Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pshholoogia eesmärgid, harud (0)

1 Hindamata
Punktid
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat
Ps© hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides
PSHILISED NHTUSED
- protsessid
- seisundid
- omadused
PSHHOLOOGIA EESMRGID
- kirjeldada
- mista
- prognoosida
PSHHOLOOGIA JAGUNEB
- teaduslik
- eelteaduslik
- filosoofiline
PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA)
- pshhof©sika
- pshhofsioloogia
pshhofarmakoloogia
- isiksuse pshholoogia
- sotsiaalpshholoogia
- arengupshholoogia
- neuropshholoogia
PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA)
- kliiniline pshholoogia
- iguspshholoogia
- organisatsioonipshholoogia
- reklaamipshholoogia
- spordipshholoogia
- koolipshholoogia
- militaarpshholoogia
PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID
reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus
valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet)
- uurimisksimus vi hpotees
- falsifitseeritavus ( teoreetilise vite phimtteline mberlkatavus vaatluste vi katsete phjal)
- operatsionaalne definitsioon (miste, mille kasutamise igsust on vimalik kuidagi kontrollida)
- andmete kogumine peab olema sstemaatiline ( valivus , isiklikud kogemused, kinnituse otsimine = ebausaldusvrne, anekdootlikud tendid = ebatenolised juhtumid)
VALIM (ldkogumi osa, mille jrgi tehakse statistilisi jreldusi ldkogumi kohta)
- populatsioon (kogum, mille kohta soovitakse jreldusi teha)
- valim
- tenosuslik vi mittetenosuslik valim
TULEMUSI VIVAD MJUTADA
- ootuste vihjed
- topeltpime uuring (osaleja ja ka uurija ei tea, millisesse gruppi uuringualused kuuluvad)
PHJUSLIKKUS
- kirjeldav ja jreldav statistika
- he muutuja muutmine mjutab teist muutujat ehk ks nhtustest (phjus) tingib teist (tagajrg)
(- seotus kaks muutujat on omavahel seotud, korrelatsioon vastastikune seos, mis thistab kahe vi enama objekti seost)
VAATLUS
enese VS teiste
- struktureerimata
- pool-struktureeritud
- struktureeritud
loomulik VS labor
osalus VS mitteosalus
m`ta
- intervall
- kestus
- intensiivsus (nt 5-palli skaalal)
EKSPERIMENT
- phjus-tagajrg seos
- laboratoorne vi loomulik
- kontrollgrupp
- eksperimentaalgrup(p/id)
MUUTUJAD
- sltuv (nt aeg, mis pole eksperimentaatori kontrolli all)
- sltumatu (nt kohvi tarbimine vi mitte tarbimine, mis on eksperimentaatori kontrolli all)
UURIMISMEETODID
- intervjuu (struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata)
- test (objektiivtest nt ksimustikud, projektiivtest varjatud omadused)
- juhtumianal ©s
UURIMISEETIKA
- eetikakomisjoni luba
- uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud
- kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt
- peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava informatsiooni uuringu kohta
EMPIIRILISE PSÜHHOLOOGILISE TEADUSARTIKLI SISU
- sissejuhatus (sh eesmärk, hüpoteesid )
- meetod ( katseisikud , protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine)
- diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte)
19. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS
- W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879. aastal Leipzigi ülikoolis.
- UURITI kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse (E. Kraepelin, 1856 -1926), kas andekus on pärilk (Sir F. Galton , 1822-1911)
20. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS
- tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid:
1) psühhodünaamiline käsitlus
2) biheiviorism
3) humanism
4) kognitiivne
5) bioloogiline
6) evolutsioonline
7) sotsiokultuuriline
1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS
- käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne
Sigmund Freud (1856-1939)
- pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt
- inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud
- libido ehk sugutung /seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine , mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise
PSÜHHOANALÜÜS
- ID (miski) – alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand, mis on sündides olemas ja on loomalik osa inimesest ning lähtub naudinguprintsiibist.
- ego (mina) – mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist, peab arvestama tegelikkust ja püüab leida kompromissi ID ja superego vahel.
- superego (ülimina) – ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli tasand, mis lähtub ideaalsusprintsiibist ( moraalid , eetika , normid)
MEETODID
- unenägude analüüs (manifisteerunud (otsene) ja latentne (varjatud) sisu
- vabade assotsiatsioonide meetod
- keelevääratused ehk parapraksiad
