Poliitika, demokraatia, diktatuur (1)

demokraatia - poliitiline vorm, kus v�im on rahva k�es, rahva v�imu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused . demokraatlikud vabadused - s�navabadus, tr�kivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, s�dametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvaj � udude kaotamine v�i v� hendamine . diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv j�ule toetuv v�im, hirmuvalitsus . diskrimineerimine - kellegi � iguste kitsendamine. doktriin - � petus , poliitiline juhtm�te. dominioon - Briti Rahvaste �henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament , valitsus, kohtus�st ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja s�navabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - �lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest s�ltub kogu inimkonna edasine k�ik. heaolu�hiskond - �kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab hoolt valitsus idablokk - NSVL , tema s�ltlasriigid ja kom.liitlased 1945-1991 ideoloogia - poliitikat, majandust ja � hiskonda puudutav s� steemne ideedekogum. ideoloogiline - ideoloogiat v�ljendav industrialiseerimine - suurt��stuse arendamine inflatsioon - raha ostuj �u langus ja hindade t�us. integratsioon ehk l�imumine - riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koost ��. julgeolekuorganid - n�ukoguliku v�imustruktuuri luure ja repressiivorganid, n� ukogude v�givallapoliitika elluviijad koalitsiooniivalitsus - erinevate poliitiliste j�udude poolt moodustatud valitsus. kolhoos - p�llumajandusettev�te, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete �hisomand. kolmas maailm - k�lma s�ja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike l��nemaade ega ka kommunistliku idablokki maade hulka. kolonialism - poliitika, mis taotleb v�hem arenenud v. n�rgemate maade kolooniateks e. asumaadeks muutmist v�i nende allutamist muul viisil. kollektiviseerimine e.kolhoseerimine - talude v�givaldne �hendamine �hismajanditeks e kolhoosideks. kommunism - poliitiline � petus , mis p��ab saavutada sotsiaalset v�rdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesm�rk on klassideta ja eraomandita �hiskond. konservatism - alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid s�ilitav ja ajaloolist j�rjepidavust t�htsustav poliitiline �petus. kriis - riikide konflikt, mis v�ib viia s�janid. k�sumajandus - majandus, mida juhitakse j� igalt ja b�rokraatlikult riigiasutusest. k�lm s�da - l��ne dem ja kom re�iimi pikaleveninud vastasseis, mis h�lmas k�iki eluvaldkondi. liberalism - vabameelsus, inimeste v�rd�iguslikkust ja vabadust t�htsustav poliitiline �petus. majanduslik liberalism - seisukoht, mille j�rgi riigi kontroll majanduse �le tuleb viia miinimumini. Marshalli plaan - USA ulatuslik majandusabi Teises maailmas�jas kannatanud Euroopa riikidele. massih�vitusrelvad - suure h�vitusv� imega relvad, mille kasutamine p� hjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. moderniseerimine - uuendamine, ajakohastamine. neutraliteet - erapooletus okupatsioon - riigi maa-ala ajutine h�ivamine teise riigi relvaj�udude poolt. perestroika - NSVLi majanduss�steemi �mberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettev� tete suurem iseseisvus , erasektori arendamine) alates 1985.a. pingel�dvendus - v� henenud pinge ida-l��ne vahel1969-1973/79 plaanimajandus - majanduse plaanip�rane arendamine ja suunamine riigi poolt; igale ettev�ttele, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus- ja sotsiaalsf��ri asutustele koostati kohustuslik( kvartal ,aasta, viisaastaku) plaan. rahvademokraatia - k�lma s�ja ajal kommunistide ainuv�im NSVL satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks. rassism - maailmavaade, mille j�rgi rasside vahel ei ole ega peagi olema v�rdsust. raudne eesriie - NSVL katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast repressioon - surveavaldamine, kellegi mahaurumine, karistamine. sotsiaaldemokraatia - vasakpoolne liikumine, mis taotleb �hiskonna �iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja �hiskondlike kokkulepete kaudu. sotsiaalne turvalisus - riigi sotsiaalpoliitika eesm�rk, mille kohaselt riigi kodanik v�ib haiguse, t��koha kaotuse, vaesumise v�i m�ne muu �nnetuse korral loota riigi abile. sotsiaalpoliitika - valitsuse poliitika vaesemate ja h�ttasattunute aitamiseks ning �hiskondliku v�rdsuse edendamiseks. sotsialism - poliitiline �petus, mis p��ab saavutada �hiskonnas sotsiaalset v�rdsust. terror - v� givald poliitilises v� itluses , mis viib sageli inimeste f��silise h�vitamiseni, hirmuvalitsus. terrorism - teadlik v�givalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilisikute suhtes, et saavutada valitsuselt oma n�uete t�itmist. tippkohtumine - riigipeade kokkusaamine. turumajandus - majandus, kus n�udlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ning tarbimist. vabariik - riigivorm, mille puhul k�rgemad riigiv�imuorganid on valitatavad v�i moodustab need parlament. v�idurelvastumine - riikide p��e saavutada s�jav�e ja relvastuse �leolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm v�imaliku s�jalise konflikti ees. �RO - p�rast 2.MS (1945) asutatud t�htsaim rahvusvaheline organisatsioon , mille eesm�rk on k�ikide rahvaste �hendamine, et v� ltida s�du, tugevndada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste gak�lgset koost��d. �liriik - erakordselt v� imas suurriik , mille m�ju ulatub �le kogu maailma; kas tavaliselt USA ja NSV kohta.
