Pangandusõigus (1)

Pangandusõigus
12.09.2007
Aine lõpeb arvestusega.
Kõigepealt kodutöö, mille tähtaeg on 16 okt. Üks kontrolltöö ka, 7. nov!
Kodutööst räägime täpsemalt järgmine kord. Põhimõtteliselt on tegu referaadiga . Kontrolltöö 20 % valikvastustega , edasi definitsioonid ja veel midagi.
Pangandusõiguse mõiste.
Mõiste puhul võime rääkida kitsamast tähendusest ja laiemast tähendusest. Kitsamal puhul on tegemist sellise õiguse haruga , mis põhimõtteliselt reguleerib suhteid panga ja pangakliendi vahel. Teatud juhtudel ka pankade endivahelise suhteid. Võime liigitada kaubandusõiguse või äriõiguse üheks haruks. Tänapäeval kitsam mõiste kõige rohkem kasutusel möödunud sajandi esimese pooleni. II ms järgselt hakkasid riigid üha enam sekkuma pankade tegevusse, et tagada eelkõige hoiustajate ja investorite huvi kaitse. Peame käsitlema ka avalikke õiguslike piiranguid, kui võtame laiemas tähenduses pangandusõigust. Panga järelvalve, haldusmenetlus. Pankadele tegevusloa väljastamine. Üles ehitatud pangandusõigusele laiemas mõttes. Toome sisse ka avalikõiguslikud piirangud, mis pankadele laienevad .
Põhilised allikad:
Käsitletakse allikatena ka häid äritavasid. Hea pangandustava. Üldtingimused ka. VÕS-i järgi tüüptingimused.
Printsiibid.

• Hoiustaja ja investori kaitse – kuivõrd riik annab pankadele väga erilise võimaluse äritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu võtta, siis riik omalt poolt püüab kehtestada sellised piirangud ja regulatsioonid, et hoiustaja poolt panka antud vahendid ka säiliksid. Kuivõrd hoiustaja on kaitstud selle eest, kui pank muutub maksejõuetuks, mis siis saab. EL liikmete jaoks kehtib üldine hoiustekindlustuse põhimõte. Kui pangad on muutunud maksujõuetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses hüvitatakse. See piir on 20 000 Eurot. Võib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse põhimõte – isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga käest saama tuge oma otsuste tegemisel. Teine pool, investori kaitse.
  
• Transparentsus ehk läbipaistvus – ühemõtteliselt koostatud, igal panga kliendil peaks olema võimalik saada panga käest abi, kui ta mingite regulatsioonide tõlgendamisel hätta jääb. Kõige tähtsam meie pankade jaoks VÕS erinevate lepinguliikide puhul. Üheks printsiibi rakendamiseks on ka üldtingimused. Erinevate panga tehingute ja toodete puhul võivad tingimused erinevad olla.
  
• Usaldus – põhimõtteliselt tuuakse näide, et mitte keegi ei tea sinust rohkem, kui sinu pank . Millise info koguse toimingute kaudu annate, siis pank teab palju infot kliendi kohta. Pank, eelkõige kõigele muule, müüb usaldust. Usalduse konkreetsemaks väljenduseks on pangasaladuse instituut, mille puhul on täpselt paika pandud, kellele pank võib pangasaladusi välja anda, millisel alusel ja millises korras.
  
• Pangatöötaja kõrgendatud hoolsuskohustus – iga pangaametnik peab eelkõige lähtuma ikkagi panga kliendi huvidest ja kõikide tehingute sooritamisel peab olema kõrgendatud hoolduskohustus. Panga juhatuse liikmetele on esitatud kõrgemad nõudmised võrreldes tavaliste ärimeestega.
  
• Lepingupartnerite võrdsuse tunnustamine – kliendiga suhtlemisel on klient lepingupartner pangale. Kui üldiselt on klient lepingu nõrgemaks pooleks, siis siin väljendubki see.
  
• Aususe ehk hea usu põhimõte
  
• Pacta sunt servanda printsiip
  

Pankade teke, areng
Panga mõiste

• Koondab ja säilitab raha
  
• Annab laenu
  
• Sooritab klientide korraldusel arveldusi
  
• Sooritab kassatehinguid
  

Esimesi panga ülesandeid täitsid preestrid juba Vanas- Babüloonias, Egiptuses, Roomas. Palveränduritelt võeti teatud tagatise eest teatud asju hoiule. Savitükile on säilinud tekst, mille saab välja lugeda tänapäeva veksli eelkäija.
Uue arengu sai koos kaubanduse arenguga. Panganduse areng sai teoks Itaaliast. Esialgseid pangandustehinguid hakati sooritama tänaval, istusid pinkidel , pidasid läbirääkimisi oma potensiaalsete klientidega. Pink – banca itaalia keeles.
Esimene pank tekkis Veneetsias Rialto pank. 1694. a inglise panga asutamise aasta. Edasi siis pärast SPR sündis prantsuse pank.
Esimene riiklik kommertspank 1818 . a. Sellest kasvas välja vene riigi pank 1860. aastal. Vene riigipank , mille ühe harukontori baasil hiljem ka Eesti pank loodi.
Eestis hakkasid esimesed rahaga seotud institutsioonid arenema 1800 aasta alguses, 1802. aastal loodi pikaajalise laenu andmiseks Eestimaa mõisnike laenuandmise.... .
1869. a asutati Viljandis laenu- ja tagavarakassa.
20. saj algul hakkasin arenema just ühistegevusel baseeruvad rahaasutused. Laenu- ja hoiuühisusi oli juba siis üle 90. Pärast vabadussõda hakati looma ka ühispanku. 1932. a saime endale esimese oma eesti pangandust reguleeriva seaduse – Krediidiasutuste seadus. Selle alusel lubati asutada ja tegutseda ainult aktsiapankadel.
Pankade liigituse juures võime käsitleda üldliigitusi:
Aluseks on toimimise viis või põhjus, mida nad teevad.

• Kommertspangad
  
• Investeerimispangad
  
• Emissioonipangad
  
• Eripangad – põllumajanduspangad
  
• Erapangad
  
• Aktsiapangad
  
• Rahvuspangad
  
• Rahvusvahelised pangad – maailmapank. EBRD
  

Pandi alus, et kui pikaks ajaks anti laenu – pikaajalist laenu andev pank ja lühiajaliselt laenu andev pank. Üle kolmekuuliste tähtaegadega laenu andev pank oli pikaajalist laenu pakkuv pank. Põhiliselt hüpoteegipangad, kes laenu andsid kinnisvara alusel. Nt pikalaenu pank, Eesti Maapank , eraisikutele: Eesti Hüpoteegipank (Tartus asus), Eesti Maakrediidi Selts (Tln). Mõisnike poolt loodud maakrediidi õigusjärglased.
Omakorda jaotatud kolmeks:
Lühiajalist laenu pakkusid
- kommertspangad: aktsiaseltsid.
- Linnapangad – algkapitali andis linnavalitsus.
- Erinevad ühistegevused krediidiasutused – hoiu-ja laenukassad ja ühispangad.
Pangandus 1940- 1980 lõpuni.
Natsionaliseeriti kõik erapangad. Viidi sisse tsentraliseeritud NSVL riigipanga süsteem. Igas rajoonis oli vastav rajooni osakond . Lisaks sellele oli juriidilistele isikutele tööstus- ehituspank ja välismajanduspank. Nii riigipangaga kui ka nende eelmistega tavainimesel kokkupuudet ei olnud.
AGRO pank, hoiukassate süsteem Hoiupangaks ja uue pangana tehti Sotsiaalpank. Põhimõtteliselt oli siis juba 6 panka NSVL -is.
Eesti panga oma süsteem sündis Tartu kommertspank, EVEA pank. Eesti pank keskpangaga hakkas tegutsema uuesti 1. jaan 1990. Eesti Pank andis välja tegevuslubadusi, valmistas ette Eesti enda pangandus seadusandlust ja rahvusliku panganduskaadri kasvatamine . Eesti pank korraldas ka valuutaoksjone. Esimesed kogemused said ka tolleaegsed pangatöötajad. Rain Lõhmus oli nende oksjonite läbiviija.
Täna oleme sellises olukorras, et meil on 7 eestis asutatud ja registreeritud krediidiasutust. Kõik tegutsevad universaalasutustena.
Raha mõiste ja vormid
Raha:

• Üldtunnustatud valuutaväärtus
  
• Maksevahend
  
• Arvestusühik
  
• Väärtuse säilitaja
  

Raha vormid:

• Kaupraha – rahaks mingi kaubaartikkel, kas siis mingi ehe või toiduaine
  
• Metallraha – algul ehedana ehk kaaluna, edasi juba vermituna ehk müntidena.
  
