Ristiusk ja kirik (ajalugu) (0)

Ristiusk ja kirik
§12
Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu
Katoliku kiriku pea on Rooma paavst
Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus
Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale.
Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks.
Gregorius Suur.
Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega.
Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis.
Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis)
Kiriku korraldus
Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks.
Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal -toomkirik.
Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama . Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi.
Preester oli tuntud ka kui hingekarjane.
Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse.
Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine
Hilise Rooma keisririigi aegsed mungad ja mõned nunnad elasid kas üksiklastena- eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid.
Munkade ning nunnade eluviis oli päris erinev.
Lääne-Euroopas aitas ühtsust luua püha Benedictuse kloostrireeglid .
Reeglid levisid tänu Gregorius Suure soovituse tulemusel. Benedictus kuulutati pühakuks.
Lääne-Euroopa munke nimetatakse seetõttu benediktlasteks.
Misjon paganate seas
Kuigi ristiusk pääses domineerima Rooma keisririigis juba 4.sajandist, ei surnud välja kohe paganausk.
Vahemere maad oli 5-6. sajandiks ristiusustatud.
Väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris aga paganlus .
Ristiusu ulatuslikum levitamine-misjon paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eriti Iirimaal .
Iiri mungad hakkasid rajama kloostreid Inglismaal.
Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas.
Briti saartest sai oluline lähtekoht misjoniks germaanlaste hulgas mandril.
Briti mungad rajasid kloostreid, levitasid ristiusku Frangi riigi piirialadel ning paganlike germaanlaste seas.
Briti kloostrikultuur
Briti kloostritest said varakeskaegse kultuuri silmapaistvamaid keskused Lääne-Euroopas.
Sealsed mungad huvitusid ladinakeelsest ning keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest ja püüdsid neid ühtseks lõimida- kujunes keldi kirjakeel.
Beda Venerabilis. ( munk ja apt)
Dionysius Exiguus- 525.aastal arvestas välja Jeesuse sünniaja, kuigi eksis sellega, kuna Jeesus oli sündinud tegelt 7-4 a.Ekr.
Karolingide renessanss
Euroopa mandril elavnes kultuur Karl Suure ajal.
Vaimne madalseis - koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast.
Kujunes omamoodi õukonnaakadeemia, mille sisulise juhiks sai Inglise munk ja õpetlane Alcuin.
Seal arutas Karl Suur sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel ning õppis ise ka lugema.
Karolingide valitsemine-kultuuri elavnemine ehk Karolingide renessanss.
Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit.
Korraldati ka ladinakeelsete antiikautorite teoste ümberkirjutamist.
Suur käskis ehitada koole kloostrite ja kirikute juurde.
Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsejatega.
§24
Maailmapilt

• Keskaja inimene sügavalt usklik , uks juurdunud kõikidesse eluvaldkondadesse
  
• Maine elu on ettevalmistus teispoolsuseks
  
• Keha-ajutine, hing-igavene
  
• Peamised usutõed põhinesid Piiblist ja vanaaja kirikuisade teostest.
  
• Kõige tähtsam oli JUMAL, keda ümbritsevad inglid.
  
• Lucifer - langenud ingel , kellest sai põrgu peremees (saatan)
  
• Aadam ja Eeva-esimesed inimesed
  

Söövad keelatud õuna ja heidetakse Paradiisist välja. Saab alguse pärispatt, mis lasub kogu inimkonnal (kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud).

• Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal maapeale oma poja Jeesus Kristuse, et ta kannatuste kaudu lunastaks inimkonna patud.
  
• Jumal kui Isa, Kristus kui poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustasid PÜHA KOLMAINSUSE.
  

Sakramendid
Toimingud, mille kaudu on võimalik inimesel Jumala armust osa saada.
Sakrament ehk püha toiming.

Ristimine

Usukinnitus (luteri kirikus leer)

Armulaud

Pihtimine

Viimne võidmine enne surma

Kiriklik laulatus

Vaimulikuks pühitsemine
Surmajärgne elu

• Õigeid ootas taevane paradiis, patuseid pime ja tulikuum põrgu.
  
• Kunagi saabub viimne kohtupäev, mil kõik surnud tõusevad hauast üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. See on maise maailma lõpp, alles jääb vaid taevariik ja põrgu.
  
• XII sajandist alates levib arusaam, et osa hingi lähevad peale surma puhastustulle, kus nad piinlevad viimse kohtupäevani ning kui patud lunastatud, saavad nad taevariiki.
  
• Kiriku ja ilmaliku võimu vastuolud. Kirik arvas , et keiser saab võimu Jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi.
  
• Kiriku mõjutusvahendiks kasutati kirikust väljaheitmist ehk kirikuvande alla panemist.
  

Suur kirikulõhe 1054. Aastal
Katoliku kirik jaguneb:
I Katoliku (või roomakatoliku kirik)
Kõrgem võim Rooma paavst
Vaimulik ei tohi astuda abiellu
Püha vaim lähtub nii Isast kui Pojast
II Õigeusu ehk kreekakatoliku kirik
Kõrgeim võim Konstantinoopoli patriarh
Preestrite abielu on tavapärane
Püha vaim lähtub Jumalast kui isast.
Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal

• Tingitud paavstide ametissemääramise korrast
  
• 1059. aastal hakkasid paavste nimetama Rooma piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud - kardinalid . Suurenes tõenäosus, et valitud sai kogenud ja autoriteetne vaimulik.
  
• Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust.
  
• Vt lk 171
  
• Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal (1198-1216)
  
• Paavsti õukond-kuuria
  
• Paavsti volitatud esindaja teistes maades-legaat
  
• Eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu- kirikukogu
  
• Paavsti ametlikud seisukohavõtud-bullad.
  
• Kirikumaks kiriku ülalpidamiseks-kümnis.
  

Kristus oli määranud apostel Pauluse oma maiseks asemikuks.
8 sajand tekkis kirikuriik .
10 sajand Saksa-Rooma keisririik .
Investituuritülid (paavst, Saksa-Rooma riigi keiser)
1059 Lateraani kirikukogul kehtestati paavstide valimise uus kord – paavsti pidid valima kardinalid, kiriku kõrgemad vaimulikud, kes said oma tiitli paavstilt. See oli sihitud keisri vastu.
Kiriku uuendusliikumine jõudis haripunkti Gregorius VII (paavst 1073- 1085 ) ajal.
Heinrich IV Canossas käik 1077
Paavstiliku maailmavalitsemise tipp ja pöördepunkt paavst Innocentius III ajal (1198-1216) – head suhted paavstiga andsid ilmalikule valitsejale võimukindluse.
Tülid paavsti ja keisrivõimu vahel puhkesid uuesti, kui keisriks sai Friedrich I Barbarossa (1152-1190) jaguneti:

Gibelliinid (keisri pooldajad)

Grelfid (paavsti toetajad)
§25

• Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid.
  
• IX-X sajandi killustatuse ja sisesegatuste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused
  
• Cluny klooster (910) ja reformid
  
  • Benedictuse reeglite järgimine
    
  • tütarkloostrid
    
  • vaimulik alus rüütlikultuurile, ristisõdadele ja uutele mungaordudele
    

• Kloostritest said suured majanduskeskused
  

• Kuulsaim oli Citeaux’ kloostri munk Bernard Clairavaux’st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi.
  
• Hallid vennad – Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või hallikad kuued .
  
• Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid kutsuti jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks.
  
• Pühakutele oli tugev usk andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks.
  
• Reliikvia – pühakutega seostavad esemed.
  

Vaimulikud ordud

• Munklus tekkis 4. Sajandil Egiptuse kõrbes
  

• Eremiitlus
  
• Religioosne ühiselu, kloostrite rajamine
  

• Millel põhines munklus? Pühaks saamisega saadakse taevariiki, tuleb loobuda maisest elust.
  
• Kloostrielu = ingellik elu
  
• Munkluse eesmärk? Enda pühaks muutmine, läbi palvete
  
• Vaimulik ordu – kogukondade ühendus, millel on kindel seadustik , liturgilised traditsioonid, eesmärgid, vaimsus.
  

Benediktlased (benediktiinid)

• Benedictus Nursiast (480-u.560), 529 asutas Monte Cassino kloostri
  
• Must rüü
  
• Uuendab kloostrielu reegleid – töö ja palve
  
• 1964. Euroopa kaitsepühakuks
  

Tsistertslased

• Oma olemuselt oli see Citeaux benediktlaste kloostrist alguse saanud reformiliikumine, mis tõstis esiplaanile vaesuse, lihtsuse ja rangemad askeesi nõuded
  
• Valge rüü
  
• Elada tuli enda tööst – kloostritel suured majapidamised, eraldatud paikades
  
• 12. Sajand
  
• Clairvaux Bernhard
  
• Kloostreid rajati organiseeritult
  

Kerjusmungaordud 13. Sajandil Frantsisklased

• Assisi Franciscus (1182-1226)
  
• Pruun rüü
  
• Rändjutlustajad
  
• Kloostrid linnades
  
• Halastustegevus
  

Dominiiklased

• Dominicus
  
• Misjonitöö, jutlustamine, dispuut
  
• Kloostrid linnades
  
• Targad, haritud
  
• Valge tuunika, must kapuutsiga mantel
  

Pühakute kultus

• Pühakute kultus
  
  • vaga elu, kannatused, märtrisurm
    
  • surelike kaitsjad
    
  • reliikviad
    
  • palverännakud
    

Ketserid ( Katarid )

• albilased
  
• Kõrgkeskajal levis Lääne-Euroopas ka usuvoole, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud, vaid ketserlike väärõpetustena hukka mõistis
  
• Katarid uskusid et maailma pole loonud Jumal üksinda, nagu õpetas katoliku kirik, vaid Jumal ja saatan koos
  
• Katarid jagunesid täiuslikeks, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid .
  

Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon

• Albilaste sõjad (1209-1229)
  
• Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII sajandi algul spetsiaalne kohus - inkvisitsioon
  
  • ketserite väljaselgitamine, õigele teele juhtimine, karistamine
    
  • karistused: kirikust väljaheitmine, vara konfiskeerimine, eluaegne vangistus , surmanuhtlus