Eesti
keskaeg I kokkuvõte
Võitjad
jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema . Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267 . a ja semgalid 1290 . a
*Eesti
ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa
*Põhja-Eesti
langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks
*Areng
kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks ,
eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad.
(nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike).
*Taani
kuningas oli
samaaegselt Eestimaa hertsog .
(TLN-s oli tal asehaldur ).
*Rävala oli Harjumaa osa ning Taani
valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks
*Kõik
ülejäänud alad kuulusid Saksa- Rooma riigi keisrile.
(kauguse
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisukiizumiisu
Õppematerjali autor
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat,
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas! Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema. Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister
Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks
Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused.
a. suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks sai Albert. Temast sai vallutussõja peamine juht ja organiseerija. 1201. a. rajas ta liivlaste asula kohale Riia linna. Riiast sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a. asutas ta rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Liikmed olid elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid rüütelvendadeks (ül. oli sõdida), preestervendadeks (ül. oli vaimulikke talitusi pidada) ning teenijate vendadeks (kannupoisid, relvasepad, kokad jt
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a
Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema.
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid