Rajati koonduslaagreid. Natsid välispoliitika Alustati saksa taasrelvastamist, taastati armee, laevastik. Loodi liidusuhted itaaliaga Sakslaste eluruumi laiendamine, valitsemine euroopas. Mõisted Kolonialism-eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire. Patsifism-sõdu eitav ja rahu propageeriv maailmavaade Poliitilised repressioonid-surve avaldamine, karistamine, mahasurumine Kadunud põlvkond-vaimselt muserdatud noor põlvkond, kes osales 1 maailmasõjas Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine-talude ühendamine ühismajanditeks. Totalitarism-riik ei tunnevõimu piire ja püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti. Autoritarism-võimulolijad otsustavad valitsevate küsimuste üle. Kommunism- sooviad eraomandi kaotamist, riigi kontroll majanduse üle.
II maailmasõja peamised tagajärjed. a) II maailmasõja võitja- ja kaotajariigid; ● maailm jagunes kahe tugevama suurriigi NSVL ja USA vahel ○ USA oli heal majanduslikul järjel, asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa ○ NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias ● Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati ○ sõjakulud maksid kaotajariigid ● võitsid ka Inglismaa ja Prantsusma b) sõjakurjategijate karistamine (Nürnbergi protsess); ● 20 kohtualust- Natsi- Saksa riigi- ja sõjaväejuhti ○ Stalini roll sõja puhkemises lükati kõrvale ● 4 võitja riigi (NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa) kohtunikud mõistsid kohut ● Esimene kohtuprotsess, kus süüdistati inimsusvastastes kuritegudes ● Inimsusvastased kuriteod kuulutati aegumatuteks ● 12 kohtualust mõisteti surma, teistele määrati erineva pikkusega vanglakaristused
mõnes teises industrialiseeritud rahvas, vägivaldsus on tavaline vigastuste ja surmade põhjus (Aciermo, Resnik, & Kilpatrik, 1997). Lapsepõlv. Lapsepõlv on periood, mil suremuse tase on madal. Lastel on risk suurem saada tahtmatuid vigastusi, kuid nad on ohus ka vägivalla all. Vägivald lähtub nende vanematelt. Ajalooliselt on vanema võimukasutust oma laste alistamiseks peetud mitte ainult lubatavaks, vaid isegi vajalikuks. Veel käesoleva sajandi algul oli lapse füüsiline karistamine üldiselt aktsepteeritud kasvatusvahend. Praegu on paljudes maades füüsiline karistus keelatud, selle kahjulikest tagajärgedest on palju kirjutatud ka Eestis kuid võib ka lähtuda ühiskonna poolt. Vägivaldne käitumine põhjustab mitte ainult vigastusi, kuid ka arengu ülesannete täitmise kinnipidamist (lähisuhete formureerimine, probleemide lahandamise oskus, enda kui isiksuse nägemine, füüsiliste, kognitiivsete ja keeleoskuste arendamine). Vanemad maadlevad tihti siiski sisemiste
igale ettevttele, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus- ja sotsiaalsfri asutustele koostati kohustuslik(kvartal,aasta, viisaastaku) plaan. rahvademokraatia - klma sja ajal kommunistide ainuvim NSVL satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks. rassism - maailmavaade, mille jrgi rasside vahel ei ole ega peagi olema vrdsust. raudne eesriie - NSVL katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast repressioon - surveavaldamine, kellegi mahaurumine, karistamine. sotsiaaldemokraatia - vasakpoolne liikumine, mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. sotsiaalne turvalisus - riigi sotsiaalpoliitika eesmrk, mille kohaselt riigi kodanik vib haiguse, tkoha kaotuse, vaesumise vi mne muu nnetuse korral loota riigi abile. sotsiaalpoliitika - valitsuse poliitika vaesemate ja httasattunute aitamiseks ning hiskondliku vrdsuse edendamiseks.
