II Maailma sõda - konspekt kontrolltööks (0)

II MS
1.sept 1939 -2.sept 1945 (Jaapan kapituleerus)
8.-9.Mai (Saksa kapituleerus, sõda lõppes Euroopas)
Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123)
30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse.
Sõjakolded: ( kriisipiirkonnad )
1)Mandzuuria kriis( 1931 -1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandžukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945.
2) Abessiinia ( Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja.
3) Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik – revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ‚’peaproov’’. Franco diktatuuri kehtestamine.
Saksamaa sammud II MS suunas.
Eellugu : 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ‚’Müncheni õlleputš’’ Hitler vangi. Natsipartei nüüd püüdis võimule tulla parllamendi valimiste kaudu . Seoses Suure Depressiooniga kasvas nende populaarsus 1932. sai Natsiparteist Riigipäeva suurim erakond. 30.jaanuaril 1933a. nimetab Saksa president Hindenburg Hitleri riigikantsleriks. 1,5a. pärast saab presidendi ameti Hitler (Hindenburg suri). Saab führeriks. 1933 1. Aprill juutide tagakiusamine riiklikul tasandil. Tipuks 1938 nov.
Saksa konkreetsed sammud: Locarno lepingu mittetäitmine.
1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus
-Suurbritanniaga mereväe kokkulepe
+alustas lennuväe loomist
1936 – Liitis uuesti endaga Saarimaa
-Viis oma väed Reini demilitariseeritud tsooni.
- kehtestati 2a. sõjaväekohustus (üldine)
- Berliin – Rooma telg (Itaalia- Saksa sõjalis-poliitiline liit.)
-Komiterni vastane pakt (Jpn, Saksa kommunistliku liikumise vastane) osavõtt Hisp. Kodusõjast.
1938 – Hitler hakkas avalikult ellu viima Suur-Saksa ideed. Välisminister Ribbentrop(-1945)
-13 märts Austria anšluss – Austria liitmine Saksamaaga.
- 29. sept. Müncheni sobing/ Konverents (Leping Pr, Ingl, Saksa, Itaalia, Tšehhoslovakkia kutsuti allkirjastama. Saksal lubati okupeerida Sudeedimaa (AGA 1939MÄRTS OKUP SAKSA KOGU TŠEHHOSL. Ja Slovakkia kont. Alla tšehhi liideti) Lepituspoliitika kulminatsioon . 1938 – Kristallöö
1939 – 15 Märts Saksa väed Prahas, Tšehhoslovakkia okup.
-Märts loovutas Leedu Saksale Klaipeda e. Hemeli
-Märts Saksa hakkas nõudma et Poola loovutaks Danzigi ja kaotaks Poola koridori . Suurbrit. Ja Pr. polnud sellega enam nõus.
-23aug. sõlmiti MRP (Moskvas) – Mittekallaletungileping N.L ja Saksa vahel 10aastaks ja lubadus jääda neutraalseks, kui üks peaks alustama sõda kolmanda riigiga.
Tegelikult sisaldas see veel lisaprotokolli, kus lepiti kokku Poola jagamises ja Ida-Euroopa jaotamises Saksa ja N.L vahel. MRP sõlmimisega muutusid Saksa ja N.L. liitlasteks 20aug. 1939 – 22juuni 1941 mil Saksa alustas sissetungi NSV Liidule.
MRP päästis valla II MS
Pärast MRP sõlmimist, võis Saksa kallale tungida Poolale(1.sept 1939). 17.sept. 1939 tungis NSVL Ida-Poolasse. NSVL võis alustada Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia( Moldova ) ja Ida-Poola okupeerimist. Esialgu oli Leedu määratud Saksale, Hiljem Saksa loovutas selle NSVL-le.
28sept. 1939 Baaside Leping – Vastastiku abistamise pakt EV ja NSVL (Sama ka Läti ja Leeduga). Tulemuseks sõjaväebaaside loomine. Baltiriikides oli autoritaarne võim ja vastu ei hakatud. Küll aga hakkas vastu Soome : Talvesõda 1939nov. -1940märts ja Jätkusõda 1941juuni-1944 sügis.
