Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas saada liidriks? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUIDAS SAADA LIIDRIKS?
  • Millise liidriga on hea koos töötada?
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Ettevõtluse õppetool
Juhtimine
Magnus Kolk
EV - 1 Kursus Päevane
KUIDAS SAADA LIIDRIKS ?
Referaat
Tallinn 2013

SISUKORD


SISSEJUHATUS 3
1 LIIDRI MÕISTE JA OMADUSED 4
1.1 Liidri primaarsed omadused 4
1.2 Liidri sekundaarsed omadused 4
2 LIIDRIKÄITUMINE 6
2.1 Liidri mõjuvõimu allikad 6
2.2 Liidrikäitumise tüübid 7
2.3 Käitumuslikud liidrid 7
3 LIIDRIKS SAAMINE 9
3.1 Viive Einfeldt’i soovitused 9
3.2 Keskendu oma loomulikule talendile 9
3.3 Millise liidriga on hea koos töötada? 9
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 12

SISSEJUHATUS


Liider on see, kelle arvamused ja käitumine mõjutavad kõige enam töörühma teiste liikmete tegevust ja suhtumisi. Ühed inimesed saavad ja võtavad liidri rolli sagedamini kui teised.
Liidrilt oodatakse oskust juhtida rühm parimate tulemusteni või päästa täbarast olukorrast. Liidrile on vaikimisi antud õigus maitsta esimesena hüvesid, mida sihi saavutamine kaasa toob.
On täheldatud, et hästi toimivas töögrupis on sageli kaks liidrit . Üks neist korraldab ja juhib eesmärkide seadmist, lahenduste otsimist ja tööülesannete täitmist. Teine hoolitseb koostöö ja hea emotsionaalse toonuse eest, suunab koos tegutsema ja on konfliktide puhul vahendaja , jagab teavet tundlikel teemadel ja pakub toetust.
Esimest tüüpi liidrit läheb rohkem vaja töörühmas, mille tegevus on kas väga rangelt reglementeeritud või vastupidi, töö tegemiseks ei ole üldse mingeid reegleid. Teist tüüpi liider domineerib olukorras, kus ülesanded on küll olemas, kuid veidi segased ning tulemus sõltub pigem koostööst kui iga üksiku lüli tublist tegutsemisest.( Elenurm , 2001)
  • LIIDRI MÕISTE JA OMADUSED


    Liidrit kui isikut on defineeritud väga erinevalt. Ei saaks öelda, et oleks leitud täpne ja ühtne tähendus, sest erinevates eluaspektides võidakse liidrit erinevalt mõista. Samas läbib erinevate eluvaldkondade liidritel siiski ühine joon – eestvedamine . Liider on see, kes juhib.
    Liidrit aetakse segi tihtipeale juhiga. Liider on alati juht, kuid juht ei pruugi olla alati liider. Et saada liidriks, tuleb kõigepealt saada juhiks.
  • Liidri primaarsed omadused


    • Isikliku tahtejõu kõrge tase (energilisus, otsusekindlus, tahtejõud, visadus )
    • Soov olla liider ( motivatsioon teisi mõjutada)
    • Isiklik ausameelsus (eetikatunnetus, ausus ja usaldatavus)
    • Enesekindlus (optimism ja usk endasse kui efektiivsesse liidrisse)

  • Liidri sekundaarsed omadused


    • Analüüsivõime
    • Karisma
    • Loovus ja originaalsus
    • Paindlikkus ja kohanemisvõime
    • Ärialased teadmised
    • Positiivne hoiak

    Liidriomadused on huvi pakkunud aegade algusest. Esimeste uuringute käigus püüti välja selgitada füüsilisi, intellektuaalseid ja isikuomadusi, mis eristaks liidreid mitteliidritest või edukaid liidreid ebaedukatest. Uuritud on paljusid tunnetuslikke ja psühholoogilisi tegureid nagu intelligentsus , ambitsioonikus, võistluslikkus. Mõned uuringud keskendusid füüsilistele teguritele nagu kehakaal, - suurus, –kuju ja välimus. Üheselt ei suudetud välja selgitada, millised omadused teevad hea liidri.(Mägi, 2011)
  • LIIDRIKÄITUMINE