Kuna kanepi teeb ohtlikuks pigem see, et ta on sissejuhatavaks aineks teel kangemate narkootikumide poole, mitte niivõrd ta ise, ei ole õige lasta sel vabalt tänavatel ringelda. Kui kanepi kättesaadavus ja puhtus oleksid kontrolli all, kaotaks see oma rolli lävepakuna. Fakt on see, et kes tahab, saab seda nagunii teha. Ja nende samade tuttavate käest ei ole just raske ka kangemat kraami osta. Ohtude kahandamine aitaks narkomaaniat ohjeldada tunduvalt paremini kui karistamine. Tean omast kogemusest, et teismelisele ei lähe välised sanktsioonid väga korda. Keskooli jooksul jäin kaks korda tubaka suitsetamisega politseile vahele. Kaks korda sain trahvi, kaks korda istusin koduarestis aga suitsetan siiamaani. Selge on see, et Eesti ühiskond ei ole valmis kanepi legaliseerimiseks. Dekriminaliseerimise või vähemalt üldsuse hoiaku muutmise suhtes on aga teised lood. Näitena võib siin tuua Hollandi,
3. Sparta kasvatus Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Kui Sparta perekonnas sündis laps, siis näidati teda linnavanemaile ja need otsustasid tema saatuse: nõrk visati kuristikku, tugev aga anti emale tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit, ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Sellega mõjutati lapsi varasest noorusest peale ning Plutarchos teatab, et ka karistamine oli kontrolli all, st kui karistaja oli liigagar või liigleebe, sai ta ise karistada. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid. Kõik kasvatasid kõigi lapsi. Et kindlasti saada kõige tervemaid, vastupidavamaid ja tugevamaid järglasi, võisid spartalased oma abikaasakohustused üle anda tugevamale ja nooremale kaaskodanikule. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega
· Õppetoetus · Rehabilitatsioonitoetus (800 kr. kuus) 4. Levinumad puude liigid (vaimupuue, Downi sündroom, autism, PCI): liigitus, põhitunnused, lühiiseloomustus. 5. Puudega laste kasvatuse eripärad, olukorrad, mis nõuavad eritähelepanu. 6. Eripedagoogiline lähenemine: sotsiaalselt aktsepteeritava käitumise kujundamine. Elusorganismid kalduvad kordama oma käitumist, mis tekitab rahuldust ja väldivad käitumist, mis kutsub esile ebameeldivust. 1) Karistamine sündmus, mis kaasneb mingi käitumisega ja mille eesmärgiks on seda käitumist vähendada. Liigid: · EI · Tegevus, mis ei meeldi · ,,kordategemine" · ,,Aeg maha" Reeglid!: · Kas on mõtet? · Alati enne mittefüüsiline füüsilise korral vanemate nõusolek · Vältida ajalist pikka karistamist
Talupoeg oli pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. Nagu talupoeg ise, kuulus ka tema maa ning vara mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polevat millegagi piiratud. Seega pole imestada, et kes vähegi said, need põgenesid Soome, Rootsi, Pihkvasse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eesimaa kroonumõisatele. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati. Keelatud oli ka talupoegade võõrandamine maast lahus. Reduktsiooni käigus fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Mõisnikel oli kadukariõigus, nad võisid talupoegi füüsiliselt peksta, aga maksude ja
· talupoegadel oli õigus vallasvarale · korrigeeriti kodu-kari õigust- max 30 piitsahoopi. 6) Mida tähendab hingeloendus,pearahamaks ja selle rahutused - hingeloendus ehk rahvaloendus. Pearahamaks Vene tsaaririigi riigimaks Eesti ja Liivimaa elanikele; iga inimene pidi maksma(ka imik, rauk). Pearahamaksu rahutused 1784.a vale tõlgendamise pärast-> sõjaväe toomine mõisatesse, talupoegade karistamine. 7) Nimeta 12 linna Eestis Vene Tsaaririigi ajal - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru 8) Kirjelda luteri kiriku tegevust pärast Põhjasõda, mis on pietism ja vennastekogude liikumine - Vaimuelu luteri kiriku kanda. Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta; kiriku hooned rüüstatud või hävinenud. Kiriku mõju kahanenud, polnud piiskoppe.
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat Ps©hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides PSHILISED NHTUSED - protsessid - seisundid - omadused PSHHOLOOGIA EESMRGID - kirjeldada - mista - prognoosida PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia - spordipshholoogia - koolipshholoogia - militaarpshholoogia ... PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet) - uurimi...
kontrollib lihtkodanike meelsust ja käitumist. Meedia allutatakse tsensuurile. Rikutakse demokraatlike inimõigusi ning toimuvad kohtuta massirepressioonid. Proganda massitarbevahendid pannakse võimukandjaid kiitma ja nende ideid propageerima. Elanikkond kuulub massitarbeorganisatsioonidesse, mis võimu toodavad ÜKS IDEOLOOGIA Salapolitsei kontroll ning nende poolne karistamine. ITAALIA Diktatuuri juht revolutsioonimeelne sotsialist Benito Mussolini, kes algatas Itaalias fasistliku liikumise. Kui kuningas Vittorio Emmanuel III ei tahtnud Mussolinit peaministriks määrata, siis korraldas Mussolini ,,marsi Rooma". Mees lubas Rooma hiilguse taassündi ning pidas Colosseumis kõne. Sõna fasisim pärineb Rooma riigi ajast, mil fasces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest välja ulatuva kirvega võimusümbolit, mida liktorid ametiisiku ees kandsid
Majandusgeograafia Majandus inimese ja ühiskonna jaoks vajalike hüviste tootmine, tarbimise korraldamine, raharinglus. Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja...
