Ajalugu konspekt 1 maailmasõda (0)

Esimese maailmasõja põhjused

Suurriigid  soovisid  majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada

Inglism  ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas

Saksam soov omandad uusi  kolooniaid

Prants soov saada tagasi saksm  kaotatud  Elsass- Lotringi alad

Venem  ja austria-ungari konkurents  Balkanil
I maailmas. Eeldused

Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt)

Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja  natsionalismi  kasv.

Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav.

Ohu alahindamine

Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
Sõja ajend

28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz 
Ferdinandile

Tapja. Gavrilo princip

Põhjuseks serbia leppimatus bosnia  liitmise  suhtes austria ungariga, soov luua 
Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid.
Sõja algus

28.07.1914 kuulitas austria-ungari Serbiale sõja.

Mobilisatsioon venemaal

Saksamaa kuulutas 1.aug. sõja Venemaale  vastuseks  mobilisatsioonole

 saksam Prantsusmaale sõja. Vastuseks mobilisatsioonile

Suurbit. Sõja saksam

Austria ungari sõja venema.
Sõjaplaan
Saksamaa- schliffeni plaan. välksõjaga purust prantsusm, seejärel rünnata venemaad.. 
välksõda . Prantsum  vallutamine  39 päevaga, kogusõda 3-4 kuud.
Prantsusmaa- plaan 17. passiivne kaitse strateegia. Lotringi ja Elsassi hõivamine. 
Sissetung  Saksamaale.
Venemaa- aururulli  taktika  e. sakslaste löömine massiga, relvastus ja väljaõpe oli puudulik
ja aegunud.
Inglismaa- lootis saksa purustada liitlaste kätega, algselt ainult  70000  meest.
  Versailles  konverents ja  rahuleping
18. jan.1919 avati Pariisis rahukonverents saksamaaga sõdinud või katkestanud riikide 
vahel. Tähtsaim leping oli Versaillesi leping, mis kirjutati lossis 28.juuni 1919. selle 
kohaselt pidi saksamaa loovutama Prantsusmaale elsassi ja lotringi, mõned alab Belgiale 
ja taanile . saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. 
Pidi maksma reparatsiooni ehk sõjakahusid.
Suur  depressioon  ehk maailme majanduskriis – 1923 1924- toodeti rohkem kui 
tarbiti. Saksamaa  suutmatus  maksta reparatsioone, euroopa riikide võlgenevus üsale. 
Rahvusvahelise olukorra teravnemine, ruhri okupeerimine  prantsu  poolt.   Hüperinflatsioon
saksamaal. 
Veebruarirevolutsioon-1917 veebruaris. Tulemusena loobus troonist keiser Nikolai ii ja 
moodustati venemaa Ajutine Valitsus. Algas petrogradi linnast- sõjaline, majanduslik ja 
moraalne  allakäik,  rahutused . 
Oktoobrirevolutsioon-   1917 toimunud  riigipööre , mille käigus enamlased kukutavad 
Ajutise Valitsuse. Võim vormistati 26.okt 1917 II nõukogude  kongress , moodustas 
Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks sai  Lenin . 
Kommunistlikud  repressioonid - 
Rahvasteliit - Pariisi rahukonverentsi ajal pandi alus rahasteliidule-  Wilsoni  idee kohaselt 
pidi rahvusvahelised konfliktid  lahendama  rahumeelselt. Aktiivne oli  1920ndatel , suutis 
lahendada väiksemaid konflikte. Puuduseks oli et sinna ei astunud USA. Rahvasteliidul ei 
olnud reaalseid vahendeid, et liikmesriike mõjutada. 
Diktatuur venemaal- kommunistlik diktatuur,  stalin
Diktatuur itaalias- fašistlik diktatuur, mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu. 
Diktatuur saksamaal-  natsionalism , Hitler, 
Diktatuur hispaanias   franco  diktatuur,  kirikumeelne  autoritarism
Woodrow  Wilson- ameerika  president  1913- 1921, rahvasteliit
Aleksander  kerenski -Ajutise Valitsuse esimees, 
Lenin- venemaa enamlaste juht, 
Benito  mussolini- itaalia  peaminister  ja  diktaator  
Hitler- saksamaa diktaator ja riigipeaa
Stalin- nõukogude liidu riigi juht
Frankiln roosewelt- ameerika president 1932
Neville  Chamberlain - inglismaa peaminister 1937-40
Winston  churchill- inglismaa peaminister  1740 - 45
Saksamaa  Natsid  sisepoliitika-

Keelustati  skp; kehtestati ühispartei diktatuur

Riiki valitseti valitsuse määrustega

Alustati massilist terrorit vasakpoolsete parteide suhtes, juutide vastu.

Rajati koonduslaagreid.
Natsid  välispoliitika

Alustati saksa taasrelvastamist,  taastati  armee,  laevastik .

Loodi liidusuhted itaaliaga

Sakslaste eluruumi laiendamine, valitsemine euroopas.
Mõisted
Kolonialism -eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma  piire . 
Patsifism-sõdu eitav ja rahu propageeriv maailmavaade
Poliitilised repressioonid-surve avaldamine, karistamine, mahasurumine
Kadunud põlvkond-vaimselt muserdatud noor põlvkond, kes osales 1 maailmasõjas
Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine
Kolhoseerimine -talude ühendamine ühismajanditeks. 
Totalitarism -riik ei tunnevõimu piire ja püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu 
igat aspekti.
Autoritarism-võimulolijad otsustavad valitsevate küsimuste üle. 
Kommunism- sooviad eraomandi kaotamist, riigi kontroll majanduse üle.
Fašism-propageeriti rahvuslust, keelustati parteid, kehtestati kontroll hariduse ja 
armee üle. 
Natsionaalsotsialism- rõhuvad rahvuse ja kultuuri omapärale, pooldavad 
rahvusriiki, vaenulikud vähemrahvuste suhtes
Eesti ajalugu
Mõisted
Päästekomitee - 1918 loodud eesti riigivõimuorgan. Anti kogu rööklik võim eestis. 
Asutav kogu- eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 1919-20.
Kultuurautonoomia  seadus- õigus kutsuda ellu autonoomseid  asutusi , asutada 
seltse ja koole.
Parlamentaarne vabariik- riigipeaks on president või riigipea puudub. 
Autoritaarne valistemissüsteem- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus 
poliitikas osaleda.
Presidentaarne vabariik- president on riigipea ja valitsusjuht. Valitsuse nimetab 
president sõltumata parlamendist. 
Vapsid - vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed 1920-30
Ultimaatum-  ähvardust sisaldav  kategooriline  nõue.
Okupatsioon  – võõra riigi territooriumi võimule allutamine ja oma valduses hoidmine
ja võimu kindlustamine. Enne 
 annekteerimine-  võõra riigi kogu territoorium ilma sekke riigi nõusolekuta 
liidendamine oma riigi külge. Pärast. 
Nõukogude liidu represiivasutused- 
Punaarmee- maavägede ametlik nimetus 
Küüditamine - sunniviisiline ümberasustamine
Majanduse natsionaliseerimine- inimeste omandid ( loomad, maad) muutuvad 
riigiomandiks.
Isikud
Jaan Tõnisson- tähtis rahvuslik  riigitegelane
Päts- Maavalitsuse juht. Kuulus päästekomitee koosseissu.
Jaan  poska - avas Eesti kubermangu  komissar , Toompea lossis Eesti Maapäeva, 
esimese Eesti rahvaesinduse.  Esti  vabadussõjalaste  propaganda  juht-
Johan Laidoner-  kolonel , sõjavägede ülemjuhataja. 
Andres  larka -  vabadussõjalaste  keskliit  liikumise eesotsas olija.
Hjalmar  mäe- vabadusõjalaste liidus (1933) propagandajuht
Johannes Lauristin-kommunistliku liikumise aktivist
Johannes  semper - Eestimaa Kommunistliku partei liige 1940
Johannes vares- barbarus - Eestimaa kommunistliku pareti liige 1940
Andrei  ždanov- juhendas juunipööret ja eesti okupeerimist 1940
Karl  litzmann  eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar, kes lähtus saksamaa 
huvidest.
Idel jakabson- 
Eesti autonoomse rahvuskubermangu moodustamine- 1917. pärast 
veebruarirevolutsiooni Eestimaa kubermang vene keisririigi  koosseisus .
Eesti  Maapäev  ja Maanõukogu moodustamine- maanõukogu oli esimene eesti 
demokraatlikult valitud  esindusorgan .1917
Iseseisvusmanifesti välja kuulutamine pärnus- 23.veebruar 1918. 
Eesti vabariigi ajutise valitsuse moodustamine- 24.02.1918. ees otsas Konstatin Päts. 
Eesti  vabadussõda - 28.nov 1918. venemaa teatas et brest litovski vaherahu ei kehti, 
ja tahab tagasi kõiki alasid mis enne sõda talle kuulusid.
Tartu rahu-2.veb 1920 venemaa tunnustas eesti iseseisvust.
Landeswehri sõda- vabadussõja raames sõjaline konflikt, lätis paikneva saksa 
väekoondisega. 05.06.1919-3.07.1919
1 detsembri riigipöördekatse- 1924. ebaõnnestunud võimuhaardekatse. 
Suure majanduskriisi mõjud eestis-  tööpuudus  suurenes, ühiskondlik heaolu halvenes, 
inimeste pahameel, sagedased  valitsuskriisid  kahjustasid riigivõimu autoriteedi rahva 
silmis.
Vaikiv ajastu- riigikogu saadeti laiali, algas autoritaarse valitsemise periood. Piirati 
sõnavabadust, keelustati eragondade tegevus, suurendati kontrolli majanduse üle.
Riigipööre- päts ja Laidoner tõid põhjuseks vabadussõdalaste väidetav 
riigipöördeplaan. Keelati poliitilised meeleavaldused ning asuti vabadussõdalaste 
juhte vangistama.  Nõukogude liidu toetatud, kommunistlik partei keelustati, 
taaselustati kaitseliit. 
Baaside leping-nõukogude liit süüdistasi eestit suutmatuses neutraliteeti pidada ja 
silmitsi sõjaohuga allkirjastati vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping, 
millega NL sai eestis sõjaväebaasid. 1939. september
Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt-