ja joove. Kriteeriumitest kahte esimes ( iga ja süüdimatus) leidsid käsitlemist varasemalt. Järgnevana vaatlen piiratud süüdivust ja joovet. 3.2.2. Piiratud süüdivus- Kars prg 35 toob esmakordselt Eesti karistusõigusesse piiratud süüdivuse mõite: kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt 1 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk112- 115 2 Sealsamas, lk 115- 116 sellele arusaamale juhtida on Kars prg 34 nimetatud põhjustel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada KarS prg 60 säteststut( kergendada isiku karistust seaduse üldaosas nimetatud juhtudel). Tuleb rõhutada, et piiratult süüdiv isik on süüdiv kuid teatud vaimutegevuse häirete tõttu ei saa ta täielikult aru oma teo keelatusest, või kui saabki aru, on tal raske oma käitumist normikohaselt kujundada3. 3.2
Eriti omab siinjuures tähendust kriminaalme- netluse lõpetamise otsus kui nn negatiivne initsiatiiviotsus. Prokuratuur on ka mitmel muul viisil initsiaa- torina tegev, näiteks otsustab ta ka apellatsioon- ja kassatsioonprotesti esitamise õigusest tulenevalt vastava kriminaalasja kõrgemate kohtute ette viimise. 31 Samas, lk 273. 32 C. Koller, lk 268. 33 Vt nt E. Kergandberg. Sissejuhatus kohtumenetluse õpetusse. Trt: Õigusteabe AS Juura, 1996, lk 62–63. 34 C. Koller, lk 312. 35 Vt nt F. Luiksaar. Prokuratuuriseaduse mõningatest probleemsetest aspektidest ning nendest johtuvatest raskustest seaduse rakendamisel. – Juridica, 1999, nr 2, lk 61. 36 M. Münstermann, lk 128. 37 H. Loenig. Der ministerialfreie Raum in der Staatsverwaltung. DVBl, 1954, lk 179. 38 C. Koller, lk 275. JURIDICA II/2000 79
mitmekesistumine Keskaegkond Kriidiajastu (146) Mäestike teke Õistaimede ilmumine Esimesed emakooksed (mesosoikum) ja kiire areng imetajad, hiidroomajate väljasuremine Juura (200) Mandrite vajumine ja Paljasseemnetaimede Esimesed linnud, merede pealetung levimine hiidroomajate levimine Triias (251) Ühtse mandri lõhenemise Paljasseemnetaimede Esimesed imetajad algus, soe kliima levimine
MESOSOIKUM (250-60 miljonit aastat tagasi), dinosauruste aeg Kimmeri kurrutus, tähtsaimad maavarad metallimaagid, kivi ja pruunsüsi, nafta, põlevkivi ja fosforiit TRIIAS, T, (250-203 miljonit aastat tagasi) palju okas-, ja hõlmikpuid, sõnajalad, roomajad (saurused). Triiase lõpust on teada esimesed imetajad. Meresetetest lubimuda ja savid, mammutipuud, küpressid, seedrid, kuused, männid. Kivi ja pruunsüsi, metallimaak, lubjakivi, savikilt JUURA, J, (203-135 milonit aastat tagasi) maismaal paljasseemnetaimed ja sõnajalad. Saurused valitsevad maal. Õhus olid ürglinnud. Olid merikrokodillid ja kilpkonnad. Punane liivakivi, kivisüsi, Gondvana mandri lagunemine jätkub KRIIT, K, (135-65 milonit aastat tagasi) jätkus sauruste õitseaeg. Olid olemas hammastega ürglinnud. Olid ammoniidid ja peremniidid (kojalised, kes liikusid merepõhjas). Lõpus teine väljasuremine, seekord saurused
Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend. See mitte ainult ei loo karme karistusi, vaid püüab jalule seada õiglust ning aitab leida õigustusi. Õigus kohaneb ühiskonnaoludega, see on pidev muutumisprotsess. 23 Kasutatud kirjandus 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. 3. tr. Tallinn: Külim. 2. Narits, P. (2002). Õiguse entsüklopeedia. 2., tr. Tallinn: Juura õigusteabe AS. 3. Sotsiaalne norm. (2014). Õigussotsioloogia. [www] http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Sotsiaalne_norm (10.09.2014). 24
ainult heledamad ja tumedamad kohad: näha on lausa mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609. aastal pikksilma Kuule suunas. Kraatrite ja mäeahelike nimed ei ole nii fantaasiarikkad kui merede omad. Alates Jan Heveliuse 1647. aastal ilmunud Kuu kaardist kannavad mäeahelikud oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu
Umbes 3 miljardit aastat tagasi lülijalgsed. 7. Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale? Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus. Planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid. Keskaegkonna jooksul suurenesid roomajate mõõtmed; see oli hiidsisalike, sealhulgas dinosauruste, tiib- ja kalasisalike valitsemisaeg. Imetajad, kes põlvnesid Permi ajastu primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. 8. Mis oli imetajate kiire mitmekesistumise eelduseks Uusaegkonna alguses? Hiidroomajad hävisid ja kliima soojenes. Õpik lk. 66 - 67 Mõisted Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks
valesti pandud, siis kirikut ei ehitata. Ta kandis vastutust asja eest, mille valmimist ta kunagi ei näe. Kloostrites hakatakse juriste õpetama, nad olid mungad, kandsid mungarüüd jne. Kirik annab endast helidega märku – kirikukellad. Kirikukella valamiseks on vajalik kindel segu: hõbe, vask, pidi teadma, palju midagi lisama pidi. Ilmalikus maailmas olid rikkad tööandjad, kirik oli hästi rikas. Eetiline kataloog-seda pole kunagi keegi kirikult ära võtnud. Joonistub välja puhas juura. Kirjalik õigus järjest suureneb kiriku abil, hiljem võetakse see stiil juristide poolt üle. IV Peatükk. Õhtumaa kriis 1.Araablased Euroopa oli agoonias. Oodati maailma lõppu ning Õhtumaast oli saanud sisemise ja välise vägivalla abitu mängupall. Euroopast oli saanud poliitiliste jõudude kaitsetu saak. Teda rüüstasid araablased ungarlased ja normannid. Talupojad vaesusid ja kirikute ning kloostrite rikkus tassiti üle mere
ehitata. Ta kandis vastutust asja eest, mille valmimist ta kunagi ei näe. Kloostrites hakatakse juriste õpetama, nad olid mungad, kandsid mungarüüd jne. Kirik annab endast helidega märku – kirikukellad. Kirikukella valamiseks on vajalik kindel segu: hõbe, vask, pidi teadma, palju midagi lisama pidi. Ilmalikus maailmas olid rikkad tööandjad, kirik oli hästi rikas. Eetiline kataloog-seda pole kunagi keegi kirikult ära võtnud. Joonistub välja puhas juura. Kirjalik õigus järjest suureneb kiriku abil, hiljem võetakse see stiil juristide poolt üle. IV Peatükk. Õhtumaa kriis 1.Araablased Euroopa oli agoonias. Oodati maailma lõppu ning Õhtumaast oli saanud sisemise ja välise vägivalla abitu mängupall. Euroopast oli saanud poliitiliste jõudude kaitsetu saak. Teda rüüstasid araablased ungarlased ja normannid. Talupojad vaesusid ja kirikute ning kloostrite rikkus tassiti üle mere
