Majandusgeograafia (1)

Majandusgeograafia
Majandus – inimese ja ühiskonna jaoks vajalike hüviste tootmine, tarbimise korraldamine, raharinglus .
Peremajandus
Ettevõttemajandus
Rahvamajandus
Maailmamajandus
Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut.
Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne.
Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust.
Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus .
Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks.
Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus , kaubandus, tervishoid , haridus , riigivalitsemine , riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst , kirjandus jm kultuurialad.
Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid
Majanduse areng
Looduslikud olud
Põllumajandus  tööstus  teenindus
Eesti põlljumajandus toodab siseturule.
Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade olemasolu ja loodusike tingimuste eripära.
Inimkapital
Inimkapitali iseloomustab teadmiste, oskuste ja kogemuste komplekt.
Meil on majanduslikult aktiivne tööjõud. Need jagunevad hõivatuteks ehk töökohaga inimesteks ja töötuteks ehk töökohata inimesteks.
Töötuse määr – töötuse osakaal majanduslikult aktiivses rahvastikus.
Selleks, et hinnata inimkapitali ehk tööjõudu kui majanduse arengutegurit, tuleb koguda infot rahvastiku tööhõive ja vanuselise koosseisu kohta.
Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid ja majanduskaardid
Majandusharude ja üksikute ettevõtete paigutust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid.
Ettevõtete paigutuse iseärasuste põhjal jaotatakse tootmisharud materjalimahukaks, energiamahukaks ja tööjõumahukaks nin oma paiknemises tarbijale orienteeritud haruks.
Majanduskaardid on olemuselt temaatilised kaardid. Kartogrammi kasutatakse peamiselt info edastamiseks piiritletud maaüksuste kaupa. Kartodiagramm on kaardi taustale paigutatud arvjoonis .
Eesti majandusgeograafiline asend
Mistahes riigi majandus sõltub tavaliselt erinevatest teguritest. Tegurid jaotatakse kahte rühma:
1) looduslikud – maavarad, kliima, pinnamood, mullad , asukoht mere suhtes
2) ühiskondlikud tegurid – rahvastiku tihedus, rahvaarv, iive, naaberriigid, meeste/naiste suhe, ränne, tööjõud, palk, haridus jne.
N: Eesti majandusgeograafiline asend –
SWOT – analüüs
1) asume mere ääres
2) kaubateede ristumine
3) asume euroopa liidus
1) maavarade nappus
2) muutlik kliima
3) venemaa lähedus
Võimalused
1) Transiit
2) Turismindus
3)
Ohud
1) Reostatus
2) Eesti rahvaarvu vähenemine
3) Maavarade lõppemine
Eesti majanduse üldiseloomustus
SKT – sisemajanduslik kogutoodang ehk kaupade ja teenuste jagunemine ühe inimese kohta aastas ameerika dollarites.
NT: 2003.a.
Eesti – 3400 dollarit
Norra – 33 470 dollarit
Riigi puhul näitab SKT elukvaliteeti ning inimese puhul ostujõudu.
Regionaalpoliitika – maha jäänumate maakondade edasi aitamine riigi poolt.
Energiamajandus
Energiamajandus on tööstusharu mille eesmärgiks on elanikkonna varustamine kütuste, elektri ja soojusenergiaga. Seega energiamajandus toodab neid ja transpordib tarbijale.
Meie kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi, seejärel on tähtsuselt teine küttepuit ning siis turvas.
Põlevkivi kasutatakse lisaks elektrienergia saamiseks ka keemitööstuses, kus seal saadakse sellest kütteõli, vaike ja veel teisigi tooteid.
Turvast freesitakse ning sealt saadud turbapuru pressitakse briketiks.
Eestis ei mängi nii suurt rolli roheline energia, kuna meie vee-energia varud on psikesed ja tuuleenergia omad samuti.
Keemiatööstus
Keemiatööstus kohaliku toorainena kasutab põlevkivi, millest toodetakse kütteõli, bituumen , uttegaas.
Metsandus
Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega.
Metsade majandamine

