Sparta kasvatus ja koolisüsteem (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Sparta

Sparta Spartalased tulid põhja poolt Peloponnesose poolsaarele. Suurem osa neist asus üle jõe viljarikkas orus, kus nad endile pealinna Sparta ehitasid. Maa, mis oli kõigi ühisomadus, jaotasid nad eneste vahel ühesugusteks osadeks. Alistatud pärismaalased kaotasid mitte ainult oma maa, vaid ka isikliku vabaduse. Nad töötasid spartalaste juures orjadena, harisid nende põllud, olid sõudjateks laevastikus ja sõja korral käisid oma isandatega kaasas, kandes nende relvi. Orjastatud pärismaalased olid riigi omandus ja moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata

Ajalugu

28

docx

Vana kreeka

käsitöölised arvukad. Basileused võtsid natuuramaksu, kuningavõim tugevneb 2 at 2 poolel. 14-13 saj ehitatakse lossid ümber. Suured ehitised Iolkoses, atikas, kopaisis. Arne kindlus. Mükeene linnus künkal, kindlus, lõvide värav, freskod, bassein. Tirynsi linnus 14 s, 3 väravat, megaron, freskod. Pyloses savitahvlid linkirjas B majandustegevuste kohta. 15-13 s, palju väikeseid isol riike. Atikas ateena akropol,boiootias teeba, argolises mükeene ja tiryns, messeenias pylos, lakoonikas sparta. Riigid seotud, argolises võimsaimad. Oli sisesõdu aga ka koalitsioone üksteise või välisriikide vastu, nt hetiitide või kreeta purustamine. Kultuuriline ühtsus. Ahhaia 14-13s. Mükeene dom, hauakambrid tholosed mis on kuppelhauad. Mükeenes dün vahetus ja Pelops ning pojad Atreus ja Thyestes arendavad seda, ehitati müür risti üle isthmose. Järgmine agamemnon, sparta sai liitlaseks läbi abielu. Tessaalias oli tugev Phthia keskusega Iolkoses. Keskkreekas teeba. Lõunas pylos

Vanaaeg

8

pdf

Vana-kreeka ja hellenism

8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia

Ajalugu

68

pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

kustuvaks tuleks. Väike-Aasia emigrandid viisid filosoofilise arutelu ka Lõuna-Itaalia Kreeka linnadesse. Üks neist, Samoselt Krotonisse asunud Pythagoras (6. sajandi teine pool) kuulutas hinge taaskehastumist pärast surma ja õpetas, et maailm põhineb arvulistel vahekordadel. Temast sai mõneks ajaks üks Krotoni linnriigi juhte, kelle õhutusel vallutati ja hävitati rikas naaberlinn Sybaris (u. 510. a.). Sparta. Peloponnesose poolsaarel Lakoonika maakonnas tekkinud Sparta riik tõusis juba arhailisel perioodil võimsaimaks Kreekas. Spartalased olid doorlased ja pärimuse järgi tunginud Lakoonikasse Mükeene tsivilisatsiooni langusele viinud dooria rännaku käigus. Sellest ajast peale olevat neid juhtinud kaks kuningasuguvõsa, keda mõlemat loeti Heraklese järeltulijaiks. Sparta linn ­ õigemini neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid, kuid mis kogu arhailise ja klassikalise perioodi jooksul jäid müüriga ümbritsemata ­

Ajalugu

76

doc

Antiikkirjandus

Kõige armastatumaks kujunes aga Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõtleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal

Antiikkirjandus

28

pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm ­ linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond

Ajalugu

28

pdf

Kreeka ja hellenism

kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm ­ linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond

Ajalugu

46

pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

Mükeene tsivilisatsioon Kreeta mõju varaseimad märgid pärinevad Mükeenest 16saj. Leitud ülikutehauad. Neist pärinevad rikkalikud leiud. Kuldmaskid, ehted, minoiline härg jpm. Oli hauasteelid, kus oli maailma varaseim hobukaariku kujutis. 15 saj vallutasid kreeklased Kreeta saare jne, jutt juba kordub. Lineaarkiri B levis hästi kiiresti igale poole. Ateena akropolis oli ka Mükeene ajast loss, veel leitud kohtadest nagu Tiryns, Teeba , Jolkos, Sparta, Pylos. Pyloses on kõvasti lineaarkirja B tekste nagu ka Knossoses. Nende lossidega seostusid hiljem paljud kangelaspärimused. Tugevalt kindlustatud loss oli nt Tiryns ja Mükeene. Tirynses asub ka lõvivärav. Megaron ehk troonisaal. Lossidega seonduvad ka hauad- tholose hauad ehk kuppelhauad. Suured on kõik antiikajal rüüstatud. Lineaarja B tahvlid annavad ettekujutuse lossidest majandusliku poole pealt. Riigi eesotsas oli wanax- isand ehk valitseja

Vanaaeg

Meedia

Kommentaarid (1)