Insener Jacob Arnold (0)

Sissejuhatus
Insener Jacob Arnoldi juhtum pole sugugi tavaline. Mehe probleemiks on eelkõige suutmatus ise otsuseid langetada. Selleks, et ta ise midagi otsustama ei peaks, läheb ta oma murega teiste juurde, kes otsused tema eest ära teevad. Kuna tema sõltumine teistest on möödapääsmatu, siis tuleb probleemi kõrvaldamiseks midagi ette võtta.
Jakob Arnold on muidu väga võimekas ja intelligentne insener,kuid tal pole eriti julgust , et enda projekte iseseisvalt teostada. Mees vajab alati ideede teostamiseks kõrvalist abi. Põhjuseks on arvatavasti karm perekondlik kasvatus ,mis ei võimaldanud isikliku arvamuse olemasolu, vaid kõik otsused võttis vastu perepea .
Kuna lapsepõlves puudus Jacobil võimalus oma arvamust avaldada, siis täiskasvanuna puudub tal isiklik analüüsivõime ja samuti on tal ka madal enesehinnang . Selline olukord firmas on teistele töötajatele väga kurnav. Kolleegid või ülemus peavad alalõpmata ta töid kontrollima, see aga suurendab nende koormust ettevõttes. Alguses võivad kõik firmas viisakad ja lahked olla, aga kui Jacobi tülitused jätkuvad, siis tulevikus ei pruugi teda enam keegi aidata.
Maslow teooria
5. Eneseteostusvajadus – Minu arvates on see vajadus inseneril rahuldamata.
4. Austuse ja staatuse vajadus – See vajadus ei ole mehel päris rahuldatud. Ta siiski tahab, et teda kiidetaks ning tunnustataks (tema enesehinnang ning -usk kasvaks). Ta vajab tunnustamist ja julgustamist, et oma tööga hästi hakkama saada.
3. Sotsiaalsed vajadused – See vajadus on täidetud. Jacob kuulub inseneridega ühte gruppi. Ta töötab inimestega, kes teda aktsepteerivad ja austavad.
2. Turvalisusvajadus – See vajadus on Arnoldil samuti rahuldatud. Tema töökoht tagab talle turvalisuse.
1. Füsioloogilised vajadused – Jacob Arnoldil on füsioloogilised vajadused rahuldatud. Tal on hea töökoht, kus ta saab hästi palka ja see omakorda kindlustab mehele selle, et tal oleks toit laual.
Soovitused juhile:

Alguses tuleks Jacob Arnoldile anda rohkem selliseid töid, kus ta saaks töötada rühmas, sest siis saaks ta teiste töötajatega konsulteerida.

Arnoldi enesehinnangu tõstmiseks võiks teda teistele töötajatele eeskujuks tuua.

Juhtkond võiks tähtsate otsuste langetamisel teiste töötajate arvamust küsida. Kui töötajad näevad, et nende arvamust võetakse kuulda, siis see võimaldab töötajal end vajalikuna tunda.

Firma juhtkond peaks püüdma suhelda kõigi töötajatega, tundma huvi nii töö kui ka muu elu vastu. Juhi ja alluvate suhtlemine ei peaks kujunema ainult tööprobleemide arutamiseks.

Inimene ei ole ise alati võimeline objektiivselt hindama oma töö tulemuslikkust, seetõttu võib töötajal jääda mulje, et ta ei tööta küllalt hästi. Teiste hinnang tehtud tööle on väga tähtis ja juhid peaksid märkama ja kiitma head tööd, et töötajatel tekiks soov veelgi paremini töötada.

Väga oluline on töötajaid tehtud töö eest tänada. Töötaja tänamine ei väljenda ainult viisakust, vaid ka seda, et tehtud töö oli vajalik ja tähtis.

Kollektiivis tuleb luua rahulik ning pingevaba õhkkond. Iga töötaja peab tundma end tööl turvaliselt.
Herzbergi teooria
Hügieen
Motivatsioon
1. Töötasu – Mehe töötasu on hea. Firmas ei ole keegi töötasu üle nurisenud.
1. Tunnustus – Ma arvan, et juhtkond ei tunnustanud Jacobit väga palju. Kui teda rohkem tunnustataks, siis ta oleks enesekindlam ning motiveeritum suudaks ehk ise kõik tööga seotud otsused vastu võtta.
2. Kindlustunne – Mehe jaoks oli see täitmata. Ta vajas pidevat kontrolli, et end kindlalt tunda.
2. Vastutus – Ma arvan, et Jacob pole iial pidanud vastutust kandma. Lapsepõlves otsustati kõik tema eest ning nii ta harjuski elama.
3. Juhtimise kvaliteet – Ettevõttes on reeglid pigas. Igaüks teab täpselt, millised on tema tööülesanded. Juhtkond on abivalmis ja isegi firma juht on väga aldis töölistega suhtlema .
3. Ametialase tõusu võimalus – Kuna mees on väga võimekas insener, siis tahab ülemus mõtiveerida teda iseseisvamalt töötama. Võimalik, et ta saaks ka ameti – või palga kõrgendust juhul, kui ta hakkab ise otsustama.
4. Staatus - Jacob ei pidanud ennast teiste inseneridega samavääriliseks, sest ta arvas , et nemad on otsuste vastuvõtmisel targemad (seetõttu pöördus ta otsuste tegemisel teiste poole). Jacob ei lootnud eriti edutamise peale, kuigi võibolla oleks see teda rohkem iseseisvaks tööks motiveerinud.
4. Saavutused – Jacob Arnold on väga tugev olnud. Ta on end ise üles töötanud. Kuna tema perekond oli küllaltki vaene, pidi mees hariduse saamiseks varakult tööle minema. Ainuüksi see, et ta on elus nii palju saavutanud, näitab seda, et ta on väga võimekas. Kuid pärast firmasse tööle tulemist on mehe areng justkui pidurdunud.
Soovitused juhile:

Ülemus peaks alluvaid motiveerima tehtud töö eest. Heaks motivaatoriks oleks kuu parima töötaja valimine. Sealhulgas võiks kuu parim töötaja saada ka mingisuguseid soodustusi vms.
Skinneri teooria
KARISTAMINE
Karistama peaks töötajaid ainult erandjuhul, erilise käitumise pärast. Kui ülemus tahakski Jacob Arnoldit karistada , siis ta võiks mehe mingisugusest suurest projektist ilma jätta See oleks insenerile kui külm dušš ja ehk mõjutaks see meest kuidagi.
Samuti mõjub karistavalt palga alandamine ja kabinetist ilma jätmine. Kui mees saab tänu oma töökohale mingisuguseid soodustusi, siis ka nendest ilma jätmine.
POSITIIVNE TOETUS
Juht peaks Jacobit positiivselt motiveerima. Positiivseteks motivaatoriteks võivad olla kiitused (kirjalik, suuline ), igasugused preemiad ( jõulupreemia, väga hea projekti koostamise preemia jne)
NEGATIINVE TOETUS
Juht tahab teha kõike, et Jacobit motiveerida ning julgustada. Ülemus tahab, et Jacob saaks igapäevasest rutiinist lahti. Ülemus lubab teistel inseneridel Jacobit aidata ning otsuseid langetada.  otsuste langetamine toimub ühiselt, mitte ainuisikuliselt.
KUSTUTAMINE, JAHENEMINE
Kui juht tahaks, et Jacob muutuks iseseisvaks, siis ta võib rakendada jahenemist  Enam ei oleks juht nii leebe , vaid nõuaks Jacobilt rohkemat. Mees peaks ise otsuseid langetama, mitte teiste abile lootma, sest ta saab ise ka suurepäraselt oma töödega hakkama. Samuti ei tohiks teised töötajad temast välja teha, kui ta otsuste langetamiseks nende poole pöördub.
Soovitused juhile:
Mõjuta kohe pärast tagajärje ilmnemist – Kui Jacob on oma töö iseseisvalt valmis saanud ja ära esitanud, siis pärast seda tuleks meest, sest ta on oma tööga suurepäraselt hakkama saanud. Mõjutada tuleb sageli – kui Jacobit pidevalt kiita ning tunnustada, siis ta harjubki iseseisvalt töötama ja tulevikus pole tal enam teiste abi vaja.
Vroomi teooria
Motivatsioon = valents x ootus x hüvituse TN

• Valents – kui väga soovitakse tasu, hüvitust.
  
• Ootus – kaalutlus toimetuleku tõenäosusest
  
• Hüvitise saamise tõenäosus – tegutsemise tulemusena saadava võimaliku hüvituse hinnang
  

Valents: Kuna Jacob Arnold on muidu väga töökas mees, siis ei puudu tal ka ootused edutamise järele. Seepärast on tema valentsiks +0,3.
Ootus: Kuna Jacob ise mingeid jõupingutusi ei tee, et edasi liikuda , siis on tema ootus tuleviku suhtes +0,1.
Hüvituse tõenäosus: Jacob on väga motiveeritud ja kohusetundlik insener, kes saab enda töödega väga hästi hakkama. Ainsaks miinuseks on see,et ta pöördub iga pisima küsimuse korral kolleegide või ülemuse poole. Tema hüvituse saamise tõenäosuseks võiks olla +0,5.
Motivatsioon = 0,3 x 0,1 x 0,5 = 0,015
Kuna tulemus on 0,015 siis näitab see seda, et mehel on väga madal motivatsioon või puudub tal see üldse.
Omalt poolt soovitaksin ma juhile seda, et ta meest motiveeriks erinevate lisaboonustega. Nendeks boonusteks võivad olla puhkusepaketid, koolitused, väljasõidud. Neid boonuseid peaks juht andma siis, kui Jacob teeb iseseisvalt oma tööd ära. See oleks mehele kiituse asemel ning näitaks talle, et edutamise nimel tuleb vaeva näha. Samuti mõistaks Jacob, et iseseisvalt töötamine ja kelleltki abi saamine on kaks erinevat asja.