1940 suvi(Samal ajal kui Hitler oli Pariisis)okup. NSVL Baltiriigid (kaart lk 123)
II MS Põhjused: (Puudub üksmeel, erinevad seisukohad)
1) I MS loomulik jätk. Pariisi rahvakonverentsi vead . Hitleri agressiivne poliitika, Versaille ’s rahuleping. BSVL maailmarevol. Idee. Lääneriikide lepituspoliitika.
-Müncheni kokkulepe
Otseseks sõja vallandajaks oli Saksa, aga õhutaja oli NSVL.
Sõjalised blokid
Kogu sõja ajal oli Saksa ja tema liitlaste leeris 11 riiki. Liitlaste poolel aga 61 riiki, kuid paljud neist ei osalenud sõjategevuses.
Saksa liitlased: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Slobakkia, Soome, 1939-1941 NSVL
25.10.1936 kujunes Berliin-Rooma telg
25.11.1936 Antikomiterni pakt(Jpn + Saksa)
1937a. Ühines Saksaga Itl ja Jpn.. Itaalia liitus ka antikomiterniga.
1939a. Saksa – Itaalia 10a. mittekallaletungileping.
27.09.1940Kolmikpakt I (Itl, Jpn, Saksa)
II ms. algas 1. sept, kui Saksamaa ründas Poolat. 17. sept NSVL Ida-Poolasse. Poola jagatakse omavahel ära. Saksa jätkab sõjategevust L-Euroopas (Taani, Norra, Holland , Belgia, Luxemburg ) Inglise-Pr. väed surutakse vastu merd . 1940a. suveks. Enamik vägesid purustatakse, Ingl-Pr. vägede riismed evakueeruvad Inglismaale . Juuni keskel langeb Pariis ja Pr. kapituleerub Saksamaale. Lõuna-Pr. mood. Saksa sõbralik Vichy valitsus, mille eesotsas oli marssal Henri Petaine. Suurriikidest jätkas avalikku võitlust Hitleri vastu ainult Suurbritannia ., peamiselt W. Churchill . Inglise vägede koosseisus võitlesid veel prantslased , kelle juhiks Charles de Gaulle . Lahing Inglismaa pärast. Samal ajal 1940 vallutab N.L osa Soomest ja okup. 1940 suvel Baltiriigid ja Bessaraabia. Selle oli eelnenud 39a. Baaside leping. 1940 kui oli sõlmitud Kolmikpakt, alustab Saksamaa N.L vastase sõjaplaani väljatöötamist – Barbarossa .
22juuni. 1941 tungib Saksa N.L kallale. NSVL satub Hitleri vastase leeri. Venemaa nim. Suur Isamaasõda.
7.dets 1941 Pearl Harbor. Sõda alustab USA.
Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine.
1)Atlandi Harta – 1941 aug. Suurbritannia peam. Churchilli ja USA pr. Rooseweldi allkirjastatud dokument sõja eesmärkidest ja sõjajärgsest maailmakorraldusest. Ühes punktis lubati taastada kõigi sõjas okup. Riikide iseseisvus (lk153)
2) 1. Jaanuar 1942 allkirjastasid 26 riiki Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni, kus kinnitati Atlandi Harta põhimõtteid.
Liitlaste konverentsid II ms. ajal (lk 153,154,156)
1)Teherani konverents 1943 nov-dets. (Iraan) – kohtusid
-Arutati Saksa tingimusteta kapitulatsiooni
-Lepiti kokku teise rinde avamine Lääneriik. Poolt (1944 6.juuni alles avati)
-Suurbritannia ja USA nõustusid, et peale sõda jäävad Baltiriigid N.L alla. Sõjas oli toimunudki pööre 1943a. teiseks pooleks Saksa kahjuks.
2)Jalta konverents 1945a. Veebruar (Musta mere ääres) – Stalin , Roosevelt , Churchill
-Määrati URO kokkukutsumise aeg ja koht
-Sõjajärgne maailmakorraldus : Saksa ja Berliin jagatakse okupatsioonitsoonideks.
-Sõjakahjude hüvitamine Saksa poolt.
-Sõja jätkamine Jaapaniga
-Jäeti alad Moskvale
3) Potsdami konverents 1945a. 17 juuli -2. august (Saksa) Stalin , Churchill, Truman
-Saksamaa sõjajärgne olukord (pol. Maj.)
-Sõjaroimarite karistamine (Nürnbergi sõjatribunal)
-Jaapani tingimusteta kapitulatsioon.
-Loodi välisministrite nõukogu, kes töötaks välja rahulepingud .
II ms. algus ja Eesti
-MRP mõju Eestile
NL valmistus lepingus temale lubatud riikide hõivam. NSVL otsis ettekäänet ründamiseks. Poola allveelaeva Orzeli juhtum võimaldas NL laevastiku viia Balti merele ja blokeerida Eesti merelt . Eesti valitsus sõitis Moskvasse, kus nõuti NSVL vastastikuse abistamise pakti sõlmimist, millega loodaks sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardati kasutada jõudu. Eestit süüdistati kaubalaeva Metallist õhkimises, seega 35000meest, see oli vastuvõetamatu. Peaaegu sõda, kuid nõustuti ka 25000mehega. Sõlmiti leping. Eesti polnud enam sõltumatu riik, kuigi lepingus rõhutati et ei riivata riiklikku korraldust. NL rikkus lepingutingimusi. Valmistus okupeerimiseks. Pilgud Prantsusmaal. 16juuni 1940 ültimaatum 100 000sisselaskmine ja NL meelse ‚’ausa’’’ valitsuse loomine. Nõustuti. Kaotati iseseisvus, täielikult okupeeritud. Punaväe kont: lennujaam, sadam, raudtee , post. Omaval . 21. juuni Meeleavaldus NL. Meelse valitsuse heaks. 21juuli 1940 kuulutati NSV ning 6august 1940 NSVL koosseisu liitmine.
IIms periodiseering ja tähtsamad sündmused
1) 1. sept. 1939-22juuni 1941 – vaata eestpoolt! Sel ajal Saksam. Ja NSVL liitlased.
1940-1941 põhiline võitlus Saksam. Ja Suurbrit. vahel. ‚’Lahing Inglismaa pärast’’
2)22 juuni 1941 – november 1942.
Saksam. Tungis kallale NSVL’le ‚’Barbarossa’’ plaan. Esialgu Hitler väga edukas Idarindel. Venelaste jaoks Suur isamaasõda. Saksam. Kallaletung muutis jõudude vahekorda maailmas. NSVL Hitleri vastaste leeris nüüdsest 1941aug Atlandi Harta, 1941 juuli Suurbrit ja NSVL kokkulepe ühiseks sõjategevuseks.
Juuli1941 – 22sept 1944 Saksa okupatsioon
1940 17juuni – 1941 juuli NSVL I okup.
1941aug. algas Liningradi blokaad, mis kestis 1943a. jaanuarini. Punaarmee taganes. Toimus nn ‚’Kurnamissõda’’. Nurjus Hitleri välksõja plaan ja rinne stabiliseerus Lening. Moskva , Staling. all
! 7dets. 1941 Pearl Harbor (USA, Jpn)
1942 maiks Jaapani edu Vaiksel Ookeanil. Tipus kuni Austraaliani.
11dets. 1941 kuulutas USA Jaapanile sõja. 13dets. kuulutasid Saksamaa ja tema liitlased v.a. Soome USA’le sõja.
1942 1. jaanuar Üh, Rahvaste dekl.
!Tähtsamad lahingud : Moskva (1941sept-1942apr.) (1942 3-4juuni) Midway lahing. Pandi seisma Japside edasitung, aluseks nende kaotusele.
Hoogustus allveesõda ! (1942okt-nov) El- Alamein Egiptuses USA, Saksa, Ingl, Itaalia (Rommel)