Sotsiaaltöötaja motiveerimine (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST13 KÕ2
Svetlana Põld
SOTSIAALTÖÖTAJA MOTIVEERIMINE
Juhtumianalüüs
Õppejõud:Heli Freienthal ,MBA
Mõdriku
2015
Merike on töötanud Rakvere sotsiaalabikeskuses õppeabipedagoogina 6 aastad, On läbinud mitmed koolitused mis ei anna talle õigust töötada nõustajana. Töökaaslased ja juhataja iseloomustavad teda kui sõbraliku ja vastutava töölist. Lapsed aga hakkasid rääkima et tema riidleb nendega ja on mõnikord kuri.Lapsed on juba suured ja elavad oma elu. Abikaasa on juht ja kodus on harva.Merike tahab kolida Tallinnase poja jurde kui ta tuleb sõjaväest.Mis on juhtunud kohustustundlikuga ja profesionaalsega töölisega.
Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud mis mõjutavad inimese tegevust.
Kui vaadata Merike juhtumid siin on keeruline olukord.Esiteks lapsed on kodust läinud ja abikaasa on rohkem välisreisides ja kodus on ta üksinda.Teiseks, minu meelest, ta on läbipõlenud oma tööl ja siit tulevad need jutud et lapsed kurdavad et Merike riidleb nendega.
See on esimene kella löök et on vaja hakkata tegutsema juhataja poolt, otsida se õige motiveerimise põhjus.Töö lastega on mtnud talle rutiiniks.Siit tulebki se probleem et taa hakkas lastega riidlema see oleks vaja Merikele muuta, sest see, minu meelest, hakkas segama tema tööesmärkide saavutamisel.Põhjuseks võib olla et lapsed elavad eemal, temal on tekkinud tühja pesa sündroom .Merike tunneb ennast üksikuna ja on stressis .
Motivatsioon minu meelest ülgab inimesest ,sellest kuidas ta võtaboma tööd, ja mis mõtted on tall endal, kuidas ta näeb oma tööelud tulevikus. Selles organisatsioonis on on on suur töökollektiv ja muidugi kõik ei ole saanud lihtsalt juttule juhatajaga, kuid me teame et Merikes on juhataja rääkinud häid sõnu, aga kas ta on seda öelnud kunagi ka talle .Peaks rääkima temaga ja anda võimalus ka talle rääkida mis on tema südamel.Miks niimodi juhtus et ta on väsinud oma tööst.
Koolitusi ta on juba teinud aga võib olla tuleb teda motiveerida õppinguteks, Merike on sellises vanuses et võiks minna õppima sest see haridus mis tall on ei onna talle võimalust kasvada. Lapsed on juba suured ja võiks mõelda ka oma karjärile.Siin võib vaadata Masliwi vajaduse teooriad mis on ehitatud püromiidi kujul ta väitas et kui inimene on kasvanud välja madalama vajaduse faasist siis ta liigub edasi. Merike sai füsioloogilisest vajadustest hakkama, tall on elukoht, lapsed,abikaasa,töö.Teine tase on tall kaa läbitud , turvalisuse vajadused,On füüsiline ja emotsionaalne  kaitstus,ning side pikkades suhtedes abikaasaga elamine. Aga nendest sotsiaalsetest vajadustest tahaks üelda et Merikesel minu meelest on midagi tegemata , Kas või kiindumus, kuulumine kollektiivi, ühtekuuluvustunne ja sõprus. Siin võib olla Merike ei saanud kõike. Kollektiiv on olemas aga kas on tall sõppru kellega ta võiks rääkida oma muredest .Maslovi väitel tuleb leida see koht mis jäi täitmata ja sealt alustada lnimest aitama jamotiveerima.Siin me näeme et kollektiivis ei olnud lähedad suhtlemis oskusi.
Kuigi on nõustajad olemas , kes oleks pakkunud Merikele tulla juttule ja proovida anda nõud kuidas võiks ennast motiveerida. Kindlasti pakkuda talle püstitada endale eesmärk , näiteks proovida lastega käituda nii nägu tahad et sinuga inimesed käituksid.
Victor Vroom ’i võrdlust teooriat nimetatakse ka ratsionaalse isiksuse teooriaks. Juhil on tarvis oma alluvalt uurida, milliseid hüvitisi alluv hindab. See teooria on ehitatud üles töö eest saadava tasu ja tehtud jõupingutus suhtele, Iga töötaja määratleb enda jaoks selle suhe.See on tajuv mitte matemaatiline suhe.Merike ka piaks vaatama mis tema jaoks on prioriteediks. Kas on ainult rahas probleem või ikkagi ka töökolektiivis ka sõltub palju?
