Eesti keskaeg I kokkuvõte (0)

Eesti keskaeg I kokkuvõte
Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema . Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267 . a ja semgalid 1290 . a
*Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa
*Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks
*Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks , eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike).
*Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog . (TLN-s oli tal asehaldur ).
*Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks
*Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa- Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud).
*Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu.
*Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks.
* Ilmaliku võimu kehastuseks suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal - Liivi orduriik .
*Liivi ordu oli kujunenud Mõõgavendade ordust.(MVO sai 1236 .a Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast).
*Vaimulik ordu väljus piiskoppide kontrolli alt. Esiplaanile tulid võim, materiaalsed huvid, ordumeeste koosseis hõrenes, täienduse eesmärgil said tulla ka "vähekõlblad" mehed, isegi mujalt põgenenud kuritegijad.
*Tähtsaim isik Liivi ordus - Ordumeister (talle kuulusid Läti alad, Eestist - Sakala, Järva ja Kesk-Eesti väikemaakonnad + valdused Lääne-, Saare ja Hiiumaal).
*orduriigi pealinnaks algselt Riia, pärast Võnnu (suurim linnus).
*Orduala jagunes väiksemateks üksusteks: komtuur - ja foogtkondadeks (juhtisid komtuurid ja foogtid - neile allusid ordumõisad + valitsejad).
*Rüütelvennad olid olulised- valge mantel , must rist (u 200-300)
*Poolvennad- ka liikmed (nt sepad , pagarid, kingsepad jne)
*Preestervennad- pidasid kiriklikke talitlusi
*majanduselu hoidsid koras linnuste majandusülemad, laekurid, veski-ja köögimeistrid
*Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandija Vana-Liivimaal. (allusid Tartu psk, Saare-Lääne psk ja Kuramaa psk Lätis)
*Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud , mis fikseerisid kaotajate kohustused ja õigused.
*Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid otsuse kuulutasid välja maarahva esindajad e õigusleidjad.
*Saaremaa alistati alles 1241 ordumeistri poolt. valitsemine jäi kohalikele vanematele, aastas korra käis saarel foogt , kelle eesistumisel peeti kohut . 1255 sõlmitud lepinguga säilitasid nad poliitilised õigused, võttes kohustuse ordut toetada.
*1260. Durbe lahingus kaotas Liivi ordu, see julgustas baltikumi rahvaid, ka saarlasi. 1261 rüüstati saaremaad ordu ja liitlaste poolt.
*eesti alal kaks omaette maailma - vallutajad ja allutatud rahvas. Eeslasi ei lubatud linnustesse.
*Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. kes ristiusku vastu võeti, kuulutati isiklikult vabadeks. majanduslikud tingimused muutusid talurahvale kitsamaks. kaubandus ja meresõit kui tulutootvad elualad jäeti linnakodanike hooleks. See oli löök Põhja- Lääne-Eesti ja Saaremaa rahvale, kes tegelesid merekaubandusega. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endiseks. eestlased pidid ka feodaale oma tööga üleval pidama .
*Ristimisega kaasnesid "ristiusuliste kohustused". Põhiline koormis - kümnis (kümnes osa talu saagist). Algul tasuti viljas , hiljem karjakümnis, hein. Kindlaksmääratud *naturaalmaks - hinnus .
*kui talup. jäi mõisnikule võlgu, andis see põhjuse piirata ta vabadust, anda lisakohustusi. 1315. ikaldus ja näljahäda, eriti rängad Harjumaa rahvale
*töökohustus-linnuste,kirikute ehitus, teede rajamine. mõisates teotöö kohustus-
*talupojad vabadeks, neil oli oma maa ja kasutamiseks ühisvaldus. lubatud kaubitsemine.
*Suurim oli Harju-Viru vasallide omavolu talupoegade suhtes
* 1297 Vana-Liivimaa kodusõda (ordu vastu Riia linn + peapiiskop+Tartu ja SaarL)
*1304 konföderatsioon (liit) ordu juhtimisel Paides Riia linna ja peapsk vastu
*1238.a suudeti tüli lahendada Taani ja Liivi ordu vahel Stensby lepinguga. (Taani kun. sai tagasi Tlna koos Viru- ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule, loodi sõjaline liit, tulevikus ühiselt vallutatud aladest pidi kun saama 2/3 ja ordu 1/3. Kindlustas Taani seisundit Eestis, takistas kogu ala Liivi orduriigiks muutmist ja alus rooma -katoliku kiriku edasitungimisele itta .
*1241.a Taani hindamisraamat (Est kohta 3 mõisat, 10% mainitud isikutest eestlased)
*1260. Durbe lahing- leedulased lõid orduväe täielikult puruks
* 1242 . kevad Peipsi jääl Jäälahing orduväed piirati ümber, eesti abiväe kadumisel venelaste poolt lõplikult purustati (aleksander nevski juhtimisel).
* venelased pidid tunnistama lääne poolset võimu eesti alal, sakslased pidid leppima vallutuste piiridega mis küündisid narva jõe ja peipsi järveni.
* 1248 sai Tallinn linnaõigused *1262 nimetati Tartut juba linnana
*Pärnu jõe suudme parem kallas Vana-Pärnu linn, vasak kallas ordulinnuse juures - Uus-Pärnu.
*13.saj viljandisse Eesti suurim konvendihoone (orduvendade elukoht)
*jüriöö ülestõus 1343-1345
*eellugu - maa kuulus Taani kuningale , kes ei suutnud oheldada vasalle. tahtis eestit maha müüa. Olukorda jälgisid Harju-viru vasallid , Liivi ordu, maa põlisrahvas. vasallid kartsid kaotada valdusi. Ostumüügi leping oli saksa ordu ja taani vahel juba otsustatud, aga aega, mil maa oli vahetamas peremees , kasutasid ära harjulased. Otsustati teha ülestõus, hoiti sakslaste eest salajas, ootamatu löök.
*ülestõusu algus 23.aprill. kombeks teha tuld , puhuda pasunaid, tekitada muud kära, et kaitsta karja, märgutule süütamine. Ülestõusu alustati öösel, kindel kava, peeti kinni, tagas edu, Harjumaal põletati mõisaid, kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti . Padise kloostri vallutamine, põletati maha, 28 munka tapeti, lühikese ajaga kogu Harju (va Tln) võõrvõimust vabastatud.
* 4 üldjuhti( kun) allikate järgi 10 000 meest liikus Tlna alla laagrisse . Eestlased palusid abi Turu foogtilt, kes oli Rootsi kuninga Soome asehaldur. tark samm, sest Rootsi oli vaenujalal Taaniga.
* vahepeal puhkes ülestõus Läänemaal. surmati tabatud sakslased, koonduti Saare-Lääne pskkonna alla haapsallu.
*ordu sekkumine, Paide läbirääkimised. sakslased lootsid ainsale võimalikule päästjale- Liivi ordule. selle tugipunkt oli Paide ordulinnus , valitsed Järva foogt. Teatati ordumestrile Burchard von Dreilebenile, oli pihkva piiril , kasutas võimalust.
*paides läbirääkimised 1343. 4.mail, eestlaste 4 kuningat+3sõjasulast. Taani huve kaitses Tlna pskp. viibis kohal kroonik Bartholomäus Hoeneke, edastas nähtut, õigustas ordu käitumist. eestlaste esindus tapeti. halvas võitlusvõimet.
*ordu pealetung - algas liikumine Tlna suunas. rünnati edutult sakslasi. Suurem lahing Kanavere külas rabas Kose kihelkonnas. ordumeeste võit, eestlasi suri palju. Tee tlna suunas oli vaba. Mõigu külas peeti nõu. surnu tõusis.
*18.19 mail jõudsid laevadega Tlna Rootsi väed Turu ja Viiburi foogtide juhtimisel. sündmused olid arenenud loodetust kiiremin, abiväed pöördusid tagasi.
*mai lõpuks tungisid 5000 meest pihkva väest Tartu piiskopkonda kuni otepääni. Sakslastel tuli oma väed lõuna-eestisse konndada. varsti pöördusid tagasi, eestlased said aga vabamad käed
*saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit - 24.juuli, päev enne jaagupipäeva, puhkes ülestõus Saaremaal.neil oli vabam seis. Asuti piirama võõrvõimu tugipunkti-Pöide linnust, 8 päeva kestnud piiramine, alistusid vastased tingimusel et võivad lahkuda. kui nad linnusest väljusid, loobiti kõik kividega surnuks . Ordu jõud oli otsakorral, paluti abi saksa ordu kõrdmeistrilt. Oktoobri lõpul saabus abivägi. Harjulased kindlastasid end Varbolas ja Loones. 1344. veb tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Terve päev rünnati linnust Karjas, Kooljamägedes. Linnus vallutati , saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Jää sulas , pidid lahkuma , saaremaa oli jälle vaba.
*Alles 1345. algul suutis liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks. lisati ka piiskopkondade väed. sunniti kaasa minema liivlasi, lätlasi, mandrieedstlasi, kurelasi, semgaleid. Vägi peatus 8 päeva Karjas,rüüstas paljaks. Saarlasede nõustusid rahuga. pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma, sõjariistad Lihulasse viima. Kohustati ehitama karistuslinnus Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise.
*Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. talurahva karistamine , arvestati vähem talupoegade õigustega. aadlikud asusid elama maale mõisatesse. sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu.
*15.saj Lääne-Euroopas manufaktuurtööstus, kasvasid linnad, suurenes teravilja sisseveo vajadus. rukki eest maksti kõrget hinda
*tõsteti talurahva koormisi, tervavilja turustamisvõimaluste tõttu.
*talukoha eest rendi tasumisel tekkis teoorjus. Kümnis võis ulatuda nüüd kuni veerandini saagist. mindi üle raharendile .
*maarahvas esitas kaebusi, ei täidetud koormisi, hakati vastu, asuti elama mujale
*kaotati tööjõudu. 15.saj algul hakati põgenenud talupoegi tagasi tooma. 1458 -kõik põgenenud talupojad tuli välja anda.nende tagasitoomiseks või otsimiseks olid haagi- ehk adrakohtunikud .
*16.saj alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud isiklikud vabadused-kehtestatud oli pärisorjus.
*pärast ülestõusu kadusid eestlaste sõjalised kohustused rõhujate liitlastena.
*16.saj muutus paremaks. talupoeg võis koguda jõukust. adratalus võis olla 3-5 tööjõulist meest, mitu hobust, härga, lehma, jms.
*kolmeväljasüsteem- talupõllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiseisvate siiludena, tegid harimise raskemaks.