    Paljud uuringud on keskendunud liidrikäitumise väljaselgitamisele. Selle seisukoha järgi sõltub edukas eestvedamine rohkem sobivast käitumisest, oskustest ja tegevustest ning vähem isikuomadusest. See eristamine on oluline seetõttu, et käitumine ja oskused on õpitavad ja muudetavad, paljud omadused on aga suhteliselt püsivad.(Mägi, 2011)
    Intuitiivselt tunneme liidri kohe ära. Olukorras, kus on vaja selgust, saame temalt juhatust selle kohta, kuhu peame välja jõudma. Kui teised on valitud suuna õigsuses ebakindlad, annab ta neile kindlust juurde. Kui keegi kõhkleb, saab ta liidrilt julgust juurde.
    Eriarvamuste korral on juht valmis kuulama ja selgitama, veenma ja seletama. Äärmuslikus olukorras ei kõhkle ta olemast direktiivne ja jagamast korraldusi.(Arro, 2001)
  • Liidri mõjuvõimu allikad


    • Selge visioon – liidril on selge arusaam professionaalsusest ja ametialastest eesmärkidest ja jõud nendest kinni hoida ka ebaõnnestumistes.
    • Kirg – liider armastab oma tegevust, suhtub suure hoole ja armastusega oma ametisse/erialasse
    • Moraalne küpsus – võime käituda põhimõtete järgi. Enesetundmine , küps arusaam oma tugevustest ja nõrkustest, võime õppida iseenda ja teiste vigadest.
    • Julgus – valmisolek proovida uusi asju, eksperimenteerida, võtta riske.(Arro, 2001)

  • Liidrikäitumise tüübid


    Liidrikäitumine on arendatav, nagu on ka selle aluseks olevad kompetentsid. Liidrikäitumise erinevad tüübid tuginevad peamiselt neljale omaduste grupile:
  • Eneseteadlikkus(iseendast arusaamine, adekvaatne enesehinnang ja enesekindlus)
  • Enesejuhtimine( enesekontroll , sihikindlus, saavutusorientatsioon, initsiatiiv, kohanemisvõime)
  • Sotsiaalne teadlikkus(arusaamine teistest inimestest ja organisatsioonidest, hooliv suhtumine)
  • Suhtlemisoskused (teiste mõjutamine, veenmine, arendamine, meeskonnatöö ja suhete arendamise võime, konfliktide vältimise ja lahendamise oskus)
    Kõiki neid omadusi kokku nimetatakse emotsionaalseks intelligentsuseks. Igal edukal juhil on enam arenenud mõni liidrikäitumise tüüp, mõni aga jätab soovida või puudub hoopis. (Arro, 2001)
  • Käitumuslikud liidrid


    • Positiivne liider

    Positiivses eestvedamises keskendutakse hüvitustele – majanduslikele ja muudele ja toetavale lähenemisviisile. Mida parem on töötaja haridus ja suuremad nõudmised iseseisvusele, seda enam on töötaja motivatsioon sõltuvuses positiivsest eestvedamisest.(Mägi, 2011)
    • Negatiivne liider

    Kui rõhk on ähvardamisel, hirmul, karmusel ja karistustel, kasutab liider negatiivset eestvedamist. See lähenemisviis võib anda lühiajalise tulemuslikkuse, kuid sellel on kõrged inimkulud. Negatiivsed liidrid domineerivad ja on inimestele ülemused. Selleks, et töö saaks tehtud, ähvardavad nad karistustega.(Mägi, 2011)

    Autokraatlik liidristiil on tavaliselt negatiivne, selle aluseks on ähvardamine ja karistamine, kuid see võib olla ka positiivne, kui ollakse heatahtlik autokraat , kes annab töötajatele hüvesid. Mõned eelised seoses autokraatliku liidristiiliga: see on sageli liidritele rahuldav, sest lubab kiiresti otsustada, võimaldab vähemkompetentsete töötajate tööhõivet ning annab töötajatele turvalisuse ja kindlad tööülesanded. Peamine puudus on, et see ei meeldi enamikule töötajatele, eriti kui see on piisavalt ekstreemne, et luua hirmu ja frustratsiooni .(Mägi, 2011)
    • Konsultatiivsed liidrid

    Konsultatiivne liider küsib töötajatelt infot enne otsustamist. Liidrid võivad seda infot kasutada või ignoreerida. Kui töötajate nõu võetakse kuulda, tunnevad töötajad oma positiivset mõjujõudu, kui aga nende nõu ei kasutata, tunnevad töötajad, et on asjata aega kulutanud.(Mägi, 2011)

    Osalev liider detsentraliseerib selgelt võimu. Töötajad osalevad otsustamisel . Liider ja rühm töötab sotsiaalse üksusena. Töötajad on informeeritud nende töösse puutuvatest asjaoludest ja julgustatud oma mõtteid väljendama, ettepanekuid tegema ja tegutsema.(Mägi, 2011)
  • LIIDRIKS SAAMINE


    Liider on pigem liidriks kasvanud. Ta ei pruugi olla reeglite jätgi valitud. Liider kas on liider või ei. Juhid on tavaliselt valitud, kuid liider tuleb kohast mida me ei tea, ja läheb kohta, mida me ei tea samuti.(Liigand, 2011)
    Liidrivõimeid saab arendada käitudes nagu käitub liider. Igast inimesest klassikalises mõttes liidrit ei saa, kuid rohkem liider olla kui varem saab igaüks. Inimese teiste mõjutamise ja juhtimise potentsiaalist olulise osa moodustavad liidrivõimed.(Einfeldt, 2010)
  • Viive Einfeldt’i soovitused


    Kõigepealt saa iseenda liidriks st hakka ennast ja oma elu juhtima .
    Kui tahad saada liidriks:
    • Kujunda oma tulevikunägemus
    • Loo sobivad tegevusviisid sinna jõudmiseks
    • Õpi ennast tundma (eelkõige tugevused! – ja siis alles nõrkused)
    • Õpi teisi inimesi mõistma ja heaks võtma, see on koostöö eelduseks
    • Ole järjekindel, ära anna alla
    • Ole avatud, ära karda eksimusi(Einfeldt, 2010)

  • Keskendu oma loomulikule talendile


    Kui õpilane keskendub suurema osa oma ajast ja energiast asjadele, mida ta teeb kõige paremini ja mis talle meeldivad, siis ta korjab vältimatult ka selle vilju . Edukad inimesed pühendavad väga vähe tähelepanu oma nõrkustele.(Canfield, 2000)
  • Millise liidriga on hea koos töötada?


    Paremad eeldused liidriks saada on karismaatilisel isiksusel, kelle enesehinnang on adekvaatne (mitte ülepaisutatud ega alaväärtustav) ning kelle sisemine tasakaal on ümbritsevatele hästi äratuntav.(Elenurm, 2001)
    • Temast kiirgab elujaatust ja enesekindlust.
    • Ta ei mõista kohut ega virise, vaid innustab .
    • Tal ei ole eelarvamusi.
    • Ta arvestab teistega .
    • Ta mõistab nalja ja oskab nalja teha.
    • Ta ei teeskle ega mängi mingit rolli, vaid suudab olla tema ise.
    • Ta tunneb end iseenda seltskonnas mugavalt ning suudab ka koos teistega lõõgastuda.(Elenurm, 2001)

