Eetika (0)

Põltsamaa Ametikool
EETIKA
A1-2
Olde Märt
Kaarlimõisa 2010
1. Mis on auto ?
Auto on sõiduvahend inimese või kauba transportimiseks. Autol on vähemalt kolm ratast ja mootor ning juhtumisseadmed.
2.Esimene auto ?
Ford mudel T 1908
3. Auto ehitajad
3.1 Karl Benz Ehitas esimese bensiinimootoriga auto aastal 1885
Esimene auto – Ford mudel T aastast 1908
3.2 Rudolf Diesel- Leiutas diiselmootori 1897
3.3 Nikolas August Otto- Leiutas bensiinimootori
3.4 Gottlieb Daimler- Leiutas kahetaktilise bensiinimootori
3.5 Henry Ford- Hakkas autosid tootma liinil, esimene auto oli Ford mudel T

3.6 Felix Wankel – leiutas rootorkolb mootori
4. Ratas
Mis on ratas ?
Ratas on ümmargune seadeldis mis on võimeline pöörlema telje peal mis on asetatud tema tsentrisse.
Kui vana on ratas ?
Mõningatel andmetel 3100 või 3200 eKr
Erinevad Rattad
5. Eetika
5.1 Mis on eetika
Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
* Eetika on teoreetiline distsipliin .
*Eetika mõte on moraalifilosoofia rakendus.
*Moraalifilosoofia uurib inimese kõlbelist käitumist
Eetika võib tähendada lisaks:
* Filosoofia haru
* Mõnda konkreetset eetilist süsteemi
* Olemasolevate eetiliste hoiakute kompleksi

5.2 Aristoteles – sündis 384 eKr ja suri 322 eKr. Vanakreeka filosoof, Platoni õpilane. Pani aluse paljudele uutele teadusharudele ja süstematiseeris oma aja teadmised. Eristas esimesena eetika kui filosoofia valdkonna.
Aristoteles
5.3 Eetika liigid

*Praktiline eetika
Praktiline eetika tähendab eetika rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel.

*Teoreetiline eetika
Teoreetilise eetika võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks. Metaeetika uurib eetika mõisteid. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb.
5.4 Eetika põhiülesanne

Siduda inimese teoreetiline maailmakäsitlus üldiste praktiliste näpunäidetega, kuidas selles maailmas toimida.
Suhteliselt vähe tegemist tavakäitumisega, kuid väga palju tegemist kogu poliitilise elu määramisega.
5.5 Kutse eetika

Kutse-eetika on üks praktilise eetika harusid. Kui osa neist harudest käsitlevad mõne laiema valdkonna eetikat tervikuna (näiteks meditsiinieetika ), siis kutse-eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (näiteks arstieetika ja õe-eetika). Kutse-eetika on eriti omane klassikalistele või traditsioonilistele professioonidele, milleks peetakse meditsiini, õiguse, kiriku ja armeega seotud kutseid. Kuid professioonide nimekiri, mida kutse-eetika hõlmab, on tänapäeval muidugi pikem.
5.6 Eetika jaotised
*Deskriptiivne eetika – eetilise käitumise kirjeldamine.
* Normatiivne eetika – eetiliste hoiakute seletamine ning põhjendamine ja hoiakute kujundamine.
6. Ärieetika
Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Eetilise konflikti äri vallas põhjustab eelkõige vastuolu osapoolte vajadustes ja ootustes: kasusaamise eesmärgil algatatud tegevus mõjutab paratamatult mitmeid huvigruppe nii positiivselt kui ka negatiivselt. Ettevõtlusega otseselt seotud huvigrupid on ettevõtete omanikud , kliendid, töötajad, partnerid ja konkurendid, kaudsemad huvilised on ühiskond laiemalt (nii kohalik kui ka rahvusvaheline kogukond) ning looduskeskkond. Ärieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida kõige õigemat käitumisviisi ja seda põhjendada.
6.1 Eetika ettevõttes

Mitmed ettevõtted või ettevõtete liidud on sõnastanud väärtused ja reeglid, millele tuginedes korraldatakse tööd firma sees, klientide ja äripartneritega suhtlemist ning oma tegevuse sobitamist ümbritsevasse keskkonda. Ettevõtete eetikakoodeksite ja väärtuste deklaratsioonidega võivad olla sätestatud nii ettevõtte vastutuse kui ka üksikisiku kutse-eetika reeglid. Koodeksites määratletud tavade ühised jooned on kliendi huvide kaitse ( konfidentsiaalsus , ausus, lubaduste täitmine), reklaamimise ja informeerimise adekvaatsus, selged põhimõtted tasu määramiseks ning konkurentide kritiseerimisest hoidumine; professionaalilt eeldatakse lojaalsust tööandjale või kutseliidule, seaduskuulekust, vajalike kutseoskuste olemasolu ja täiendamist, töötaja peab hoiduma kingituste vastuvõtmisest ja tööalase teabe tarvitamisest isikliku kasu saamiseks ning teavitama märgatud eksimustest. Väärtuste deklaratsioonid sisaldavad sageli lisaks ka erinevate kultuuritraditsioonide austamise, keskkonnasõbralikkuse ja ühiskonna heaoluga seotud väärtusi.
6.2 Kutsestandard
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja -tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.
6.3 Kutseoskused „ Autotehnik I“
6.3.1 Üldõpingud
* Keeleoskus (Riigikeel tasemel II ja inglise vene ning soome keele oskus suhtlustasandil).
* Lukksepatöö tehnoloogia ja võtted.
* Tööriistade ja muude garaažis olevate seadmete kasutamine ja hooldamine.
* Tehnohooldus ja remondisüsteem.
* Sõiduki juhtimisoskus .
6.3.2 Põhiõpingud
* Autode ja haagiste üldehitus, liigitus ja üldandmed ning tehnilised näitajad.
* Mootor
* Pidurid
* Jõuülekanne
* Elektrisüsteem
6.4 Juhieetika
Personali tööd korraldades seisab juht iga tegevuse puhul eetiliste valikute ees: personali värbamisel, töötaja tegevuse hindamisel ning sellest lähtuvate otsuste langetamisel ( premeerimine ja karistamine) ja vallandamisel. Valitud lahenduse eetilisust saab hinnata otsuse tegemise kriteeriume ja elluviimise meetodeid kaaludes. Ärieetika seisukohast on näiteks oluline, kas vastuvõetud otsused on objektiivsed või diskrimineerivad: kas tehtud tööd hinnatakse tulemust mõjutavate tegurite põhjal või välimuse, isiklike suhete, soo, religioosse kuuluvuse või muude sarnaste tunnuste alusel; kas kõikide osapoolte huvisid on püütud arvesse võtta; kas on võetud tarvitusele kõik abinõud, et hoiduda asjaosaliste tundeid, reputatsiooni ja edasisi võimalusi tarbetult kahjustamast.
6.5 Töötaja eetika
Mitmed eetilised küsimused kerkivad esile ettevõttele vajaliku töötaja ja ettevõtte juhi vahelises usaldussuhtes. Töötajal on kohustus olla lojaalne oma tööandjale, hoida ärisaladusi, tagada firmas toimuva konfidentsiaalsus, kaitsta ettevõtte huve. Vahel jätkub see lojaalsus ka pärast töösuhte lõppemist, juhul kui töötajale on kehtestatud konkurentsikeeld , mis keelab teatud aja jooksul konkurentide heaks töötamast. Ent kui töötaja näeb juhtide poolt toime pandud seaduserikkumisi või ebaõiglast teguviisi, kas ta võib lojaalsusest hoolimata selle avalikuks teha? Kas ta tohib seda varjata?  Teiselt poolt, tööandja peaks kindlustama töötaja õiguse privaatsusele. Kas ja millal tohib juht lugeda alluva kirjavahetust? Millal on õigustatud tervisetestide tegemine ja kas töötaja võib nendest keelduda?
6.6 Vastutustunne
Vastutustunne on tööandja jaoks väga oluline omadus töötaja puhul. Töötaja peab arvestama oma otsuste tagajärgedega, mõtlema tulevikule ning analüüsima oma tegevust. Sellises töösuhtes on edu kahepoolne , kus kõik oma tegude eest vastutavad ja teavad mis nad tegema peavad ja tagajärgesid tunnevad .
Magav tööline.
7. Tunnikontroll
Autotehniku kutseeetika.
Autotehniku kutse eeldab sellel alal töötajast eelkõige vastutustunnet. See tähendab seda et autotehnik, edaspidi töötaja on valmis vastutama oma tegude eest, ning teab selle tagajärgi. Töötaja peab hoidma firma mainet ja olema tööalaselt pädev. See eeldab temalt viisakat suhtumist klientidesse, korralikult tehtud tööoperatsioone, mis on sooritatud õigeaegselt vastavalt otsese ülemuse ja kliendi soovile. Töötaja peab olema alati olukorra peremees , see tähendab seda et klient näeb teda kui professionaalset töötajat. Mitte mingil juhul ei tohi töötaja ja kliendi vahelises suhtluses tekkida sellist olukorda et klient näeb et töötaja ei tea mida ta teeb. Kliendi jaoks on oluline et töötaja oleks usaldusväärne. Töötaja peab kliendi varaga ümber käima heaperemehelikult. Eelnevat silmas pidades võib öelda et kui nendest asjadest kinni pidada, tuleb klient alati tagasi. Kui aga midagi teistmoodi läheb, näiteks tööline on ilmselgelt ebapädev, saamatu , rumal ja ebakaines olekus, siis rikub see terve firma maine ja ilmselgelt lõpetab kliendi ja firma vahelise töösuhte. Autotehnikute koolitamise eesmärk on mitte ainult teha neist suurepärased autospetsialistid, vaid ka õpetada neile tööalaseid eetikanorme, suhtlemist ja viisakat käitumist. Siiski enamus käitumisnorme saame juba varases lapsepõlves kodust, näiteks milline tegevus kuhu ja millal sobib. Koolis õpime seda mis kell tööle jõuda, millises olekus, millises tujus ja milliseid hoiakuid suhtlemises kasutada. Kui koolis kõik see ilusti selgeks saab siis tulevikus saavad meie õpilastest kindlasti head töölised kes oma tööandjale ja firmale ainult auks on.
8. Veoautod
Erinevad veoautod
8.1 Veoautode liigitus
Motospordi eesmärgil ümber ehitatud Gaz 51, originaal keretüüp madel .
Sadulveok.
Madel Gaz AA
Tsisternveok
Kallur