rahvusvahelise õiguse normid võivad riigisisestes suhetes luua õigusi ja kohustusi Eesti õigussubjektidele ning abistada ka Eesti õigusaktide tõlgendamisel. Eriti kehtib see EL õigusaktide suhtes. Euroopa Kohtu seisukoht on, et ka riigi põhiseadus ei jää EL õiguse mõjualast välja. (Vt Tiivel, R. Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Kirjastus Agitaator, 2011, lk 1-5. Tiivel, R. Tsiviilõiguse üldosa. Kirjastus Juura, 2009. EV Põhiseadus, par 3 komm 3.5.3; Annus, par 22 2.1; Kiris, lk 57; Lõhmus, lk 8-9.) EV Riigikohus on seisukohal, et põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmisega muutus EL õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks. Seejuures saab kohaldada üksnes seda osa PS-st, mis on kooskõlas EL õigusega või reguleerib suhteid, mida EL õiguse ei reguleeri. PS sätteid, mis ei ole kooskõlas EL õigusega, ei saa kohaldada ning nende toime peatub
Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609. aastal pikksilma Kuule suunas. Kraatrite ja mäeahelike nimed ei ole nii fantaasiarikkad kui merede omad. Alates Jan Heveliuse 1647. aastal ilmunud Kuu kaardist kannavad mäeahelikud oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas 4 on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W
N. Parrest - tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüteem; - kontsentratsioon- ja dekontsentratsioonisüsteem; - monokraatne ja kollegiaalsüsteem; - territoriaal- ja reaalsüsteem. Loe: K. Merusk, I. Koolmeister. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Õigusteabe AS Juura, 1995, lk 76-78. Haldusülesannete delegeerimine erasektorile I Õiguslik regulatsioon - Haldusmenetluse seadus (HMS): üldseadus. - Halduskoostöö seadus (HKS): eriseadus avaliku halduse ülesannete üleandmiseks. - Lisaks: võlaõigusseadus, riigivastutuse seadus, riigihangete seadus, halduskohtumenetluse seadus jms II Haldusülesannete üleandmiseks sõlmitava halduslepingu olemus
pole isa, keda mõnitatakse seepärast koolis). ,,Pierre & Jeanne" Guy de Maupassant Oli pere, oli isa, oli ema. Neil oli 2 poega: Pierre & Jeanne. Pierre oli u 30, Jeanne u 25 a vana. Pierre oli täielik rebel. Talle meeldis loodus, talle meeldis filosofeerida. Ülikoolis ta ei suutnud midagi peale arstiteaduskonna lõpetada. Aga ta oli sellegi poolest suhteliselt vaene. Jeanne oli oma venna vastand. Ta oli rahulik ja südamlik. Tema lõpetas juura. Lapsest saadik olid vanemad Jeanne'i kohelnud pisut paremini. Pierre oli seepärast pisut kade. Nad alati võistlesid igas tegemises. Kui nad ükskord kalal olid, siis nad võistlesid selle nimel, kes suudab rohkem muljet avaldada neiule, kes nendega kaasas oli. Jeanne võitis. Nende isa oli friik lihtne tööinimene, teda paelus meri. Kui nad pärast kalastamist koju läksid, siis tuli neile külla notar, kes tuli teatega, et Jeanne sai päranduse.
sellega, et saksakeelne teaduskond kinni panna, ei saanud teha palju vastupidiselt Bungele, kes sai teha palju. Tegeles iga päev põhimõtteliselt ülikooli advokaadina ja pidas ka loenguid ja siis suri ära Sõbrad märkasid, et ta pole kaua aega kirjutanud, asju kirju pannud, aga õnneks sõbrad Läänemaa kubermangude õigusajalugu, sest ta ise ei kirjutanud, lihtsalt polnud aega. Tuleb Eesti vabariik. Toimub eesti keele kui teaduskeele konverents. Juura õiguskeel peaks olema alus õiguskeelele ja poliitilisele keelele. Nähti vaeva, et saaks rääkida õiguskeelt eesti keeles. Uluotsal on doktoritöö tegemata, sest Uluots ja Piip jäeti Peterburi professori erialaks valmistuma, tulid aga 1918 eestisse ära. Ainult Maim oli ära kaitsnud oma doktoritöö. Uluots tuli rooma õiguse dotsendiks, A.Piip Rahvusvahelise õiguse ja Nikolai Maim Riigiõiguse dotsendiks, vaid kolm ala saadi kaetud