6. Üks alljärgnevatest väidetest ei ole eelarvestamise puudus: a) formaalne osavõtt eelarve koostamisest b) eelarvestamist ei ole võimalik kasutada kasumit mitte-taotlevates organisatsioonides c) kõik osalejad ei saa aru eelarve koostamisest d) raamatupidaja suhtub eelarvenumbritesse nagu isiklikku omandisse 7. Üks tunnustest pole omane vastutuspõhisele arvestusele: a) välistab vastutusete alade teket b) iga eelarve eesmärk on teatud juhi vastutusalas c) üks eesmärk on juhtide karistamine eesmärkide mittesaavutamisel d) juhid korrigeerivad ebasoovitavaid hälbeid omal initsiatiivil 8. Milline väide on õige? Koondeelarve kõik osad: a) koostatakse eraldi b) sõltuvad piiravast tegurist selle olemasolul c) sõltuvad üksteisest d) koostatakse samm-sammult teatud järjekorras Ülesanne 2. Taksofirma on kogunud informatsiooni tegevuskulude ja läbisõidu kohta: Tegevuskulud (eurot) Läbisõit (km)
2001:178-180). FREINETPEDAGOOGIKA Celestin Freinet´ (1896-1966) pedagoogikat iseloomustavad järgmised jooned: · kasvatus tähendab küpseda laskmist; · oluline on oskamine (läbielamine), mitte teadmine; · mälu arendab töö; · laps on kui täiskasvanu, talle pole vaja sundi väljastpoolt; · lapsele on loomupärane töö, mitte mäng; · laps suudab töötada pikka aega järjest; · karistamine on vale; · hinded on kurjast; · laps planeerib ise oma igapäevast koolitööd; · kool on praktilise toimetuleku õpetamiseks; · õpetaja on kõrvalseisja, lapsega samal tasemel tingimuste looja (Tuulik, 2001:183). MONTESSORI PEDAGOOGIKA Maria Montessori (1870-1952) uuris iseseisvalt erinevaid pedagoogikaid ja katsetas oma täpseid meetodeid laste meelte ja intellekti arendamiseks. Ta tegeles tervete ja puuetega lastega, kasutades samu meetodeid. 1909
Põltsamaa Ametikool EETIKA A1-2 Olde Märt Kaarlimõisa 2010 1. Mis on auto ? Auto on sõiduvahend inimese või kauba transportimiseks. Autol on vähemalt kolm ratast ja mootor ning juhtumisseadmed. 2.Esimene auto ? Ford mudel T 1908 3. Auto ehitajad 3.1 Karl Benz Ehitas esimese bensiinimootoriga auto aastal 1885 Esimene auto Ford mudel T aastast 1908 3.2 Rudolf Diesel- Leiutas diiselmootori 1897 3.3 Nikolas August Otto- Leiutas bensiinimootori 3.4 Gottlieb Daimler- Leiutas kahetaktilise bensiinimootori 3.5 Henry Ford- Hakkas autosid tootma liinil, esimene auto oli Ford mudel T 3.6 Felix Wankel leiutas rootorkolb mootori 4. Ratas Mis on ratas ? Ratas on ümmargune seadeldis mis on võimeline pöörlema telje peal mis on asetatud tema tsentrisse. Kui vana on ratas ? ...
suri,kommunistlik võim jäi,vastuhakkajate poolt vallutatu alad vallutati tagasi, läände põgenejate karistamine. Ungari ülestõus1956 Dem. Puudumine, rahulolematus moskva-meelse juhtk. Ungari rahvas, NSVL, VLO väed. 18000 põgenes,3000suri,20000vahistati,uus valitsus, Negy ülespoomine, kommunismi
See, mis kontrollib käitumist, on kinnistused, tagajärjed, mis järgnevad vahetult, suurendavad tõenäosust, et käitumist korratakse. Niisiis, kinnistamise teoreetikud väidavad, et käitumine on funktsioon oma tagajärgedest. Positiivne kinnistamine annab soovitud tagajärjed, mis julgustab käitumist kordama. Negatiivse kinnistamine ilmneb, kui osutatakse negatiivsetele tagajärgedele, mida saab ära hoida sobivalt käitudes. Näiteks kaitsevahendid hoiavad ära tööõnnetused. Karistamine on negatiivne tagajärg ebasoovitava käitumise korral, et seda ei korrataks. Kustutamine on oluliste 3 positiivsete tagajärgede kõrvaldamine mittesoovitud käitumise korral. Kinnistamise teooria ignoreerib selliseid faktoreid, nagu eesmärgid, ootused ja vajadused. Fookuses on vaid see, mis juhtub inimesega ühe või tegevuse korral. B.F. Skinneri kinnistamise teooriat võib seletada järgmiselt: inimesed käituvad kõige
sotsialistlikku rahvaste liitu juuniküüditamine (14. juuni 1941) – 9000 inimese Siberisse küüditamine, peamiselt endised sõjaväelased, riigijuhid, haritlased Nõukogude võimu taaskehtestamine Tallinnas (22. september 1944) – Saksa okupatsiooni lõpp märtsiküüditamine (25. märts 1949) – 20 000 inimese küüditamine EKP KK 8. pleenum (21.-26. märts 1950) – Eesti kultuuritegelaste kodanlikeks natsionalistideks nimetamine ja selle eest karistamine, Karotamme asemel Käbin EKP juht Balti Apell (23. august 1979) – Eesti, Läti ja Leedu kodanike märgukiri ÜRO-le ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV, Atlandi hartale alal kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada MRP koos salaprotokollidega ja need tühistada ja taastada Balti riikide iseseisvus 40-kiri (28. oktoober 1980) – avalike kultuuritegelaste kiri, milles tunti muret eesti rahva püsimajäämise pärast, kuid mida ükski ajaleht ei avaldanud
l) Mida loetakse lapse väärkohtlemiseks? Emotsionaalne väärkohtlemine ( nt hirmutamine, ähvardamine, karjumine, sõimamine, solvamine, mõnitamine, halvustavate nimedega kutsumine) , Füüsiline väärkohtlemine (tõukamine, lükkamine, näpistamine, küünistamine, väänamine, pigistamine, raputamine, millegagi viskamine, juustest sikutamine, tirimine) Seksuaalne väärkohtlemine, Lapse hooletussejätmine, Lapse kehaline karistamine, Teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemine või kuulmine Seadus: Paragrahv: m) Millises vanuses last saab seadusjärgselt nimetada lapseks? Kuni 18 aastast. Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse Paragrahv: 2 seadus n) Millised on lapse kohustused? Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...
Distsiplinaarvastutus 1. Kas ametniku karistamine distsiplinaarkorras välistab karistamise karistusseadustiku alusel ( nt tegemist kuriteoga, mis samas ka teenistussuhet olulisel määral mõjutav /asutuse mainet kahjustav)? JAH / EI Ei. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat ütleb, et karistusõigus ja distsiplinaarõigus on olemuslikult erinevad. Distsiplinaarmenetluse ülesanne on tagada ühelt poolt ametniku kohustuste korrektne täitmine (hoiatav funktsioon) ning teiselt poolt kõrvaldada teenistusest need, kelle suhtes on usaldus kaotatud põhjusel, et käitumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ametnikusuhet lõpetav funktsioon). Karistusõiguse eesmärk on seevastu muuhulgas tasuda toime pandud ebaõiglus, s.t karistus on konkreetse isiku poolt toime pandud teo õiguslik järelm. Sellest erinevusest ilmneb, et distsiplinaarkaristus on kohaldatav samaaegselt kri...
Saientoloogid – võbeleva andurnoole orjad või maailmausundi jüngrid Saksa siseministri üleskutse keelustada saientoloogide tegevus pani paljusid imestama. Ajupesu, range hierarhia, eksinute armutu karistamine, tungimine poliitika kõrgeimale tasemele. Ning teiselt poolt süütu püüd vabaneda hinge painavatest ebakõladest suurema “puhtuse” saavutamise nimel. Saientoloogia suudab külmaks jätta väheseid, kes on temaga lähedalt kokku puutunud. Pea külge kinnitatud elektroodid viivad salapärase aparaadini, mille küljes ergab skaala andurnoolega. Aeg-ajalt nooleke hüppab kord ühes, kord teises suunas. Seda pingsalt jälgiv nõustaja uurib, mis testitaval parasjagu
oleks see teda rohkem iseseisvaks tööks väga võimekas. Kuid pärast firmasse motiveerinud. tööle tulemist on mehe areng justkui pidurdunud. Soovitused juhile: 1) Ülemus peaks alluvaid motiveerima tehtud töö eest. Heaks motivaatoriks oleks kuu parima töötaja valimine. Sealhulgas võiks kuu parim töötaja saada ka mingisuguseid soodustusi vms. SKINNERI TEOORIA KARISTAMINE POSITIIVNE TOETUS Karistama peaks töötajaid ainult Juht peaks Jacobit positiivselt erandjuhul, erilise käitumise pärast. Kui motiveerima. Positiivseteks ülemus tahakski Jacob Arnoldit karistada, motivaatoriteks võivad olla kiitused siis ta võiks mehe mingisugusest suurest (kirjalik, suuline), igasugused preemiad
inimene visati vette, kui ta läks põhja, oli ta süüdi, kui jäi pinnale siis oli süütu, hiljem oli vastupidi õigetele inimestele tuleb jumal testi käigus appi, nõiale mitte viimane surmaotsus 1699 vahetult enne põhjasõda nõiad üldiselt põletati põletati ka inimesed, keda süüdistati süütamises rootsi riik seisis õige ja puhta usu eest inimeste karistamine oli pea alati avalik tegevus, sest siis loodetavasti teised ei käitu sedasi aadel ei soovinud toetada kirikute taastamist tegemist ühe järjekordse konflikti allikaga Joachim Jhering tallinna piiskop 1638-1657 korra taastamine häbiposti ja jalapakkudega avalik, et kõik teaksid mille häbiväärsega keegi hakkama on saanud need kes tegid pattu läksid kohe häbiposti
õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel BIHVEIVIORISM- J. B. Watson, E. C. Tolman, B. F. Skinner Õpetaja saab õigete toimimisviiside valimisel lapse käitumist juhtida õiges suunas. Õppimine on valmis teadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastu võtmine. Lapse õppimise jaoks on kõige tähtsam õpetaja aktiivsus ja on oluline, et õpetaja valiks õige „stiimuli“. Lapsi saab mõjutada kahel viisil: kiitmine ja karistamine. Lapse arvamused pole olulised. KONSTRUKTIVISM(vastand biheviorismile) Õppimise tulemuslikkuse osas efektiivseim. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele.