Hersbergi tööga rahulolu kahe faktori teooria järgi on inimesel kahte liiki vajadusi. Esiteks vajadus vältida valu ja teiseks inimlik vajadus arendada ning kassvada psühologiliselt.Merike minu meelest teine vajadus on jäänud tegemata lõppuni. Siin võikki juhataja teda motiveerida õppingutele. Võiks kaa teha oma tõõtajate jaoks väike kusitlus,mis koosneks kusimustest,kus oleks aru saada mis on head sinu töös ja halba ja mida saa tundsid sellel ajal.Hersberg väitas oma teoorijas et töötaja tööga rahulolu sõltub kahest rühmast faktoritest:“hügieni“ ja motiveerivatest.
Rahulolu tegurid: saavutusvajadus ,tunnustusvajadus,töö ise, vastutus,ametikürgendus, kasv.
Rahulolematus tegurid: Ettevõtte strateegia, järelvalve, suhted oma ülemuse ja vaatlejaga, töö tingimused, palk, positsioon, kindlustunne.
Kõrvaldades rahulolematuse põhjustajad eitähenda veel seda et saa lood rahulolu.Ega ka töö rahulolu tegurite lisamine ei kürvalda tööga rahulolematust . (Saat, 2009)
Isegi kui Merikele anda töö kõrgendust ,see ei tähenda et taa saab tööst rahulolu.Kui juhataja soovib Meriket motiveerida peab ta keskenduma rahulolu teguritele nägu saavutamine, tunnustamine ja vastutus.
Kinnistamise teooria väidab, et käitumine on väliselt põhjustatud. See, mis kontrollib käitumist, on kinnistused, tagajärjed, mis järgnevad vahetult, suurendavad tõenäosust, et käitumist korratakse. Niisiis , kinnistamise teoreetikud väidavad, et käitumine on funktsioon oma tagajärgedest. Positiivne kinnistamine annab soovitud tagajärjed, mis julgustab käitumist kordama . Negatiivse kinnistamine ilmneb, kui osutatakse negatiivsetele tagajärgedele , mida saab ära hoida sobivalt käitudes. Näiteks kaitsevahendid hoiavad ära tööõnnetused. Karistamine on negatiivne tagajärg ebasoovitava käitumise korral, et seda ei korrataks. Kustutamine on oluliste positiivsete tagajärgede kõrvaldamine mittesoovitud käitumise korral.
Kinnistamise teooria ignoreerib selliseid faktoreid, nagu eesmärgid, ootused ja vajadused. Fookuses on vaid see, mis juhtub inimesega ühe või tegevuse korral.
B.F. Skinneri kinnistamise teooriat võib seletada järgmiselt: inimesed käituvad kõige tõenäolisemalt soovitud viisil, kui sellist käitumist hüvitatakse; need hüvitused on kõige efektiivsemad siis, kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja käitumist, mida ei hüvitata või karistatakse, korratakse vähem tõenäoliselt.
Tõendid osutavad, et kinnistamine on kahtlemata tähtsa mõjuga töökäitumistes, kuid see ei ole ainus selgitus erinevustele töötajate motivatsioonis. ( Organisatsioon ja juhtimine, 2015) Seega Merikese ebakindla käitumise põhjus võib olla ka juhi eba õige küitumine, võib mõelda et juhataja ka ei ole ennase kiindunud inimene. Inimesed ei ole rottid ja kuidagi praegu on teistsugune suhtlemine tööinimestese. Kui ta saab aru et mingi vale küitumise pärast võib saata noomituse inimene ei hakka juba teistkorg´da niimodi käituma.
Ootuste teooria (Victor Vroom) väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus - hüvitus ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks. Ootuste mudel sisaldab kolme muutujat: ootus ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus ja hüvituse atraktiivsus. (Organisatsioon ja juhtimine, 2015) Merike on praegu rohkem üksinda kodus ja mõtted on minna tööld ära ja sõita Tallinna poja juurde sis on tema jaoks kõrgeim valentsi hävitis, et juhataja hea töö est võiks talle anda kuus paar päeva et ta oleks laste juures käinud ja veetnud mõne aja nendega.
Edwin Locke ´i teooria kohaselt, mis on tuntud kui eesmärgitee mudel,siin valib juhataja kuidas paremini tunda oma töölisi ja ise valib motivatsiooni millega saab töölisi motiveerida.See ei ole mingil juhul rahaline vaid pigem väljasõit koos teatrise või spase. Merike tahab muidugi natuke rohkemsuhtlemist , temaga on vaja rääkida välja kuulata teda. Vaadata mis teda aitab parandada töötulemused Mis mõtleb tema oma tööelust edasi.
KASUTATUD ALLIKAD
Liigand J, V. A. (2005). Organisatsiooniline käitumine. Tallinn: Külm.
Organisatsioon ja juhtimine. (23 Jaanuar 2015 a.).Saadud ametikool: htt:// ametikool.ee
Saat, S. (27 november 2009 a.). Meeskonna töö ja juhtimise instituut. Saadut
TiimeDesing: htt://www,timedesing.ee