Vene ja Rootsi aeg (0)

Talurahva omavalitsused
kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus - vallakogukond . Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus . Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili , millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised ( pearaha , nekrutimaks ), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi säilima tsaariaja lõpuni. Saadud kogemused olid oluliseks abistajaks omariikluse kujunemisele.
Baltisakslased
Karl August Senff - kunstnik, graafik , Tartu Ülikooli joonistuskooli õpetaja
Carl ernst von Baer - embrüoloogia rajaja, teadlane
Fabian Gottlieb von Bellingshausen - maadeavastaja, meremees
Barclay de Tolly - väejuht
A. J. von Krusenstern - esimene ümbermaailma reisija
Talurahva õigused
17. saj rootsistamispoliitika nurjus ning koos mõisatega erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus seega lubab Riitsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal Liivimaa majandusreglemendis. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati. Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus. fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, ka õigus kaevata rentniku peale. Eelnev käib üksnes kroonumõisate kohta. Eramõisad jäid samaks. Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon. Talurahva peamised protestivormid olid ülestõusud, väljarändamine, usuvahetus, palvekirjad ja hernhuutlus. Pärisorjus kaotati Eestis 1816 ja Liivimaal 1819. Enam polnud talupoeg mõisniku ori, vaid tsaari alam. Maa kuulutati täielikult mõisa omandiks. Talupoeg sai maad kasutada üksnes rendi eest. 1849/56 uued talurahvaseadused- andis talupojale võimaluse endale talu osta, raharent . Mõisnikud ei tohtinud seda mõisamaaks muuta. Talupoegade koormised- mõisa ees: endiselt peamiseks teotöö (teorent) + naturaalandamid ja rahamaksud (nt. vakuraha). Riigi ees: pearaha ja nekrutimaks. Kogukonna ees: teedekorrastamine, magasiaida ja koolide ehitamine, jne. Kiriku ees: kirikumaksud.
Rahvaharidus ja kõrgharidus
Rootsi ajal
1632- avati Tartu Ülikool
1637- Eesti keele esimene grammatika Heinrich Stahli poolt
1684 - õpetajate seminar Bengt Gottfried Forseliuse poolt
1686- Forselius käis Stockholmis kuninga jutul
1693- ilmus J. Hornungi ladinakeelne Eesti grammatika
1710- venelased vallutasid Pärnu, suleti Tartu Ülikool
KÕRGHARIDUS- Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga kasvataja. Tänu tema jõupingutustele loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool. Sellest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Õppuriteks olid sel ajal sakslased ja rootslased (pisut ka soomlasi ).
RAHVAHARIDUS-
Rootsi riik otsustas talupoegadele sisse seada rahvakoolide süsteemi. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Andmeid esimesest rahvakoolist on päris koguni 17. saj keskpaigast. Kuna puudusid meistrid, loodi Tartu lähedale Bengt Gottfried Forseliuse poolt õpetajate seminar, kus õpetati õpetama. Sellest ajast on teada juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist paiknesid Lõuna-Eestis.
EESTI KEELE KIRJAPILT JA GRAMMATIKA
Juba Gustav II Adolfi ajal ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid raskesti loetavad ning vigases keeles. Seetõttu koostaski 1637. aastal Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku. 1693 aastal ilmus J. Hornungi ladinakeelne Eesti keele grammatika, kus pani kokku Forseliuse ning Stahli põhjal Põhja-Eesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19.saj keskpaigani
Vene ajal
19. saj algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu maal neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasiumid kubermangulinnades ning ülikool. Gümnaasiumites õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. Kreiskoolides õpetati matemaatikat, loodusteadusi ning geograafiat. Elementaarkoolides õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamiseks asutati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19. saj tekkis kohustuslik koolisundlus.
KIRJAPILT NING GRAMMATIKA
19. saj esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Peamisteks levitajateks olid kalendrid, mida ilmus juba saj keskpaigaks kümmekond. Esimese eestikeelse ajalejena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht, toimetajaks Otto Wilhelm Masing . Hiljem tekkis ka Fr. R. Kreutzwaldi ajakiri ning ka J. V. Jannseni Perno Postimees . Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu.
