Keskaegne linn (0)

Keskaegne linn
Keila  kool
7.c klass
Linnade  isandad
●Igal linnal oli oma  isand  ehk maahärra, ta oli linna asutaja
●Selleks oli tavaliselt mõni valitseja
●Ta mõistis kohut, kehtestas makse ning määras kindlaks 
turul kasutatavad kaalud ja mõõdud
● Isandal  oli ka kohustus tagada aus  kauplemine  ja 
kaupmeeste julgeolek linnas
●Isandad said linnadest suurt tulu
●Linlased asusid isandaga võitlusse, et saada  suuremaid  
vabadusi ja privileege
Linnade suurus ja elanike arv
●Linnu oli erinevate mõõtudega
●Euroopa suurimad linnad olid Pariis (100 000),  Milano , 
Firenze ja  Veneetsia
●Saksamaal elas kõige rohkem inimesi Kölnis (40 000)
● Liivimaa  suurim linn oli Riia, kus elas umbes 10 000 inimest
●Leidus ka linnu, kus elas ainult 200-300 inimest, nagu näiteks 
Eestis Vana-Pärnu, Paide ja Rakvere
●Talupojad läksid linnadesse  otsima  paremat elu, suuremaid 
vabadusi ja uusi võimalusi
●Keskaja Euroopa linnades elas koos palju  erinevast  
rahvusest inimesi
Linnaõigus
●Linnaõigusesse olid koondatud reeglid ja  vabadused , 
mille järgi inimesed oma elu elama pidid
●See koostati lähtudes kaupmeeste ja käsitööliste 
huvidest
●Linnaõiguse sai linn oma maahärralt
●Lübecki õigus kehtis lisaks Lübeckile veel umbes sajas 
linnas Läänemere ümbruses
●Iga seadus kehtis siis, kui linnakogukond suutis seda 
kehtestada
Pilt linnaõigusest
Rae kohustused ja ülesanded
● Linnaelanike  tegevust reguleerisid lisaks linnaõigusele 
veel rae koostatud määrused
● Tähtsaimad  rae  ettekirjutused  koondati 
kodanikumäärustesse
● Raad  esindas linna, juhtis välispoli tikat ning majandust
●Raad pidi hoidma kontrolli all väljaminekuid ning leidma 
vajadusel uusi sissetulekuid
●Rae ülesandeks oli ka õigusemõistmine ja kuritegude 
karistamine
Linnakodanikuks saamine
●Uusi kodanikke võtsid linna vastu raehärrad
●Kodanikuks saajal pidi olema kinnisvara, olema mõne 
käsitööala meister, elama mõne aja linnas
●Iga kodanik pidi maksma kodanikuraha ja andma 
kodanikuvande
●Pereisale antud kodanikuseisus kandus üle ka ta naisele 
ja lastele
●Kõik elanikud ei olnud linnas täieõiguslikud kodanikud
●Linn pakkus kõigile elanikele kaitset, turvalisust, tööd ning 
süüa
Keskaja majandus
●Keskaja Euroopa majanduses toodeti eluks vajalikku 
enda  majapidamises  või vahetati kaup kauba vastu
●Raha tähtsus maksevahendina oli väike
●Tulusid ja  kulusid  arvestati rahas, kuid tegelikult neid 
rahas sisse ei kasseeritud ega välja makstud
●Raha hinnati nagu kaupa
●Raha hinnaks oli temas sisalduva väärismetalli reaalne 
väärtus
●
Pildid keskaegsest turust
Hansa Liit
●Läänemere ääres tekkis kaupmeeste ühingutest kaubalinnade 
organisatsioon  – Hansa Liit
●Sinna kuulusid umbes 70 suurt ja 100-130 väikelinna
●Hansa Liit eksisteeris 13.-17.sajandi lõpuni
●Läänest itta vahendasid  kaupmehed  soola, kangaid, heeringaid 
ning hõbedat
●Idast läände vilja, vaha, lina ja karusnahku
●Kaubakontorid rajati Londonisse, Brüggesse, Bergenisse
●Hansapäevadel töötati välja Hansa Liidu poliitikat
●Hansapäevadel arutati kaubandusest, meresõidust, kaubateede 
vabadusest jms
Hansa Liit
Kaupmeeste mõju ühiskonnas
●Kaupmeestesse suhtuti vastuoluliselt
●Nendeta polnud võimalik hakkama saada, sest neilt sai kaupu ja raha, 
kuid samas mõisteti hukka nende ahnust ja saamahimu
●Kaupmehed ostsid asju ühe hinnaga ning müüsid  teisega , ni  said nad 
teiste arvelt rikastuda
●Kõige  edukamad  kaupmehed olid lähedastes suhetes valitsejate ja 
õukonnaga
●Linnas oli võim kaupmeestel
●Kaupmehed koondusid oma organisatsioonidesse: gildidesse ja 
vennaskondadesse
● Gildid  kaitsesid oma li kmete kaubandushuve, mõistsid õigust ja 
korraldasid usutoiminguid
●Gildide kaudu mõjutasid kaupmehed linna valitsemist
Kaupmeeste elustiil
●Kasumi, mis kaupmehed kaubandusest said võisid nad 
paigutada oma ärisse
●Kaupmehed tegid kalleid kingitusi kirikule ja annetusi 
vaestele
●Kaupmeeste elustiil nõudis suuri kulutusi
●Nad kandsid uhkeid  riideid  ja kalleid  ehteid , korraldasid 
uhkeid pidusid
●Kaupmehed armastasid kuulata muusikat, tantsida ja 
vaadata näitemänge
●Kaupmehed abiellusid aadlikega, et parandada oma mainet
●Mõned  linnakodanikud  suutsid tõusta aadliseisusesse, kuid 
sellegipoolest jäi piir kaupmeeskonna ja aadlike vahele 
püsima
Käsitöö erialad
●Tavaliselt koondas üks linnaosa või tänav ühe käsitöö eriala 
meistreid
●Mõndadele tänavatele pandi   ametite  järgi nimed nt Sepa, 
Värvijate
●Parkkojad ja  sepad  pidid töötama linnamüüridest väljas, sest 
nende töö segas linlasi
● Suuremates  linnades leidus umbes 100 ametiala ning 
väiksemates kõigest 20-40
●Osad käsitööametid olid auväärsemad, see sõltus materjalist 
ja oskuste keerukusest
●Paremate ametite hulka arvati kullassepad, rätsepad, 
kukkursepad, pagarid, maalrid, klaassepad
Käsitööametid
Tsunftid
●12.-13. sajandil koondusid käsitöölised spetsiaalsetesse 
kutseühingutesse ehk  tsunftidesse
●Selle põhjuseks oli kaitsta ühiselt oma huve ja kõrvaldada 
konkurentsi, et iga käsitööline suudaks elatist teenida
●Raad määras, kui palju võib ühe eriala meistreid linnas 
ametis olla
●Euroopa linnades kujunes välja  tsunftisundus  ehk kord, 
mis lubas teatud erialal töötada ainult vastava tsunfti 
meistril
●Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk  skraa
●Tsunfti  etteotsa  valiti tsunftivanem
Käsitööameti õppimine
●Ameti õppimist pidi alustama juba noorelt käsitöömeistri 
juures õpipoisina
●Lihtsamatel kutsealadel piisas meistriks saamiseks aastast, 
kuid keerulisematel aladel läks aega mitu aastat
●Sellele järgnesid selliaastad, kus pidi end täiendama teise 
linna meistri juures
●Selliaastatele järgnes meistritöö  sooritamine  ning 
tsunftiliikmeks vastuvõtmine
●Uus tsunftiliige pidi kaaslasi tsunfti vastuvõtu puhul kostitama
●Tsunftimeister pidi olema abielus sama eriala meistri tütre või 
lesega
Naiste tegevusalad ja ametid
●Linna ülemkihti kuuluvad naised tegelesid suur- või 
kaugkaubandusega
●Nad tegutsesid veini,- vürtsi- või metalliäris
●Rohkem pidasid naised tulutoovaid pudupoode, kus müüsid 
rõivaid, ehteid jms
●Naised olid ka  kangrud , ehtesepad, rätsepad, aadrilaskjad, 
ämmaemandad, maalrid, siidikudujad
●Nad teenisid elatist ka töötades linnamajapidamistes, olles 
majapidajad,  teenijad , pesupesijad või lapsehoidjad
●Naiste seas oli levinud ka õllemüümine
●Vanemad naised ja lesed tegelesid ka väikse tasu eest 
põetamisega
Keskaja naised
Autud ametid
●Linnas leidus ka neid inimesi, kellele linlase  privileegid  ei 
laienenud
●Need inimesed olid ilma jäetud kodanike abist ja  toetusest
●Nende hulka arvati autute ametite pidajad
●Autuks ametiks oli nt  timukas , keda kardeti ja põlati
● Timuka  järglased ei saanud pidada ausat ametit või  abielluda  
ausa neiuga
●Autuks ametiks oli ka prostituut
●Seda ametit pidasid enamasti äärmisesse viletsusse tõugatud 
naised
●Veel kuulusid autute ametite hulka saunamehed ja -naised, 
surnumatjad, öövahid, rändnäitlejad
Pidalitõbised
●Rahvas  kartis pidalitõbiseid ehk leeprahaigeid
●Neile rajati spetsiaalseid haigemaju ehk leprosooriume
●Eesti vanim pidalitõbila suleti alles 20. sajandi keskel
●Pidalitõbiste eest hoolitsemist peeti väga õilsaks teoks
●9. sajandil levisid ettekirjutused pidalitõbiste eraldamisest 
ning nende majade, riiete, mööbli ja muude asjade 
põletamisest
●Üleeuroopalises näljahädas süüdistati ka juute ja 
pidalitõbiseid kuna arvati, et nad mürgitasid kaeve ja  allikaid
●Pidalitõbistel keelati elada koos tervete inimestega ning 
linnaelanikel keelati anda pidalitõbistele peavarju
Kerjused
●Kerjused rändasid mööda maad ringi ja elatusid almustest
●Keskajal karistati inimesi köndistades
●Sel ine inimene oli elu lõpuni häbimärgistatud ja tal polnud 
muud väljapääsu kui hakata kerjama
●Mõned inimesed loobusid vabatahtlikult oma varast ning 
hakkasid kerjama, ni   soovisid  nad järgida Kristust
●Hiliskeskajal oli kerjuste ülal pidamine  linnale  tõsiseks 
majanduslikuks koormaks
●Töötati välja kerjusteseadused, mis lubasid linnas kerjata 
ainult  kohalikel  või paiksetel kerjustel
●Rändavad kerjused aeti linnast minema
Linn kui elukeskond
●Keskaja linn oli väike, seal kulgesid  kitsad  tänavad ning nende 
ääres tihedalt üksteise kõrval majad, lisaks oli veel siseõuesid ja 
käike
●Linna ehitati pidevalt ümber ning vanu maju lammutati ära
●Linnas paiknes üpris väiksel maa-alal suur hulk erinevaid  ehitisi
●Iga linna keskpunkt oli turuplats , kus toimus peale kaubanduse ka 
külaliste vastuvõtt, pidustused jms
● Raekoda  asus turuplatsi ääres ja seal oli linnavalitsus
●Vaimse elu keskuseks oli  kirik  ning mida suurejoonelisem see oli, 
seda jõukam oli linnakogukond
●Linn oli samas külale üsna sarnane
●Linnaski leidus puitsillutisega või sillutamata tänavaid nagu 
külades, puust elumaju ning tänavatel jalutasid vabalt koduloomad
Linn kui elukeskond
●Loomapidamine linnas tõi palju probleeme, sest loomad rikkusid 
tänavate ja väljakute sillutist, tungisid  elamutesse  ja nende sõnnik 
vedeles tänavatel
●Tänavatele visati ka muud rämpsu ning see tõttu oli linnaõhk tihti 
lämmatav
●Hiliskeskajal olukord paranes kui ilmusid elamutesse tualettruumid, 
hakati rajama linnadesse avalikke käimlaid ning ehitati kinnised 
reovee äravoolusüsteemid
●Ühed suurimad probleemid keskaja linnas olidki joogi- ja heitveega
●Et joogiveega varustatud olla, lasi raad ehitada avalikud  kaevud
●Suureks probleemiks olid ka  tulekahjud , mis levisid  tihedas  
puitmajade rägastikus kiiresti
●Tuleohu vähendamiseks hakati ehitama kivimaju

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24