Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Perekond ja seadused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda?
  • Millisel juhul saab sõlmida abielu?
  • Millisel juhul kooselu?
  • Millised asjaolud välistavad abielu millised kooselu sõlmimise?
  • Kuidas võivad olla reguleeritud abikaasade ja registreeritud elukaaslaste varasuhted?
  • Millistel juhtudel lõpeb abieluleping?
  • Millistel juhtudel lõpeb kooseluleping?
  • Kes on hõimlased?
  • Mis saab hõimlussuhetest abielulahutuse korral?
  • Millised õigused on väljaspool abielu sündinud lapsel?
  • Mida tähendab lapsendamisseadus?
  • Mida loetakse lapse väärkohtlemiseks?
  • Millises vanuses last saab seadusjärgselt nimetada lapseks?
  • Millised on lapse kohustused?
  • Mida ütleb seadus alaealise liikumisvabaduse kohta?
  • Millal võib lapse eraldada perekonnast?
  • Kelle vahel sõlmitakse abielu?
  • Kes ei tohi omavahel abielluda?
  • Keda loetakse lapse isaks?
Nimi: Klass:
Iseseisev töö: „Mida ütlevad perekonna kohta seadused?“
  • Põhiseadus
  • Perekonnaseadus
  • Lastekaitseseadus
  • Kooseluseadus
    Tutvu seaduste tekstidega ja vasta küsimustele. Märgi millisele seadusele ja millisele paragrahvile viitad. Oluline on jälgida, et vaataksid seaduste kõige hilisemaid redaktsioone.
  • Kas ja/või kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda? Kellest koosneb põhiseaduse järgi perekond?
    Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest.
    Seadus: Põhiseadus
    Paragrahv: 27
  • Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas: abikaasad on võrdõiguslikud. Miks on oluline sätestada abikaasade võrdõiguslikkus põhiseaduses? Kui see on põhiseaduses kirjas siis peab seda kindlalt järgima, nii saab tagada kindla võrdõiguse.
  • Millisel juhul saab sõlmida abielu? Millisel juhul kooselu? Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. Kooselulepingu võivad sõlmida teovõimelised täisealised isikud.
    Seadus:Perekonnaseadus
    Kooseluseadus
    Paragrahv:1
    1
  • Millised asjaolud välistavad abielu, millised kooselu sõlmimise? Abielu välistavad: veresugulus, lapsendamissuhe, mitu samaaegset abielu, samasooliste isikute abielusoov. Kooselu välistavad: ühe isiku samaajaline abielu või kehtiv kooselu, kooselu ei saa sõlmida üleneja ja alaneja sugulane, ei või kooselu sõlmida õe, venna, poolõe või poolvennaga, lapsendamissuhe,
    Seadus: Perekonnaseadus
    Kooseluseadus
    Paragrahv: 2, 3, 4
    2
  • Kuidas võivad olla reguleeritud abikaasade ja registreeritud elukaaslaste varasuhted? Abikaasad ja elukaaslased saavad valida varasuhte abiellumisavaldusega või abieluvaralepingu .
    Seadus: Perekonnaseadus
    Kooseluseadus
    Paragrahv: 24
    16
  • Millistel juhtudel lõpeb abieluleping ? Millistel juhtudel lõpeb kooseluleping? Abieluleping lõppeb: üks abikaasa sureb ; sõlmitakse abieluvaraleping , millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe; abielu lahutatakse või varasuhe lõpetatakse käesoleva seaduse § 36 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel.
    Seadus: Perekonnaseadus
    Paragrahv: 35
  • Kes on hõimlased? Mis saab hõimlussuhetest abielulahutuse korral? Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased. Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega, millest hõimlus on tekkinud.
    Seadus: Perekonnaseadus
    Paragrahv: 81
  • Perekonna seadus näeb ette mitmeid ülalpidamiskohustusi. Kes, kellele ja millistel hetkedel on kohustatud tagama ülalpidamise? Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama:alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama .
    Seadus: Perekonnaseadus
    Paragrahv: 96, 97
  • Millised õigused on väljaspool abielu sündinud lapsel? Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest.
    Seadus: Perekonnaseadus
    Paragrahv: 45
  • Mida tähendab lapsendamisseadus? Lapsendamisseadus reguleerib lapsendamist.
    Seadus:
    Paragrahv:
  • Selgita esindusõiguse ja hooldusõiguse mõistete erinevust. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Vanema hooldusõigus hõlmab isikuhooldust (õigust hoolitseda lapse isiku eest) ja varahooldust (õigust hoolitseda lapse vara eest) ning õigust otsustada lapsega seotud asju.
    Seadus:
    Paragrahv:
  • Mida loetakse lapse väärkohtlemiseks? Emotsionaalne väärkohtlemine ( nt hirmutamine , ähvardamine, karjumine, sõimamine, solvamine , mõnitamine, halvustavate nimedega kutsumine) , Füüsiline väärkohtlemine (tõukamine, lükkamine, näpistamine, küünistamine, väänamine, pigistamine , raputamine, millegagi viskamine, juustest sikutamine, tirimine)
    Seksuaalne väärkohtlemine, Lapse hooletussejätmine, Lapse kehaline karistamine , Teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemine või kuulmine
    Seadus:
    Paragrahv:
  • Millises vanuses last saab seadusjärgselt nimetada lapseks? Kuni 18 aastast.
    Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse seadus
    Paragrahv: 2
  • Millised on lapse kohustused? Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. Laps peab: täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees, lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse, hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda, kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma. Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi. Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast , osaleb oma perekonna ühistes toimetustes ja töödes. Lapsel on koolikohustus vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele. Lapse kohustus hoida oma tervist
    Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse seadus
    Paragrahv: 18, 19, 20, 21, 22, 23
  • Mida ütleb seadus alaealise liikumisvabaduse kohta? Laps on kohustatud järgima avalikku korda. Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00-6.00. Ajavahemikus 01.06-31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00-5.00. Kohalikul omavalitsusel on õigus käesolevas paragrahvis sätestatud öist liikumispiirangut ajutiselt lühendada.
    Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse seadus
    Paragrahv: 231
  • Millal võib lapse eraldada perekonnast? Last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus.
    Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse seadus
    Paragrahv: 27
  • Kelle vahel sõlmitakse abielu? Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel.
    Seadus: Perekonnaseadus
    Paragrahv: 1
  • Kes ei tohi omavahel abielluda? Omavahel ei tohi abielluda veresugulased, lapsendamissuhtes olevad inimesed, isikud kellest vähemalt üks on juba abielus, samasoolised.
    Seadus:Perekonnaseadus
    Paragrahv: 2, 3, 4, 10
  • Millal ja kui kaua võib lahutatud abikaasa pärast lahutust teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist? Kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Vanuse või terviseseisundi tõttu võib teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist nõuda ka juhul, kui terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülalpidamist tuleb maksta nii kaua, kuni ülalpidamist saama õigustatud isikult, ja niisuguses ulatuses, milles ülalpidamist saama õigustatud isikult, ei või endale sissetuleku hankimist eeldada.
    Seadus: Perekonnaseadus
    Paragrahv: 73
  • Keda loetakse lapse isaks? Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. (Kohus ei tuvasta lapse isana isikut, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.)
    Seadus:Perekonnaseadus
    Paragrahv: 84
  • Selgita, kuidas on koolis tagatud lastekaitseseaduse ‎§ 36 lasteasutuses viibiva lapse arvamuse ja kaebuse esitamise õigus? Lapsel on õigus kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Lasteasutus peab tagama lapsele iseseisva ja sõltumatu võimaluse esitada lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi.
  • Olles tutvunud perekonda puudutavate seadustega, tee vähemalt üks argumenteeritud ettepanek iga seaduseteksti paranduseks või ümberkorralduseks.
    • Põhiseadus

    • Perekonnaseadus

    Paragrahv 10 punkt 1 tühisetuks kuulutamine
    • Lastekaitseseadus

    • Kooseluseadus

    5
  • Perekond ja seadused #1 Perekond ja seadused #2 Perekond ja seadused #3 Perekond ja seadused #4 Perekond ja seadused #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liizu666 Õppematerjali autor
    Perekonda reguleerivad seadused

    Sarnased õppematerjalid

    Perekonnaoõigus
    65
    docx

    Perekonnaoõigus

    emantsipeerumine, väärtuste ja eesmärkide enneolematu paljusus, heaolu ja individualismi kasv, infoajastu võimalused jne. Vikipeedia Väike-, tuumik-, nukleaarperekond Ühes majapidamises koos elavad mees, naine ja nende lapsed Tuumikperekond ­ üksus, mis koosneb abielupaarist ja nende alaealistest lastest, kes elavad koos. Mittetäielik ehk üksikvanemapere ­ ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla nii lesk, lahutatud, vallaline või ka vabaabielu lõpetanud. Binukleaarne ­ kahe tuumaga perekond. Vt Kriisiolukorda sattunud leibkondadele sotsiaaltoetuse maksmise kord Rakke vallas (KO 2000, 54, 815) 1 Nukleaarpere ­ (väike perekond) leibkond, mille moodustab abielupaar

    Perekonna- ja pärimisõigus
    Perekonnaõigus
    21
    docx

    Perekonnaõigus

    Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse

    Õigus
    Kordamisküsimused perekonnaõigusest
    12
    docx

    Kordamisküsimused perekonnaõigusest

    Küsimused arvestuseks perekonnaõigusest. 1.Mis on abielu ja kes võivad abielluda? Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused. § 1. Abielu sõlmimise eeldused (1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. (2) Abielluda võivad täisealised isikud. (3) Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Millal on abielu kehtetu? (1) Kohus võib hagimenetlus

    Perekonna- ja pärimisõigus
    Perekonnaõigus
    30
    pptx

    Perekonnaõigus

    Perekonnaõigus Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Reguleerivad õigusaktid • EV põhiseadus (§ 24, 26, 27, 28) • Abieluvararegistri seadus • Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium • Notar ei ole perekonnaseisuasutus, kuid täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid Abielu vs. kooselu Perekonnaseadus Kooseluseadus • Kooselulepingu võivad sõlmida kaks

    Õigus
    Inimeseõpetus-perekond
    12
    pdf

    Inimeseõpetus: perekond

    kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või ● ​kuritarvitab vanema õigusi või ● ​kohtleb last julmalt või ● ​avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ● ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. 18. Seadused mis reguleerivad lapse õiguste kaitset. Eestis reguleerib laste kaitset Eesti Vabariigi lastekaitse seadus. Asutused, kuhu pöörduda kui lapse õigusi on rikutud. Lastekaitse, lasteombudsman. 19. Perekonna ülalpidamise kohustus. ● Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. ● ​ Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna

    Inimeseõpetus
    PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID
    76
    pdf

    PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

    heaolu tagamiseks kohaldada eelkõige perekonda toetavaid abinõusid ning üksnes juhul, kui sellised meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne, et neil positiivset mõju ei ole, saab kohus võtta vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult ära”. 13 Kaasuse tekstis on kirjas, et kui emal pole võimalust mingil põhjusel lapsega olla, on temaga isa, kes teeb lapsele süüa ja paneb ta magama. Kohtuotsusele nr 3-1-1-45-14 tuginedes, Eesti seadused ei sätesta, kui vana lapse võib üksinda koju jätta. Vanem võib ise otsustada seda, kas laps võib ajutiselt üksi koju jääda. Kuna alaealise lapse eest hoolitsemine on nii õigus kui ka kohustus, peab vanem lähtuma lapse parimates huvides. Last üksi koju jättes peab vanem hindama tema küpsust ja individuaalseid eripärasid ning arvestama ka turvalisuse küsimust.14 Kokkuvõtlikult tuginedes üldisele lastekaitse põhimõttele ei tohiks niivõrd oluline riigiorgan

    Perekonna- ja pärimisõigus
    Abielu ja abiellumine
    6
    pdf

    Abielu ja abiellumine

    Abielu ja abiellumine 1. Kuidas eristuvad mõisted abielu ja kooselu, lähtudes seadustest. Abiks võtke perekonnaseadus ja kooseluseadus. Abielu Ühised jooned Kooselu 1. Abielu sõlmitakse mehe ja 1. Nii abielluda kui ka 1. Kooselulepingu võivad naise vahel. kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, sõlmida täisealised isikud. kellest vähemalt ühe elukoht 2. Abielu ei või sõlmida isikute on vahel, kellest vähemalt üks on 2. Omavahel ei või abielluda Eestis. juba abielus. ega sõlmida kooselulepingut otsejoones üleneja ja alaneja 2. Kooselulepingut ei või 3. Abielu sõlmitakse sugulane. Samuti õde-vend, sõlmida isikute vahel, kellest perekonnaseisuametniku poolõde-poolve

    Inimeseõpetus
    Perekonnaseadus õigus
    11
    doc

    Perekonnaseadus õigus

    4. Sotsiaalselt reguleerimata eluvaldkonnad · Lisaks kõlblusele, tavale ja õigusele eksisteerib ühiksonnas ka eluvaldkondi, mis ei ole reguleeritud. Sellesse valdkonda kuuluvad eelkõige tuneded ja ideed, kuigi need võivad olla oluliselt mõjutatud nii kõlblusest, tavast kui ka kõigusest. Sellise reguleerimata valdkonna olemasolu ühiskonnas on paratamatu. · Karl Popper selgitas seda järgmiselt: "termin "ühiskond" hõlmab mõistagi kõiki sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga ­ see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline ko

    Õigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun