Narva ja jaanilinna vaade 1856 (0)

 
kui henri XIII oli tõsine luterliku õpetuse vastane, si s hiljem läks ta ühe paavstiga tül i ja tüli 
tõttu lahutas inglismaa sel est kirikust.  paavst  ei lubanud henril abielu lahutada 
 
Narva ja jaanilinna vaade  1856  
Käsitöö ja  manufaktuurid  
Narva jõel on  kosk , sel ega on probleem tänapäeval, et seda saab veega täidetuna näha 
vaid mõni päev aastas, vesi neist mööda  juhitud  
● ka vanasti ehitati sinna mitmeid tööstusi, et kose jõudu ära kasutada 
● tsunftil põhinev käsitöö linnades, tsunftid spetsialiseeruvad kitsatele valdkondadele 
● kose äärsed manufaktuurid meenustasid tänapäevaseid tehaseid 
uusi tsunfte lisandus 
● tähendab, et kui varasemalt oli võimalik, et mingi puutööline teeb vankriratta ja hiljem 
värvib sel e ka ära, si s muutub see, et kes vankriratta teeb, see seda ei värvi vaid 
seda teeb  omaette  meister, toimub  spetsialiseerumine  
“ igavesed  sel id” 
● meistriks saamine oli äärmiselt raske,  eelduseks  oli et mõni vana meister  sureb  ära, 
sest meistreid oli pi ratud arv, mõni pidi oma järjekorda väga kaua ootama 
● meistriks saamiseks oli vaja väga head varanduslikku positsiooni, vahel abiel uti 
vanade meistrite leskedega sel el eesmärgil 
● igavesed sel id suundusid maapi rkondadesse ja tegutsesid mõisates 
● linnades tegutsevatele kaupmeestele see eriti ei meeldinud 
● perspekti vita sel id läksid maale tööle nende meelest 
rootsi püüdleb  autarkia  poole 
● autarkia tähendab seda, et ri gi eesmärgiks on  katta  kõik vajadused ise toodetud 
asjadega, et ri k ei peaks midagi välismaalt sisse ostma 
● ri gi hea käekäigu märgiks on see, et ri gil on võimalikult suured kul avarud 
● suured varud saab suurena hoida vaid si s, kui välismaalt midagi sisse ei osta, kuna 
si s annad kulda ära teistele ri kidele 
● sel e tõttu tehtigi narva jõele veskeid ja tehaseid 
sõjavägi vajab kaupu 
● rootsi ri k sel ajal suurri gi  staatuses  
● väiksest talupojamaast paisunud väga suureks pea  tervet  läänemerd hõlmavaks 
ri giks 
● kõike üritatakse eestis toota 
● talupojad ei tohtinud tammesid maha  raiuda , sest need läksid laevade ehituseks ja 
ri gi kaitseks, võis järgneda isegi surmanuhtlus 
1649  sae- ja vaseveski Narva jõel 
● veejõul toimus  vasemaagi  töötlemine 
● ka tal innasse rajatakse erinevaid veskeid nt paberveski, toodeti kaltsudest paberit 
1667 Härjapea jõgi paberveski 
● pikka aega voolas läbi tal inna, kasvas kinni 
● on olnud mitmete tootmiste asupaigast 
● voolava vee jõud aitas käivitada mitmeid masinaid 
● algas ülemiste järvest ja voola tal inna lahte 
 
