Külm sõda / spikker (0)

külm sõda-ajajärk rahvusvahelistes suhetes,mida isel üliriikide ideoloogiline,poliitiline ja maj vastasseis;külma sõja vormid:ideoloogiline võitlus,võidurelvastumine,võitlus mõjusfääride laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad ,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53- Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962- Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL -is( Perestroika ,glastnost), 1991- NSVL lagunemine ;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin -seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välispoliitikat,võivad saada maj abi(1948-52 said 17 eur riiki maj ja tehnilist abi 13 mljrdi $ ulatuses);1945-50-külma sõja kujunemine: saksamaa saatus:otsustati Potsdami konverentsil(17.07.-02.08.1945);saksamaa jagati NSVL,USA,UK ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonideks;ühtset poliitikat pidi korraldama kontrollnõukogu, esmaseks ülesandeks oli saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimine ,demilitariseerimine,demonteerimine;arutati reparatsioonide maksmist(otsustati võtta kaupadena);muutusid saksamaa piirid poola ja NSVL kasuks;sakslased,kes jäid väljapoole uue saksam piire said õiguse asuda oma riiki tagais;järkjärgutl kontrollnõukogu tegevuse aktiivsus vähenes;NSVL koondas oma tsoonis võimu kommunistide kätte; alustati ulatuslikku natsionaliseerimist;kontrolliti inimeste meelsust;kriisi ajendiks sai saksamaa läänetsoonides läbiviidud rahareform 21.07.1948;NSVL viis rahareformi läbi 2 päeva hiljem;NSVL blokeeris Berliini linna läänesektori ühendusteed läänetsoonidega;blokaad kestis 25.06.1948-12.05.1949;tulemuseks oli saksamaa ja berliini lõhestatus;kuulutati välja 2 erineva ühiskonnakorraga saksa riiki-saksamaa liitvabariik ja demokraatlik vabariik;sõjajärgsed demonstratiivsed vastasseisud : aatompomm USA1945/NSVL 1949;marshalli plaan 1948/vastasikkuse maj.abi nõukogu loomine 1949; NATO 1949/varssavi lepingu org(VLO)1955;NSVL tegevus Euroopa lõhestamiseks:riikides,kus al 1944 oli punaarmee läbi marssinud,aidati võimule kommunistid ;riiki jäid nõukogude väeüksused ja instruktorid;alustati maj industrialiseerimist ja kollektiviseerimist Nõukogude mudeli järgi;vägivald teisitimõtlejate ja rahvuslaste vastu;demokraatia piiramine,demokraatlikult moodustatud valitsuste kõrvaldamine ja asendamine Moskva-meelsega;1960dad aastad:ebastabiilsuse ja konkurentsi jätkumine,koloniaalsüsteemi reaalne kokkuvarisemine , reaalsed kriisikolded üle maailma, desarmeerimise esimesed näited 60date a lõpust; Pingelõdvendus Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul.  Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesidSLV suhted NSVLga.  Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. Pingelõdvenduse aega jääb ka Euroopa julgeoleku-ja koostöö nõupidamine. See sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31.07-01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada . Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Pingelõdvendusega kaasnes ka relvastuse piiramise katse. 1970.aastate alguseks oli riikide tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963.aastal oli sõlmitud tuumarelvastuse katsetamise osalise keelustamise leping. 1972.a. kirjutasid USA ja NSV Liit alla SRP-1 lepingule. See sisaldas strateegilise relvastuse piiramist, st. uusi tuumarelvi juurde ei tehtud. Tuumarelvastumise vähendamise üle hakati läbirääkimisi pidama 1973.a. Viinis . Sellekohane lepe valmis 1979.a. ja sai tuntuks  SRP-2 nime all. Nõukogude Liidu vägede viimine Afganistani tegi aga võidurelvastuse piiramisele ja pingelõdvendusele lõpu.1980dad a ja külma sõja lõpetamine:pöörde rahvusvahelistesse suhetesse tõi Mihhail Gorbatsovi võimuletulek NSVLis ja tema poolt algatatud perestroika ja glastnost;aktuaalsed probleemid olid Euroopa desarmeerimiskonverentsi kokkukutsumine, Helsingi koostöö-ja julgeolekunõupidamise lõppakti sätetest kinnipidamine,Pärsia lahe ja Afganistaani küsimuse lahendamine;võitlus neokolonialismiga;läbirääkimistel strateegilise relvastuse piiramise üle ei olnud edu;1983-NSVl lahkus strateegilise relvastuse üle peetavatelt läbirääkimistelt;USA president Ronald Reagan tegi teatavaks strateegilise kaitsealgatuse lava e kosmosemilitariseerimine kava(tähesõdade programm);1985-tuli NSVLis uuendusmeelne Gorbatsov ja koos temaga muutusid Moskva välispoliitilised arusaamad(rahulik kooseksisteerimine , üldinimlike väärtuste rõhutamine,sotsialismi ja kapitalismi vastandamisest loobumine);NSVL võttis enda kätte kahe üliriigi tippkohtumiste organiseerimise, tippkohtumised toimusid 1986-genf,reykjavik,1987-washington,1988-moskva,1989-malta;oma initsiatiivi näitas NSVL ka relvastuse vähendamises 1985; 1985-kehtestati ühepoolselt tuumakatsetuste moratoorium ,katkestati keskmaarakettide paigutamine NSVL Euroopa osa territooriumile; 1987-saavutati kahe üliriigi vahel kokkulepe kesk-ja läbimaarakettide järkjärgulise likvideerimise kohta;NSVL hakkas oma vägesid maailma eri paikadest ära tooma:1985-afganistaanist,1987-mongooliast,1988-NSVL väed, Vietnami ja Kuuba üksused hakkasid lahkuma Kambodžast ja Poolast,1990-Ungarist ja Tsehhoslovakkiast,1991-poolast;1988-saavutati vaherahukokkulepe Nicaragua sõdivate poolte vahel. 1945-Tuumajastu algus. 1957-Kontinentidevaheline rakett .1958-Algasid läbirääkimise tuumalrevastuse piiramise üle.1963-Tuumarelva katsetuste osalise keelustamiseleping. 1969-Algasid läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle. 1973- Algasid läbirääkimise relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle Kesk-Euroopas. 1981-Aögasid läbirääkimised relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle. 1983-Strateegine kaitsealgatus.
Kriis
Põhjused
Osalejad
Tagajärjed
Korea 1950-53
Põhja-K tahtis Lõuna-K sotsialistlikuks muuta
P-Korea, L-Korea, Hiina,NSVL,USA,ÜRO väed.
NSVL autoriteedi vähenemine Aasias ja Euroopas. Sõlmiti vaherahu ,mis jagas Korea 2 osaks.
Berliini ülestõus 1953
Rahulolematus viletsate elutingimuste pärast
Ida-Saksamaa,NSVL
Tuhatkond in. suri,kommunistlik võim jäi,vastuhakkajate poolt vallutatu alad vallutati tagasi, läände põgenejate karistamine.
Ungari ülestõus1956
Dem. Puudumine, rahulolematus moskva-meelse juhtk.
Ungari rahvas, NSVL, VLO väed.
18000 põgenes,3000suri,20000vahistati,uus valitsus, Negy ülespoomine, kommunismi tugevnemine.
Suessi kriis 1956
Uus valitsus riigistas Suessi kanali->konflikt lääneriikidega
Egiptus ,NSVL,Iisrael,UK,Prantsusmaa
UK ja Prants mõju maailmas vähenes, NSVL autoriteedi suurenemine Lähis-Idas.
Berliini kriis 1961
NSVL taotles Lääne_Berliini allutamist, põgenike arvu suurenemine
NSVL, Saksa dem. Vabariik
Berliini müür, Ida-Saksa lõplik „ sulgemine “ läänemaailmale, Ida-saksast läände põgenemise probleem lahendati.
Kuuba ehk Kariibi kriis 1962
Võitlus mõjuvõimu pärast maailmas. Üliriikide soov kehtestada 3. Maailmas oma reegleid, NSVL tekitas sotsialistliku kuuba territooriumile raketi baasid
NSVL, USA,Kuuba
NSVL lüüasaamine, autoriteedi langus rahvusvah areenil.suudeti ära hoida III MS, püsima jäi Sotsialistlik Kuuba.
Vietnami sõda 1964-1973
Üliriikide võitlus mõjuvõimu pärast, kommunistliku ideoloogia levik Indo-Hiinas, Hiina ja NSVL aktiivne sekkumine Vietnami siseasjadesse.
NSVL, Hiina, Vietnam, Usa, ÜRO
Rahuliikumise laienemine kogu maailmas, sise ja välispoliitiline läbikukkumine USA-le, Vietnamist sai sotsialistlik riik.
Tsehhoslovakkia kriis 1968
Rahulolematus NSVL maj ja poliitilise survega, dem puudumine, riigi juhtimisvead
Tsehhoslovakkia sots vabariik, NSVL, VLO relvajõud
Brežnevi doktriin, NSVL vahetas välja Tsehhoslovakkia juhtkonna, lõpetati reformid , tugevnes dissiodentlik liikumine.