Eesti uusaeg (1)

Liivi sõda alustas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana- Liivimaa
sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.1558.
aastal rüüstasid Vene väed Lõuna-Eesti külasid ja vallutasid Narva ja Tartu linna.
1559 .a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne
piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile . 1560.a toimus
Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal
aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid
Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a
hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam
oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti
Tallinnat, ei õnnestunud. 1582.a sõlmiti Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja
Poola vahel vaherahu , mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale.
1583.a sõlmitud Pljussa vaherahuga sai Rootsi endale Põhja- Eesti ja Ingerimaal
vallutatud linnused. Puhkes uuesti sõda. Lõplik rahu sõlmiti 1595.a- Tähssinä rahu
Rootsil tuli loobuda oma Ingerimaa valdustest. Vana-Liivimaa jäi jagatuks kolme
riigi vahel:Läti ala Poolale, Rootsi Põhja-Eesti ja Taani Saaremaa. Sigismund III,
kes oli nii Poola kui Rootsi kuningas, oli tüliallikaks riikidele.1600.a algas uus sõda.
1617.a sõlmiti Stolbovo rahu, millega võeti Venemaalt jälle Ingerimaa ära. 1629.a
sõlmiti Altmargi rahu- kogu mandriala eestis rootsi võimu alla, ka läti koos riiaga.
1645.a kaotas taani saaremaa. Poola üritas veel, kuid ei õnnestunud ja sõlmiti oliwa
rahu poola-rootsi vahel ja hiljem ka venemaa-rootsi vahel.1699.a kujunes välja
Rootsi vastane liit, kus oli saksi kuurvürst, vene tsaar , taani kuningas. Alustasid kõik
korraga sõda.Kuid oli talv ja see oli Rootsile sooslik, ei saadud tast jagu.1704.a
alustasid venelased uut rünnakut. Vallutati Tartu ja Narva.1708.a küüditati kõik Tartu
Valga, Narva elanikud Venemaale. 1710. a said venelased enda kätte Pärnu ja Tallinna.
1721.a sõlmitud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga.
Eestlased Põhjasõjas olid Rootsi poolel, rüüstasid mõisaid ja röövisid vara, maeti
varandust, rahaaugud-ja pajad järvede põhjas.
Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000-300 000 inimest, 1620.a 120 000- 140 000 ini-
mest. Põhjus oli sõjas ja sellega kaasnevad näljas. Pärast sõja lõppu kasvas rahva-
arv 350 000- 400 000 inimeseni. Põhjuseks pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust,
suur immigratsioon:palju vene talupoegi, õigeusklike, soomlasi , lätlasi ja palju
kaugemaid.1696-1697 oli suur nälg, tüüfus ja düsenteeria umbes samas ajal.
70 000-75 000 inimest suri nälga.1710-1711 oli katk ja 18.sajandil toimus veel
Põhjasõda ka.. laastav mõju rahvaarvule- 170 000 inimest. Kuid veel samal sanadil
hakkas rahvaarv uuesti kasvama jõudes poole miljoni inimeseni.Venelasi oli vähe,
neil linnades õigusi ei olnud.
Uus haldusjaotus tuli Rootsi ajaga :Eestimaa kubermand, Liivimaa kubermang ,Saare-
maa. Eestimaa ja Liivimaa kubermangu valitsusametnikuks sai kindralkuberner ,
kes kamandasid oma haldusajal sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi
riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid
hoolt postiteenuse, teede, sildade korrashoiu ja avaliku korra eest.Tekkisid ka rüütel-
konnad : Eestimaa, Liivima ja Saaremaa. Nad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid
nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke probleeme.
Käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaedadel
ajasid asju kaksteist maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupidavamate
rüütlike hulgast.Rüütelkonna pealik tegeles igapäevaliste probleemide lahendamisegal
Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talu-
poegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuritööd ja aadlike kohtuasjad lahen-
dati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Poliitilisi ülesandeid täitsid
eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud.Karl XI alustas reduktsiooniga-
erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. Hakati nõudma mõisnikelt renti. Sellega
paranesid haridusolud.Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Kui venemaa oli võimul,
andis ta mõisad mõisnikele tagasi, et saada heakskiitu ja toetust.1762.a tõusis võimule
Katariina II, kes tegi palju muudatusi. Piirati nii rüütelkondade kui linnade omavalitsust.
Rüütelkondade kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused.
Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja
tegevusalast. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kugu tuli valida esindajad ka
mitte eriti jõukatest kihtidest. Muudeti maksukorraldust. Tuli pearahamaks, hakati
korraldama perioodilisi hingeloendusi.Siiski lubas Katariina II mõisnike mõisad pärus-
omandiks kuulutada.Piirati omavalitsusstruktuui, omavalitsusorganid olid palju rohkem
riigivõimu kontrolli all. 1796.a peale Katariina II surma taastati endine valitsemisviis.
Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele,
riigi- ehr kroonumõisaid, mida riik rentis riigiteenistuses olnud aadlikele ja kirikumõi-
sad ehk pastoraadid , kus elasid kirikuõpetajad. Muutus tähtsaks teraviljaeksport, mis
varauusajal kahekordistus. Peamiselt talirukis ja oder , vähem kaer ja nisu. Hakati
tegelema viinapõletamisega. Talupõldudel kasvatati peamiselt teravilja, hernest, naerist
ja lina. Koduloomadest musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Kodulindudest kanu, vähem
hanesid. Veo- ja künniloomana kasutati härgasid, igas talus oli ka min üks hobune.
Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes, kus oli igale talule eraldi pandud koor-
mise maksimum. 17-18.saj oli ilmastik kontinentaalsem ja põllumajandus ebasoodsam.
Rootsi ajal hakkas levima pärisorjastamine. KarlXI võitles talupoegade õiguste eest
tahtis pärisorjuse kaotada, maapäev lükkas tagasi, mõisarentnike kodukariõigus piirati,
taluperemeeste karistamine keelati, keelati ka talupoegade võõrandamine maast lahus,
fikseeriti koormised, anti päritav talude kasutamisõigus.Peale Põhjasõda anti kroonu -
mõisaid omanikele tagasi. Oli palju talupoegade pagemist. Pearahamaks tekitas suurt
segadust talurahvas .Tekkis mäss.1796.a ilmus Garlieb Helwig Merkeli raamat “Lätla-
sed,eriti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul”, milles oli otsekohene käsitlus talurah-
va olukorrast ja see avaldas Euroopale sügavat mõju.
Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-pärnu,
Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva. 1563 sai linnaõiguse Kuressaare ning 1584 a Valga.
Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas ja kaotas õigused.17.saj.kaotasid veel linnaõigused
Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga.Linnadele lisandusid veel Paldiski ja Võru.Peami-
selt veeti välja teravilja, lina, kanep ning laevaehituskaup.Enamus kaupa läks Madal-
maadesse. Sisse veeti Hispaania ja Prantsuse soola, metalli, soolaheeringat, tubakat .
Lisaks ka veini, klaasi, paberit, vürtse, suhkurt , kohvi ja teed. Väliskaubandust kontrol -
liti tolliga.Sisekaubandus koondus väikekaupmeeste kätte. Väikelinnades kehtestati
kaupmeeste arvu ülempiir-Vene kaupmehed pakkusid oma kaupa palju odavamalt.
Soomega toimus vahetuskaubandus: silgud vilja vastu. Kagu- Eestis tegeldi salaviina-
põletamisega nind Venemaale salaja müümisega.Käsitöö alal säilis tsunftikord .
Töötasid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed.17.saj asutati ka manufaktuure. 18.saj
lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Tsunftipiirangud
kaotati ja käsitööliste vahel tekkis vaba konkurents , kaotati kauplemispiirangud.
Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.
1583.a asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem asutati ka tõlkide seminar , mille
peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva
seast. 1625.a rootslaste vallutustega hakkas uuesti levima luterlus .Jhering andis välja
esimese eesti keelse aabitsa, mõtles välja range kirikukaristuste süsteemi.Kõrgemaks
vaimulikuks nimetati Hermann Samson. 1626.a avaldas ta üksikasjalise juhendi, kui-
das nõida ära tunda ja temaga ümber käia.1642.a toimus Urvaste kihelkonnas Osulas
Pühajõe mäss, kus talupojad hävitasid võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski , kuna
pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning seda peeti viljaikalduste põhjuseks.
1684 .a loodi Tartu lähedale Piiskopmõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd
korraldas Forselius . Õpetas kolme kuuga lugemise selgeks, usuõpetust, saksa keelt
ja raamatuköitmist, rehkendamist.1986.a käib Forselius oma õpipoistega Stockholmis
kuninga jutul. 1687 .a võeti vastu otsus rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talu-
rahvakool ning seada ametisse koolmeister. 1637.a koostas esimese eestikeele gramma-
tika heinrich Stahl.1686.a ilmus lõunaeestikeelne Uus Testament , mille tõlkisid Kambja
pastor pojaga.1693.a ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. 1632.a
asutati Tartu Ülikool, Johann Skytte abiga. Õppetöö toimus ladina keeles. Seal oli usu-,
õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond.
Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka 18.saj.Kirikuõpetajate seas levis pietism .Oldi
vastu konservatismile.Rahva seas levis hernhuutlaste liikumine. Peeti tähtsaks usu-
vagadust,alandlikkust,kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vennalikkust. Andis tõuke koori-
laulu ja puhkpillimuusika levimisele eestlaste hulgas. Ratsionalism levis pastorkonna
seas. Jutlused muutusid õpetlikuks. Torma pastor Eisen töötas välja mitmeid
agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi,
propageeris talurahva hulgast puuviljakasvatust ning tegeles juurvilja kuivatamisega.
Hupe andis koos Peter Wildega Põltsamaal välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus.
1739.a kehtestati kooliskäimise kohustus vaid nendele 7-12-aastastele, kel polnud kodus
võimalust õppida. Rahvahariduse miinimumiks seati Lutheri väikese katekismuse
lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine, lauluraamat kasutamine. 1765 . a
seadus nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse mõisatesse.1715.a avaldati Uus
Testament ka põhjaeesti keeles.Anthon Thor Helle toimetamisel ilmus piibel 1739
põhjaeesti keeles.