- ülekanne
- hüpnoos
EGO KAITSEMEHHANISMID (automaatsed psühholoogilised protsessid, mis kaitsevad isiksust stressorite teadvustamise eest)
- eitamine
- projektsioon (vastuvõtmatute mõtete või tunnete ülekandmine teistele, süüdistamine)
- asendamine (välja elamine kellegi teise peal)
- identifitseerumine (matkimine, imitatsioon )
- regressioon (varasemasse ajajärku tagasipöördumine, võib viia ka eitamiseni)
- reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse)
- ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine)
- huumor (eneseiroonia)
- sublimatsioon (primitiivsete ja agressiivsete tungide muutmine ühiskonnale vastuvõetavaks)
NEOFREUDISTID
- Alfred Adler
lõi INDIVIDUAALPSÜHHOLOOGIA (süvapsühholoogia suund, mis rõhutab inimese hingeelus ja käitumises alaväärsustunde ja selle kompenseerimise tähtsust)
- Erich Fromm
huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast – inimese kui sotsiaalse olendiga kaasneb üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada
- E. Erikson
lõi psühhosotsiaalse arenguteooria – põhineb praktikal, areng on stadiaalne ja oma arenguülesannetega, mida tuleb täita, et edasi liikuda . Iga staadiumiga kaasnevad kriisid , mis arendavad isiksust. Kui konflikt jääb lahendamata , saab seda teatud määral hiljem kompenseerida.
- C. G. Jung
lõi ANALÜÜTILISE PSÜHHOLOOGIA (pöörab peamist tähelepanu patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Inimese alateadvus koosneb isiku enda alateadvusest ja tema eellaste alateadvusest. Jaotab inimesed introvertideks ja ekstravertideks.
BIHEIVIORISM (seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust)
- loojaks J. B. Watson (1878-1958)
- sisend – must kast (aju, vaim) – väljund. Me ei saa objektiivselt mõõta, mis juhtub inimese peas, vaid ainult jälgida käitumist.
KLASSIKALINE TINGIMINE – õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest (neutraalne ärritaja hakkab toimima refleksi vallandava signaalina. ilmneb, kui koos esinevad tingitud stiimul (tavaliselt neutraalne, nt heli) ja tingimata stiimul (bioloogiliselt oluline, nt toidu maitse).
OPERANTNE TINGIMINE – käitumist ei põhjusta tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks.
1920. aastal „Väikese Alberti “ eksperiment lapse ja rotiga
B. F. Skinner ( 1904 -1990)
- inimese vaba tahe on illusioon ja inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste tagajärgedest ehk kui tagajärjed on halvad, on tõenäosus tegevuse kordamiseks madal ja vastupidi
- lõi oma teadusfilosoofia RADIKAALBIHEIVIORISMI – eesmärk on mõista käitumist ja nähtust, mis tekib sarrustamise ( kinnitamise ) tagajärgede tulemusena. Ei arvesta organismi käitumise põhjuslikkuse selgitamisel privaatsete sündmustega nagu mõtlemine, tajumine ja mittejälgitavad emotsiooniväljendused.
- operantne tingimine
- sarrustamine
- esmased
- teisesed
E. THORNDIKE ÕPPIMISSEADUSED
- probleemkast – näljane kass kastis, toit väljas, õpib leidma tee
- tagajärje seadus -
- äsjasuse seadus -
- harjutamise seadus – kordamise kaudu on õppimine lihtsam
(- efektiseadus – käitumise tõenäosus on suurem, kui toimingule järgneb soovitud tulemus)
KARISTAMINE
- karistus
- frustreeriv tasumatus
KINNITAMINE/TASUSTAMINE (positiivne, negatiivne)
- PIDEV kinnitamine
- OSALINE kinnitamine
* reaktsioonide arvust sõltuvad fikseeritud suhte ja varieeruva suhtega kavad
* ajavahemikust sõltuvad fikseeritud intervalli ja varieeruva intervalliga kavad
KASUTUSVIISID
- žetoonimajandus
- süstemaatiline desensitiseerimine
HUMANISM
- rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle
* inimene on olemuselt hea
* vaba tahe ja autonoomsus , võimeline tegema oma valikuid
* soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole*
* inimese arengupotentsiaal on piiramatu
- Carl Rogers ( 1902 -1987)
* valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus
- Abraham Maslow (1908-1970)
* 1943 – a theory of human motivation: inimese tegevust suunab vajadus end teostada – vajaduste hierarhia teooria
KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA
- termin kognitiivne: U. Neisser (1967)
- keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma
- väline stiimul -> !!! ->käitumuslik vastus
* psühhobioloogia
* evolutsiooniline psühholoogia
*sotsiokultuuriline lähenemine
Vasakule Paremale
Pshholoogia eesmärgid-harud #1 Pshholoogia eesmärgid-harud #2 Pshholoogia eesmärgid-harud #3 Pshholoogia eesmärgid-harud #4 Pshholoogia eesmärgid-harud #5
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor leksikon Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ülevaade psühholoogiast
16
docx

Ülevaade psühholoogiast

"Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psühholoogia jaguneb:  Protsessid  Seisundid:üleüldine meeleolu, aktiivusus tase  Omadused:nt: vaimsed võimed, hoiakut Psühholoohia eesmärgid: 1.kirjeldada ----2mõista----3prognoosida Psühholoogia: Psühholoogia: teaduslik-eelteaduslik-filosoofiline (ring diagramm) Psühholooga harud teoreetrilise orientatsiooniga:  psühhofüüsika  psühhofüsioloogia (aju ainevahtus) -psühhofarmakoloogiag (ravimid psühhikale)  Isiksuse psühholoogia (mis teeb inimese isikupäraseks)  Sotsiaalpsühholoogia(inimese käitumine grupis)  Arengupsühholoogia(areng, laste areng jne..)

Isiksusepsühholoogia
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»
36
docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika ­ organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia

Ülevaade psühholoogiast
Psühholoogia eksami kordamisküsimused vastused
12
docx

Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastuse d

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,

Psühholoogia
Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga  Isiksuse psühholoogia  Sotsiaalpsühholoogia  Arengupsühholoogia  Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga  Kliiniline psühholoogia  Õiguspsühholoogia  Organisatsioonipsühholoogia  Reklaamipsühholoogia  Spordipsühholoogia  Koolipsühholoogia

Ülevaade psühholoogiast
Ülevaade psühholoogiast
10
docx

Ülevaade psühholoogiast

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud ­ isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese

Sissejuhatus psühholoogiasse
Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused
26
docx

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused

protsesside kulgemise eripära, aktiivsustase jne. Seisundid on lühema- ja pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. - Psüühilised omadused – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned – psüühika kiirus, täpsus, püsivus, muutlikkus, aktiivsuse tase jne. Ps.omadused on võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi.   Psühholoogia harud: - Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele. Aju ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine. - Eksperimentaalpsüh. – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. - Kognitiivne psüh. – kõrgemate psühhiliste protsesside uurimine (sh mõtlemine, keele, mälu, ülesannete lahendamine, teadmiste, loogiliste järelduste, hindamise ja otsuste vastuvõtmine) - Arengupsüh

Ülevaade psühholoogiast
Arenguteooriad
19
docx

Arenguteooriad

domineerimine teistele silmapaistmine. Sünni järjekord, mitmendana laps sünnib perre sõltub milline on ta hiljem sotsiaalses keskkonnas. ( 1 laps- neurootik, kõige andekam; 2 laps ­ karjääri himuline, soovib ületada esimest; Viimane laps on probleemne ­ soovib palju tähelepanu, sotsiaalselt liiga hästi ära koolitatud, kuid ei suuda oma emotsioone kontrollida. ·Teleoloogia ­ eesmärgi püüdlus, mis moodi püstitab eesmärke. Eesmärgid ülesehitatud nõrkadele kohtadele. Teadvusel on suur osa, Adler sümboliseerib seda puuna. Margaret Mahler (1897-1985) Psühhoanalüütilne paradigma - Lastearst - Psühhosotsiaalne arengukäsitlus - Alguses jälgis laste normaalset arengut, hiljem keskendus lastepatoloogiale. - Märkas, et laps vajab mängu ja piisavalt armastuse kogemist, et kasvada normaalselt

Psühholoogia
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Korrelatsioon iseloomustab kahe muutuja vahelises seose tugevast ja suunda. Ei näita seose põhjuslikkust. Isiksus on omavahel interaktiveeruvate omaduste kogum, inimese käitumise mõistmiseks tuleb teda vaadelda tervikuna. Isiksuse uurimine rõhutab nii inimeste vahelisi sarnasusi ja erinevusi. Võrdsuse teooria... (Adams 1963) - Võrdsuse ja aususe põhimõte: -kui pole, siis mot. Langeb kompensatsioon -kui on rohkem siis süümepiinad Mis on eesmärgid? Objektiivsed eesmärgid keskenduvad teatud ülesande taseme saavutamisele, tavaliselt kindla aja jooksul. Subjektiivsed eesmärgid on üldised väited oma kavatsuste kohta, pole mõõdetavad. Eesmärk on peamine motivaator, pühendumus on oluline. Eesmärkide tüübid: - Pikaajalised ja lühiajalised. 1. Tagajärgeesmärkide all mõistet võistlustulemusi. Tagajärg on otseses sõltuvuses esinemiseesmärkidele keskendumisel võistlustel. 2

Psühholoogia alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun