks . Neist riikidest eksporditavad kaubad (tehnikaseadmed, materjalid, infotehnoloogia , tarkvara ) ja kaubamärgid sisaldavad üha rohkem tehnoloogiat ja loomingulise tööga seotut. Seetõttu on tootjad üha enam huvitatud neile kuuluvate intellektuaalomandi õiguste kaitsest kogu ekspordipiirkonnas. Nende õiguste järjekindel rikkumine ei võimalda kompenseerida teadus- ning arendustegevusele suunatavaid üha suuremaid kulusid .
Seoses kapitalistliku riigikorra tekkimisega paljudes (eelkõige väikestes) riikides eelmisel aastakümnel, on neis tekkmas võimalus toota patenditud kaupu litsentsi alusel. Sellise tehnoloogia siirmise süsteemi edukus arenenud riikidest arengumaadesse sõltub põhiliselt litsentsijate turvatundest oma õiguste järgimise kohta litsentsiaatide poolt.
Märkimata ei saa jätta ka infotehnoloogia hüppelisest arengust tingitud olukorda, kus intellektuaalomandi õigusega kaitstavate objektide reprodutseerimine ja kiire levitamine on muutunud kättesaadavaks paljudele üle kogu maailma. Eelkõige arengumaades vohava piraatluse tõttu kannatab just tarkvaratööstus, aga ka meelelahutustööstus eesotsas heliplaadi- ja kinostuudiotega.

3.2 TRIPS lepingu eellugu

Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organistasiooni ning selle eellaste poolt on juba üle sajandi tehtud jõupingutusi, töötamaks välja reegleid, mis tagaksid intellektuaalomandi õiguste piisava kaitse rahvusvahelisel tasandil. Vastu on võetud terve hulk konventsioone, mis reguleerivad erinevate intellektuaalomandi valdkondade kaitset.
Tabelis 2 on näidatud peamised õiguskaitsevahendid, nende objekt, kohaldamise valdkonnad ning nendega seotud rahvusvahelised kokkulepped (olukord enne TRIPS-i):
Tabel 2: Intellektuaalomandi õigused: õiguskaitsevahendid, nende objekt, kohaldamise valdkonnad ning nendega seotud WIPO ja muud rahvusvahelised kokkulepped.
Allikas: Carlos Braga, “Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights: The Uruguay Round Agreement and Its Economic Implications” (Maailmapanga konverentsi ettekanne, 26.–27. jaanuar 1995).
Intellektuaalomandi õiguste liik

Objekt

Kohaldamise valdkonnad
Peamised rahvusvahelised kokkulepped
Õiguskaitsevahendid
Tööstusomand
Patendid
Uued, leiutustaset omavad, tööstuslikult kasutatavad leiutised
Tööstuslik tootmine
Pariisi konventsioon, patendikoostööleping, Budapesti leping
Kasulikud mudelid
Praktilised disainilahendused
Tööstuslik tootmine
Pariisi konventsioon
Tööstusdisaini-lahendused
Ehisdisainilahendused
Rõivad, mootorsõidukid, elektroonika , jne.
Haagi kokkulepe, Pariisi konventsioon, Locarno kokkulepe
Kaubamärgid
Märgid või sümbolid ühe ettevõte kaupade ja teenuste eristamiseks teiste omadest
Kõik tootmisharud
Pariisi konventsioon, Madridi kokkulepe, Nizza kokkulepe, Madridi protokoll, kaubamärgi seaduse leping
Geograafilised tähised
Kaupade päritolukoha tähistamine, millega osutatakse selle pirkonnaga seonduvale kvaliteedile või muudele tunnusjoontele
Põllumajanduslik ja toiduainetööstus, eriti veinide ja kangete alkohoolsete jookide sektorid
Lissaboni kokkulepe, Madridi kokkulepe
Kirjandus- ja kunstiomand
Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused
Algupärased autoriteosed ja kaasnevad panused teose esitajate, fonogrammi tootjate ja ringhäälinguorganisatsi-oonide poolt
Trükimeedia, meelelahutus , tarkvara, ringhääling
Berni konventsioon, Rooma konventsioon, Genfi konventsioon, Brüsseli konventsioon, üldine autoriõiguse konventsioon
Sui generis kaitse
Aretaja õigused
Uudsed, püsivad, ühtlaste omadustega, teistest eristuvad sordid
Põllumajandus ja toiduainete-tööstus
Uute Taimesortide Kaitse Liit (UPOV)
Mikrolülituste topograafia
Originaaltopograafia
Mikroelektroonika tööstus
Washingtoni leping
Ärisaladused
Salajane äriteave
Kõik tootmisharud
Juba GATT-i Tokyo vooru ajal (1973 - 1979) tegid arenenud riigid ettepanekuid , et GATT-i raames tuleks rakendada meetmeid võltsitud kaupade leviku ning piraatluse kontrollimiseks.
Uruguay vooru läbirääkimistel laiendati teemaderingi ka miinimumstandardite kehtestamisele intellektuaalomandi kaitseks GATT-i liikmesmaades. Esialgu oponeerisid arengumaad neile ettepanekutele üsna tugevalt, kuna kartsid, et suured muutused intellektuaalomandi õiguskaitse vallas võivad tähendada nõudmisi nende väljakujunenud põhimõtete muutmiseks. Samuti toodi ettekäändeks sotsiaalsed probleemid ja keva majanduslik olukord riigis, mis nõuavad tavalisest lühemaajalise patendikaitse andmist sellistele tööstulikele leiutistele nagu farmaatsiatooted, kemikaalid , mitmesugused materjalid jne. Kardeti ka litsentsi- ja autoritasude suurenemist, millega kaasneksid kõrgemad hinnad nende alusel toodetud hüvistele.
Sellised seisukohad suudeti läbirääkimiste käigus ületada ning keskenduti intellektuaalomandi alase õiguskaitse reeglistiku ühtlustamisele ning miinimumstandardite väljatöötamisele, kusjuures antud miinimumstandardite kohaldamiseks anti arengumaadele ning arnenud riikidele erinevad üleminekuajad.
Uruguay läbirääkimiste vooru tulemusena kirjutati Marrakechis (Maroko) 15. aprillil 1994. aastal alla vooru lõppaktile, mille enam kui 2200 lehekülge hõlmava resultaadi üheks osaks oli ka Intellektuaalomandi Õiguste Kaubandusaspektide Leping, mis sai kõige ulatuslikumaks seni sõlmitud intellektuaalumandi alaseks rahvusvaheliseks lepinguks.
TRIPS leping pöörab, nagu nimigi ütleb, põhiliselt tähelepanu intellektuaalomandi õiguste kaubanduslikele aspektidele, jättes sekundaarsesse rolli teose autori moraalsed õigused.
TRIPS lepingul on märkimisväärne osa WTO liikmesriikide seadusandluses. See sätestab miinimumnõuded, mida intellektuaalomandi õiguskaitse vallas tuleb järgida.

3.3 TRIPS lepingu ülesehitus

TRIPS leping on üles ehitatud peamistele intellektuaalomandi õiguste alastele rahvusvahelistele konventsioonidele tuginedes või neid inkorporeerides (viidete näol). Lisaks antakse riikidele võimalus järgida peale TRIPS-i ka eelnevaid konventsioone, et sätestada tugevam kaitse mittemateriaalsetele õigustele.
TRIPS lepingul on märkimisväärne mõju WTO liikmesriikide seadusandluste kooskõlastamisel. See sätestab miinimumnõuded kõigis intellektuaalomandi õiguskaitse valdkondades: autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste, kaubamärkide, teenindusmärkide, geograafiliste (päritolu)tähiste, tööstusdisainilahenduste, patentide ning mikrolülituste totograafia alal.
Kindlustamaks, et õiguste valdaja ei kuritarvitaks oma eelisseisundit (litsentsitasude ülemaaärane tõstmine jne), on ette nähtud mitmed piirangud ja erandid. Nende ülesandeks on kindlustada intellektuaalomandi valdaja ning ühiskondlike ja riiklike huvide tasakaal.
TRIPS loob ka menetluse võimaluse lahendamaks arusaamatusi ja vaidlusi liikmesriikide valitsuste vahel, juhul, kui ühel osapoolel oleks alust arvata, et teine tema õigusi ebaseaduslikult tarvitab.
TRIPS lepingu peaeesmärke saab välja tuua 3:

• luua intellektuaalomandi kaitse miinimumstandardid;
  
• iga liikmesriik peab teiste liikmesriikide kodanike intellektuaalomandit kaitsma samal alusel, kui enda kodaniku oma;
  
• MFN-põhimõte (vt eespool ): s.t. ühe liikmesmaa kodanikele antud õigused tuleb automaatselt anda kõigi teiste liikmesmaade kodanikele.
  

Allikas: Ants Kukrus, 'Eurointegratsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse', lk. 138
TRIPS lepingu ülesehitus on järgmine:

• aluspõhimõtted ja üldkohustused;
  

• kaitse miinimumstandardid, mille hulgas:
  - kaitse objekt;
  - antavad õigused;
  - õiguste puhul lubatavad erandid;
  - kaitse minimaalne kestus;
  
• konkurentsivastane tegevus lepinguöistes litsentsides;
  
• siseriiklikud intellektuaalomandi õiguste täitmise menetlused ja abinõud;
  
• üleminekukord reeglite täitmiseks riiklikul tasandil.
  

Allikas: 'WTO Lepingute teatmik', UNCTAD/WTO Rahvusvaheline Kaubanduskeskus ja Rahvaste Ühenduse sekretariaat 1999.
Tabel 3: TRIPS lepingu struktuur
INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE KAUBANDUSASPEKTIDE LEPING
Eessõna
I jagu ÜLDSÄTTED JA PÕHIPRINTSIIBID
II jagu INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE KÄTTESAADAVUST, ULATUST JA KASUTAMIST KÄSITLEVAD STANDARDID
1. osa. Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused
2. osa. Kaubamärgid
3. osa. Geograafilised tähised
4. osa. Tööstusdisainilahendused
5. osa. Patendid
6. osa. Mikrolülituste topograafia
7. osa. Avalikustamata teabe kaitse
8. osa. Konkurentsivastase tegevuse kontroll lepingulistes litsentsides
III jagu INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMINE
1. osa. Üldised kohustused
2. osa. Tsiviil- ja haldusmenetlus ning õiguslikud kaitsevahendid
3. osa. Ajutised meetmed
4. osa. Piirimeetmetega seotud erinõuded
5. osa. Kriminaalmenetlus
IV jagu INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE OMANDAMINE JA SÄILITAMINE NING SELLEGA SEOTUD INTER PARTES PROTSEDUURID
V jagu VAIDLUSTE ENNETAMINE JA LAHENDAMINE
VI jagu ÜLEMINEKUKORD
VII jagu INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS: LÕPPSÄTTED
Allikas: 'Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping'. URL: http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?${BASE}=akt&${OOHTML}=rtd&ID='vl28

3.4 TRIPS lepingu põhisätted

Järgnevalt vaatlen lähemalt TRIPS lepingu II osas toodud põhistandardeid intellektuaalomandi õiguste kättesaadavuse, ulatuse ning kasutamise kohta.

3.4.1 Autoriõigus ja kaasnevad õigused

Autoriõiguse kaitse objektiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti valdkonda kuuluvad teosed sõltumata nende väljendamise viisist või vormist . Selleks, et saada teose autoriõiguste kaitset, peab tegemist olema algupärase loominguga. Teose idee ei pea olema uus, ent selle väljendamise vorm – olgu see siis kirjanduslik , kunstiline või teaduslik – peab olema autori originaallooming.
Autoriõiguse omanikul on õigus keelata teistel teose loata kasutamist.
Luba on nõutav:

• reprodutseerimisel;
  
• avalikul esitamisel;
  
• tesoe salvestamisel mingile infokandjale;
  
• kinematograafiliste filmide tegemisel;
  
• teose ülekandmisel ringhäälingus;
  
• teose tõlkimisel või mugandamisel.
  

Kaasnevate õigustena mõistetakse moraalseid ja materiaalseid õigusi, mis tekivad teose esitajal, fonogrammitootjal, ringhäälinguorganisatsioonidel originaalteose seaduslikul esitamisel.
Põhiliselt tsiteeritakse autoriõiguste alal Berni konventsiooni sätteid, lisatud on sätteid arvutiprogrammide ja andmekogude , helisalvestuste ja filmide, teose esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kohta, ringhäälinguorganisatsioonide kohta.
Autoriõiguse kaitse kehtib kirjandus-, kunsti- ja teadusteose puhul autori eluea vältel + 50 aasta jooksul pärast surma, pärast seaduslikust väljaandmisest esimese kalendriaasta lõppemisest. Teatud õiguste jaoks (tarbekunstiteos, ringhäälingus ülekandmine) arvestatkse kaitset ka eeltoodust erineva pikkusega ajavahemieks.

3.4.2 Kaubamärgid

TRIPS lepingu järgi võib kaubamärk (KM) olla mistahes visuaalselt tajutav sõna, isikunimi, täht, number, kujunduselement, värv või nende kõigi kombinatsioon, mille abil saab ühe tootja kaupu teiste omadest eristada. Kaubamärk on ka aluseks klientide lojaalsusele teatud firma kauba suhtes.
Nõutav on kaubamärgi registreerimine mingis kindlas kaupade- või teenusteklassis. Registreerimisel tuleb arvessse võtta kaubamärgi eelnevast kasutamisest tekkinud üldtuntust või selle puudumist. Registreeritud KM omanikul on ainuõigus selle märgi kasutamisele antud kaubaklassis ning liikmesriik peab tagama KM omaniku ainuõiguse rikkujate karistamise, rikkumiste lõpetamise ja selle käigus tekkinud kahju heastamise.
Kaubamärkide litsentsimise ja loovutamise põhimõtted jäetakse iga liikmesriigi enda otsustada. Kaubamärkide sundlitsentsimine pole lubatud.
Ainuõiguse KM-le võib tühistada, kui ettevõte seda peale registreerimist 3 aasta jooksul ilma mõjuva põhjuseta ei ole kasutanud.
Kaubamärgi esmaregistreering peab andma kaitse pikkuseks vähemalt 7 aastat ning registreeringut peab saama piiramatult pikendada.
KM kasutamist kaubanduses ei tohi põhjendamatult takistada, näiteks erinõuetega, mis sätestavad KM-de kooskasutamise või erilisel kujul kasutamise või kahjustavad KM võimet ühe ettevõtte kaupu teiste omadest eristada.

3.4.3 Tööstusdisainilahendused

Kuna tööstusdisainilahenduste mõiste on eri liikmesmaades erinev, ning ka õiguskaitset neile rakendatakse ainult osades liikmesriikides, kehtestati TRIPS leinguga liikmetele kohustus kaitsta tööstusdisainilahendusi, mis täidavad kahte tingimust

• on uued;
  
• on originaalsed.
  

Kaitstud tööstusdisainilahenduste omanikul on ainuõigus takistada kolmandatel isikutel ilma tema nõusolekuta “valmistada, müüa või importida esemeid, milles sisaldub kaitstud tööstusdisainilahenduse koopia kas täielikult või olulisel määral.”
Arvestades disainilahenduste lühikest elutsüklit näiteks tekstiilitööstuses, keelab TRIPS leping kulusid, uuringuid või avaldamist puudutavaid nõudeid vähendamast ülemääraselt kaitse saamise võimalust.
Tööstusdisainilahenduste kaitse peab garanteerima vähemalt 10 aastaks.

3.4.4 Geograafilised tähised

Geograafiliste tähiste eesmärgiks on anda tarbijale teada, et kaubal on teatav
omadus, maine või muu iseloomustav tunnus, mis “on olulisel määral seostatav
kauba geograafilise päritoluga”.
Lepingus sätestatakse, et liikesriigid peavad vastu võtma juriidilised abinõud, takistamaks iga püüet kauba markeerimisel, reklaamimisel või tutvustamisel, mis näitaks seda pärinevat mujalt kui selle tegelikust tootmise paigast .
Lepingus ei sätestata meetodeid , kuidas konkreetselt kaitset rakendada.
Eriti teravaks probleemiks on eksitavate geograafiliste tähiste kasutamine alkoholitööstuses, kus kasutatakse Prantsusmaa kuulsaid veini ning vahuveini pruulimise piirkondade mainet kusagil mujal toodetud alkoholide puhul (piirkonnad, nagu Champagne, Bordeaux jne).

3.4.5 Patendid

Patenti võib taotleda tehnikaleiutisele tingimusel, et see on:

• uus;
  

• omab leiutustaset;
  
• on tööstuslikult kasutatav.
  

Patent antakse nii toodetele , kui meetoditele toodete valmistamiseks.
Ainukesed tooted ja meetodid, mille puhul liikmesriigid võivad patendikaitse välistada, on inimeste või loomade raviks kasutatavad diagnostika -, teraapia- ja kirurgia -meetodid, taime- ja loomaleiutised, välja arvatud mikroorganismid;
Patentidega antakse omanikule omandi üle ainuõigused, mille alusel on tal võimalik takistada teistel patendiga hõlmatud leiutiste kasutamist. Tootjad, kes soovivad patenditud leiutisi kasutada, peavad hankima litsentsid või load patendiomanikelt, kes üldjuhul nõuavad selle eest kasutustasu maksmist.
Kui patenditud on toode, siis ei või kolmandad isikud seda valmistada või müüa ilma patendiomaniku nõusolekuta, kui aga meetod, siis ei saa kolmandad isikud seda patendiomaniku loata kasutada ega ka importida tooteid, mis on välismaal antud meetodil valmistatud, kusjuures tõendamiskohustus lasub kolmandatel isikutel.
Patendikaitse antakse 20 aastaks alates patenditaotluse esitamise kuupäevast.

3.4.6 Mikrolülituste topograafia

Liikmesriigid peavad TRIPS lepingu ning selle poolt viidatuna rahvusvahelise mikrolülituste topograafiat käsitleva Treaty of Intellectual Property in Respect of Integrated Circuits (IPIC Treaty) kohaselt pidama ebaseaduslikuks ilma õigusvaldaja loata kaubanduslikel eesmärkidel importida, müüa ning muul viisil levitada kaitstud topograafiaga mikrolülitusi sisaldavat tehnoloogiat.
Mikrolülituste topograafiat kaitstakse vähemalt 10 aasta jooksul alates õiguskaitse taotlemise kuupäevast.

3.4.7 Avalikustamata teabe kaitse

Avalikustamata teabe kaitse on tihedalt seotud kõlvatut konkurentsi keelava artikliga 10bis Pariisi konventsioonist. Nähakse ette, et TRIPS lepingu liikmesriigid peavad tagama füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimaluse takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist, selle omandamist ja kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, eeldades, et teave on salajane, teabel on selle sisu tõttu kaubanduslik väärtus ning teavet valdav isik on teinud omapoolseid pingutusi , kaitsmaks teavet avalikkuse ette jõudmise eest.

3.5 Ülevaade TRIPS lepingu rakendamise sätetest

Lepingus nähakse ette meetmed intellektuaalomandi õiguste valdajate takistamiseks, kui need ainuõigust oma loominguproduktile kuritarvitavad või kui intellektuaalomandi õigused takistavad tehnoloogia arengut või siirmist.
TRIPS leping sätestab hulga meetmeid piraatluse teel vm viisil intellektuaalomandi valdajate õiguste rikkujate karistamiseks.
TRIPS lepingu sätete elluviimiseks liikmete siseriiklikus seadusandluses nähti ette üleminekuperiood, mis kestis ühe aasta arenenud riikidele (lõppes 01. jaanuaril 1996), viis aastat arengumaade puhul (lõppedes 01 jaanuaril 2000). Siirdemajandusega riikidele anti samuti 5 aastat aega, kuid üleminekuperiood võis pikeneda, kui riigis tekkis probleeme intellektuaalomandi alase seadusandlusega .. Vähimarenenud majandusega riikide üleminekuperiood alles kestab, lõppedes 11 aastat pärast TRIPS lepingu sõlmimist, seega 01. jaanuaril 2006.

3.5 TRIPS lepingust maailma kaubandusele tulenevad eelised

TRIPS leping nõudis ja nõuab siiani arengumaadelt senise seadusandluse ning mõtteviisi üsna põhjalikku muutmist, protsessi võiks nimetada uutmiseks.
Üks sellise ümberehitamise suuri eeliseid on loomingulisuse ja innovatsiooni ergutamine arengumaades, kuna intellektuaalselt loovad inimesed saavad garanteeritud õigused tulule oma vaimse töö eest.
Teiseks loob TRIPS leping soodsa aluse tehnoloogia üle viimiseks (näiteks litsentsimise teel) arenenud maadest vähem arenenenud riikidesse, kuna litsentsijad saavad arengumaadesse siirdatud tehnoloogialt tulu odava tööjõu ning mõnikord ka odavamate toorainete pealt, arengumaade elanikud aga töökohtade arvu ning ekspordi suurenemise pealt.
TRIPS lepingu riikide ning WTO liikmete ülemaailmne arvukus avaldab pärssivat mõju piraatkaubandusele ning kaubamärkide jms võltsimisele, kuna TRIPS leping näeb ette kontrollimehhanismid, mille kaudu WTO saab liikmesriikidele intellektuaalomandi õiguste tagamiseks survet avaldada.
Intellektuaalomandi Õiguste Kaubandusaspektide lepingu edukaks toimimiseks on liikmesriikideti vajalik (eelkõige ekspordi ja impordiga tegelevate) ettevõtete kurssiviimine uute mängureeglitega, uute kohustuste ning õigustega. Lisaks on arengumaades vajalik intellektuaalomandi õiguste mõiste tutvustamine, et väärtuslikuks ning omandiks peetaks ka immateriaalset vara.

4. Eesti Maailma Kaubandusorganisatsioonis

4.1 Eesti astumine WTO-sse

Juunis 1992 omandas Eesti Vabariik GATT vaatlejaliikme staatuse. Sisuliselt tähendas see vastastikust infovahetust GATT-i sekretariaadiga. Märtsis 1994 esitas Eesti koos Eesti Väliskaubanduse Memorandumiga avalduse GATT-i täisliikmeks saamiseks, pärast WTO loomist 1995. aastal vormistati see ümber WTO liikmestaatuse taotuseks.
Mais 1999 leidis WTO Peanõukogu Eesti olevat vastava Maailma Kaubandusorganisatsiooni liitumistingimustega ning valmis liikmeks saama. Sama aasta septembris ratifitseeris Riigikogu liitumisprotokolli ning alates novembrist 1999 (kui president oli liitumisprotokolli välja kuulutanud) on Eesti Vabariik WTO 135. liikmesriik.
Alates WTO liikmeks saamisest on Eesti aktiivselt osalenud organisatsiooni igapäevatöös, kaitsnud riigi huve mitmesugustes komiteedes ning täitnud WTO poolt riigile pandud kohustusi.
Eesti on pidanud kahepoolseid läbirääkimisi Venemaaga, kelle saamine WTO liikmeks on hädavajalik Eesti kaubanduse arenguks idasuunas.

4.2 Eesti eelised WTO liikmena

Eesti kuulumine Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeskonda on tähtis liitumiskõnelustel Euroopa Liiduga. EL on WTO kollektiivliiga ning teostab oma ühtset poliitikat läbi ühe esinduse.
WTO liikmesriikide arvelt tuleb üle 90% maailma majanduse käibest. WTO liikmena pääseb Eesti teiste liikmesriikide turgudele (kaubaturud, teenuste turud , immateriaalse vara turud) soodusrezhiimil ning ilma eraldi kahepoolseid lepinguid sõlmimata.
WTO liikmeks olek tagab Eesti kaubandus-, teenindus- jm ettevõtete õiguste kaitse rahvusvahelisel turul.
WTO liikmesus on Eestile tähtis kaubanduslikes suhetes Venemaaga, kes WTO täisliikmena ei saaks Eesti kaupadele rakendada kõrgendatud tollitariife, vaid peaks rakendama MFN põhimõtet.
WTO tagab võrdse konkurentsi eri maade kaupadele, hoiab ära dumpingu tugevama majandusega riikide tootjate poolt ning võrdsustab tingimusi kõigile.

4.3 Väärvamusi ning müüte WTO suhtumise kohta aregufaasis oleva majandusega väikeriikidesse

Müüt 1

Maailma Kaubandusorganisatsioon dikteerib liikemtele, kuidas need peaksid oma poliitikat läbi viima.
See müüt osutub vääraks, kui vaadelda otsuste vastuvõtmise korda WTO-s. Nimelt sünnivad WTO lepingute eelnõud liikmesriikide vaheliste arutelude ning läbirääkimiste tulemusena. Vaidlused lahendatakse erapooletu ministrite nõukogu või peanõukogu poolt moodustatavas komisjonis. Lepingute sõlmimiseks on vaja kõigi liikmesriikide nõusolek, konsensus . Seega on igal liikmel sisuliselt vetoõigus. Lisaks ei omanda leping seaduslikku jõudu enne, kui selle on ratifitseerinud liikmesriikide parlamendid.

Müüt 2

Väikeriigid on Maailma Kaubandusorganisatsioonis jõuetud oma arvamust avaldama.

Tegelikkuses leiavad WTO promootorid, et väikeriigid oleksid jõuetud oma intellektuaalomandit kaitsma ning kaubandust rahvusvaheliseks muutma, kui nad ei oleks WTO liikmed, kui WTO poleks väikeriikide hääletoruks suurte ja rikaste juures.

Kõigile Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetele kehtib üks ja sama kord. WTO ees on kõik liikmed võrdsed. Ilma vahendava organisatsiooni abita oleks olukord rahvusvahelisel turul kindlasti suurriikide, tööstuslikult arenenud riikide kontrolli ja diktaadi all.

Müüt 3

Väikeriikidel ei ole valikut, nad peavad WTO-ga liituma.

See müüt osutab pessimistlikule vaatele WTO suhtes. Tegelikult on väikeriikidele (nagu ka suurriikidele) palju kasulikum ühineda ühe monoliitse lepingute kogumikuga ning ühtlustada oma seadusandlus sellega, kui pidada iga kaubanduspartneriga kahepoolseid läbirääkimisi ning üritada omavahelist suhtlust klapitada. Paljude kahepoolsete lepingute pidamine on riigile väga kulukas, see aga mõjutaks enam just väiksemaid ja vaesemaid riike.

Kokkuvõtteks

Oleme teel infoühiskonna poole. Seoses transpordi, infotehnoloogia ja teaduse arenguga, muutub maailma majandus üha kiiremini toimivaks ühtseks turuks . Turuks, millel kaubeldakse materiaalse vara kõrval üha enam immateriaalse vara – intellektuaalomandiga. USA majandusteadlane Robert B. Reich leiab oma raamatus 'Piirideta maailm' näiteks, et tuleviku majanduses on eristatavad 3 ametite klassi: tootmistöölised, teenindustöölised ning sümbolanalüütikud. Viimaste tööülesandeks ongi erinevates majandusvaldkondades intellektuaalse varaga opereerimine ning immateriaalne loominguline töö.
Leian, et Maailma Kaubandusorganistasioon ning selle organistasiooni haldusalas olev Intellektuaalomandi Õiguste Kaubandusaspektide leping on praeguse maailmamajanduse alustala sümbolanalüütilise loomingu kaitse vallas. Kindlasti on intellektuaalomandi õiguskaitse alast seadusandlust vaja edaspidi täiendada ning veelgi ulatuslikumaks muuta. Eriti arvestades arvutitehnoloogia ning just arvutivõrkude hüppelist arengut 1990ndate lõpul.
Leian, et Eestil ei ole maailmamajanduses osalemise või mitteosalemise üle valikut. Kui tahame kestma jääda iseseisvana (nii iseseisvana, kui Eesti-sugune väikeriik olla saab), peame avatud turul kauplema .
Leian, et Eesti teaduspark ei saa kunagi nii võimsaks, et ma ei peaks tehnoloogiat sisse ostma, litsentsima. Leian, et eesti kirjandus ning kunst peavad pääsema laia maailma, välismaine meelelahutus, teadus ja kunst Eestisse. Kõik see nõuab intellektuaalomandi alase seadusandluse ja välislepingute võrgustiku olemasolu. Valik on kahe alternatiivi vahel – liituda maailmaorganisatsioonidega või isoleeruda ja kiduda.
Kasutatud allikad

Ants Kukrus. "Eurointegratsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse". Tallinn 1999. x lk.

Maailma kaubandussüsteemi teatmik. 2. trükk Genf: ITC/CS, 1999. xxiv, 329 lk

“About the WTO”. http://www.wto.org/wto/about/about.ht m (02. aprill)

"The WTO in Brief ". http://www.wto.org/english/res_e/doload_e/inbr_e.pdf (02. aprill)

"Trading into the Future". http://www.wto.org/english/res_e/doload_e/tif.pdf (02. aprill)

"10 benefits of the WTO trading system". http://www.wto.org/english/res_e/doload_e/10b_e.pdf (02. aprill)

"10 common misunderstandings about the WTO". http://www.wto.org/english/res_e/doload_e/10mis_e.pdf (02. aprill)

"Foreword by the WTO Director -Genereal" http://www.wto.org parliamentarians.pdf (02. aprill)

"What is the WTO". http://www.wto.org/english/thewto_e/whatis_e/whatis_e.ht m (02. aprill)

"TRIPS: What are the Intellectual Propery Rights?". http://www.wto.org/english/tratop_e/trips_e/intel1_e.ht m (02. aprill)

"Intellektuaalomand". http://www.patentlib.ee/eesti/io.ht m (02. aprill)

"Estonia and WTO". http://www.mfa.ee/eng/kat_131/842.html (02. aprill)

"Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping". http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?${BASE}=akt&${OOHTML}=rtd&ID='vl28 (02. aprill)
28