    KOKKUVÕTE


    Liider on juhtimises suhteliselt haruldane nähtus võrreldes juhiga, sest juhiks võib parktiliselt igaüks saada, kuid liidril peavad juba olema vastavad omadused varem. Väidetakse isegi, et liidriks sünnitakse.
    Küll aga on igal inimesel võimalus arendada oma liidrivõimeid. See tuleb kasuks mistahes asja eestvedamisel ja on ka positiivne eneseteostus . Head liidrit pole võimalik teeselda, sest õige liidri tunneb ära tema järgijate järgi. Liider kujundab järgijaid, kes omakorda peegeldavad vastu tema tõelist palet.
    Käesolevas referaadis on loetletud liidri omadusi, kuid see ei taga kindlalt hea liidri olemasolu. Liidriks saab vaid see, kes tahab saada. Niisamuti liidrikäitumine, mis võib olla omane paljudele inimestele, kuid reaalsed liidrid moodustavad vaid osa nendest.
    Liidriks saadakse ise, mitte näppu raamatus taga ajades. Raamatutest ja koolitustelt saab vaid täiendust, mitte aluspõhja. Tänu loomulikule talendile justkui tundubki, et mõni on liidriks loodud, kuid alati on midagi, mida saab parandada ja kohendada.

    KASUTATUD ALLIKMATERJALID


  • Arro, T., 2001. Liider näitab suunda. [Online]
    http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=35944
  • Mägi, J., 2011. Organisatsioon ja juhtimine. [Online]
    http://web.ametikool.ee/jane/okj/?Avaleht
  • Elenurm, T., 2001. Kuidas saada liidriks. [Online]
    http://www.epl.ee/news/melu/kuidas-saada-liidriks.d?id=50884897
  • Einfeldt, V., 2010. Liider ja liidrikäitumine. [Online]
    http://www.surju.edu.ee/download/opilasov/opil.ppt
  • Virovere, A., 2011. [Online]
    http://www.eek.ee/dokumendid/201104211200_4daff2372e65b_andres.ppt
  • Liigand, J., 2011. Liider lihtsalt käitub liidrina. [Online]
    http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=60790
  • Canfield, J., 2000. The Power Of Focus.
  • Vasakule Paremale
    Kuidas saada liidriks #1 Kuidas saada liidriks #2 Kuidas saada liidriks #3 Kuidas saada liidriks #4 Kuidas saada liidriks #5 Kuidas saada liidriks #6 Kuidas saada liidriks #7 Kuidas saada liidriks #8 Kuidas saada liidriks #9 Kuidas saada liidriks #10 Kuidas saada liidriks #11 Kuidas saada liidriks #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maxu11 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Eestvedamine ja võimustamine
    16
    docx

    Eestvedamine ja võimustamine

    Negatiivne järgnemiskäitumine:  konkurents liidriga,  kriitika puudumine („jah“-inimene, kes automaatselt nõustub),  vastuhakkamine ( opositsioonis hea liidriga või halva liidri toetamine),  passiivsus. Käitumuslikud liidristiilid Liidristiil tähendab kombinatsiooni filosoofiast, oskustest, omadustest ja hoiakutest, mis ilmnevad isiku käitumises. Töötajad ei vasta mitte sellele, mida liidrid mõtlevad ja teevad ning ütlevad ja kavatsevad, vaid kuidas nad tajuvad liidrite käitumist. Eestvedamine on tegelikult vaataja silmades. Positiivsed ja negatiivsed liidrid Liidrid püüavad inimesi motiveerida mitmel viisil. Positiivses eestvedamises keskendutakse hüvitustele – majanduslikele ja muudele ja toetavale lähenemisviisile. Mida parem on töötaja haridus ja suuremad nõudmised iseseisvusele, seda enam on töötaja motivatsioon sõltuvuses positiivsest eestvedamisest.

    Organisatsiooni juhtimine
    Liidriks sündinud
    13
    doc

    Liidriks sündinud

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R09 Gerda Silm LIIDRIKS SÜNDINUD Uurimuslik referaat Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 LIIDRI MÕISTE......................................................................................................... 4 1.1 Juhi ja liidri erinevus.................................................................

    Analüüsimeetodid äriuuringutes
    Kas lennukad ideed kujundavad liidri - Richard Branson
    16
    pdf

    Kas lennukad ideed kujundavad liidri - Richard Branson

    Ettevõtluse instituut Kas lennukad ideed kujundavad liidri? Richard Branson Referaat Tartu 2011 RESÜMEE Kas lennukad ideed kujundavad liidri? Richard Branson ­ valisin selle teema, kuna tahtsin teada, kas head ideed on alati liidripositsiooni tagajaks. See teema on kindlasti aktuaalne mitmete juhtide hulgas, kes mõtlevad, kuidas jõuda liidri tasemele. Seda sellepärast, et juhi positsioonil olemine ei ole veel sama, mis on liidriks olemine. Juhil on kohustatud alluvad, kuid liidril on vabatahtlikud järgijad. Töö eesmärgiks oli endale selgeks teha, kas juht on sama mis liider ning kuidas oleks võimalik tõhusalt liidriks saada. Referaadi materjaliga töötades sain teada, et headest ideedest ainuüksi ei piisa selleks, et saada liidriks. Samuti selgub

    Arendustegevus
    Juhtimise etapid
    36
    docx

    Juhtimise etapid

    kooskõlastada oma tegevusi ja töötada meeskonnana. 2. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. 3. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. 4. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud. Strateegilised ja operatiivsed plaanid Plaanid, mis kehtivad kogu organisatsiooni kohta, kehtestavad organisatsiooni üldised eesmärgid ja püüavad organisatsiooni määratleda oma keskkonna suhtes, on strateegilised plaanid. Plaanid, mis

    Juhtimine
    LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS
    46
    doc

    LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS

    both ­ employees and leaders. 3 SISUKORD SUMMARY...................................................................................................................2 SISUKORD................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 5 1. EESTVEDAMINE JA LIIDRIKS OLEMINE......................................................7 1.1LIIDRI MÕISTE JA EESTVEDAMISE OLEMUS ............................................................ 7 1.2LIIDRI EELDUSED JA TUNNUSED.............................................................................7 1.3LIIDRI TÜÜBID......................................................................................................10 1.4EESKUJUKS OLEMINE JA EESTVEDAMISE TÄHTSUS ORGANISATSIOONIS..............10 1

    Juhtimine
    Sotsiaalpsühholoogia
    56
    doc

    Sotsiaalpsühholoogia

    Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia: kuidas inimesed käituvad suurde gruppi sattudes (nt. Egiptuses rahutused. LeBon, Tarde. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Wilhelm Wundt (1832 ­ 1920, kirjeldas kollektiivset moraali) ja Völkerpsychologie ­ rahva moraal, tavad, õiglustunne ... Joonis 1: Gustave LeBon 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks.

    Sotsiaalpsühholoogia
    Inimeste juhtimine organisatsioonis
    13
    doc

    Inimeste juhtimine organisatsioonis

    vabadus või kehtivad kokkulepped. Juht käitub grupiliikmena. Mittesekkuv liider- juht ei sekku aktiivselt grupi töösse, väldib seisukohavõtte, lubab toimida töötajatel oma äranägemise järgi. Sobilik spetsialistide juhtimisel, ülesannete korral kus rollid ja panused on selgelt määratletud. Juhi edukuse tagab valitud käitumisstiil, situatsiooni taju ja hindamine kui ka isiksuse omadused. 8. Juhtimist ja juhtimisstiili kujunemist mõjutavad tegurid. Juhtimisstiil- kuidas juht käitub alluvatega, kuidas tema ülesandeid ja funktsioone täidetakse. Mõjutavad liidri ja järgijate vahelised suhted. Halbade suhete korral tuleb rohkem kontrollida ja juhtida. Ülesande struktuur- kui selge on eesmärk, kuivõrd spetsiifiline on ülesanne, kui selgelt on jagatud grupiliikmete rollid ja ülesanded. reguleerimatuse korral on juhi roll suurem. Positsiooni võim- volituste ja kontrolli ning ressursside jagamise ulatuses ja võimes

    Juhtimispsühholoogia
    Juhtimine - KT2 vastused
    17
    docx

    Juhtimine - KT2 vastused

    12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 13. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Kitsas juhtimisulatus ­ väike arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning palju juhtimistasandeid. Lai juhtimisulatus ­ suur arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning vähe juhtimistasandeid. 14. Mida nimetatakse rivi (liini)- ja staabiorganisatsiooniks? RIVI ­ kujutab endast ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevatest (põhitegevuse) ametikohtadest ja allüksustest

    Juhtimine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun