Esimese maailmasõja põhjused
Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada
Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas
Saksam soov omandad uusi kolooniaid
Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad
Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil
I maailmas. Eeldused
Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt)
Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv.
Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav.
Ohu alahindamine
Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika,
Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel sõjaks kasvada. Paraku jäid välja mitmed maailma võimsamad riigid, näiteks USA. See muutis liidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Veebruarirevolutsioon ja autonoomia saamine. Ajutise valitsuse võimuletulek: 1917. aasta alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Majandust õõnestas inflatsioon, sõjaävgi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu, tugevnesid äärmuslikud meeleolud, kõneldi keisri kukutamisest. Veebruari lõpus vallandunud toitlusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks Peterburgi saadetud sõjaväelased läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonist ning Venemaast sai vabariik
mobilisatsiooni -> Vene ja Prantsa ei leppinud Saksa ultimaatumiga -> Saksa kuulutab sõja Venele, Prantsale, Belgiale, UK tuli Belgiale appi Põhjused 1) Sõda romantiseeriti - soov võidelda oma riigi eest, ei kardeta 2) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud sõda ära hoida 3) Sõjaline mõtlemine kaalus üle diplomaatia (lahendada konflikt läbirääkimiste tulemusena) 4) Sõja ohtu alahinnati - suurriigid ei uskunud, et tekib maailmasõda Sõja põhjused riikide kaupa Antaanti riigid: ● Prantsusmaa - Prantsuse-Preisi sõjast jäänud revanšimeeleolud, tahab tagasi saada Elsass-Lotringi, soov kaitsta oma koloniaalimpeeriumit, plaan 17 (Lotringi, Elsassi hõivamine) ● Suurbritannia - suurim koloniaalimpeerium, pidi kaitsma koloniaalvalduseid, Antaanti liidus pidi Prantsusmaad ja Venemaad kaitsma, arvati, et saadab vähe sõdureid
Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu.
eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks; linnade eestistumise algus. 3) Poliitilised eeldused: erakondade (parteide) loomine ja eestlastest poliitikute esilekerkimine; eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; Esimene maailmasõda, mis kurnas välja nii Venemaa kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks. Tartu rahu-EKuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris) lõppesid tulemusteta, siis 1919 detsembris algasid rahuläbirääkimised uuesti: süvenes eestlaste sõjaväsimus, halvenes majanduse olukord ning Punaarmee ründas taas Eesti piire. Kuna teised piiririigid (Soome,
Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine.
Kindral Luddendorff nimetas 8.augustit Saksa armee ajaloo ,,mustaks päevaks''. · Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29.septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine · Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 29.septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi. Maailmasõda küllalt edukalt alustanud Türgi oli 1918.aasta sügiseks asamuti jõudnud kokkuvarisemise äärele. 30.oktoobril 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele. · 1918.aasta oktoobris asus rahu otsima ka Austria-Ungari. Austria kapituleerus 3.novembril 1918. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp · Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. · 11
Kõik kommentaarid