Ajaloo arvestus mõisted, isikud, aastaarvud (0)

Mõisted
maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918
Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine
Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik
Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis , mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused
Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu
riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon
asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu
Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud
Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsealase vastastikuse abistamise leping
Vaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur
Riiklik Propaganda Talitus – Eestis loodud tsensuuri teostav organisatsioon Vaikival ajastul
Eesti Kultuurkapital – fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks
Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine – baltisakslaste lahkumine Saksamaale, kuna Hitler kutsus nad koju
Hävituspataljonid – suvesõja ajal loodud NSVL üksused, võitlemaks metsavendadega ja teostamaks „põletatud maa taktikat”
soomepoisid – Eestist Soome võitlema läinud inimesed II maailmasõja ajal
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee – saksa okupatsiooni ajal Saksa võimu vastu tegutsevaid vastupanugruppe ühendav Eesti organisatsioon
EKP KK – Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee ehk EKP juhatus
ENSV Ülemnõukogu – Eesti kõrgem valitsusorgan, seadustandev võim
ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu komsomol – Eesti kõrvem valitsusorgan, täidesaatev võim
HLP ehk MTJ – masina-traktorijaamad ehk üks riiklikest ettevõtetest, mille eesmärk oli aidata uusmaasaajaid
rajoon – territoriaalne üksus Nõukogude Eestis
külanõukogu – madalaima taseme haldusüksus Nõukogude Liidus, valdades 2-3
sovhoos – riigi poolt loodud ühismajand
kolhoos – kohalik „enda algatusel ” loodud ühismajand
rahvamajandusnõukogu – piirkondlik majanduse juhtumise organ NSVL-s Hrjuštšovi ajal, mille eesmärgiks oli muuta kohalik majandus autonoomsemaks
kulak – liiga jõuka talumaniku pilkenimetus
metsavendlus – relvastatud vastupanu vorm metsades end NSVL-i eest varjavate inimeste poolt
dissidentlus – 196ndatel tekkinud teisitimõtlemine, mille eesotsas olid haritlased, kes olid ühiskonna elu karmistamise vastu
sotsialistlik realism – sotsialismi ülistav kunstistiil
IME-projekt – Isemajandav Eesti, Nõukogude Liidu majandusest lahti haakimise kava
MRP-AEG – Molotov -Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, mille eesmärgiks oli MRP lisaprotokollide avalikustamine ja tühistamine
ERSP – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei ehk EKP ainuvõimu vatu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust, esimene sõltumatu erakond NSVL-s selle loomisest alates, eesmärgiks EV taastamine
Eesti Komitee – Eesti Kongressi täidesaatev juhtorgan
interliikumine – eestivenelaste poolt loodud vastuliikumine Eesti iseseisvumisele
üleminekuperiood – 1990-1992 aastatel EV Ülemnõukogu poolt välja kuulutatud periood, mille lõppeesmärgiks oli EV taastamine iseseisva riigina
Sündmused
autonoomiaseadus (30. märts 1917) – Eesti sai oma ajaloolised etnilised piirid
Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis (15. november 1917) – ainult Maapäeva otsused on legitiimsed ja tehti otsus, et Eestist peab saama iseseisev riik
Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (23./24. veebruar 1918) – Edasitungiv Saksaama okupeeris nüüd Venemaa asemel uue iseseisva riigi
Vabadussõja algus (28. november 1918) – Eesti iseseisvuse kehtestamine relvajõul
Võnnu lahing (22. juuni 1919) – võit Landeswehri üle, võidupüha
Tartu rahuleping (2. veebruar 1920) – Vabadussõja lõpp, Nõukogude Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust
detsembrimäss (1. detsember 1924) – eesti kommunistide läbikukkunud sõjaline riigipöördekatse
autoritaarne riigipööre Eestis (12. märts 1934) – demokraatia lõpp, vaikiv ajastu
MRP (23. august 1939) – Molotovi-Ribbentropi pakt, salajane lisaprotokoll
Baaside leping (28. september 1939) – NSVL-i baasid Lääne-Eesti saartele, Paldiskisse ja Tallinna
Narva diktaat (17. juuni 1940) – baasid terve Eesti territooriumil, 80 000 NSVL sõdurit Eestis lisaks
juunipööre (21. juuni 1940) – „töörahva” meeleavaldus , senise valitsuse asendamine venemeelsetega ehk Vares -Barbaruse valitsus
Eesti annekteerimine Nõukogude Liitu (6. august 1940) – NSVL võtab Eesti vastu suurde sotsialistlikku rahvaste liitu
juuniküüditamine (14. juuni 1941) – 9000 inimese Siberisse küüditamine, peamiselt endised sõjaväelased, riigijuhid, haritlased
Nõukogude võimu taaskehtestamine Tallinnas (22. september 1944) – Saksa okupatsiooni lõpp
märtsiküüditamine (25. märts 1949) – 20 000 inimese küüditamine
EKP KK 8. pleenum (21.-26. märts 1950) – Eesti kultuuritegelaste kodanlikeks natsionalistideks nimetamine ja selle eest karistamine , Karotamme asemel Käbin EKP juht
Balti Apell (23. august 1979) – Eesti, Läti ja Leedu kodanike märgukiri ÜRO -le ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV, Atlandi hartale alal kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada MRP koos salaprotokollidega ja need tühistada ja taastada Balti riikide iseseisvus
40-kiri (28. oktoober 1980) – avalike kultuuritegelaste kiri, milles tunti muret eesti rahva püsimajäämise pärast, kuid mida ükski ajaleht ei avaldanud
fosforiidisõda (1987) – vastupanuliikumine NSVL keskvõimu plaanitavale fosforiidikaevandusele Virumaal
Rahvarinde loomine (1988) – suurimine massiline poliitiline liikumine Eestis, esialgseks eesmärgiks IME loomine
Balti kett (23. august 1989) – Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud poliitiline meeleavaldus, mille eesmärgiks oli tähelepanu juhtida Baltimaade vabadustahtele ja MRP lisaprotokollidele
suveräänsusdeklaratsioon (16. november 1988) – Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimslikkust Eesti NSV territooriumil
Eesti Kongressi valimine (1990) – Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu
üleminekuperioodi väljakuulutamine (30. märts 1990) – lõppeesmärk Eesti iseseisvuse taastamine
augustiputš (19.-21. august 1991) – NSVL-s toimunud riigipöördekatse
Eesti iseseisvuse taastamine (20. august 1991) – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam ENSV Liitu ja on iseseisev vabariik ehk „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest”
Eesti krooni käibeletulek (1992)
Eestist lahkuvad viimased Vene väeosad (1994) – sõjaväepensionäridel võimalus taodelda elamisluba
ÜRO (1991)
Euroopa Nõukogu (1994)
NATO (2004)
Euroopa Liit (2004)
Nimed
Jaan Poska – Eesti esindaja Tartu rahu sõlmimise juures
Johan Laidoner – Eesti Kaitseväe ülemjuhataja Vabadussõjas
Viktor Kingisepp – Eesti kommunistide juhtfiguur
Jaan Anvelt – Eesti kommunistide juhtfiguur, detsembrimässu planeerija
Jaan Tõnisson – Eesti diplomaat ja riigimees , hankis Eestile tunnustust välisriikidest
Konstantin Päts – Eesti esimene president , Päästekomitee liige
Jüri Vilms – Päästekomitee liige
Konstantin Konik – Päästekomitee liige
Julius Kuperjanov – ohvitser Vabadussõjas, Kuperjanovi jalaväepataljoni rajaja
Rüdiger von der Goltz – Landeswehri ülem
Andres Larka – vabadussõjalaste liider, presidendikandidaat
Artur Sirk – vabadussõjalaste liider
Hjalmar Mäe – Eesti omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal
Jüri Uluots – EV peaminister ja riigivanem aastatel 1939-1944
Andrei Ždanov – NSVL-i diplomaat, korraldas juunipöörde
Johannes Vares-Barbarus – juunipöörde järel võimule tulnud valitsuse juht
Johannes Lauristin – Rahvakomissaride nõukogu esimees
Karl Säre – Eesti Kommunistliku Partei esimees Saksa okupatsiooni ajal
Karl Siegmund Litzmann – Eesti Kindralkomissariaadi ülem Saksa okupatsiooni ajal
Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal
Nikolai Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950
Johannes Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978
Karl Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987
Vaino Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990
Siim Kallas – Reformierakonna asutaja 1994, peaministri kandidaat
Tiit Made – IME-idee autor, EV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liige
Edgar Savisaar – Rahvarinde üks asutajatest, üleminekuvalitsuse peaminister
Lagle Parek – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige ja esimees, Eesti Kongressi liige
Tunne Kelam – ERSP esimees
Arnold Rüütel – EV president 2001-2006, Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees
Lennart Meri – EV president 1992-2001