Ajalugu 20. saj kordamisküsimused (0)

Kordamisküsimused
Teine maailm
Mõisted:
Rahvademokraatiamaad – Moskva kontrolli all olevad riigid. (enne 50ndaid)
Sotsialismimaad – Moskva kontrolli all olevad riigid – mõiste võeti kasutusele 50ndatel.
Sotsialismileer – NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid.
Sotsialistlik sõprusühendus – Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks.
Sotsialistliku orientatsiooniga riigid – Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult.
Esimene sekretär – Kommunistliku partei esimees
Julgeolekuorgan – Nõukoguliku võimustruktuuri luure -ja repressiivorgan , nõukogude vägivallapoliitika elluviija.
Plaanimajandus – Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele. Koostati kohustuslik ( kvartali - , Aasta-, Viisaastaku-) plaan
Käsumajandus - Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest
Sulaaeg – Periood, mis algas pärast Stalini kuritegude paljastamist, hakati pöörama rohkem tähelepanu välissuhete arendamisele, põllumajandusele ning kergetööstusele.
Stagnatsioon – 70ndatel kõikides valdkondades – majanduses, poliitikas, vaimuelus valitsev seisak.
Dissidentlus – Teisitimõtlemine 60ndate NSVL-I ühiskonnas tagurluse vastu, eestvedajad eelkõige haritlased.
Metsavendlus – 1944 – 1953 peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule Eestis, aktiivne relvavõitlus.
Küüditamine – Inimeste ümberpaigutamine vastu nende tahet.
Industrialiseerimine – Suurtööstuse arendamine
Kolhoseerimine – Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks.
Urbaniseerumine – Linnastumine
Tsensuur – Ajakirjanduse, raadio ja televisioonisaadete ning teiste trükkimiseks määratud teoste eelnev või järgnev läbivaatamine riigi poolt ees märgiga piirata teabe jõudmist inimesteni.
Represseerimine – Surveavaldamine, kellegi mahasurumine, karistamine.
Raudne eesriie – NSVL-I katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast.
40 kiri – 40 avaliku elu tegelase avaldatud arvamused valitsevast võimust.
1. Millised vastuolud ilmnesid Nõukogude Liidu ja selle „sõprusühenduse“ riikide vahel? Too näited
vastuoludest.
Kõik riigid ei olnud kuulekad Moskva käsutäitjad. 1948 konflikt Jugoslaaviaga – Jugoslaavia liider
võttis vastu USA Marshalli plaani, NSVL ei tunnustanud enam Jugoslaaviat kui sotsialistlikku riiki.
Tsehhoslovakkia 1968, Ungari 1956.
Kuidas Nõukogude Liit need vastuolud lahendas?
Jugoslaaviat ei tunnustanud enam kui riiki, Ungari ja Tsehhoslovakkia puhul sekkus sõjaliselt.
2. Millistesse piirkondades soovis NL peale Euroopa oma mõju laiendada? Nimeta riike, mis sattusid NL-i
mõju alla.
Mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis. Lõuna- Jeemen , Kongo, Somaalia , Benin, Etioopia , Mosambiik,
Angola , Afganistan.
Miks need riigid soostusid NL-i sõprusega?
NL toetas neid rahaliselt, tihti saadeti nendesse riikidesse ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid.
3. Kolm tähtsad organit teise maailma riikide valitsemiseks: kommunistlik partei, esimene sekretär,
julgeolekuorganid. Mis oli igaühe roll ja kuidas nende liikmeks saadi?
Kommunistlik partei – Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati selle partei alla. Parteisse vastuvõtmine
oli range kontrolli all.
Esimene sekretär – Kommunistliku partei juht, mängis valitsevas kommunistlikus parteis tähtsat rolli. Ei
valitud, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul.
Julgeolekuorganid – Partei oluliseks toeks kõikides riikides.
4. Kirjelda sotsialistlikku majandusmudelit! Mida see endast kujutas? Mis on plaanimajandus ja mis
käsumajandus?
Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud.
Majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine
riigi poolt. Koostati kohustuslik plaan, populaarsed olid viisaastakud . Käsumajandus on majandus, mida
juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest.
Miks ei olnud sotsialistlikes riikides turumajandus võimalik?
Sotsialistlikes riikides kontrollis majandust riik, turumajanduses on vajalik vaba turg .
5. Mis on Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? Millal see asutati? Kes sinna kuulusid? Miks see asutati?
Majandusalase koostöö organisatsioon , mis loodi vastukaaluks Lääne majandusabile, mida USA pakkus
Marshalli plaaniga. 1949. Aasta jaanuaris. Ida-Euroopa riigid. Pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel
majandusraskustest üle saada.
6. Mis on Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt? Millal see asutati? Kes sinna kuulusid?
Miks see asutati?
1955. aastal Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt moodustatud organisatsioon vastukaaluks NATO -le.
Kasutati 1956 Ungaris ja 68 Tsehhoslovakkias väljaastumiste mahasurumiseks.
7. Kes kuulusid Stalini usaldusisikute ringi? Kes olid need kolm kõige lähemat, kelle vahel puhkes
võimuvõitlus?
Lenini aegsed vana kaardiväe esindajad, aga ka Stalini poolt edutatud keskmise ja noorema põlvkonna
inimesed. Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hrustsov
8. Milline oli Beria poliitika? Kuidas ta võimult kõrvaldati?
Normaliseeriti suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega, Saksa DV kohta arvas , et tuleks loobuda sotsialismi
ülesehitamise kursist, tavatu poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi,
pehmendati vägivallapoliitikat, vangilaagritest vabastati ligi pool miljonit inimest. 1953 juunis Beria-
vastane vandenõu, Stalini-aja kuriteod veeretati tema kaela, hukati 1953 detsembris.
9. Iseloomusta Hruštšovi valitsusaega. Too selle kohta vähemalt viis iseloomustavat joont.
Jätkas vägivallapoliitika pehmendamist, tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates
valdkondades. Sulaaeg, ühiskonna liberaliseerimine. Liikus isikuvõimu kehtestamise suunas. Usk
kommunismi edusammudesse ja pidev mõõduvõtt USA-ga.
10. Kuidas muutus olukord Brežnevi valitsusajal? Iseloomusta.
Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Toimus seisak ehk
stagnatsioon. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Breznevi tervise halvenemisega
koondus riigielu tegelik juhtimine tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada
ühiskonna allakäiku. 80ndate alguseks kriis.
11. Mis on dissidentlus? Millal see puhkes? Kuidas see väljendus? Kuidas üritati seda piirata?
Teisitimõtlemine, puhkes 60ndate teisel poolel, hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid. Püüti
vägivallaga nende tegevust takistada, töölt vallandamine, arreteerimine, väljasaatmine, psühhiaatriline
sundravi.
12. Kirjelda Nõukogude Liidu majandust erinevate juhtide all. Millised olid põhilised arengusuunad?
Millised reforme üritati ette võtta?
40. aastatel rõhk rasketööstusel, sõjaeelne majandustase saavutati 50. Aastate algusel, kuid olukord
pingeline . Stalini surma järel hakkas Malenkov majanduspoliitikat muutma , püüdis arendada
kergetööstust, seadis eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise parandamise. Tema
ümberkorraldused panid aluse majandusele, kuid 1955 hakkati eelisarendama taas rasketööstust.
Hrustsovil ümberkorraldamised ja kampaaniad , eriti põllumajanduses. 60ndate algul majandus pidurdus.
Naftahindade tõus maailmaturul võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja ka teravilja.
13. Kuidas toimus ENSV valitsemine? Mis roll oli kommunistlikul partei, ENSV Ülemnõukogul ja
valitsusel? Millised inimesed sinna kuulusid?
Juhtiv koht kom parteil . Valitsus koosnes kuni 1946 rahvakomissariaatidest ja peale seda
ministeeriumidest. Täitis EKP ja Moskva keskvõimu tahet. Ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid.
14. Iseloomusta ENSV esimeste sekretäride valitsusaegu: Karotamm , Käbin, Vaino. Mis olid sarnased ja mis erinevad jooned? Karotamm tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Teda süüdistati natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Käbin
oli Karotammest kuulekam. Püüdis olla samal ajal Moskva- meelne ning samas arvestada Eesti NSV
eripäradega. Vaino Võimuletulekuga algas venestamisaeg. Aktiivne vene keele kasutamise propaganda .
15. Iseloomusta kolme erinevat vastupanu vormi ENSV-s: metsavendlus, põrandaalune vastupanu, avalikud väljaastumised. Milliste perioodidega neid seostada saab? Millist pead kõige efektiivsemaks?
(40- nendad )Metsavendlus - aktiivne relvavõitlus uue võimu vastu
(50-nendad)Põrandaalused - noorterühmad, mille kandepind oli väike
(70-nendad)avalikud väljaastumised - peamine võitlusvahend avalikud väljaastumised, püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised niong levitada seda informatsiooni.
70-nendad sest siis tuldi avalikkuse ette kõige informatsiooniga.
16. Millal ja miks toimus suurküüditamine? Keda küüditati?
Toimus 1949 aastal. Taheti ühtlustada siinset rahvast. Eestlasi viidi venemaale ja venelased rändasid eestisse kuna siin oli elu parem.
17. Kuidas hoiti Eestis sidet läänemaailmaga? Mis olid kõige tähtsamad ühenduses olemise viisid? Miks hakati Eestit kutsuma „nõukogude lääneks“?
Välisraadiojaamad, Hakkasid hiljem taastuma otsekontaktid välismaailmaga, teadlaste sidemed kolleegidega ,noorsoo, hipi - jne liikumised , laevaliin. Siin oli olukord kõige vabam ja eestis oli ühendus soomega.
18. Kuidas muutus Eesti majandus seoses nõukogude okupatsiooniga? Milline oli olukord enne ja milline pärast? Kuidas see mõjutas Eesti üldist arengut?
Majandusmudeli lammutamine ja see purustati. Enne oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ja kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Pärast iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Suurettevõtted, maa sundvõõraandamine ja sovhoosid . Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest riikidest , linnastumine.
19. Iseloomusta nõukogude kultuuripoliitikat! Kuidas mõistad lauset „ sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik“?
Eesmärk kultuuri juurutamine ühiskonnas mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Poliitiliste olude liberaalsus ja rangus, tsensuur. Hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, kirjanduse tellimine välismaalt piiratud.
20. Mida tähendas „ kultuurielu lõhestatus“? Mida see kaasa tõi?
Eesti kultuur jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi, kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust, kuid nende looming jäi suurele osale eestlastele kättesaamatuks.
21. Miks peatus kultuuriline tegevus Eestis? Kuidas see taas algas?
Oli tsensuur ja paljud kolisid välismaale. Haritlaste uus põlvkond kasvas peale.
22. Milliste kultuurialadega tegeles rahvas? Kas see muutus nõukogude perioodi jooksul? Kuidas?
Isetegevusharrastus, pilli- , rahvatantsu - ja näitemänguringid ning laulukoorid.. See taandus ja peale kasvas kõrgharitlaste uus põlvkond, kultuurihuvi laienes, kasvas massiteabevahendite osatähtsus, mindi üle värvitelevisioonile.
23. Miks maakultuur hääbus?
Linnastumine, massimeedia levik, linlik eluviis, väiksed maakoolid , klubid ja ringid pandi kinni, muututi liikuvamaks, otsiti paremaid töötingimusi.
24. Millised muudatused viidi sisse hariduses?
Ühtluskooli süsteem, Paljud õpetajad vallandati, muudeti õppeprogramme, kohustuslik keskharidus , kursuste süsteem. hariduse kvaliteet langes.
25. Milline oli kiriku roll ühiskonnas? Kas selle osatähtsus suurenes või vähenes? Kuidas suhtus kirikusse riigi juhtkond ?
Kirik oli väga tähtis. Osatähtsus vähenes. Riigi juhtkond tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust, kui kirikule tehti takistusi. Propaganda kiriku vastu, surnuaiapühad asendati noortepäevadega jne.
26. Too näiteid vaimsest vastupanust venestusele.
Optimism asendus pessimismi ja ükskõiksusega. Tagurlik murrang näitas kultuurielu vägivaldse juhtimise süvenemist, kaskeelsuse ülistamist ja tsensuuriolemasolude karmistumist. See tekitas haritlaskonnas protesti . "40 kiri"