Odamees 2000 Vihma, Ü., Inimene konfliktide keskel. Tallinn:Äripäeva kirjastus, 2006 Wolf, I. Head ärikombed. Odamees 2000 Töölepingu seadus – riigiteataja.ee Võlaõigusseadus – riigiteataja.ee Tsiviilseadustiku üldosa seadus – riigiteataja.ee Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne III.Kirjastus Juura, 2010. Tallinn Töölepinguseaduse selgitused. Seletuskiri, sm.ee Tööelu.ee - Tööinspektsiooni koduleheküljel. Suppi. K. Ettevõtlus õpik-käsiraamat 2013. "Finantsaabits" V. Zirnask 2011, "Ideest eduka ettevõtteni" Innove 2008, Kvaliteetjuhtimine igaühele” H.Levald TEA Kirjastus 2014, Majanduse ABC
2. kriteerium – essees on esiplaanil üliõpilase iseseisev analüüs ja põhjendatud hinnangud. 3. kriteerium – üliõpilane on essees sidunud tervikuks erinevad kohustusliku kirjanduse allikad, kirjandust ei ole refereeritud, vaid analüüsitud ja seostatud erinevaid vaateid. Kohustuslik kirjandus: Aristoteles. Nikomachose eetika. Ilmamaa, 1996. Jõgi, P. Õigus ja eetika: Teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Juura, Õigusteabe AS, 1997, lk. 126 – 168. Tammelo, I., Õiglus ja hool. Ilmamaa, 2006 I LOENG - Nikomachose Eestika Mis on eetika? Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
isa" (räägib ühest poisist, kellel pole isa, keda mõnitatakse seepärast koolis). ,,Pierre & Jeanne" Guy de Maupassant Oli pere, oli isa, oli ema. Neil oli 2 poega: Pierre & Jeanne. Pierre oli u 30, Jeanne u 25 a vana. Pierre oli täielik rebel. Talle meeldis loodus, talle meeldis filosofeerida. Ülikoolis ta ei suutnud midagi peale arstiteaduskonna lõpetada. Aga ta oli sellegi poolest suhteliselt vaene. Jeanne oli oma venna vastand. Ta oli rahulik ja südamlik. Tema lõpetas juura. Lapsest saadik olid vanemad Jeanne'i kohelnud pisut paremini. Pierre oli seepärast pisut kade. Nad alati võistlesid igas tegemises. Kui nad ükskord kalal olid, siis nad võistlesid selle nimel, kes suudab rohkem muljet avaldada neiule, kes nendega kaasas oli. Jeanne võitis. Nende isa oli friik lihtne tööinimene, teda paelus meri. Kui nad pärast kalastamist koju läksid, siis tuli neile külla notar, kes tuli teatega, et Jeanne sai päranduse. ,,Üks inimelu" Guy de Maupassant
Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld
hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Vt Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, Juura 2008, lk 325-330 T.Annus. Riigiõigus. Juura 2006, lk 347-349. · OMAND (AÕS § 68-167) · Omand (dominium): isiku täielik võim asja üle, ehk täielik asjaõigus. · "Omand" kasutatakse AÕS-s nii asja kui asjaõiguse tähenduses. · "Asi on minu omanduses" = asi on minu õigusliku võimu all. · Omanikul: - õigus asja vallata, kasutada, käsutada, - õigus tõrjuda kolmandate isikute poolseid mõjutusi oma omandile (omandiõigus on absoluutne õigus).