metsa istutamine

väetamine

kuivendamine

harvendamine

jne
Metsatööstus
Metsatööstus on metsa mõtekas kasutamine.
Metsatööstus toodab A. Tarbepuitu (saematerjal, paberipuit , vineeripakud)
B. Küttepuit
Mööblitööstus
Mööblitööstus kasutab tänapäeval väga palju saepuru mis pressitakse saepuruplaadiks.
Puidutööstus
Sinna alla kuuluvad metsatööstus, mööblitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus.
Põllumajandus
Sõltub väga palju looduslikest teguritest.
Otra, nisu ja kaera kasvatatakse peamiselt loomasöödaks.
Pehmed talved soosivad puuviljaaiandust: kasvatatakse õuna-, prini-,ploomi-, kirsipuid ja marjapõõsaid.
Kuna söödataimed kasvavad meie kliimas hästi, on Eesti põllumajanduse tähtsaim haru Loomakasvatus - piimakari, seakasvatus ja kanaliha- munatoodang .
Eestis on olnud vahepeal ka kolhoosid ja sovhoosid.
Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstuse toodangust. Lihatööstus ja kalatööstus ning kondiitritööstus on samuti tähtsad.
Metalli- ja masinatööstus
Kergetööstusettevõtetes valmistatakse kangaid , pesu ja sukki-sokke.
Masinatööstuse harudeks on aparaadiehitus ja mikroelektroonika.
EESTI MAJANDUS- KORDAMISKÜSIMUSED(26-55)
1)Miks on Eestis head eeldused arendada metsatööstust?
-Sest Eesti pindalast u. 46% on kaetud metsaga. Meil on metsa väga palju ning seda kasvab koguaeg juurde. Samuti on meil olemas selleks vajaminev tööjõud.
2) Miks on valmis puidutooteid(mööbel,paber jne.) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu?
Sest töödeldud puit maksab rohkem kui töötlemata puit. Hinnale tuleb juurde töötasu.
3) *Karjäär- maavarade kaevandamis paik
*Aherainemägi- maavarade kasutamise ülejäägid, mis kuhjatakse kokku
*Tuhamägi- on põlevkivi põletamisel eraldunud tuhast kokkukuhjatud mägi
4)Miks on Eestis viimasel aastakümnel tööpuudus kasvanud?

• 1995-2000 a
  

*Tööpuuduse kasvamisele aitab kaasa tehnika areng. Põllumajanduses,metsatööstuses,energeetikas, metalli-ja masinatööstuses ei ole enam vaja nii palju tööjõudu, sest palju tööd teevad ära masinad.
*Suur hulk ettevõtteid likvideeriti kui saabus iseseisvus . Tekkis töökohtade puudus.
*Üleminek väikeettevõtlusele
*Nõudlus on vähenenud. Idaturg läks nö lukku ja läänepool meie toodanguid ei soovita.
2000-2008 a
*Puudulik kutseõpe
*Väike palk(minnakse välismaale)
*Teatud erialasi toodetakse üle. St,et teatud ametikohtadele kandideerib liiga palju inimesi, tööle saavad vähesed.
Tööpuudus: 1)Töötaja : 1995-2000 aastatel – käsitsi töö hulk vähenes suur hulk ettevõtteid likvideeriti.
2) Töökoht: 2000-2007 aastatel – puudulik kutseõpe, oskustööliste äraminek (madalad palgad), mingite erialade ületootmine.
5)Hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisele.

• Me asume põhjapool, seega on meil mitmeid taimi, juurvilju, puuvilju raske kasvatada. Suurriikides investeerib riik põllumajanadusse rohkem kui meil. Meie võimalused on siin klimaatiliselt kui ka rahakiselt piiratud. Meie toodangud on niivõrd väiksed, et me ei suudaks teiste suurriikidega ühel turul konkureerida. Enamus riikides on odavam kohapeal toota ja kaup võib olla samuti kvaliteetsem.
  

*Meie kaup ei ole konkurentsivõimeline
*Enamus riikides on odavam kohapeal toota, lisaks on kaup kvaliteetsem.
* Euronormid
1) Toiduaine hind läheb kõrgeks, 2) meie toode pole konkurentsivõimeline (pole hea tootlikkus , 3) toote mittetundmine – puudub reklaam , 4) euronormid, mis eriti ei luba tooteid mujal müüa.
Kokkuvõtteks – olukord veidi problemaatiline, kuid ajajooksul peaks paranema.
6)Selgita, kuidas on Eesti geograafiline asend Läänemere ääres inimtegevuse võimalusi mõjutanud?

• Meil on tänu Läänemerele head kalastamis, transiidi, meretranspordi ,turismi võimalusi. Asume Läänemere ääres, järelikult ka parasvöötmes, kus on soodsad tingimused metsa kasvatamiseks.
  

7) Kaks Eesti metsade erinevust vihmametsadest.

• Meie metsades moodustavad enamuse okaspuud, meie metsad on kuivemad, ei ole nii liigirikkad.
  

8)Miks paiknevad Eestis suuremad elektrijaamad Kirde-Eestis?

• Sest Kirde-Eestis leidub kõige enam põlevkivi, millest toodetakse elektrienergiat.
  

9)Milliseid kohalikke energiaressursse kasutatakse Eestis?
-Põlevkivi, turvast, puitu
10)Milliseid sisseveetavaid ressursse kasutatakse Eestis?
-kütteõli, diiselkütus, maagaas, autobensiin
11)Missugused on põllumajandussaaduste vähenemise + ja - ?

• Plussid
  

*Loodus- Loodus jääb puutumatumaks, väheneb reostus (väetised)
Miinus
*Inimene- Tootjate kasum väheneb(ühtlasi riigi rikkus)
12)Kaks tegurit, mis soodustavad/takistavad puidutööstuse arengut Eestis?
-Soodustavad-
*metsa suur juurdekasv
*tehnika areng
*nõudlus välismaal(valmistooted)
*tööjõud
Takistavad
*Seaduste puudulikkus(röövraiujate nõrk karistamine)
*Nõudlus toorpuidu järele on vähenenud
*Tehnika puudumine
Soodustavad – palju metsa, tööjõudu ja huvi.
Takistavad – seaduste puudulikkus, toorpuidu ostmise nõudlus on vähenenud, nõutakse rohkem tooteid.
13)Selgita Läänemere mõju majandusgeograafilisele asendile.

• võimalus transiidiks, meretranspordile, kalastamisele. Transiidil on ka halb mõju,see reostab merd . Läänemere reostus on samuti üks mõjuvatest faktoritest. Reostuse tagajärjel kannatab mereelustikk, mis mõjutab ka kalandust.
  

14)Nim 2 keskonnprobleemi, mis kaasnevad põlevkivi laevandamise ja kasutamisega.
*Tuhast, mis põlemisel tekib, tekivad tehnogeensed maastikud .
*Veereostus
15)Põhjenda, miks oled nõus või miks ei ole nõus järgmiste näidetega:
*Eestis ei tasu suurte kaubakoguste vedamiseks kasutada jõelaevandust.
Nõustun, sest jõelaevanduse asemel võib kasutada samahästi autotransporti või rongitransporti. Jõelaevandus reostaks veelgi meie jõgesid. Reostus ühtlasi mõjub taas veeelustikule.
*Eesti sisestes kaubavedudes on otstarbekas kasutada autotransporti.
16)Nimeta lisaks kalapüügile veel 2 merega seotud majandustegevust.
*Transiit
*Meretransport
Tööpuudus
*töökoha puudumine
*tööandjal puudub tööjõud