vanematega. Hiljemas eas väljendub see konfliksuse ja agressiivsusega. 2. KASVATUSE ABINÕUD Kasvatusabinõud aitavad meil saavutada kontrolli nii enese kui ka perekonna suhtes. Abinõusid kasutusele võttes saame muuta üht või teist olukorda ja seda siis positiivses suunas. Räägin mõningatest abinõudest ka lähemalt. 1.5 Distsipliin Dissipliinist rääkides võib seda sõna kasutada erinevates tähendutes. Enamlevinum tähendus on kontroll pealesurutud allumise abil ja karistamine. Vähemlevinud tähendus on enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus (Lindgren 1994). Eesti Entsüklopeedia selgitab distsipliini kui kindlaksmääratud korrast kinnipidamist, olgu see kas vabatahtlik või sundusega saavutatav (ENE 1987: 136). Enamasti mõistetakse distsipliini kui allumist teatud reeglitele, mis on kohustuslikud kõigile, kes kuuluvad antud ühiskonda või teatud gruppi. Näiteks kui me lasemeloomaaias kasvanud looma vabasse loodusesse öeldes oled vaba, siis ta
siiski arvestati. Nendega sõlmiti lepinguid, kus olid kirjas õigused ja kohustused ning arvestati ka kui sõjalise jõuga. 23.aprillil 1343.aastal tegid eestlased katse taastada muiste iseseisvus, kuid lüüasaamine oli nii ränk, et järgneva kahesaja aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat ülestõusu. Selline käitumine aga näitab, et eestlastel säilis ühtekuuluvustunne. Peale Jüriöö ülestõusu järgnes talurahva laialdane karistamine, nende õigustega arvestati aina vähem, sakslased muutusid julgemaks ning hoogsustus mõisade ehitus, mis omakorda tähendas, et on vaja töökäsi. Sõnakuulmatuse korral kasutati sõjalist toorest jõudu. Turustamisvõimaluste arenedes kasvasid talurahva koormised ja esile hakkas kerkima teoorjus. 16.sajandist mindi üle raharendile. Maarahvas hakkas vastu, asuti mujale elama, esitati kaebusi, ei täidetud koormisi. Põgenike ülesleidmiseks võeti ametisse adrakohtunikud
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
emotsionaalse arenguga. Käsitlemist leiab ka lapse mänguasi, tema tähendus lapse arengus ja mänguasjade valiku põhimõtted. Püütakse leida vastust küsimusele, kas laste mäng vajab täiskasvanupoolset tähelepanu ja kui, siis mil määral. ,,Laps läheb laseaeda" - Raamatus on peatükid, kus proovitakse leida lahendusi küsimustele ja probleemidele- miks ka kõige parem kodu ei asenda lapsele lasteaeda, kodu kui lapse kasvukeskkond, lapse tunnustamine ning karistamine, sõltuvussuhe, empaatia ja emotsionaalne intelligentsus, kakskeelne laps, eelkool ja kooliküpsus. ,,Esi- ja algõpetuse didaktika" - Ülddidaktiline teos, mille raamistik tugineb vanusdidaktilisele vaatele. Teoses esitatakse ja analüüsitakse esi- ja algõpetuse ajaloolisi ja ühiskondlikke lähtekohti ja püütakse selgitada ainevaldkonna mõisteid. Vaetakse ka ühtse kasvuteooria poolt pakutavaid võimalusi väikelaste kasvatajatele ja teoorias peituvaid probleeme.
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda. Rünnakut kodus või väljaspool s...
9. Millal ja millise lepinguga lõpetati Vabadussõda? Tulemus? 1920, 2. veebruar. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri, Venemaa pidi loobuma kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 10. Selgita mõisted: Landeswehr baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi. manifest ametlik teadeanne, näiteks 23. veebruar 1918 loetu Pärnus ette Eesti iseseisvusmanifest. repressioon surve avaldamine, karistamine. maavalitsus Eesti autonoomia ajal kandis Eesti täidesaatva võimu organ Maavalitsuse nime. kuberner suure maa-ala valitsusjuht. 11. Millal ja kelle poolt võeti vastu Eesti vabariigi I põhiseadus? Sisu? 1920. aastal Asutava kogu poolt. · Seadusandlikut võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu. · Täidesaatvat võimu valitsus, mille kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. · Presidendi ametikohta ei loodud
Keskaegne linn Keila kool 7.c klass Linnade isandad Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, ta oli linna asutaja Selleks oli tavaliselt mõni valitseja Ta mõistis kohut, kehtestas makse ning määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud Isandal oli ka kohustus tagada aus kauplemine ja kaupmeeste julgeolek linnas Isandad said linnadest suurt tulu Linlased asusid isandaga võitlusse, et saada suuremaid vabadusi ja privileege Linnade suurus ja elanike arv Linnu oli erinevate mõõtudega Euroopa suurimad linnad olid Pariis (100 000), Milano, Firenze ja Veneetsia Saksamaal elas kõige rohkem inimesi Kölnis (40 000) Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elas umbes 10 000 inimest Leidus ka linnu, kus elas ainult 200-300 inimest, nagu näiteks Eestis Vana-Pärnu, Paide ja Rakvere Talupojad läksid linnadesse otsima paremat elu, suuremaid vabadusi ja uusi võimalusi Keskaja Euroopa l...