 
kiriku- ja  vaimuelu  
võitlus igasuguste usuliste väärnähtuste vastu 
eesti alal toimuvad nõiaprotsessid just rootsi ajal 
ri k on võtnud asjaks ka kirklike asjade korraldamise 
reformatsiooni üks  suuremaid  mõjusid on, et  kirik  al utatakse tugevalt ri gi võimu al a 
pikk sõda on purustanud palju kirikuid 
● kui isegi kirik al es, si s kirikuõpetaja ilmselt tapetud või ära  aetud  
● inimeste vaimelu eest keegi ei hoolitse 
● vohab paganlus ja ebausklikud kombed 
●  kiriklikud  struktuurid ka ri gi hoole al  
● hakkavad tegutsema et  talurahvas  õigele teele suunata 
vohab paganlus 
● paljud ebausklikud 
● 1642 Pühajõe mäss 
○ puhkeb ikaldus, saak ei taha kasvada ja arvatakse et see on jõe kättemaks 
sel e eest, et sinna  pais  ehitati 
○ talupojad tungivad kal ale ja lammutavad sel e struktuuri 
● ~100 nõiaprotsessi 
○ päris mitmed nõiad põletati ja hukati 
○ 17. sajand on aeg mil saadakse hakkama asjadega, mis tänapäeva inimeste 
jaoks kirklik pimedus vms 
○ sageli said alguse sel est, et üks naaber kaebas teise peale  
○ vajadusel võeti appi pi namine ja muu et inimese süü kindlaks teha 
○ kui inimesel haavad normaalselt paranesid, si s öeldi et jumal on inimese 
poolel ja ta pole nõid, aga kui haavad ei paranenud, oli tegu nõiaga keda 
jumal aidata ei taha 
○ inimene visati vette, kui ta läks põhja, oli ta süüdi, kui jäi pinnale si s oli süütu, 
hiljem oli vastupidi 
○ õigetele inimestele tuleb jumal testi käigus appi, nõiale mitte 
● vi mane surmaotsus 1699 
○ vahetult enne põhjasõda 
○ nõiad üldiselt põletati 
○ põletati ka inimesed, keda süüdistati süütamises 
○ rootsi ri k  seisis  õige ja puhta usu eest 
○ inimeste  karistamine  oli pea alati avalik tegevus, sest si s loodetavasti teised 
ei käitu sedasi 
●  aadel  ei soovinud toetada kirikute taastamist 
○ tegemist ühe järjekordse konflikti al ikaga 
Joachim  Jhering 
● tal inna pi skop  1638 -1657 
● korra taastamine häbiposti ja jalapakkudega 
○ avalik, et kõik teaksid mil e häbiväärsega keegi hakkama on saanud 
○ need kes tegid pattu läksid kohe häbiposti 
● palus aadlilt raha eestikeelseks Uueks Testamendiks 
○ inimene peab aru saama jumala sõnumist 
○ ei saa aadlilt raha sel eks 
○ põhilised tekstid mil e põhjal inimesed lugema õppisid, olid kahtlemata 
usulised tekstid ja kui need oleks eestikeelsed olnud oleks saanud nende 
põhjal õppida 
○ katoli klikus maailmas ei olnud oluline, et inimene peaks vahetult jumala 
sõnast osa saama ning neil levis seetõttu kirja- ja lugemisoskus hulga 
aeglasemalt 
Li vimaa kindralsuperintendent Johann Fischer 
● ri gi sekkumine kiriku asjadest 
●  valvur  kes peab hoolt kandma sel e eest, et kirikutes oleks asjad korda 
● suunas inimesi õigele  usule  
● hiljem toetab koolide rajamisega seotut 
● toetas haridust 
○  rahvahariduse  tõusuperiood 
○  bengt  gottfried  forselius  
○ pole isikuid kes  koolides  töötada võiks ja forselius hakkas välja õpetama 
inimesi, kes võiks õpetada teisi 
● kooliolude parandamise kava 1675 
Bengt Gottfried Forselius 
● õpetab välja u 150 koolmeistrit, kes saaks hakata talupoegi õpetama 
● õpetajate seminar  1684 -1686 Tartu külje al  
● usuõpetus, kirikulaul, arvutamine, saksa keel, raamatuköitmine 
● tal on kaasas kaks talupoega, kui läheb rootsi kuninga juurde, demonstreerivad 
kuningale  mida kõike nad oskavad ja kingib mõlemale talupojale kuldraha 
● mõni aeg hiljem läheb uuesti kuninga juurde ning kuningas määrab ta kooliasjade 
eestseisjaks ja inspektoriks, probleem on, et kuninga juurest tagasi tul es on  tormine  
ilm ja ta  upub  ära 
● ühelt poolt oli meil forselius olukorras, kus taustsüsteem oli soodne, aga kuningas 
annab välja korralduse li vimaa ja hiljem eestimaa kohta, et iga kiriku juurde tuleb 
rajada kool, kus talupoegi õpetataks, aga  aadlikud , kes peavad sel e eest ise 
maksma, ei taha seda teha 
● kohalike rüütelkondade vastus ri gile on sel ine, et köster võiks nendes koolides 
õpetada, et nad ei taha eraõpetaja eest maksta 
● probleem sel es, et kirikuõpetaja  abilised  köstrid õpetaja ainsad abilised ja nad ei 
oska üldiselt isegi lugeda 
● köster võis ol a pärisori 
 
Eestikeelse kirjasõna areng 
eesti keelde tõlgitakse uus  testament , mitte vana testament sest kristlusest on kirjas just 
uues testamendis, vana tõlkimiseni ei jõutagi 
trükiti Ri as 
eestikeelset kirjandust avaldasid kohalikud  sakslased  
● sakslased, kes oli eestlaste vaimsest arengust huvitatud 
kiriklikud  tarbetekstid  
● kõik katekismused ja testamendid jne on tarbetekstid, neid on vaja et kirkus asju 
ajada 
●  katekismus  on lauluraamat, lühike usuõpetuse raamat, sinna on erinevatest pi bli 
kohtadest olulised punktid koondatud ja inimestele  selgitatud  
murrete vastasseis 
● ei teadnud mis murdes raamatuid avaldada 
● põhja- ja lõunaeesti murre 
● avaldati palju  tekste  ka lõunaeesti murdes 
● terviklik pi bel saadakse valmis põhja-eesti murdes 
● põhja-eesti murre jääb lõpuks peale ja ülejäänud jäävad  unarusse  ning kaovad ära 
Pastor Heinrivh Stahl 
● avaldab 1637 põhjaeesti grammatika 
● tema grammatikas vaatab vastu väga tugev  saksakeelne  mõju 
● reeglid polnud kuidagi vastuvõetavad ega mõistetavad 
1686 Virginuste lõunaeesti uus testament 
● forselius võtab kasutusele ka enda koostatud aabitsa 
● virginused olid isa ja poeg kes olid kambjas kirikuõpetajad ja tõlgivad lõunaeesti 
keelde uue testamendi 
keele lihtsuspüüded 
● üritatakse saksa keelt ja sel e reegleid välja juurida, ei taha hästi õnnestuda 
● 1693 Johann Hornungi grammatika 
○ võtab aluseks soome grammatika 
○ tundub eestipärasem 
○  loobub  saksa omast 
 
oh ma vaene  tarto  li n lausega lõppeb iga käsu hansu luule  salm