Sparta kasvatus ja koolisüsteem (1)

Tartu Ülikool
Haridusteaduskond
Õpetajate seminar
Bibian Luik
SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM
REFERAAT
Juhendaja : Karmen Trasberg
Tartu 2008
SISUKORD
1. Sparta riik lk. 3
2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4
3. Sparta kasvatus lk. 5
4. Sparta koolisüsteem lk. 7
5. Kasutatud kirjandus lk. 8
1. Sparta riik
Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas , Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus sisserändajate ühe viimase lainega, asus elama Lakoonikasse Eurotase jõe orgu. See oli tol ajal väga hõredasti asustatud piirkond, kuid ka siin kohtasid doorlased kohalikku rahvastiku, ahhailiste visa vastupanu.
Alguses jagunesid sisserändajad hõimudeks ehk füülideks. Selle vana, sugukondliku jagunemise kõrval tekib uues asukohas jagunemine territoriaalseteks piirkondadeks – oobideks. Esialgu oli neli oobi, viiendaks sai Amykla territoorium . Lakoonika alistatud rahvastiku orjastamine kiirendas klassikihistumist doorlaste hulgas.
Ekstensiivne põllumajandus väikses orus tekitas spartalastel üsna kiiresti maa puuduse, mida suurednas nende sotsiaalne kihistumine . Maapuudus ja sotsiaalne kihistumine sundisid spartalasi vallitama põllumajanduslikku naabermaakonda Messeeniat, mis asetses lääne pool Taygetoni mäeahelikku. Raske I Messeenia sõda oma kaashõimlaste Messeenia doorlastega lõpes spartalaste võiduga, kes sundisid alistatud messeenlasi andma võitjaile poole saagist.
I ja II Messeenia sõja ajal, VIII-VII saj., kujunes lõplikult välja Sparta riik orjandusliku aristokraatia kujul, kus valitses sõjaväeline korraldus, mis pidi kindlustama Lakoonika ja Messeenia vallutatud rahvastiku ekspluateerimist.
2. Sparta ühiskonna klassikoosseis
Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed, tegelesid käsitöö ja kaubandusega), heloodid (orjastatud põlluharijad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümne- aastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek.
Sparta elanikud jagunesid:
spartiaadid
perioigid
heloodid

