DIKATUURID (0)

Miks kujunesid diktatuurid ? Kuna rahva elu-olu oli halb ning demagoogid lubasid selle paranemist ning majanduslikku õitsengut, demokraatia oli kriisis , oldi pettutud Versailles’ süsteemis. Valijate hulk oli kasvanud, erakondi oli palju – koalitsioonivalitsused (puudus valimiskünnis), valitsuskriisid, võimuvõitlus, vastuolud põlisrahvaste ning teiste rahvaste vahel. Lubati taastada rahvusvahline positsioon, rahvahulgad poliitikasse ning rõhuti rahvuslusele.
Diktatuurid: autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur on plaanimajanduslik riigikord , kus riiki juhib üks partei, võim on koondatud ühele isikule ning puudub võimude lahusus. Seadused juhti ei piira, see on piiramatu, jõule toetuv kord. Totalitaarne diktatuur – isikukultus , kontrollib eraelu.
Tunnused:

• Võim kontrollib kõiki ühiskonnaelu valdkondi ning totalitaarses diktatuuris ka eraelu.
  
• Tootmine teenib võimu huve ehk riik kontrollib majandust.
  
• Ainupartei – muud parteid keelustatakse.
  
• Kogu võim koondu ühe isiku kätte – juhi- või isikukultus.
  
• Võim loob ise tööliste ja ametkondade korporatsioone, mille kaudu kontrollib lihtkodanike meelsust ja käitumist.
  
• Meedia allutatakse tsensuurile.
  
• Rikutakse demokraatlike inimõigusi ning toimuvad kohtuta massirepressioonid.
  
• Proganda – massitarbevahendid pannakse võimukandjaid kiitma ja nende ideid propageerima.
  
• Elanikkond kuulub massitarbeorganisatsioonidesse, mis võimu toodavad – ÜKS IDEOLOOGIA
  
• Salapolitsei kontroll ning nende poolne karistamine.
  

ITAALIA
Diktatuuri juht revolutsioonimeelne sotsialist Benito Mussolini , kes algatas Itaalias fašistliku liikumise. Kui kuningas Vittorio Emmanuel III ei tahtnud Mussolinit peaministriks määrata, siis korraldas Mussolini „marsi Rooma “. Mees lubas Rooma hiilguse taassündi ning pidas Colosseumis kõne. Sõna fašisim pärineb Rooma riigi ajast, mil fasces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest välja ulatuva kirvega – võimusümbolit, mida liktorid ametiisiku ees kandsid. Tolle marsi pärast pidi kuningas Mussolini peaministriks määrama ning andis talle ka riigikogus viis kohta. Mõne aastaga kehtestas Mussolini piiramatu diktatuurivõimu. Ta nimetas end duce del fascismo,kes on kuningaga võrdne. Kõik poliitilised parteid kaotati ja keelati, ainult fašistlik partei jäi. Parlament kaotas oma mõju ning kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. Propageeriti kõike sõjaväelaslikku ja ülistati „korda“. Põhiseaduse põhimõtteid ei järgitud. Fašism polnud rassistlik ega verine . Loodi erinevaid korpositsioone. 1919.aastal pooldas fašismi ligikaudu 17,000 inimest, kaks aastat hiljem aga juba 310,000. Usk valitsusse kadus ning usk Itaalia Rahvuslik Fašistliku Parteisse kasvas ligi 20korda. 1924.aasta valimistega sai Itaaliast totalitaarse diktatuuriga riik.
SAKSAMAA

• Weimari vabariik – demokraatlik, põhiseadus võeti vastu Weimari linnas. Weimari vabariik eksisteeris 1918-1933
  
• 1919.aasta Asutav Kogu – põhiseadus – valitsuse eesotsas sotsiaaldemokraat F. Ebert , vaherahu Antantiga – tööliste ja soldatite nõuogud – Venemaa järgi mäss Berliinis
  
• Reparatsioonimaksed käisid üle jõu
  
• Hüperinflatsioon – majanduskriis (2korda päevas maksti palka – raha oleks võinud kasutada ahju kütmiseks)
  
• Dawesi plaan – USA annab SKS’le laenu ning SKS maksab Antanti riikidele reparatsioonimakseid ning selle eest maksab Antant oma I maailmasõja laenu USA’le tagasi.
  
• Ruhri piirkonna hõivamine PR poolt
  
• 1924-29 majanduslik tõus, eluolu paranemine
  
• SUUR MAJANDUSKRIIS
  

Hitleri Saksamaa:

• Majanduskriis
  
• Ülekohus – ei alustanud sõda
  

Riigpäevas 583 saadikut, 1930 – 107 saadikut, 1932 – 230 saadikut, 1933 – 247 saadikut. Sakslased ei valinud Hitlerit. Koalitsiooni ei loodud erimeelsuste tõttu ning 30.01.1933 sai Hitler SKS kantsleriks, peale president Hidenburgi surma sai ta hoopis SKS rahva Juhiks ehk FÜHRERIKS. Uut presidenti ei valita ning kommuniste süüdistatakse Riigipäeva hoone süütamises.
Tasalülitamise etapid:

Teiste parteide keelustamine ja parlament varjusurma.

Natslik propaganda, isikukultus ja opositsiooni tagakiusamine . Himmler hukati ja tema sõbrad arreteeriti, kuna ta oli rahvalemmik ning Hitler kartis võimu kaotada.

Sõjaks valmistumine pankroti tõttu – sõjalised tellimused jne.

Juutide tagakiusamine – Hitleri arvates olid SKS hädades süüdi juudid , tahtis SKSist teha juudi vaba riigi – juutide ärid suleti ja keelati, keelati töötada ka teatud aladel, 1935.aastal võeti neilt ka kodakondsus, kuid makse pidid nad ikka maksma, keelati abielluda mittejuutiega ning saadeti koonduslaagritesse, kristalliööl lõhuti tuhandeid juutide poekesi ja töökondasid, põletati sünagooge, peksti juute tänaval ning tungiti nende kodudese, juute tapeti ja saadeti koonduslaagritesse. Ettekäändeks oli ühe Saksa diplomaadi tapmine Pariisis juudi poolt. PIDID KANDMA TAAVETI TÄHTE.

Seaduse vastu eksinud , poliitilised vastased, kommunistid ja juudid saadeti koonduslaagritesse, 1933 rajati Dachau koonduslaager .

Majanduse parandamine – laenud, uued ettevõtted jne.

Loodi Natsionaal-Sotsialistlik Töölispartei.

Kujunesid välja repressiivorganid – Gestaapo ja Hitleri ihukaitse SS.
NÕUKOGUDE LIIT
25.10.1917 sai oktoobripöörde käigus võimule Lenin . 3.03.1918 sõlmiti SKS’iga Brest -Litovski rahu, 1918-1920 toimus Venemaal kodusõda punaste ja valgete vahel. Punased – kommunistid, valged – parlamentaarse monarhia pooldajad , vabariiklased. Punased võitsid, tänu sellele jäi ka Eesti iseseisvaks. SÕJAKOMMUNISM – nimetus sõda kodusõjast, nimetus kommunism jaotamise printsiibi, turu keelamise,talupoegade toodangu äravõtmise ja tasuta eluhüvede lubamise tõttu. „Kes ei tööta, see ei söö!“ Kes kauples, seda karistati surmanuhtlusega, tasuta eluhüved puudusid.
NEP ehk uus majanduspoliitika (1921-28/27):

• Määrati toitlustusmaks, ülejääke võis talupoeg kas endale jätta või vabaturuhindadega müüa.
  
• 1922-24 toimus RAHAREFORM, mille käigus sai rubla kullastandardi, rubla valuuta riigi oma.
  
• 1924-25 SÕJAVÄEREFORM – punaarmeed vähendati.
  
• Turusuhted taastati , eraettevõtlus oli lubatud riigi kontrolli all väikeettevõtete näol.
  
• Siiani oli väliskapital keelatud olnud, nüüd see lubati.
  
• Loodi Nõukogude Sotsialistlik Liit ehk NSV Liit, mis pidi olema Lenini riikide liit, kuid toimis pigem Stalini liitriigina. NSVL kuulus ka Ukraina ja Eesti
  

Administratiiv-bürokraatlik sotsialismi mudel, see on Stalini-aegne NSVL ehk NEPi järgne NL:

• Industraliseerimine – erinevalt teistest riikidest hakati kergetööstuse asemel ülesehitama rasketööstust. Kõige olulisem oli tugeva tööstusliku baasi kiire loomine, seda sõjatööstuse tugevdamise näol. Erasektor likvideerus 1930.aastal. Talurahvas maksustati erakorralise maksuga, kujunes välja plaanimajandus – 5aastakud, kuid 5=4 ehk tuli täita nelja aastaga. Ettevõtted viiti Uuralitesse, Siberise, Kaug-Idasse. Aktiivne väliskaubanduse bilanss, väljavedu ületab sissevedu. Kvaliteet, kasum, tööviljakus pole Lääne riikide tasemel.
  
• Sundkollektiviseerimine – Loodi ühismajandid ehk kolhoosid ja sovhoosid. See polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega ka riigi majanduslike võimalustega. Kogu toodang ja tööriistad ning masinad olid ühisomandid. Kulakud ehk jõukamad talupojad, kes olid jalad alla saanud ning omasid palgatööjõudu ning masinaid hukati. Toimusid mitmed massirepressioonid. Ligikaudu 14miljonit inimest hukkus.
  
• Isikukultus, eriti Stalini 50.sünnipäevaga. Toimus ajupesu , üritati jätta mulje, et Stalin ongi hea.
  
• Püüti lõplikult hävitada opositsioon ning kõik, kes kuidagi Stalinit ohustasid hukati või saadeti maalt välja. Rivaalideks olid näiteks – L.Trotski, N.Buhharin, L.Kamenev, G. Zinovjev jt. Sealhulgas hukati ka kommunistliku partei liikmeid.
  
• Rahva jaoks seadustati seadusetus ehk oli kohtuväline karistussüsteem – kohtumõistjad ehk kolmikud ehk „ troikad “ – kohalik parteisekretär, täitevkomitee esimees, julgeoleku ülem. Kuna kohus puudus, siis puudus rahval ka igasugune õigus kuskile pöörduda. INIMÕIGUSTE RIKKUMINE
  

• Propaganda ja tsensuur ning massirepressioonid, „rahvavaenlaste hulk“ ligikaudu 4,6% elanikkonnast, sunnitöö kasutamine kuna oli vaja tasuta tööjõudu.
  
• Riigis toimuvat kontrollis KGB.
  
• NSVL välispoliitika oli agressiivne ja dualistlik, ühest küljest sõlmiti erinevaid rahusid (Briand- Kellogi pakt, ka Hiina-Jaapan. Samas osales NSVL sõjalistes konfliktides abistades erinevaid riike rahaliselt ja relvastusega ning valmistus avalikult sõjaks.