Asehalduskorra tunnused
1775 aastal kehtestati enamikus Venemaa kubermangudes uus halduskorraldus ning see levis ka 1783 aastal Baltikumile. Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja , asehalduri järgi on see ajajärk saanud nime „asehalduskord“ (1783-1796). MIS MUUTUS? Eesti ala administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa) lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnas lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Seega koos Saaremaaga oli kokku viis maakonda . Kaalukamad olid aga poliitilised ümberkorraldused: piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Uus omavalitsus tugines täiesti teistel põhimõtetel. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Loodi linnaduumad. Muudeti maksukorraldust- tuli pearahamaks ning hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi (elanikkonna arvele võtmiseks). 1796 aastal taastati aga põhijoontes varasem valitsemisviis.
Vene ja Rootsi aja kaart
Linnad ja maakonnakeskused
Rootsi aeg- 1645- 1720/1721
2 kubermangu- Eestimaa kubermang (keskus Tallinn)
Liivimaa kubermang (keskus Riia)
Eestimaa kubermang- maakonnad - Läänemaa (Haapsalu), Harjumaa (Tallinn), Virumaa (Narva, Rakvere), Järvamaa (Paide)
Liivimaa kubermang- maakonnad- Saaremaa (Kuressaare), Pärnumaa (Pärnu, Viljandi), Tartumaa (Tartu)// LISAKS// Riia maakond (Riia, mitte EST), Võnnu maakond (Võnnu, mitte EST)////
Vene aeg- 1720/1721- 1918
2 kubermangu- Eestimaa kubermang (keskus Talinn)
Liivimaa kubermang (keskus Riia)
Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa
Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa
Vastureformatsioon
ehk rekatoliseerimine , koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon . Suuremad kirikud anti katoliiklastele tagasi. Olulist osa kandsid jesuiidid. 1583 asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Gümnaasiumile lisaks asutati veel tõlkide seminari, mis pidid ette valmistama preestrikutseks sobivaid kandidaate kohalike hulgast. Kui aga rootslased 1625 aastal Tartu vallutasid, lõpetas see nii jesuiitide tegevuse, kui ka katoliku ajastu Eestis.
Haldusjaotus
1. Eestimaa kubermang (keskus Tallinn)
Maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa
Haldaja: kindralkuberner
2. Liivimaa kubermang (keskus Riia)
Maakonnad: Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa, (Riia; Võnnu maakond)
Haldaja: kindralkuberner
Balti erikorra tunnused
Tunnused: baltisaksa seisuslik omavalitsus rüütelkond, asjaajamiskeel saksa keel, koguneti maapäevadel ( maksud , seadus, jne), lubatud luteri kirik , kehtivad vanad seadused+ lisanduvad uued. Rüütelkondi oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond.
MÕISTED
reduktsioon- Rootsi aeg- vakuraamatud- mõisate riigistamine 1645
restitutsioon - Vene aeg- riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele 1710
aadlimatrikkel- õpinguraamat (e nimekiri), kõnekeeles „eksmatt“
asehalduskord- kubermangud -> asehalduskond, maakonna nimetused keskuste järgi
vakus - maksupiirkond
nekrutimaks- Eesti talupojad Vene sõjaväkke 25 aastaks
pearahamaks- maks riigile
rüütelkond- aadli omavalitsus
kodukari- mõisniku õigus karistada talupoegi
mõis- suur majapidamine (mitte mõisniku kodu)
portaal- sissekäik (kohal tihti ka valgmik)
import - siseveokaubad
vastureformatsioon- rekatoliseerimine
seminar- valistati ette õpetajaid, õpetajate kool
„pietas“- vagadus, jumalakartus
Tallinna Paap - crazy guy, kes kiskus ennast paljaks jne
magasivili- talupojad vastutasid magasivilja eest, mida koguti magasiaitadesse
magasiait - nö „viljapank“
vaeste hoolekanne- kedagi ei jäeta niisama laokile
talurahva omavalistus- praegune KOV
raharent- kui raha pole, peab võlga võtma
mulkis- loll
Universitas Dorpatensis- Tartu Ülikool, õpperingkonna keskus
estofiil - eesti kultuuri ja keele suur armastaja
ühtluskool- oli võimalus minna ühelt kooli astmelt teisele ilma probleemideta
vallakoolid- asutati külades (eesti keel)
kihelkonnakoolid- asutati kihelkonnakeskustes (eesti keel)
elementaarkoolid- asutati linnades (eesti keel)
kreiskoolid- asutati maakonnakeskustes (saksa/ vene keel)
gümnaasiumid- asutati kubermangulinnades (saksa/ vene keel)
maamarssal- rüütelkonna pealik Liivimaal
meeskohtud ja maakohtud - talupoegade ja mitteaadlike süüasjad
Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus- rasked kuriteod, aadlike kohtuasjad
adrakohtunikud ja sillakohtunikud- politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, jne