ebatavaline. Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühing. Oleme loonud sihtasutuse Iuridicum, ülesandeks hoolitseda tänapäevase õiguskirjanduse sünni eest nt. Suunatud teenima üksikisiku huve. Tulu saamisele suunatud või mittetulunduslike eesmärkide edendamise teel. Iuridicumi eesmärk pole tulu saamine, vaid mittetulunduslik eesmärk, et toetada tänapäevast heatasemelist juura kõrgharidust. Kui mingi tegevus eeldab suurema hulga isikute ja ka vara koondamist vastava eesmärgi saavutamiseks, mis pole füüsilisele isikule jõukohane või on seotud ülemääraste riskidega, siis tuleb jõud ühendada. Nt advokatuur määratud kaitse tagamine kritimaal- ja väärteoasjades saab toimuda tulemuslikult vaid siis, kui jõud on koondatud. Ka selles olukorras on siiski rida probleeme, kuid
· Kuritegevust käsitletavates uudistes edastatakse ebaproportsionaalselt palju vägivaldsust ja isikuvastast kuritegevust, ei kajastata tegelikke võimalikke riske ühiskonnas 44. Sotsiaalsed kõrvalekalded Fiktsiooniliste tekstide tüüpilised kõrvalekalded sotsiaalsest reaalsusest · Elukutsete esindatus on tugevasti kallutatud kõrgema staatusega valdkondade suunas nagu juura, meditsiin, sõjavägi, meelelahutustööstus jne · Etnilisi vähemusi kaldutakse näitama madalama staatusega või kahtlase väärtusega sotsiaalsetes rollides, kuigi need võivad olla ka modifitseeritud, vastamata seejuures tingimata rohkem tegelikkusele. · Naisi esitatakse stereotüüpilistes ametites ja kodustes rollides, nad on reeglina passiivsemad ja vähemtähtsad tegelased
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
Isiku surmaga tema õigusvõime lõpeb, ta ei saa enam olla õiguste ja kohustuste kandjaks (TsÜS § 7 lõige 2). Reeglina õigused ja kohustused surmaga ei lõpe, vaid lähevad üle uuele õigussubjektile pärijale. Inimene on õigusvõimeline sünnist surmani. 15. KARISTUS SÜÜTEGUDE LIGIITUS, HÄDAKAITSE, HÄDASEISUND, OBJEKTIIVNE- JA SUBJEKTIIVNE SÜÜTEOKOOSEIS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 14) [JAAN SOOTAK (ET AL), KARISTUSÕIGUS (TALLINN: JUURA, 2012)] Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik KARISTUSÕIGUS Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusevastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused,
Kivisöe ajastu lõpus esimesed paljasseemne taimed, esimesed roomajad. Permi ajastu roomajate ajastu, paljasseemne taimed domineerivad. Tiiras roomajate aegkond. Esimesed Keskaegkond imetajad. Juura esimesed linnud Kriit kriidi lademed, hästi toimiv ökosüsteem. Dinosaurused. Domineerivad õistaimed Uusaegkond (60 miljonit aastat tagasi) Paleogeen õistaimede aegkond Neogeen Kaasaegkond Kvaternaar 2 miljonit aastat tagasi. Evolutsiooni materjal
süstemaatilisemaks, korrektsemaks. Lombroso alustatud sound keskenduda kurjategija uurimisele, kasutades uuemaid uurimismeetodeid ja rakendades nüüdisaegseid inimarengut selgitavaid teooriaid, on jäänud põhimõtteliselt samaks. 9. Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine 19. sajandi lõpul. Uus elavnemine ehk nn kriminaalpsühholoogia taassünd leidis aset 19. sajandi teisel poolel, mil loodusteadlased ja meedikud hakkasid julgemalt käsitlema juura valdkonda kuuluvaid probleeme. Kuritegevuse küsimustega tegelesid vaadeldaval perioodil mitmed väljapaistvad psühhiaatrid, nt R.Krafft-Ebbing, R.Sommer. Sel ajal hakkasid eri teadused suuremal määral omavahel põimuma, mis oli samuti kriminaalpsühholoogiale soodne. Juristid hakkasid julgemini tegelema seni arstide pärusmaaks peetud problemaatikaga. Kõige olulisemaks kriminaalpsühholoogia alaseks teoseks sellest perioodist on Saksa juristi Hans Grossi (1847-
seadmine Platvormi IT-alased oskused, Luua toimiv e-pood Töövõtuleping 104h teenusepakkuja varasem tööstaaž, vastav kvalifikatsioon IT-teenuse IT-alane haridus, Vastutada e-poe Töövõtuleping 40h pakkuja varasem tööstaaž tehnilise toimivuse eest Õigusabi Kõrgharidus juura Vastutada e-poe Töövõtuleping 4h valdkonnas seaduspäraste kasutustingimuste eest Transporditeenuse Paindlikkus tarnes, Tagada täpne ja Töövõtuleping 1h pakkuja pikaajaline turul olek tõrgeteta transporditeenus
Tallinn–Tartu–Kiel, 1999. 2. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad Jaan Sootak ja Priit Pikamäe. Tallinn, 2004. 3. Kühl, Kristjan. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn, 2002. 4. Nuuma, Poigo. Karistusõigus. Üldosa skeemid. Õppevahend. TTÜ kirjastus, 2003. 5. Nuuma, Poigo. Karistusõiguse üldosa. Õppevahend. TTÜ kirjastus, 2004. 6. Nuuma, Poigo. Karistusõigus.Eriosa. Õppevahend, TTÜ kirjastus, 2006; 7. Sootak, Jaan. Karistusõiguse alused. Tallinn, Juura, 2003. 8.Roxin, Claus, Arzt, Günther, Tiedemann, Klaus. Einführung in das Strafrecht und Strafprozessrecht. 3. überarbeitete Auflage. Heidelberg, 1994.
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal a...
Keskaegkond Kriidiajastu Mäestike teke Õistaimede Esimesed (mesosoikum) (146) ilmumine ja kiire emakooksed areng imetajad, hiidroomajate väljasuremine Juura (200) Mandrite Paljasseemne- Esimesed linnud, vajumine ja taimede levimine hiidroomajate merede levimine pealetung Triias (251) Ühtse mandri Paljasseemne- Esimesed imetajad lõhenemise taimede levimine
(sõnajärg ja eessõnad). Dots. Merike Ristikivi 18 Õigusteaduskond Leges XII tabularum Kirjandus · Livius: Fons omnis publici · H. Hattenhauer. Euroopa privatique iuris õigusajalugu. · Cicero: Carmen necessarium Tallinn: Juura, 2007. · Tacitus: Duodecim tabulae finis · P. Bonfante. Rooma õiguse ajalugu. aequi iuris Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi · Pomponius, Digesta 1.2.2 kirjastus, 1930. · Livius, Ab urbe condita 3.31-39 · E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. · Decemviri legibus scribundis Tallinn: Kirjastus Ilo, 2000. Leges XII tabularum · M. Kaser. Das römische Privatrecht
kahepaiksed. Kiiresti kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest. Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid käiaja tiibsisalikud ning dinosaurused. Samuti ilmusid väikesed imetajad. Meredes kasvas ammoniitideja kärpide mitmekesisus. Juura Maismaataimede hulgas olid ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed. Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Mereliste selgrootute hulgas domineerisid ammoniidid, kärbid, teod, merisiilikud, korallid ja käsnad. Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Taimedega koos evolutsioneerusid putukad.
taiga vööndi, milline on maismaa taimestikuvöönditest suurim. 92. Hõimkond katteseemnetaimed Katteseemnetaimed on praegu valitseval kohal maakera taimkattes. Katteseemnetaimede kõige iseloomulikumaks tunnuseks on õie esinemine. Õitel on tupp, kroon ja õiepõhi, mis paljasseemnetaimedel puuduvad. Seemnealgmed on suletud erilisse organisse- emakasse, millest viljastamise järgselt areneb vili. Esimesed katteseemnetaimed arvatakse olevat tekkinud juba kriidi ja juura ajastul, kusjuures nende eellasteks peetakse teatud seemnesõnajalalaadseid taimi. Seda, et katteseemnetaimed on arenenud kõik ühest taimepopulatsioonide rühmast tõestab see, et nende õied, õieorganid, morfoloogiline ehitus, kaheliviljastumise protsess jt. tunnused on kõigile katteseemnetaimedele ühised ja vähevarieeruvad. Samas on katteseemnetaimed väga plastilised ja kohanemisvõimelised, moodustades lõviosa tänapäeval kasutatavast
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
istungid on kinnised. Nõukogu istungil kohal olla: Rahandusministrile lisandub EP president, samuti asepresidendid. 2. EP president nimetamine järgmine: ettepaneku teeb EP nõukogu, ametisse nimetab Vabariigi President, ametisoleku aeg 7 aastat. Kaheks järjestikuseks ametiajaks ühte inimest nimetada ei saa. Kui president tahab ise lahkuda ametist, siis tuleb Nõukogu ette informeerida 4 kuud. Nõuded: kõrgharidus, kas majandus või juura alane, EV kodanik. Kehtivad nõuded on ka asepresidendi osas: EV kodanik, omama kõrgharidust. Paika on pandud ka volituste aeg 5 aastat. Keskpanga presidendi asendamine kui president ei saa oma ülesandeid täita, siis ta annab volitused üle ühele asepresidendile. Asepresidendi puhul on toodud välja, et tal on kõik volitused, mis presidendil. EP presidendi pädevuse juures kommenteeriks ka sellist asja, et..
Page 23 of 24 Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab Vt Taavi Annus. Riigiõigus. Õpik kõrgkoolidele. Tallinn 2001. Juura, Õigusteabe AS, lk pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, 286-290. kohaldatakse kergemat karistust. Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles 3.12
riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. [RT I 2002, 57, 357 - jõust. 1. 08. 2002] Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. AdvS § 43. Advokaadi tagatised Vt Taavi Annus. Riigiõigus. Õpik kõrgkoolidele. Tallinn 2001. Juura, Õigusteabe AS, lk (1) Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub 286-290. seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest. 3.12. Õigus edasi kaevata (2) Advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed. Tunnistajana ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
html. (11.12.2011) 5 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. Kohustuslik kirjandus: 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207- 242). 2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 28-37). 3. J. Liventaal, Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170) 4. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub: õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja
viimine vórdsete vóimaluste alusele; 10) hea koolitussüsteemi väljaarendamine, mis looks lisaajendeid (motivatsiooni) kompetentsete inimeste jäämiseks riigiteenistusse vói noorte inimeste ühinemiseks riigiteenistusega. FAKULTATIIVSE OSA LÕPP 109 Lisa 2 ALLIKAD I. KIRJANDUS EESTI KEELES: 1. Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Õigusteabe AS Juura, 1996 2. Almann, A. Kohalik omavalitsus: Teoreetilised lähtealused. "Eesti Jurist". Nr.5/6 - 7, 1993 3. Anepaio, T. Eesti Vabariigi kohtute kujunemine. "Eesti Jurist". Nr.3, 1994 4. Anepaio, T. Rahukogud (ringkonnakohtud). "Eesti Jurist". Nr. 9-10, 1994 5. Anepaio, T. Eesti Vabariigi Riigikohus. "Eesti Jurist". Nr. 4 - 5 6. Burke, John J.A. Kohtuniku roll Ameerika õigussüsteemis. "Juridica". Nr. 3,1993 7. Dunleavy, P., O’Leary, B. Riigiteooriad. EHI. Tallinn, 1995 8
Üldjuhul kinnine. Teeb otsuseid peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Otsustusvõimeline peaminister ja vähemalt pool valitsuse koosseisust. Otsused osalevate valitsusliikmete häälteenamus. Häälte poolekslangemise korral otsustab peaministri hääl PS § 96 üldised valitsuse töökorralduse põhimõtted Detailsem VVS, VV reglement Õigusaktid ja kirjandus: 1)Põhiseadus (VI ptk) 2)Vabariigi Valitsuse seadus. 3)Taavi Annus, Riigiõigus. Juura 2006, Vabariigi Valitsuse osa. 4) EV PS. Kommenteeritud väljaanne. 2008. VI ptk. ja VV reglement Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 8.7. Täidesaatva võimu ülesehitus PS § 4 Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel Organisatsiooniline võimude lahusus
2. Vahur-Peeter Liin, „Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel: töötaja tagatised“, Juridica (2009), nr 4, 244 – 250 3. Merle Muda, „Töötaja varaline vastutus“, Juridica (2009), nr 5, 312 – 320 4. Eveli Ojamäe, „Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang uues töölepingu seaduses“, Juridica (2009), nr 4, 236 – 244 5. Inge-Maret Orgo, et al, Tööõigus (Tallinn: Juura 2005) 6. Kadi Pärnits, „Kollektiivlepingu roll töösuhete regulatsioonis pärast uue töölepingu seaduse vastuvõtmist“, Juridica (2009), nr 4, 207 – 216 33
lahutab maarahva ja kohaliku omavalitsuse. Linnades 1877-78 aastal). Õigusasutuste juhtimine läheb järjest enam inimestele kes tegelevad põhitööna õigusega juristikasti väljakujunemine (Eestis 1630 läbi viidud kohtureform nõuab kohtunikelt kõrgemat juriidilist haridust, kuid rootsi võimuga kaob ka see. Uuesti tekib säärane nõua alles 19. saj.). Seoses juristikorporatsiooni väljakujunemisega tekkib ja juura alane haridus. Koos juristikoolitusega hakkab õigus järjest enam sisaldama metaõigust ehk teadust õigusest. Just teaduse abil saab võimalikuks õiguse analüüs ja selle hindamine. Õigusnormid, terminid ja protseduurid saavad teaduse jaoks avatuks. Õhtumaises õigustraditsioonis õiguse mõistmine sulandub õiguse tõlgendamisse mis omakorda sulandub õiguse rakendamisse, siinjuures ei saa üle ega ümber ülikoolid rollist, sest just
Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Teie käes on raamat, millest leiate selgitused 2009. aastal jõustunud töölepingu seadusele.