sotsiaalne turvalisus - riigi sotsiaalpoliitika eesm�rk, mille kohaselt riigi kodanik v�ib haiguse, t��koha kaotuse, vaesumise v�i m�ne muu �nnetuse korral loota riigi abile. sotsiaalpoliitika - valitsuse poliitika vaesemate ja h�ttasattunute aitamiseks ning �hiskondliku v�rdsuse edendamiseks. sotsialism - poliitiline �petus, mis p��ab saavutada �hiskonnas sotsiaalset v�rdsust. terror - v�givald poliitilises v�itluses, mis viib sageli inimeste f��silise h�vitamiseni, hirmuvalitsus. terrorism - teadlik v�givalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilisikute suhtes, et saavutada valitsuselt oma n�uete t�itmist. tippkohtumine - riigipeade kokkusaamine. turumajandus - majandus, kus n�udlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ning tarbimist. vabariik - riigivorm, mille puhul k�rgemad riigiv�imuorganid on valitatavad v�i moodustab need parlament. v�idurelvastumine - riikide p��e saavutada s�jav�e ja relvastuse �leolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm v�imaliku s�jalise konflikti ees. �RO - p�rast 2.MS (1945) asutatud t�htsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesm�rk on k�ikide rahvaste �hendamine, et v�ltida s�du, tugevndada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste gak�lgset koost��d. �liriik - erakordselt v�imas suurriik, mille m�ju ulatub �le kogu maailma; kas tavaliselt USA ja NSV kohta.
�rkamisaeg sai alguse fosforiidikampaaniast. Perestroika �ajal tekkisisd � hendused nagu Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku S�ltumatuse Partei ja Rahvarinne . Impeeriumimeelsed liikumised taotlesid Eesti j��mist NSV alla, kritiseerisid keele ja kodakontsusseadusi. 23.aug 1989 korraldati Balti kett (669 km ja 2miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. IME on Isemajandava Eesti majandusprogramm . Siim Kallase , Tiit Made, e Savisaare ja Mikk Titma ettepanek ajakirjanduses kogu Eesti viia �le t�ielikule isemajandusele. Kaugemaks sihiks oli eraldumine NSV majanduskompleksist, saada oma eelarve ja rahas� steem ning minna �le turumajandusele. Jaanuarikriisi ajal proovis Moskva h�ivata Baltikumis strateegilisi punkte, prooviti korraldada streike ja massirahutusi, mis pidid takistama iseseisvumist. Jaanuarikriis lahnes Boriss Jeltsini Tallinna visiidiga, millal ta kirjutas alla Baltikumi ja Vene NFSV �hisavaldusele, millega tunnustati�ksteise suver��nsust. Keelas �ra vene armeel relvade kasutamine v��ra riigi pinnal. Iseseisvusreferendum n�itas, et suur enamik toetab iseseisva Eesti ideed, mis v�listas k�ik edasised v�imalused kuuluda NSV koosseisu ja s�lmida liiduleping. P��dluste teeks v�is olla ainult iseseisvus. EV �lemn� ukogu kuulutas RESK korraldused ebaseaduslikeks. Augustiput�i suhtuti Baltikumis negatiivselt, sest see ohustas v�imalust iseseisvuda. Eesti iseseisvus taastati 20.august 1991 "otsus Eesti riiklikust iseseisvumisest" dokumendiga. Peale iseseisvumist l�ks Eesti �le turumajandusele, viidi l�bi rahareform . Suuresti kujundas Eesti majandust omandireform ja NSV suurp�llumajanduse �mberkujundamine talumajapidamisele tuginevale s�steemile. Suurenesid v�ikeettev�tlus ja erasektori osat�htsus ja v�lisinvesteeringute kasv. V��rv� gede v�ljaviimine oli keskseks teemaks sest see oli l�ppt�hiseks taasiseseisvumiseprotsessis. Seda toetas nii Eriik , avalikus kui ka rahvusvahelised organisatsioonid . Eestile on olulised rahvusvahelised organisatsioonid, sest need suudavad kindlustada meile iseseisvumise j�tkamise ja s�ltumatuse Venemaast.