teiseks pooleks Saksa kahjuks. 2)Jalta konverents 1945a. Veebruar (Musta mere ääres) Stalin, Roosevelt, Churchill -Määrati URO kokkukutsumise aeg ja koht -Sõjajärgne maailmakorraldus : Saksa ja Berliin jagatakse okupatsioonitsoonideks. -Sõjakahjude hüvitamine Saksa poolt. -Sõja jätkamine Jaapaniga -Jäeti alad Moskvale 3)Potsdami konverents 1945a. 17 juuli -2. august (Saksa) Stalin, Churchill, Truman -Saksamaa sõjajärgne olukord (pol. Maj.) -Sõjaroimarite karistamine (Nürnbergi sõjatribunal) -Jaapani tingimusteta kapitulatsioon. -Loodi välisministrite nõukogu, kes töötaks välja rahulepingud. II ms. algus ja Eesti -MRP mõju Eestile NL valmistus lepingus temale lubatud riikide hõivam. NSVL otsis ettekäänet ründamiseks. Poola allveelaeva Orzeli juhtum võimaldas NL laevastiku viia Balti merele ja blokeerida Eesti merelt. Eesti valitsus sõitis Moskvasse, kus nõuti NSVL vastastikuse abistamise pakti sõlmimist, millega loodaks sõjaväebaasid
Fabian Gottlieb von Bellingshausen- maadeavastaja, meremees Barclay de Tolly- väejuht A. J. von Krusenstern- esimene ümbermaailma reisija Talurahva õigused 17. saj rootsistamispoliitika nurjus ning koos mõisatega erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus seega lubab Riitsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal Liivimaa majandusreglemendis. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati. Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus. fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, ka õigus kaevata rentniku peale. Eelnev käib üksnes kroonumõisate kohta. Eramõisad jäid samaks. Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon. Talurahva peamised protestivormid olid ülestõusud, väljarändamine, usuvahetus, palvekirjad ja hernhuutlus. Pärisorjus kaotati Eestis 1816 ja Liivimaal 1819
vaid Jumal ja saatan koos · Katarid jagunesid täiuslikeks, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon · Albilaste sõjad (1209-1229) · Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII sajandi algul spetsiaalne kohus - inkvisitsioon o ketserite väljaselgitamine, õigele teele juhtimine, karistamine o karistused: kirikust väljaheitmine, vara konfiskeerimine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus
*Alles 1345. algul suutis liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks. lisati ka piiskopkondade väed. sunniti kaasa minema liivlasi, lätlasi, mandrieedstlasi, kurelasi, semgaleid. Vägi peatus 8 päeva Karjas,rüüstas paljaks. Saarlasede nõustusid rahuga. pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma, sõjariistad Lihulasse viima. Kohustati ehitama karistuslinnus Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise. *Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. talurahva karistamine, arvestati vähem talupoegade õigustega. aadlikud asusid elama maale mõisatesse. sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. *15.saj Lääne-Euroopas manufaktuurtööstus, kasvasid linnad, suurenes teravilja sisseveo vajadus. rukki eest maksti kõrget hinda *tõsteti talurahva koormisi, tervavilja turustamisvõimaluste tõttu. *talukoha eest rendi tasumisel tekkis teoorjus. Kümnis võis ulatuda nüüd kuni veerandini saagist. mindi üle raharendile.
2. Mis on positiivne ja Positiivne sarrutus on mingi sündmuse või tegevuse ÕO8 negatiivne (positive and tõenäoline kordumise suurendamine ja negatiivne negative) sarrustus sarutus on mingi olukorra või sündmuse vältimise (reinforcement) ning tõenäolisuse kasv. Mõlemad nii positiivne kui negatiivne positiivne ja negatiivne suurendavad mingi käitumise esinemise tõenäolisust. (positive and Karistamine toimub käitumist vähendavalt läbi negative) karistus ebameeldiva tegevuse, meeldiva tegevuse puudumise (punishment)? Too mõni või eemaldamise abil. No näiteks spordivõistlustel kui enda näide. pingutad saad hea koha- aga vahel ei saa, sest ka teised ju arenevad edasi -positiivne särutus. Negatiivne ehk liikluses ,kui eksida saad karistada ja hakkad seda
on valmistada ette kriminaalpoliitilisi otsuseid, analüüsi läbiviimine, tulemuste hindamine ehk järelevalve. 2) kriminaalpoliitika ei saa olla ilma kriminaalõiguseta. Kõik, mis riigis toimub selles sfääris, toimub läbi kriminaalõiguse. Kriminaalseadus seletab ja põhjustab selle valdkonna. Miks seda võetakse vastu sellisena? H. Göpperger: kriminaalõiguse reform. Kriminaalpoliitika on teadus kriminaalõiguse reformimisest. Kriminaalõiguse reformi dogmaatiline põhjendamine- karistamine on kuriteo eitamine. Kannatanu afekt- peab leidma rahu, kui riik karistab kuritegejat kuritegevuse eest ning see peab olema range. 3) seob kriminaalpoliitika kriminoloogiaga. Need on väga sarnased teadused. Kriminoloogia - teadus kuritegevusest, on empiiriline teadus, mis püüab olla õiguspoliitiliselt neutraalne. Garapalo 1885. a kasutas esimest korda kriminoloogia mõistet. Lobmraso 1876. a - modernse kriminoloogia lähenemine. Kriminaalpoliitika on väärtusteadus, ei ole neutraalne
Suurima ilmaliku mõju saavutas paavst Innocentius III (1198-1216). Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopat paavstivõimust otseselt sõltuvaks. 1215.a. otsustati, et iga katoliiklane peab vähemalt üks kord aastas käima armulaual ja pihil, kes seda ei teinud kuulutati ketseriks. Ketserlus Ketseriteks nimetatakse inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserite karistamine muutus eriti aktuaalseks 12.-13. saj. seoses Lõuna-Prantsusmaal levinud nn. katarite liikumisega (eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid vaimulike lõtvu elukombeid). Et ketserid ei saaks õigustada oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231.a. ilmikutele piibli lugemise – see jäi vaimulike eesõiguseks. Piibli tõlkimist rahvuskeeltesse ei lubatud – võis lugeda vaid ladina või kreeka keeles. Ketserite üle mõistis kohut inkvisitsioon, mis
· Rahufunktsioon Õiguse ülesanne on taga rahu inimeste vahelistes suhetes. Riik on võtnud endale kohustuse lahendada inimeste vahelistes suhetes konfliktid. Selleks, et vältida konfliktide lahendamist vägivalla abil, on õigusest tulenev kohustus kokkuleppepuudumisel pöördudapädeva riigiorgani poole. Kohtu kui erapooletu isiku ülesanne on lahendada inimeste vahel tekkinud vaidlus või otsustada süüteo toimepannud inimese karistamine. · Otsustusfunktsioon Inimesel on vaba voli otsustada, kas järgida seadust või panna toime õigusrikkumine. See on juhis, kuidas tuleks käituda ja kuidas ei tohiks käituda mingis situatsioonis. Seaduserakendaja kohustus on tuvastada, kas isiku käitumine mingis situatsioonis oli õiguspärane või ei. Kui tuleb välja, et inimese käitumine oli õigusvastane teeb õigusrakendaja ettekirjutuse kohaldab sunnivahendit, määrab
Kodulindudest kanu, vähem hanesid. Veo- ja künniloomana kasutati härgasid, igas talus oli ka min üks hobune. Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes, kus oli igale talule eraldi pandud koor- mise maksimum. 17-18.saj oli ilmastik kontinentaalsem ja põllumajandus ebasoodsam. Rootsi ajal hakkas levima pärisorjastamine. KarlXI võitles talupoegade õiguste eest tahtis pärisorjuse kaotada, maapäev lükkas tagasi, mõisarentnike kodukariõigus piirati, taluperemeeste karistamine keelati, keelati ka talupoegade võõrandamine maast lahus, fikseeriti koormised, anti päritav talude kasutamisõigus.Peale Põhjasõda anti kroonu- mõisaid omanikele tagasi. Oli palju talupoegade pagemist. Pearahamaks tekitas suurt segadust talurahvas.Tekkis mäss.1796.a ilmus Garlieb Helwig Merkeli raamat "Lätla- sed,eriti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul", milles oli otsekohene käsitlus talurah- va olukorrast ja see avaldas Euroopale sügavat mõju.
Kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Ta nõudis peale ohvrite ka õigeid tegusid.Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea.Tammelehtede sahin, preestrid tõlgendasid. 2. Hera (Juno). Oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all.Kuid jutt temast kisub aga üksikasjalikumaks, selgub et tegelikult on ta peamine tegevus Zeusi armukeste karistamine, isegi kui naised ise süüdi polnud.Nt kui Zeus vägistas ja pettuse teel võrgutas.Peajumalanna kohtles neid kõiki ühtviisi. Ometigi teda austati igas kodus. Eileithyia, kes abistas naisi sünnitusel, oli Hera tütar. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud. 3. Poseidon (Neptunus). Oli meredevalitseja, Zeusi vend ja üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine. Kreeklased olid suured meremehed ja merejumal oli neile kõige tähtsam
SUHTLEMINE JA ROLLID Inimese vastastikuse mõjutamise protsessi aitavad mõista rollid, mida ta täidab. Igal inimesel on oma kindel sotsiaalne positsioon. Sotsiaalne roll tähendab inimese tegutsemise mudelit suhetes teiste inimestega. Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on kohustuste, õiguste, võimu ja vastutusega. Seega tuleb inimesel täita erinevates kohtades erinevaid rolle (tööl ja väljaspool töökeskkonda) Ja tihti võib näha, et sarnastes ametites, olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Rolli mudel on meile eeskuju, kuid iga roll eeldab erinevat käitumist. N: emad nende rolli käitumisviisid on iseloomulikud peaaegu kõigile naistele, kes seda rolli täidavad. Nad hoolitsevad laste vaimse ja füüsilise kasvukeskkonna eest, kaitsevad lapsi hädaohu eest, hellitavad lapsi jne. Inimese peamised rollid avalduvad kestval täitmisel, mis avaldavad olulist mõju isiksusele, väärtushinnangutele, tegevuse mo...
vastu) põhiliselt käsitleb teostes kiriku ilmutuste ja usu ning inimmõistuse vahekorda kasutas aristotelese loogikat Ketserlus ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku ületunnustatud õpetustega tekkisid koos kristliku kiriku tekkega nende karistamine muutus eriti aktuaalseks 12.-13. saj, mil tekkis mitu uut ketserlikku liikumist alguse said need enamik linnadest eriliselt vahemere piirkonnas, kus linnaline areng oli kiirem ning kristlikest ideaalidest kaugenemine seoses jõukusega suurem Eriti tuntud on Lõuna-Prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku
Kui rõhk on ähvardamisel, hirmul, karmusel ja karistustel, kasutab liider negatiivset eestvedamist. See lähenemisviis võib anda lühiajalise tulemuslikkuse, kuid sellel on kõrged inimkulud. Negatiivsed liidrid domineerivad ja on inimestele ülemused. Selleks, et töö saaks tehtud, ähvardavad nad karistustega.(Mägi, 2011) · Autokraatlik liider Autokraatlik liidristiil on tavaliselt negatiivne, selle aluseks on ähvardamine ja karistamine, kuid see võib olla ka positiivne, kui ollakse heatahtlik autokraat, kes annab töötajatele hüvesid. Mõned eelised seoses autokraatliku liidristiiliga: see on sageli liidritele rahuldav, sest lubab kiiresti otsustada, võimaldab vähemkompetentsete töötajate tööhõivet ning annab töötajatele turvalisuse ja kindlad tööülesanded. Peamine puudus on, et see ei meeldi enamikule töötajatele, eriti kui see on piisavalt ekstreemne, et luua hirmu ja frustratsiooni
Mõisted: Kollektiviseerimine – talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks Industrialiseerimine - suurtööstuste arendamine Plaanimajandus – majanduse plaanipärana arendamine ja suunamine riigi poolt; igale ettevõttele, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus- ja sotsaalsfääri asutustele koostati kohustuslik plaan massirepressioon – massiline surveavaldamine, kellegi maha tegemine, karistamine Balti kett – osa võttis 2 miljonit inimest, mille pikkus oli 660 km. Ühendas kolme riigi pealinnu - Eestit, Lätit ja Leedut. Laulev revolutsioon – massi laulmised, laulupeod Arnold Rüütel – Eesti poliitik ja põllumjanadusteadlane Edgar Savissaar – Eesti poliitik 3.Pilet EV aastatel 1991 – 2004 Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991. aasta lõpul. 28. juunil 1992 aastal kiideti põhiseadus ülekaalukalt heaks
relvavõitlus. Küüditamine Inimeste ümberpaigutamine vastu nende tahet. Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks. Urbaniseerumine Linnastumine Tsensuur Ajakirjanduse, raadio ja televisioonisaadete ning teiste trükkimiseks määratud teoste eelnev või järgnev läbivaatamine riigi poolt ees märgiga piirata teabe jõudmist inimesteni. Represseerimine Surveavaldamine, kellegi mahasurumine, karistamine. Raudne eesriie NSVL-I katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. 40 kiri 40 avaliku elu tegelase avaldatud arvamused valitsevast võimust. 1. Millised vastuolud ilmnesid Nõukogude Liidu ja selle ,,sõprusühenduse" riikide vahel? Too näited vastuoludest. Kõik riigid ei olnud kuulekad Moskva käsutäitjad. 1948 konflikt Jugoslaaviaga Jugoslaavia liider võttis vastu USA Marshalli plaani, NSVL ei tunnustanud enam Jugoslaaviat kui sotsialistlikku riiki.
Rootsi ajal saatis Narvat suur edu. Kõige rohkem viidi välja kuivatatud teravilja. See on ka põhjus, miks Eesti talumehed tegelesid kõige rohkem põllumajandusega ja eriti just vilja kasvatamisega. Kokkuvõtteks võib öelda, et Rootsi aeg oli tegelikult üpris „neutraalne“ aeg, kuna välja saab võrdselt tuua nii plusse kui ka miinuseid. Ma ei ütleks, et oli pigem hea või pigem halb. Kuid ma arvan, et Rootsi aeg oli eestlaste jaoks siiski pigem kasulik kui kahjulik. Taluperemeeste karistamine keelati ja hakati rohkem mõtlema ka talunike heaolule. Ma 4 arvan, et juba sellepärast on raske võrrelda seda aega, kuna praegusel hetkel ei tunduks sellised muutused nii elulised ja vajalikud kui nad tol ajal oli. Kindlasti väga suur pluss ongi see, et palju rõhku pandi haridusele, millega taheti ja tegeleti ka siis edasi, kui tegelikult juba Rootsi aeg läbi oli. Kuid kahjuks mina siiski ei arva, et see Rootsi aeg nii
või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Käidi ka koos maapäevadel ning nende vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal Liivimaa Õuekohus Tartus seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