· Oluline osa Lõuna-Eesti varustamisel põhjaveega · Piusa · Koopad tekkinud sufosiooni tulemusena peamiselt Devoni liivakivis. Nt Neitsikoobas Taevaskojas. Kokku umbes 50 koobast ja 150 uuret, 35 looduslikku koobast ülejäänud läbi inimkäe 09.09 Aluspõhja reljeef ja pinnakate Devonile järgnes ligi 360 miljonit aastat kulutust. Eesti alal puuduvad nooremad setted (Karbon, Perm, Triias, Juura, Kriit) Nt kivisütt meil ei ole. Aluspõhja pealispinna reljeef kujunes välja juba Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil. Aluspõhja lõikuvad sügavad mattunud orud, mis markeerivad jääajaeelset jõgedevõrku: Põhja-Eestis piki tänast Soome lahte kugenud ürg-Neeva ning Lõuna-Eestis ürg Daugava. Põhja-eesti klint tekkinud ürg-Neeva tõttu (?). Nende mattunud orgude põhi asub tänapäeval 10-80 meetrit allpool merepinda, seega ületab nende sügavus 100 meetrit
elav haud. On kirjutanud ka proosat. "Vari", mille kirjutas paari päevaga. "Peipsi peal" 10 10. Lev Tolstoi (1828- 1910) Sünnib mõisaomaniku perre- Jasnaja Poljana. Peres oli väga range kasvatus. Ema suri, kui oli 2-aastane, isa, kui oli 9-aastane. Jälgija- lapsepõlves huvitasid erinevad inimtüübid. Lõpetas Kaasani ülikooli, juura eriala. Ülikoolis ei meeldinud see, et palju pidutseti ja korralikus oli vaid väline kest. Luges palju, ka prantsuse valgustajaid. Võttis osa sõjategevusest (Vene-Jaapan), kuid pettus vene idealismis- suhtus sõjasse vastuoluliselt, ei meeldinud, et sõdur on vaid kahuriliha. Teda vaevas õige maailmavaateline hoiak. 1857 käis Lääne-Euroopas, kuid pettus kodanluses. Nii valitsuse kui kiriki poolt oma vaadete pärast põlu all
On rida probleeme. . . kui Hegelit lugeda, siis ta teatab, kuidas asjad on, aga ta ei küsi üldiselt küsimusi. Hegel teab, kuidas on. Vahel on Hegeli teks- tis ka mõni küsimus, aga need on teenivad küsimused, mitte probleemsed küsimused. Nad ananvad vaid Hegelile võimaluse “tõde” välja öelda. Hegel samastab asju nimedega, juhtumeid nimedega. Juuras on see vist vajalik. . . peab teadma, kas tegemist on kelmuse või rumalusega. Kunsti- kriitika mõtleb sama moodi nagu juura. Samas on nimede kogum, nende hierarhia inimese poolt loodud. Kas siis on õiget jaotust? Kas õige on jaotada isasteks–emasteks või inimesteks– koerteks? Klassifikatsioon võib vahel mõnda asja lihtsustada, aga hierarhiat seal ei ole. Mis postuleerimisse puutub, siis. . . tuleb uus inimene ja kui ta piisavalt veendunud häälega räägib, siis inimesed kuulavad teda. Alguses oli Hegel, siis tuli Nietzsche. Vaimustatult rääkimine ei ole siiski teadmine ega tõestus.
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
