Antiikmütoloogia (5)

Titaanid ja kaksteist olümplast.
Titaanid olid kõige vanemad jumalad. Kõige tähtsam neist oli Kronos. Ta valitses titaanide üle, kuni tema poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks kuna Olümpus oli nende kodu. See mis Olümpus on, seda ei saagi pmst seletada.

Zeus ( Jupiter ). Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma .Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele.Zeusist sai ülemvalitseja.Ta oli taeva isand , vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli.Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised kokku. Ometipolnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata.“ Iliases “ veab teda Poseidon ninapidi ja seda teeb ka Hera . Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise Hera eest varjata. Kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Ta nõudis peale ohvrite ka õigeid tegusid .Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea.Tammelehtede sahin, preestrid tõlgendasid.

Hera ( Juno ). Oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all.Kuid jutt temast kisub aga üksikasjalikumaks, selgub et tegelikult on ta peamine tegevus Zeusi armukeste karistamine , isegi kui naised ise süüdi polnud.Nt kui Zeus vägistas ja pettuse teel võrgutas.Peajumalanna kohtles neid kõiki ühtviisi. Ometigi teda austati igas kodus. Eileithyia , kes abistas naisi sünnitusel, oli Hera tütar. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud.

Poseidon ( Neptunus ). Oli meredevalitseja, Zeusi vend ja üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine. Kreeklased olid suured meremehed ja merejumal oli neile kõige tähtsam. Tal oli hiilgav palee keset merd , kuid teda võis sagedamini leida Olümposelt.Peale merede isandana, kinkis ta inimesele esimese hobuse ja teda austati nii selle kui ka veel paljude muude teenete eest. Tavaliselt kutsuti teda maaväristajaks ja teda kujutati alati kolmhark käes, millega võis ta väristada ja raputada, mida iganes ta soovis.

Hades (Pluto). Olümplaste kolmas vend, kes oli allmaailma ja surnute valitseja.Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks , maapõue peidetud väärismetallide isandaks .Harva lahkus ta oma riigist, et külastada Olümpost või maapealseid. Ega ta ei soovinudki seda eriti.Ta polnud ju teretulnud külaline, ta oli halastamatu, kuid õiglane; kardetud kuid mitte õel jumal. Hadese naine oli Persephone kelle ta röövis maa pealt ja tegi allilma kuningannaks. Hades oli surmajumal kuid mitte surm ise.

Athena ( Minerva ). Ainult Zeusi tütat. Kargas välja Zeusi peast täiskasvanuna ja täies relvastuses. „Iliases“ kujutatakse teda pöörase ja hoolimatu lahingujumalannana, kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlaste vastu. Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed saaksid seda kasutada. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam.Hilisemas poeesias on Athena tarkuse , arukuse ja puhtuse kehastus.

Apollon ( Apollo ). Zeusi ja Leto poeg. Kutsuti „suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist“.Apollon on ilus kuju Kreeka poeesias, meister muusik , kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides.Samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist.Kõige rohkem austatakse teda aga valgusejumalana, kelles pole mingit varju ja seega on ta tõejumal. Delfis asus Apolloni oraakel .Delfi Apollon oli otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel. Õpetas kuidas sõlmida rahu. Ta oli ka puhastaja , võis süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere.

Artemis ( Diana ). Apolloni kaksikõde.Zeusi ja Leto tütar.Üks kolmest neitsijumalannast.Artemis oli metsloomade emand , kõige kõrgem kütt jumalaist.Hea kütina hoolitses noorloomade eest.Oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal.Mitmes loos esineb Artemis aga ka metsiku kättemaksjana.

Aphrodite ( Venus ). Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja, naeru armastav jumalanna kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Zeusi ja Dione tütar, kuid „Iliases“ mainitakse, et ta sündis merevahust. Roomased kirjutasid, et Venusega kaaseb ilu.Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastus. Aphroditel oli ka teine külg. Kahvatumaks käid ta Iliases, kui kirjutati palju kangelaste lahingutest.Seal on Aphrodite malbe , jõuetu olend , keda surelikul polnud vaja karta . Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on ta abikaasaks Hephaistos , inetu lombakas sepatööjumal.

Hermes ( Mercurius ). Hermes oli meeldiv ja kärmas. Kandis jalas tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid tema madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi.Ta oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma sama kiiresti kui mõte. Kõigist jumalaist oli ta nutikaim ja kavalaim.Ta oli ka surnute pidulik teejuht, kes näitas hingedele teed alla viimasesse koju. Teda esineb jumalatest müütides kõige rohkem.

Ares ( Mars ). Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad teda põlgasid.Ares on põlatud kogu Iliase ulatuses, kuigi see on sõjapoeem. Homeros nimetab teda tapahimuliseks, verejanuliseks, samuti ka argpüksiks, kes röögib valu tundes ja põgeneb kohe kui haavata saab. Roomlastele meeldis Mars rohkem, kui kreeklastele Ares. Roomlastel oli ta suurejooneline kangelane sädelevas soomusrüüs, tahtejõuline, võitmatu taevaline. Arest esineb müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke .

Hephaistos ( Vulcanus ). Tulejumal , kes mõndades müütides on Zeusi ja Hera poeg, mõndades ainult Hera oma. Ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Ta on lombakas ka.Hephaistos oli suure au sees, surematute töömees. Lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta tähtis Ateena linnas. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks.

Hestia (Vesta). Zeusi õde, neitsilik jumalanna.Pole väljakujundatud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Roomas valvasid tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsiteks.
Väiksemad Olümpose jumalad
Väiksematest jumalatest on tähtsaim Eros ( rooma Amor). Hesiodos kirjutab, et Eros on kõige kaunim jumalaist.Ta oli Aphrodite poeg..Tema suurimaks auks on see, et ta ei tee kellelegi halba ega luba seda ka teistel teha, sundus ei pääse kunagi tema lähedale.Kõik teenivad teda vabast tahtes. Teda kujutatakse sageli kinniseotud silmadega , sest armastus on tihti pime.
Hebe oli noorusejumalanna, Zeusi ja Hera tütar. Puhuti esineb ta jumalate karikatäitjana.Müüdid ei ütle Hebe kohta muud, kui temast sai Heraklese naine.
Iris oli vikerkaarejumalanna ja jumalate käskjalg.Iliases on