• Sparta kodanikud
  
• ei teinud tööd
  
• sõjavägi- sõjalised
  

harjutused

• riigivalitsemine
  

• vabad inimesed - käsitöölised, kaupmehed ja
  

põllumehed

• ei saanud riigi
  

valitsemisest osa
võtta

• teenisid aega Sparta sõjaväes
  

• orjad
  
• töö spartiaatide
  

põldudel

• õigusteta
  

3. Sparta kasvatus
Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Kui Sparta perekonnas sündis laps, siis näidati teda linnavanemaile ja need otsustasid tema saatuse: nõrk visati kuristikku, tugev aga anti emale tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit, ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Sellega mõjutati lapsi varasest noorusest peale ning Plutarchos teatab, et ka karistamine oli kontrolli all, st kui karistaja oli liigagar või liigleebe, sai ta ise karistada .
Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid. Kõik kasvatasid kõigi lapsi. Et kindlasti saada kõige tervemaid, vastupidavamaid ja tugevamaid järglasi, võisid spartalased oma abikaasakohustused üle anda tugevamale ja nooremale kaaskodanikule.
Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Jalavägi koosnes raskelt relvastatud sõdureist, keda nimetati Kreekas hopliitideks. Parimaks jalaväeks kogu Kreekas loeti Sparta oma.
Ürgaja inimesed korraldasid oma kasvavale põlvkonnale raskeid füüsilisi katseid üleminekul ühest vanuserühmast teise. Noorukid pidid katsetel demonstreerima oma vastupidavust , kannatlikkust, jõudu, kindlaksmääratud oskusi jne. Rasked elutingimused ja loodusnähtuste olemuse mittemõistmine arendasid ürginimestel välja erilised kombed. Sama laadi piinamist rakendati ka Spartas poiste ja noorukite kallal. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalasis vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust.
Antiikaja autorid märgivad, et sparta tütarlaste kasvatus ei erinenud kuigi palju poiste kasvatusest. Tütarlapsi karastati, selleks et neist saaksid terved emad, kes sünnitavad terveid lapsi.
Poiste kasvatus, kellest pidid sirguma distsiplineeritud sõdurid-jalaväelased, kes võitlesid, mitte üksikult, vaid kindlasti rühmades, lõppes inimeste tapmise omapärase koletu „praktikaga“. Igal aastal kuulutasid efoorid relvastamata helootidele salajase „püha“ sõja (krüpteia); siis läksid noorte spartiaatide salgad maad mööda laialija tapsid heloote.
Poiste kasvatamine omaette kollektiivis, teistest isoleeritult (ainult poiste kasvatuse kohta on säilinud üksikasjalisi andmeid) ning meeste edaspidine omaette elamine tuletavad meelde elu meeste majades, kus mehed veetsid suurema osa oma ajast sugukondlikus ühiskonnas. Mehed elasid oma perekondadest lahus ka edaspidi, pärast gümnaasionist lahkumist. Täiskasvanud spartiaadid veetsid kõik päevad oma sõjaväelistes allüksustes; koju perekonna juurde tulid nad ainult ööbima. Sugukondliku korra visalt säilivad igandid omandasid seega spartiaatide klassiühiskonnas uue tähenduse. Spartiaatide perekonnasuhted meenutasid paarabielu, mis samuti oli klassiühiskonnas igandlik nähtus.
4. Sparta koolisüsteem
SPARTA
1-7 KODUNE KASVATUS
7-18 RIIKLIKUD KASVATUSASUTUSED
18-20 EFEEBITEENISTUS
7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppuse läbi erilistes koolides – gümnaasiumides riigi poolt määratud õpetajate-kasvatajate juhtimisel. Vanuse järgi rühmadesse – „karjadesse“ (agela) – jaotuna tegelesid poisid kehaliste (peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega) ja sõjaliste harjutustega. Lapsi õpetati isegi varastama, arvates, et see arendab osavust ja leidlikkust. Õpetati ka muusikat ja laulmist kui sõjamehele vajalikke aineid. Kasvatuse eesmärk oli füüsiliselt tugev ja käsitsivõitluses osav sõdur, kes ei oska arutleda ning on harjunud käsku täitma. Omandanud vaid kirja ja arvutamise algmed, olid spartiaadid harimatud ega osanud kõnelda keerukate lausetega. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. See lühidus ehk "lakoonilisus" (sõnast " Lakoonia ") sai juba vanasti kõnekäänuks. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt vai lange kangelasena.
4. saj eKr kehtestati efeebiteenistus. See oli kõikidele ateenlastele kohustuslik alates 18. (16.) eluaastast ja teenistus kestis neli aastat. Sellest esimese aasta poisid õppisid ning ülejäänud aja teenisid Atika piirialadel. Efeebide füüsilist ettevalmistust korraldasid ja jälgisid pedotriibid. Didaskolosed – sõjalised instruktorid – jälgisid otseselt sõjalist ettevalmistust. Efeebide õppeprogrammi kuulusid jätkuvalt ka luule- ja muusikatunnid, sest ajateenijad osalesid riiklikel religioossetel pidustustel. Efeebid andsid vande, et ei häbista neile usaldatud relvi , ei jäta kaaslasi hätta ning et nad kaitsevad kodualtareid ja riigipiire.
4. Kasutatud kirjandus

• „Kasvatus eri kultuurides I“ M. Tilk Tallinn 2003
  
• „Vana – Kreeka ajalugu“ „Eesti Raamat“ Tallinn 1965
  
• „Hellase Valgus“ D. Dilyte Olion Tln 1996
  
• www.wikipedia.org
  
• www.elysiumgates.com
  
• www.freewebs.com
  
• www.wsu.edu
  
• www.miksike.ee
  
• http://www.htk.tlu.ee/video/opmat/kasvatuskultuur/kasvatuskultuur/
  
• http://www.sikyon.com/Sparta/sparta_eg.html
  
• www.annaabi.com
  

8