• Paberraha – võeti esimesena kasutusele Hiinas, Põhja-Ameerikasse jõudsid 17. saj, Euroopasse 18. saj.
  
• Arveldusraha – eheda raha liikumine jäi väiksemaks ja hakati tegema ülekandeid
  
• Elektronraha – sellest võib rääkida tänapäeval. Pangakaartide abil saame käsutada rahalisi vahendeid
  

Raha peab olema üldiselt aksepteeritav. Jaotuse põhimõte. Raha puhul on tunnuseks see, et peab olema säilivuskindel. Paberraha liik on kõige kallimaid liike.
Raha ühikud peavad olema ühesugused, identsed.
Raha peab olema mõistliku suurusega – kaasaskantav
Raha peab olema äratuntav
Et ei tekiks raha devalveerimist.
Kui euro ükskord meile jõuab, siis tutvustatakse seda meile.
Kuidas sündis eesti oma raha?
Ida rublad, tsaari, tuumarublad, gerentskirublad. 4 raha kehtis.
Juhan Kukk – esimene rahandusminister. Eelarve oli 10000 marka, mis oleks mahtunud tema tasku.
Mark = 100 penni .
Eesti kroon tuli esimest korda käibele 1928. aastal. Erinevate rahanimetuste variandid:
Raha nimeks oleks võinud saada ader. Sajandideks jaguneks.
Üks variant oli kuldar .
EST, ESTA , ESTAR.
Lõpuks asuti ikka krooni juurde.
Kui okupatsioonivõimud sisse tulid, siis muu käis lihtsalt, aga raha ümberkäimine käis raskemalt.
1944. aastal tuli uuesti rubla . Nõukogude ajal kaks rahareformi. 1947, 1961.
Enne oma raha jõudmist, oli Tartu raha.
Oma rahani. 1989. aastasse tagasi. Otsasson ja keegi veel. Eesti kroon, jaguneb 100 sendiks. Selleks, et rahareform läbi viia, moodustati rahareformi komitee, 1991. aasta kevadel. Koosnes kolmest liikmest, esimeheks oli valitsusjuht, liikmeks oli Eesti Panga juht ja üks sõltumatu teadlane . Allikaks oli dekreet . Peab olema avalikustatud. Esimeseks numbriks on 011.
Jeffrey Sachs.
Eesti raha peab olema vabalt konventeeritav, fikseeritud kurss ja seotud ankruvaluutaga, kindlalt stabiilne.
Tuli vastu võtta kolm seadust:
Kaks nendest on kehtivad tänase päevani
I Rahaseadus
II Seadus Eesti Krooni tagamise kohta
III Välisvaluuta seadus – kaotas kehtivuse 1995 aastal.
Rahareformi läbiviimisel on üks õiguslik aspekt, mis on tänaseni läbi viimata. Peab oma lõpparuande esitama riigile.
29.06.1995 – rahareformi läbiviimise tähtpäev.
Vigastatud ja rikutud raha vahetamise põhimõtted. Mündi puhul loetakse raha vahetamiskõlbulikuks, kui on võimalik lugeda mündi nime ja vermimise aeg. Paberraha puhul loetav seeria ja rahanumber, samuti peab olema säilinud vähemalt 51%.
Seadus eesti krooni tagamise kohta. Paneb paika stabiilse krooni põhimõtte. Eesti pank ei oma õigust krooni devalveerida.
19.08.2007
Kodutöö teema
„Pangasaladuse mõiste, avaldamise ning hoidmise õiguslike aluste ja korra areng Eesti pangandusõiguses”
16. oktoober.
8-9 lk
Eesti Pank kui keskpank
Eesti Pank on asutatud 1919. aastal ja põhimõtteliselt kui lugeda tänast õigusjärglast Eesti Panka, siis Eesti Pank on Euroopa pankade hulgas ühe vanima keskpankade hulgas. Põhiasi, mis ta tegi oli valitsuselt saadud krediidi täitmine. Raha imiteerimist tol ajal Eesti Pangal ei olnud – oli valitsuse käes. Õiguslik staatus oli aktsiaselts – kestis kuni 1927. aastani. Siis oli valitsus sunnitud tegema mööndusi Eesti Pangale, eelkõige oli see seotud tolleaegse esimese krooni reformiga. 1928. aastal tuli esimest korda kroon käibele. Siis tuli oluliselt Eesti Panga osa tõsta. Riigikogu poolt anti Eesti Pangale 25 aastaks raha emissiooniõigus. Kuigi see dokument käsitles Eesti Panga põhikirja kinnitamist, aga protseduuriliselt võeti see vastu nagu seadus. Muudeti Eesti Panga põhikirja. Keskpanga mõiste ja õiguslik staatus. Kui hakkame keskpanga mõistet analüüsima, siis saame Eesti panka vaadata kahest positsioonist – materiaalsest – põhiseaduslik institutsioon , kuulub täidesaatva võimu hulka.
Kolmeks põhiliseks funktsiooniks on:

• raha emiteerimine
  
• raha ringluse korraldamine
  
• eesti krooni stabiilsuse tagamine – Põhiseaduse eelnõu sai valmis ja esitati üldrahvalikule hääletusele. Igaks juhuks seda rahaühikut ps teksti sisse toodud pole
  

Kui materiaalset aspekti laiemalt lahti vaadata, siis otsus selle suhtes, millist rolli keskpank riigis mängib, tehakse poliitilisel tasandil. EP on viidud PS institutsioonide hulka ja sellega seoses tema õiguslik staatus kui ka põhiülesanded kajastuvad põhiseaduses. Materiaalse mõiste juures on tähtis ka see, et EP seadus kuulub konstitutsiooniliste seaduste hulka. § 104
Formaalses mõttes – avalik-õiguslik juriidiline isik, erineb kõikidest teistest põhiseaduslikest institutsionidest. PS sellist mõistet välja toodud ei ole. Ta on loodud seaduse alusel. Pole eraldi välja toodud. EP enda seaduses on jur isiku staatus täpselt väljendunud. Avalik-õiguslik isik on tähtis sp, et tänu sellele on EP võimalik täita ülesandeid. Argumendiks on ka see, et a-v jur isik tagab EP sõltumatust ka muudest riigiorganitest. Põhimõtteliselt avaldatakse ka teistsuguseid seisukohti nende kohta.
EP tähtsamad ülesanded:

• riikliku rahapoliitika määratlemine ja elluviimine – rahapoliitika välja töötamine ja määratlemine on seoses EL astumisega toimunud olulisi muudatusi, peab lähtuma Euroopa Keskpanga välja töötatud printsiipidest. Üheks tähtsamaks ülesandeks on hindade stabiilsuse tagamine ja samuti võimalik raharinglust reguleerida teatavate adminastriivsete meetmetega. EP on võimalik määrata kommertspankadele antavate laenude limiit . Kõik need küsimused lahendatakse EP presidendi määrusega.
  
• raha emiteerimine – traditsiooniline keskpanga funktsioon.
  
• finantsstabiilsuse tagamine – täna EP otsesest funktsioonist välja viidud.
  
• maksesüteemide toimimise toetamine ja võimaldamine – pankade vahelisel arveldusel, samuti klientide juures panka ning pankadest klientide juurde. Siin kasutatakse põhimõtteliselt kolme süsteemi:
  
• korrespondent kontod
  
• Clearing House – läbi konkreetse maksekeskuse
  
• reaalajas maksete teostamine
  
• riigi valuutareservide haldamine
  
• Vabariigi Valitsuse nõustamine – jõuame siis, kui käsitleme EP seadust.
  

Iseseisvuse puhul kolmes mõõtmes

• Institutsionaalne – avalik-õiguslik juriidiline isik, staatus saab alguse PS
  
• Personaalne - saame rõhutada, kuidas EP juhid ametisse nimetatakse
  
• Majanduslik – EP seadusest tulenev põhimõte oluline – EP ei vastuta riigi rahaliste kohustuste eest ja riik ei vastuta EP rahaliste kohustuste eest.
  

Tegevuse läbipaistvust rõhutatakse ja avatust ühiskonnale. Kui ühtpidi sõltumatu riigiorgan , siis teistpidi keskpanga tegevuse avaldamine on üks tähtsamaid. Avaldamise puhul:

• EP aasta aruanne kehtiva seaduse kohaselt avaldatakse Riigiteatajas
  
• Kohustus avalikustada majanduslikud ülevaated riigi kohta
  
• EP on kohustus perioodiliselt teavitada krooni kattevara seisust . Samuti millistest elementidest ta koosneb.
  

EP seadus
I redaktsioon jõustus 1993. aastal. Seni reguleeris EV seadus
Reguleerib panga tegevust.
EP seaduse puhul võib öelda, et kehtiv redaktsioon (juuli 2006) on tähtsam, mis vastu võetud EURO´le üleminekuks
Enne vastu võtmist käis läbi ka Euroopa Keskpangast
Üldpõhimõtted: Eesti Pank on Euroopa keskpankade süsteemi liige
Seaduses reguleeritud, et EP õigusjärglane:

1991. aastal õigusjärglus toodi seetõttu välja, et muidu poleks EP kulda tagasi saanud

EP on õigus saada tagasi kõik need kinnisvarad, mis EP 1940 aastal oli.
Kui varem oli lähtumine ainult PS ja teistest seadustest , siis nüüd peab lähtuma ka Euroopa keskpanga seadustest. Tähtis on see, et EP õiguslikku staatust saab muuta ainult EP seaduse muutmise kaudu.
EP eesmärk ja ülesanded
EP üks esmaseid ülesandeid on tagada hindade stabiilsus. Kui saame Euro ala liikmeks, siis tuleb veel rohkem ülesandeid juurde. Eraldi on seaduses ära toodud ka muutus.
EP sõltumatus
EP allub ainult Riigikogule. EP ei allu ei valitsusele ega ka ühelegi muule täidesaatva võimu asutusele ega ka kolmandale isikule. Tähtis põhimõte tuleneb ka sellest, et Euroopa Keskpankast saadud juhiste järgi, ei tohi teistele juhiseid anda. Seaduses on kirjas ka EP koostöö põhimõtted valitsusega. Vormid:

nõuandmine majandus-poliitilistes küsimustes. Kuulda saab nõu siis, kui keegi nõu kuulda võtab

EP esindab EV nendes rahvusvahelistes organisatsioonides, kus E on liikmesriik, valitsuse volitusel. Ära jaotatud, millises esindab valitsus ja millistes EP

annab õiguse ja kohustuse, et valitsuse maj-pol toetakse EP poolt seni, kuni see ei lähe vastuollu EP põhiülesannete täitmisega ja samuti kui see toetamine ei takista oluliselt ülesannete täitmist.
Juhtimisorganid, moodustamine, pädevus
Juhtimises osalevad :

EP nõukogu – kõrgeim organ, koosneb esimehest ja 7 liikmest, kokku 8 liiget. Varem oli 9 liiget. Esimees esitatakse ametisse 5 aastaks, nimetab Riigikogu, ettepaneku teeb Vabariigi President . EP nõukogu esimees peab olema EV kodanik, majandus- või õigusalane kõrgharidus, ei saa nimetada EP presidenti ega rahanduspresidenti. EP nõukogu juhtis president kuni EP seaduse jõustumist enne.
Mis on nõukogu esimehe pädevuses? Nõukogu tegevuse korraldamine, nõukogu istungite juhatamine , nõukogu otsuste täitmise kontroll, nõukogu esindamine ja peab vastama Riigikogus arupärimistele.
7 liiget: EV kodanik, peab omama kõrgharidust ja piiranguteks on see, et EP nõukogu liikmete hulka ei tohi nimetada ministreid ega ka EP töötajaid. Valitakse ka 5 aastaks ja nõukogu liikmed pannakse paika samamoodi nagu nõukogu esimees, ettepaneku teeb nõukogu esimees. Pädevus: tähtsaim ülesanne on teostada järelvalvet EP kogutegevuse üle. EP presidendi ametise nimetamise juures teeb just nõukogu ettepaneku, keda EP presidendiks nimetada, allüksuste juhatajad, EP eelarve üle järelevalve. Nüüd kinnitab eelarve EP president. Audiitorite nimetamine, kes hakkavad EP eelarvet auditeerimine , varem oli see Riigikogu pädevuses. Audiitorid peavad olema Euroopa keskpanga poolt heaks kiidetud . Täna on nõukogu otsustada, millised rahatähed meil on, millised mündid meil on. Kujundus nende teha. Samuti on EP nõukogu pädevuses läbi arutada kõik need ettepanekud, mida EP poolt tehakse Riigikogule. Nõukogu istungid toimuvad 8 korda aastas. Varem oli üks kord kuus. Suvel ei pea kokku tulema . Muudetud on ka nõukogu istungite avalikku korda – istungid on kinnised. Nõukogu istungil kohal olla: Rahandusministrile lisandub EP president, samuti asepresidendid.

EP president – nimetamine järgmine: ettepaneku teeb EP nõukogu, ametisse nimetab Vabariigi President, ametisoleku aeg 7 aastat. Kaheks järjestikuseks ametiajaks ühte inimest nimetada ei saa. Kui president tahab ise lahkuda ametist, siis tuleb Nõukogu ette informeerida 4 kuud. Nõuded: kõrgharidus, kas majandus või juura alane , EV kodanik. Kehtivad nõuded on ka asepresidendi osas: EV kodanik, omama kõrgharidust. Paika on pandud ka volituste aeg – 5 aastat. Keskpanga presidendi asendamine – kui president ei saa oma ülesandeid täita, siis ta annab volitused üle ühele asepresidendile. Asepresidendi puhul on toodud välja, et tal on kõik volitused, mis presidendil. EP presidendi pädevuse juures kommenteeriks ka sellist asja, et.. samuti on EP presidendi juures üks huvitav konstruktsioon – kui EP president ei ole nõus EP otsusega, siis seaduse kohaselt on tal õigus ja kohustus 3 tööpäeva jooksul pöörduda riigikogu esimehe poole. Esitab arupärimise. Uuendusena on sisse toodud, et EP nõukogu esimees, liikmed ja president omavad juurdepääsu riigisaladusele. Enne peavad läbima julgeoleku kontrolli. Tagandamine – esimees ja liikmed kuuluvad ametist tagandamiseks süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Presidendi ja asepresidendi puhul – seotud Euroopa Keskpanga seaduses olevate nõuetega:

• Ei vasta nõuetele
  
• Kui nad on toime pannud tõsise üleastumise
  

EP juhatus – eelkõige EP enda juhtimine ja korraldus, väljaspoole eriti ei tea. Esimeheks on ametikoha järgi Keskpanga president ja liikmed asepresidendid. Seadus asepresidentide arvu ei määratle, hetkel 3. Täpsemalt reguleeritud EP seaduses.
Rahapoliitika ja raharinglusega seoses
Raharingluse korraldamise juures võib EP kasutada järgmisi meetmeid: väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük, sama ka väärismetallide kohta

• Rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine
  
• Kohustuslike reservide kehtestamine
  
• Laenu andmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele
  

Millised on uuendused, mis tulenevad EP seoses EL-iga. Kõigepealt kui EP saab Euro ala liikmeks, siis tal on võimalus anda laenu, hoiustada ja võtta vastu hoiuseid, samuti on sisse viidud nõue, et EP-l on Euro-ala liikmena õigus saada kõikidelt asutustelt andmeid.
EL institutsioonidele laenu andmine on keelatud, samuti EL asutustele, EV valitsusele ja kõikidele teistele EL valitsustele, kohaliku võimu organitele, ka teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, samuti käib piirang riigi osalusega äriühingutele.
EP omakapital koosneb kolmest osast:

põhikapital

reservkapital

sihtkapitalid ja sihtfondid
Seadusega on paika pandud ka EP põhikapitali suurus – 1 000 000 EEK. Välisvaluuta reservise hoidmise suhtes – kui EP saab Euro ala liikmeks, siis toimub nendega tehingute tegemine Euroopa Keskpangast saadud juhiste alusel.
EP tuludest ja kuludest mõni sõna: tulude hulka kuuluvad intressid , mida teenitakse välismaale paigutatud valuuta reservidest, eelkõige krooni kattevara pealt. Teenitakse intresse teistesse pankadesse antud hoiustelt ja laenudelt. Raha emiteerimisest teenib tulu. Ka tehingutest valuuta väärtpaberitega ja tagatistega. Loetelu ei ole ammendav .
Kulud: EP hoiustatud summadelt makstavad intressid – kommertspankade poolt paigutatud vahendid, välistehingutega seotud kulud – konverteerimisega seotud tulud, välislaenude intressid, rahatähtede ja müntide valmistamine ja käibelelaskmine, haldus- ja majanduslikud kulud, põhivara amortisatsioon.
Aastaaruande kinnitamine: EP nõukogu määrab audiitorid ja nende ülesandeks on majandusaata aruande auditeerimine. Riigikogu võib eraldi otsustada, kui tahab täiendavalt EP tegevust kontrollida. Aastaaruanne kinnitatakse nõukogu poolt ja esitatakse Riigikogule.
26.09.07
Pangasaladuseks ei loeta võlgnevust krediidiasutuse ees.
Eesti pangal on lubatud teha pangandustehinguid oma töötajatega ja ka juhatuse liikmetega.
Eesti pangal on olnud üks asutus sihtasutuse näol.
Kui jõuame hoiuste kindlustuse süsteemi juurde.
II sammas.
Krediidiasutuste, kommertspankade tegevus.
Õiguslik regulatsioon nendel.
Esimeseks pangandusseaduseks jõustus 90 aastal EV Pangaseadus
Kommertspankade tegevuse juures olid põhilised küsimused, mida reguleeriti, et kuidas pankadele üldse tegevusluba anti ja nende põhitegevus.
Teine seadus, mis kommertspankade tegevust reguleeris oli Eesti Panga seadus.
Krediidiasutuste seadus.
1995. aasta seaduse probleemid: kõigepealt oli siis läbi elatud õige mitmeid pangandusskandaale, panganduskrahhe ka.
Kõiki neid kogemusi võeti siis arvesse ka pangandusjärelevalve tõhustamisel ja erisused panga pankrotis, jäeti sisse ka mõiste moratoorium . Eesmärk on tagada klientide maksujõulisus. Ühtegi positiivset näidet moratoorimist ei ole. Seda arendati edasi ja samal ajal võeti vastu selline otsus, et keelati pankadel laenude andmine pangaametnikele.
Lubati küll pangatöötajatel endal luua selline oma finantseerimissüsteem – vastastikuse abistamise kassa .
Selgituseks: hoiuse kindlustuse süsteem on kasutusel üle maailma, sündis USA-s – riik loob kindlustussüsteemi selle jaoks, et kui pank või mitu panka makseraskustesse satuvad, siis hoiustajad saaksid oma hoiused riigi poolt tagatud süsteemi kaudu tagasi.
Kui pangaga midagi juhtub, siis kogusummat tagasi ei saa – 10% on omavastutus . Mingi osa saab ikka tagasi. Süsteem peab olema kas riigi enda poolt loodud või riik peab tunnustama teda. Nt Soomes on hoiustuskindlustus süsteem pankade all.
Rahapesu tõkestamine – kuni 1995. aastani rahapesust eriti ei rääkinud. Pankadele oli pandud esimesed kohustused.
Rahapesu tõkestamine on tänapäeval üks suuremaid kuritegevuse osa. Paljudel juhtudel on tegemist piiriületamisega seotud rikkumisega.
Krediidiasutuse teine regulatsioon
1999 jõustus rahapesu tõkestamise seadus. Lisaks pankadele pandi kohustus veel teha kindlaid meetmeid, fikseerida summasid jne kõikidele muudele finantsalal tegutsevatele asutustele.
2002- a finantsinspektsiooni seadus – oluliselt muudeti finantssektori järelevalvet.
Väärtpaberi turu üle teostas järelevalvet väärtpaberi inspektsioon. Inspektsioon valitsemisasutusena. 1998. a suur panganduskrahh, kus turult lahkus üks suur pank – Maapank ja kaks väikest – Evea ja Erapank . Võiks hakata tegema ühtset finantssüsteemi.
Järelevalve oli killustatud.
Järgmine seadus on siis tagatisfondi seadus. 2002. Selle fondi kaudu maksti tagasi üle 100 miljoni krooni, loodi kaks tagatisfondi veel – pensionitagatis ja investeeringute kaitseks samuti.
Tõkestada oli veel vaja rahvusvaheline terrorism. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. 1. jaan 2004. Etteruttavalt võib öelda, et EL-is on vastu võetud ka kolmas rahapesu vastu võitlemise direktiiv , varsti peab olema kõigil EL liikmetel vastu võetud.
1999. a redaktsioon, mida on täiendatud, seoses EL astumisega, suurem pakett jõustus 1. jaan 2007.
1. jaan 2008 on krediidiasutuse seadustes muudatused seoses isikute kaitsega .
Kehtiv krediidiasutuste seadus (1999)
1999 seaduse välja töötamise juures võetis sisse õige mitu panganduse direktiivi – omavahendi direktiiv, maksevõimaluse direktiiv, aastaaruannete direktiiv.
Väljatöötamisel suheldi väga palju EP poolt Soome keskpangaga.
Järgmine suurem muutus jõustus 1. jaan 2007 – põhimõtteliselt oli seotud EL kapitalinõuete direktiivide sisse viimisega.
Pankadele tuli kehtestada uued põhimõtted.
Nii palju siis taustast .
Kehtiva seaduse juurde.
Krediidiasutuste seadus täna reguleerib viit erinevat krediidiasutustega seotud tegevust:

asutamine

tegevus, tegevuse lõpetamine

vastutus

pankadele järelevalve teostamine, meetodid ja erinevad vormid

haldusmenetluse üldpõhimõtted ja seadusest tulenevad erinormid.
Kellele krediidiasutuste seadus laieneb?
Kõigepealt Eestis tegutsevad ja asutatud krediidiasutused. Samuti nende tütarettevõtted. Samuti siis kohaldatakse seda seadust meie krediidiasutuste filiaalidele ja tütardele teistes firmades. Kui teine riik ei näe teistmoodi ette. Ka Eestis tegutsevate välispankade ja tütarettevõtete tegevusi reguleerivad, kui välislepingust ei tulene teisiti.
Soome, Läti ja Saksamaaga seotud
Eesti Panka ei võeta krediidiasutusena.
Peamine majandustegevus on avalikkuselt hoiuste vastu võtmine, laenu andmine ja muu finantseerimis küsimus. Tuleneb Panga mõiste EL esimesest panga direktiivist. Hetkel lubatud kaks vormi: krediidiasutus võib olla asutatud kas aktsiaseltsina või ühistuna. Ja vastavalt esimese puhul on rakendamiselt AS-i kohta käiv õigusruum ja teise puhul hoiulaenu kohta käivad erisused.
Avalikkuselt võib raha hoiustamiseks võtta ainult krediidiasutuste seadusest ette nähtud alustel ja korras. Avalikkus krediisiasutuste seaduse mõistes on määratud isikute ring.
Finantseerimisasutus - Põhiliseks tunnuseks on see, et ei ole krediidiasutus. Pakub liisinguid enamasti ja liisingutega samaväärseid tooteid. Ära toodud ka kõik need tehingud ja toimingud , mida pankadele lubatud on. Tehingute ja toimingute loetelu on oluliselt täienenud. Algul oli 6-7 siis praegu on praktiliselt kahekordne arv. Eriti palju on täpsustatud 2004 aasta muudatuste käigus.
Paneb paika ka kaks pankadega seotud struktuuriüksust: filiaal ja esindus
Filiaal – panga struktuuriüksus, tunnusteks on see, et asub kindlasti erinevatel aadressidel kui krediidiasutus ja tal on õigus teha ühte või mitut tehingut ja toimingut, mis pangale lubatud on
Esindus – erinevus põhiliselt see, et esindus ei tohi tegutseda majandustegevuses. Enamus asju, mis krediidiasutusele lubatud, ta teha ei või.
Eestis neli erinevat välispanga esindust praegu, kes tutvuvad kohaliku olukorraga.
Nt Svenska alterbank vms. Põhiline tegevus on panga huvide esindamisega teises kohas.
Erisused krediidiasutuse ärinime kasutamises: kindlasti krediidiasutuses peab ....olema pank ja ühistu korral ühistupank. Seaduse keele ja tavakeele vastuolu – ajalehtedele meeldib kõiki peaagu pankadeks nimetada, ka krediidiasutusi, kes ei saa vastu võtta hoiuseid.
Filiaali puhul peab olema lisatud ka geograafiline viide, on ta seotud haldusüksusega või tänavaga. Välisriikide pankade puhul, kui nad siia tulevad, siis peavad oma nime kooskõlastama pankade nimistuga. Samuti on siis finantsinspektsioonil uue panga loomise juures kontrollida, et nimed ei sarnaseks välisriikide keskpankade nimedega või siis ka levinud krediidiasutuste nimedega. Pankadel puudub endal selliseid kontrolle teha.
Tegevusloa väljastamine, peatumine ja kehtetuks tunnistamine jne.
Selle muutmise ja täiendamise osas.
Esimene on, et tegevusloa menetlus peab olema kooskõlas ka teiste finantssektorite seadustega. Kuna on tegemist HMS toiminguga ja erinevate toimingute järgnevusega, siis krediidiasutuse seadus peab olema kooskõlas ka erisätetega.
3.seotud just EL pangandusdirektiividega. Neid direktiivi põhimõtteid püüti seadusesse viia ja sellest tulenevalt on ka täiendatud.
Tegevusloaga seotud direktiivid on kirjas EL II pangandusdirektiivist.
1999 kuni siiani on täiendusi ja muudatusi sisse viidud nii EL soovitusel kui ka IMF ekspertide soovitusel. Edasi siis tegevusloa põhimõtetest:
Kui panka hakata asutama , siis tegevusloa annab välja finantsinspektsioon – tähtajatu. Tegevusluba ei saa üle anda ega kasutada mõni teine isik, seadusega on see kategooriliselt keelatud. Enne 1999 aastat see nii täpselt sõnastatud ei olnud. DIVEC – uurimistulemustena tuli välja, et tegutses osaliselt panga nime all. Tegevusloa taotlemise juures põhimõtteliselt need dokumendid ja plaanid ja nägemused, mida tuleb esitada on väga põhjalikut, kirjas § 131 seda on oluliselt täiendatud ja muudetud.
Äriplaanile kehtestatud, eelnõud peavad olema valmis tehtud väga paljudele siseregulatsioonidele, välja valitud ruumid, kus panka tahetakse pidama hakata, seal on oma nõuded nii turvalisuse, tegutsemise kui ka IT seisukohalt. Vara redaktsiooni kohalt ..
Äriplaani puhul : peab olema tehtud 3 aastaks, tuleb väga täpselt laiali kirjutada, kuidas näeb välja panga juhtimisstruktuur, kuidas on äritegevuse valdkond paika pandud jne. Millised on põhimõtted taotluse läbivaatamisel? I põhimõte on, et finantsinspektsioonil on võimalik nõuda ka täiendavaid dokumente ja andmeid, edasi on antud õigus teostada kontrolli. Kui neid dokumente ei esitata , siis võib jätta taotluse läbi vaatamata. Kuna ei täidetud inspektsiooni poolt nõutavaid nõudeid. 6 kuu jooksul võib seda otsust teha, taotlust läbi vaadata, varem oli selleks 3 kuud, maksimaalne aeg on 12 kuud.
Muudatused seoses ÄS tuleneva äriregistri kandmise juures – erinevalt tavalisest aktsiaseltsist on selline põhimõte, et ka panga põhikiri peab enne saama tegevusloa finantsinspektsioonilt. Peavad olema piiritletud alused, mis põhjusel saab keelduda soovist, enne 3 alust, nüüd 8.
Kui muudab nime või muutub juriidiline aadress, siis toimub tegevusloa muutmine ja finantsinspektsioon ei saa siin kaua oodata, ühe kuu jooksul peab sisse viima muudatuse .
SEB pank varsti SEB Eesti Ühispank.
Tegevusloa lõppemine
Samuti ammendavad alused.
Aluseks on see, kui krediidiasutused ühinevad omavahel – tekib uus krediidiasutus
Kui toimub ülevõtmine – jätkatakse ülevõtja tegevusloa alusel
Kui tegevus lõpeb või lõpetatakse – vabatahtlik, tühistatakse (tegevusluba tühistatakse), pankroti väljakuulutamine (praktiliselt ka tegevusluba lõpeb) – pankroti kohtuotsus on selline kohtuotsus, kuhu lisaks kuupäevale tuleb lisada ka kellaaeg .
03.10.2007
Tegevusloa andmise keeldumise alused
Finantsinspektsiooni käed on praegu olulised vabamad kui enne. Algul oli kolm alust, mis juhul pangale tegevusluba ei antud:

• seadusest tulenevate tingimuste mittetäitmine
  
• dokumentide mitte näitamine
  
• võltsitud dokumentide andmine
  

Tänapäeval:

• peab tõendama, et nad on võimelised täielikult raha sisse maksma. 5 miljonit Eurot
  
• kui taotleja äriplaanis on kirjas, et tahab luba Eestis, aga tegevust alustatakse Rootsis või mujal
  
• kui taotleja ise või juhikandidaadid on majandusalaste kuritegevuses varem karistatud, siis riigil on õigus tegevusluba mitte väljastada
  
• kui muutub aadress, siis finantsinspektsioon peab näitama arvamust vms
  

Tegevusloa lõppemine:

• pankade ühinemisega on seotud kaks esimest alust –
  
  • kaks või kolm krediidiasutust ühinevad, tekib täiesti uus krediidiasutus
    
  • üks võtab teise üle ja tegevus jätkub ühe nime all.
    
• Vabatahtlik lõpetamine inspektsiooni lubades
  
• Kui tegevusluba tunnistatakse kehtetuks
  
• Krediidiasutuse, kommertspanga pankrot, aluseks pankroti väljakuulutamine kohtu poolt
  

Pangad peavad arvestama:
1 alus seotud sellega, et kui pank on tegevusloa saanud ja praktilist tegevust ei alusta 12 kuu jooksul.
Teine see, et on alustatud, aga teatud asjaoludel tegevus peatub 6 kuuks.
Kui panga oma vahendid ei vasta teatud nõuetele, siis ka panga tegevusluba tunnistatakse kehtetuks.
Rahapesu tõkestamise meetmeid kui on rikutud, siis tunnistatakse tegevusluba kehtetuks.
Nagu haldumenetluse puhul ikka, ei alustata kõige rangemast, saab teha ettekirjutisi ja mitte täitmisel saab tunnistada kehtetuks tegevusluba.
Tegevusloa lõppemise tagajärjed:
Pank enam tegutseda ei tohi, keelatud kõik tehingud ja toimingud. Varem kehtinud redaktsioonis selliseid ettekirjutisi ei olnud. Võib pikendada tegevusluba teatud tehingute suhtes, maksimaalselt 3 kuud, kui majanduslik seis lubab veel mingeid tehinguid teha, siis erandid on lubatud.
Panga asutamine
Eriseadus võrreldes äriseadustikuga
Esimene piirang puudutab panga asutamist, välistatud on aktsiate avalik märkimine.
Sissemakse tuleb teha rahas.
Täiendavad nõudmised: rida selliseid struktuuriüksuski, mida tavalisel äriühingul ei ole.
Põhikiri tuleb muudatuste juures kooskõlastada äriregistriga. Äriregistrisse sisse viima võib siis minna.
Juhtimine
AS juhtimise puhul on üldskeem samasugune nagu tavalise seltsi puhul – kolm juhtimisorganit
– üldkoosolek

• nõukogu
  
• juhatus
  

Nõukogu ja juhatus on juhtorganid, sest nende peal on vastutus. Aktsionäri vastutus piirneb tavaliselt oma sissemakse suurusega. Nõukogu ja juhatus seotud suurema vastutusega.
Krediidiasutuste seadus räägib krediidiasutuse juhtidest. Peetakse silmas nõukogu ja juhatuse liikmeid. Nende täiendavate nõuete väljatöötamise juures on põhiliselt arvestatud EL ekspertide soovitusi samuti ka rahvusvahelise valuutafondi ekspertide soovitusi. Üldine nõue juhtide suhtes on see, et neil on panga juhtimiseks vajalik haridus , kogemused peavad olema, kutsealane sobivus peab olema, laitmatu ärialane reputatsioon.
Esimene piirang on see, et kui krediidiasutuse juhte tahetakse vahetama hakata, siis üldiselt tuleb finantsinspektsiooni eelnevalt teavitada, samuti ka vastavad dokumendid esitada.
Teine on see, et ta peab nõus sellega olema, lisaks sellele peab juhatuse või nõukogu liige allkirjaga kinnitama , et ta vastab nõuetele ja et puuduvad muud asjaolud, mis välistaks, et ta saaks nõukogu või juhatuse liikmeks. Selle teavitamise formulari on määranud EP president.
Piirangud, kes ei tohi olla:
Nõukogu liikmed:

• välistatud, et oleks teise panga juhatuse liikmed või audiitorid v.a. kui on tegu ühe grupi tütarettevõtetega.
  

Juhatuse liikmed:

• Juhatuse liige ei tohi olla ühegi teise juhatuse liige ega ka nõukogu liige
  
• Ei tohi olla ühegi teise äriühingu prokurist, audiitor
  
• Keelatud töötada töölepingu alusel
  
• Ei tohi pakkuda mõne muu võlausaldusliku lepingu alusel teenust, mis on seotud investeeringutega
  

Kord aastas deklareerima peavad juhid, et teada saada majanduslikud huvid. Annab ülevaate majanduslikest huvidest ja on pikem.
Tagasikutsumise alused:
Kui finantsinpekstioon otsustab, et liige ei vasta nõuetele, kui isik on esitanud võltsitud dokumente, kui järelevalve tulemused annavad teada, et vastav isik ei vasta lihtsalt nõuetele. Carnegie .
Üldkoosolek
Erinõuded, võrreldes tavalise aktsiaseltsiga.
Erakorralise koosoleku kokkukutsumist võib nõuda samad isikud nagu on äriseadustikus – audiitor, väike aktsionär, nõukogu, võib nõuda ka isik, kes on seadusega ette nähtud – finantsinspektsioon.
Et oleks ülevaade, siis saadetakse alati kutse ka finantsinspektsioonile üldkoosolekule.
Nõukogu
Kõigepealt täpsustatud äriseadustikus nõukogu kolme põhifunktsiooni. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, juhtimist ja järelevalve tegevuse üle.
Planeerimine on samasugune. Planeerib nõukogu tegevust.
Nõukogu annab juhatusele tegevusjuhiseid, kuidas panka juhtida
Kui tavalise AS juures on nõukogul ainult juhatuse tegevuse üle kontroll, siis pangas on kõige üle kontroll. Erisäte, mis käib nõukogu kolme funktsiooni kohta
Veel mõned erisused, mida tavalise seadusega ei rakendata. Panga juhatuse esimees nimetatakse alati nõukogu poolt.
Liikmed:
ÄS nõue ütleb, et nõukogus peab olema vähemalt kolm liiget. Panga puhul on vähemalt 5 liiget. Koosolekut puhul on üldreegel, et peavad toimuma regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul.
Juhatus
Ka neid on täiendatud võrreldes ÄS nõuetega – juhtimine ja esindamine.
Nüüd krediidiasutuste seadus juhatuse puhul rõhutab seda, et peetakse silmas ka töötajate igapäevase töö kontolli. Juhatuse funktsioonide juures on olulisi muudatusi sisse toodud just käesoleva aastaga. Seoses riskide maandamise põhimõtete sisseviimisega.

juhatus peab jälgima, et panga tegevuse valdkonnad oleks nii paika pandud, et funktsioonid oleks eraldatud ja ei tekiks huvide konflikti

juhatuse ülesanne on tagada, et panga ülesehitus ehk struktuur oleks läbipaistev, et kõik panga struktuuri üksused ja neile antaval hinnangul tuleks lähtuda riskide maandamise põhimõttest. Oleneb ka panga suurusest.
Juhatuse liikmed:
Panga juhatus peab olema minimaalselt kolme liikmeline: välistatud juhataja ja kaheliikmeline juhatus. Panga juhatus peab alati olema kollektiivne, et 3 liiget või enam.
Nõudmised:

• laitmatu ärialane reputatsioon
  
• kõrgharidus
  
• kutsealane sobivus
  
• panga juhtimiseks vajaminevad teadmised ja kogemused
  
• peab olema vähemalt kolme aastane erialane töökogemus
  

Juhatuse esimehele nõudmised:

• ainult sellist isikut – juhtival ametikohal finantssektoris vähemalt 5 aastat.
  

Krediidikomitee
Laenu väljastamise otsuseid võib teha erinevatel alustel.

• Laenuhaldur võib otsuse teha
  
• Laenuosakond
  
• Laenuvaldkond – seal on moodustatud krediidikomitee, kes seda otsustab.
  

Neid küsimusi krediidiasutuste seadus ei reguleeri. Seal on ainult peapanga komitee mainitud.  paneb paika põhimõtted, millised laenusummad, mis sinna lähevad.
 minimaalne suurus on 5 pangaametnikku ja üheks laenukomitee lihtliikmeks on panga juhatuse esimees.
Istungid on kinnised, laenuvõtjaid, taotlejaid sinna ei kutsuta ja hääletamine on lahtine .
Pank ei pea põhjendama laenu taotlejale otsust, mida ta teeb.
Teine struktuuri üksus, mida pank peab pidama, on sisekontroll. - Seadus üldist nõuet sellele ei esita.
Krediidiasutuste seadusele on sisse viidud nõue, et tuleb tähelepanu juhtida ka häid ühingujuhtimise tavasid.
Kohustuslikult peab pidama sisekontrolli. Tavalisel AS’il seda nõuet ei ole aga võivad teha kui tahavad. Sisekontrolli süsteem peab olema igas pangas paika pandud. Krediidiasutuste seadusesse sisse viidud nõue, et panga sisekontrolli süsteemi juures tuleb jälgida häid ühingujuhtimise tavasid. Hea ühingujuhtimise tava töötati välja fi, börsi ja turu esindajate koostöös, see äriühingu õiguse jaoks kokku pandud reeglite süsteem, aitab juhtida iga äriühingut, mitte ainult panka
www.fi.ee
Kuivõrd sisekontroll kõige laiemas mõistes on sedusega ette nähtud, siis seadusega on paika pandud ka, kuidas need paika saavad. Nõue on, et finantsinspektioon peab teadma kandidaate enne, kui nad ametisse valitakse.
Täpsemalt reguleeritud siseauditi põhimääruses.
Võivad tutvuda kõikide krediidiasutuste dokumentidega. Õigus järgida erinevaid protseduure, ka nt turvasüsteeme.
Reeglid, mis aitavad siseauditit.
Kui lähete esimest korda pangakliendiks, siis kahe teenuse kasutamise juures peab teller tegema üle kahekümne operatsiooni.
Nt telleril on väiksemad õigused meie kohta, kui nt laenuhalduril.
Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine
Erinormid võrreldes tavalise AS-ga
Krediidiasutust ei saa ümber kujundada.
Jagunemine on samamoodi keelatud. Seisukoht, et kui pank hakkab jagunema , siis kliente ei saa võrdselt kohelda.
Ühinemine – kaks vormi. Kaks või enam panka, mis omavahel ühinevad ja selle tulemusena tekib uus pank.

• üks pank võtab teise panga üle – tegevus jätkub esimese ärinime all.
  

Ühinemise juures on nõue, et tuleb väga rangelt jälgida pankadele kehtestatud usaldatavusnormatiive.
Ühinemise puhul on tähtis see, et finantsinspektsioonile on kohustus määrata üks audiitor.
Ühinemisest keeldumine
Esimene alus on seotud sellega, et kui finantsinspektsioon asub seisukohale, et pole kindlaid ressursse, et suurema pangana tegeleda.
Pangandusturu konkurents väheneb
Kui finantsinspektsioon ei ole saanud vajalikke dokumente
Ühinemine ei suuda kaitsta hoiustajate huve ja lisaks muude panga võlausaldajate huve.
10.10.2007
Usaldatavusnõuded!

jaan 2007 viidi krediidiasutuste seadusesse kõige suuremad muudatused.
Selle tingis EL direktiivi jõustumine.
Kõige suurem muudatus on kapitali adekvaatsuse puhul. Sisu muutus oluliselt.
Paindlikum kui varem kapitali adekvaatsuse regulatsioon. On oluliselt paremini kohaldatav nt investeerimisühinguga seoses. Samuti on võrreldes varasemaga see hindamise juures oluline selguse moment ja tõlgendamine.
Ajendid , mis selle tingisid, olid seotud sellega, et finantsasutused tegid vähe koostööd piiriületamisel.
Veel oli puuduseks see, et ei olnud võimaldatud pankadele eripära järgida.
Seaduses, millised on usaldatavuse normatiivid? Põhimõtteliselt 4 erinevat normatiivi:

oma vahendite miinimum suurus

kapitali adekvaatsus

riskide kontsentreerumise piirmäärad

pankadel on ette kirjutatud ka määrad, kui palju nad võivad osaleda teistes äriühingutes.
Kui on tegemist panga grupiga, siis neid usaldatavuse normatiive tuleb eraldi hinnata nii krediidiasutuse suhtes, kui ka kogu grupi suhtes. Kui audiitorid tulevad panka hindama , siis audiitorid annavad kogu usaldatavuse normatiividele hinnangu. Seadus nõuab, et juhatus teavitab ise finantsinspektsiooni, kui on rikkumine .
Likviidsus – eriti tähtis. Lahti võime mõtestada järgmiselt: pank peab vara paigutama selliselt , et oleks igal ajahetkel võimalik rahuldada panga kreeditoride nõuded. Selleks peab pangal olema nii palju pidevat kapitali, et ta suudaks oma jooksvaid kohustusi vajadusel välja maksta.
Põhiliselt likviidsuse tagamine käib rahavoogude alusel.
Tartu Kommertspank on hea näide likviidsuse probleemidest.
Piirangud krediidiasutus- äriühingutes:
Pangal on keelatud olla osanik täisühingus ja täisosanik usaldusühingus. Käib ka riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse kohta.
Üldine piirang osaluste osas on selline, et üheksi teises äriühingus ei tohi olla panga osalus suurem kui 15% tema oma vahenditest.
Oluliste osade summa kokku ei tohi ületada 60% panga oma vahenditest.
Pank ületab piirmäära seoses mingite kahjude katmisega, tähtis on siin see, et see osalus ei kehtiks kauem kui üks aasta.
Nüüd on Krediidiasutuste seaduses kirjas ka, et pangaametnikele laenu andmine peab olema registreeritud krediidiasutuse nõukogu poolt.
Krediidiasutusega seotud isikud – nende puhul pank on piiratud nii laenumahtude kui ka üldse protsessidega. Kes need on? Krediidiasutuse juhid ehk kommertspanga juhid, siseauditi osakond/ talituse juht, suur aktsionärid, füüsilise isiku puhul on see isik, kelle käes on 10% või rohkem panga aktsiatest. Samuti kui aktsionäriks on jur isik ja selle käes on 10 % ja rohkem. Veel on sellesse ringi haaratud juhtide kõrval krediidiastutustega seotud isikute seaduslikud abikaasad, faktilised abikaasad, lapsed, vanemad, õed ja vennad.
Nendele laenu ei anna krediidikomitee vaid seda peab tegema juhatuse osa.
Kliendi ja pangavahelised suhted
Kõige rohkem räägitakse sellest VÕS-is.
Kuna klient on nõrgem pool, siis seadus kaitseb teda rohkem kui panka. Pank peab arvestama kõigepealt kliendi huve. Kliendi definitsioon on läinud laiemaks.
Peab teavitama klienti võimalikest riskidest ja tulevikus saabuvate riskidega kurssi viima.
Üldtingimused on panga puhul väga tähtsad dokumendid. = VÕS-i tüüptingimused
Panga üldtingimuste puhul on neile abiks olnud ka Eesti Pangaliit . Selle kodulehel on nad ka väljas. On välja töötanud 4 soovituslikku üldtingimust. Kodulehel.
Soovitaks kindlasti järgida üldtingimuste juures:

kui hakkate panga kliendiks ja kasutate mõnda panga teenust, siis lugege läbi, millele alla kirjutate . Lugege üldtingimusi! Need on koostatud panga huvides.
Soovitused erinevate tehingute puhul: nt panga üldtingimuste puhul on kõikidel pankadel selline põhimõte, et saame tehingu tagasi võtta ainult siis, kui hakkame tehingut töötlema.
Kui internetipanga puhul tahame ajalugu vaadata, siis tehke kindlaks, kaugele saate oma ajalugu vaadata.
Ärge unustage ära panka teavitamast, et pangakaardid on käsutusest kadunud.
Tehke endale selgeks konkreetse kaardi omamisel, milline kaart see on, et kui suur on omavastutus.
Üldtingimuste teema lõpetamiseks veel üks soovitus: jurist peab teadma, et tema allkiri on nii keeruline, et keegi ei suuda seda välja kirjutada.
Viimane osa on see, et meie internetipanga areng on võimaldanud oluliselt kiirendada arveldussüsteemi. Praktiliselt tööpäeva jooksul toimub pankadevaheline maksesüsteem.
Järelevalvet me praegu ei käsitle.
Moratoorium
Pankade jaoks seadusega kehtestatud seaduse vorm. Eesmärk on parandada panga maksevõimelisust. Moratoorium on olnud kõikides panganduse seadustes alates esimesest. Kahjuks ei ole näiteks eestist tuua moratooriumi näidet. Tuntuim on Erapank 1998. moratoorium iseenesest on kas panga tegevuse osaline peatamine või täielik peatamine. Eesmärk on kaitsta klientide huve. Selle võib kehtestada finantsinspektsiooni juhatus.
Moratooriumi kehtestamine – on toodud ka ammendav loetelu nendest alustest, millistel alustel võib moratooriumi kehtestada. Kui on nii kehv , et ei täida ühegi ees vastutust...
4 alust:
1. kui krediidiasutus ei suuda tähtaegselt täita kasvõi ühe kliendi korraldust ja FI on andmed, et panga finantsseisund ei ole kiita
2. panga varad ei kata kohustusi ja tegemist ei ole ajutise olukorraga
3. krediidiasutus ei ole hoidnud Eesti Pangas reserve ja FI-l on andmed, et seda ei ole võimalik teha ka järgneval perioodil
4. pangale on antud vabatahtliku lõpetamise luba ja samal ajal selgub ,et pole võimalik täita kõigi võlausaldajate nõudeid 3 kuu jooksul.
Vabatahtlik lõpetamine on pangale lubatud ainult siis, kui kõik kohustused suudab kolme kuu jooksul täita võlausaldajate ees. Kui ei, siis kuulutatakse välja moratoorium.
Selle otsustuse juures peab kindlaks määrama moratooriumi tähtaja: maksimaalne 6 kuud, moratooriumi ulatus - kas panga tegevus peatatakse täielikult või osa tehinguid on lubatud. Panga tegevust asub nüüd juhtima ajutiselt selline isik nagu moratooriumi haldur ja kuivõrd seaduses on võimalik ka moratooriumi halduri pädevust piirata, siis tuleb määrata täpne pädevus. Talle on kehtestatud ka nõuded – saab olla isik, kes vastab nõuetele, mis on vajalikud panga juhatuse liikmetele. Ei tohi selleks määrata finantsasutuse töötajat.
Kuigi elektroonselt ka see teade levib, siis moratooriumist tuleb teavitada ka ajalehes .
Mida ta konkreetselt teha võib?

õigus esindada panka, juhtida panka, kontrollida panka

ta võib peatada kõigi krediidiasutuse juhtide otsuste täitmise

õigus valitseda ja käsutada ka panga vara.
Kui moratooriumi kehtestamise otsus on välja kuulutatud, siis sellest hetkest peatuvad juhatuse volitused, aktsionäride üldkoosolek ei oma ka õigust kokku tulla.
Kõik tehingud tuleb kooskõlastada moratooriumi haldajaga.
Kohustuste täitmine moratooriumi ajal
Moratoorium on tähtsaks infoks ka kohtu jaoks. Moratooriumi ajaks kohtumenetlus peatub.
Inimestele tol ajal ei maksta, intresside arvestamist jätkatakse, aga kantakse kontole siis, kui pank tuleb moratooriumist välja.
Moratooriumi lõpetamine
Finantsinspektioon otsustab lõpetamise aruande põhjal. Kauem otsustust teha ei saa, varem võib teha. 6 kuud. Positiivne moratooriumi lõpp, seaduses on toodud ära järeldused, mil seda kasutada saab. Kõik makseraskused on kõrvaldatud, klientide huvid on kaitstud. Pole ühtki alust, mis tunnistaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist.
Negatiivne stsenaarium – kui moratoorium lõpeb ja krediidiastutus ei vasta nõuetele, siis tegevusluba kuulutatakse kehtetuks tuues aluseks Krediidiasutuste seaduse.
Täna kehtivate seadustega analoogsed sätted olid ka esimeses seaduses.
Seotud järgmiste ajenditega:

• EL ja rahvusvahelise valuutafondi ekspertlikke arvamusi arvestati.
  

Millised on seadusest tulenevad krediidiasutuse lõpetamise viisid?

• Vabatahtlik – kui panga omanikud ise võtavad ostuse vastu
  
• Sundlõpetamine – kui algatuse teeb finantsinspektsioon
  
• Läbi pankroti ehk maksejõuetuse korral – Krediidiasutuste seaduse erinormiks Pankrotiseadus .
  

Tähtis on see, et nii vabatahtlik kui ka sundlõpetamine saab toimuda siis, kui vara on nii palju, et kõik saab kaetud.
Vabatahtliku lõpetamise puhul tuleb otsus vastu võtta aktsionäride üldkoosolekul. Juhatus nõukogu kooskõlastatult peab taotlema vabatahtliku lõpetamise luba. Mida finantsinpektsioon kontrollib? Kas selgub, et vabatahtliku lõpetamise juures on võimalik kohustuste täitmine 3 kuu jooksul. Kui ei võimalda, siis finantsinspektioonil on õigus mitte rahuldada see nõue.
17.10.2007
Järgmine kord hakkame kaasuseid lahendama .
Inspektsioon peab kohtule esitama ammendava materjali selle kohta, mis põhjusel kehtetuks tunnistati.
Kolm likvideerijat peab olema. Teatud nõuded kehtestatud. Peavad pangandusalast haridust omama.
Tähtis on see, et likvideerijad peavad finantsinspektsioonile esitama lõppbilansi.
Kolmas vorm oli lõpetamine läbi pankroti.
Halduri tasu on kuni 1 % pankroti varast.
Mõlemal on kohustus esitada finantsinspektsioonile aruandeid.
Toimkond on minimaalselt 5 liikmeline, maks 7 liikmeline.
Toimkond nimetatakse ametisse kohtu poolt ja ettepaneku teevad pankroti haldurid.
Finantsjärelevalve
 2002
EP RM RM
Pi Kindlustuseseltside ül väärtpaberi turu üle
ÜFJV

RM

EP
Tegevuse ja loomise aluseks on Finantsinspektsiooni seadus.
BASEL
I printsiip:
Asutus peab olema suhteliselt sõltumatu.
II selleks, et järelevalvet efektiivselt teostada, peavad olema sellel asutusel piisavad ressursid , nii personali kui ka finantsi osas ja piisavad volitused teostamiseks.
3. kõrged nõudmised/ personal
4. aruande kohustuslikkus/ läbipaistvus
5. koostööprintsiip
Finantsjärelevalve funktsioonid.

õigusnormide täitmise kontroll nii ettevõtja turule sisenemise eel, kui ka pidevalt tegutsemise ajal

finantsturu pidev monitooring

tähtis ei ole sanktsioonide rajamine vaid läbirääkimistega saab ka tehtud 

finantsturu regulatsioonide väljatöötamine.
Usaldatavusnormatiivide jälgimine.
Viimasel ajal on finantsinspektsioon analüüsinud teist sammast ja jõudnud arusaamale, et riigi poolt võiksid olla piirmäärad väiksemad kui enne.
Turu regulaatori funktsioon.
Esimene küsimus ongi piiriülene koostöö.
Ametnike värbamise juures on ka palgapoliitika.
Finantsinspektsioon asendab tarbijakaitse ametit.
www.minuraha.ee
Inspektsiooni juhtimine
Pole peadirektorit.
Nõukogu 6 - 2 liiget valitsuse poolt, 2 panga nõukogu poolt, rahandusminister ja EP president. Volituste aeg on erinev: ametikohajärgsete liikmete aeg on seotud ametikoha volitustega, nimetatavate liikmete volituste ajaks on 3 aastat.
Nõukogu on kõrgeim organ. Nõukogu tesotab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
Nõukogu kavandab inspektsiooni tööd.
Finantsinspektsiooni järele järelevalvet ei teosta.
Nõuded on oluliselt rangemad kui eesti panga nõukogule esitatavad nõuded. Jõuame teise organi juurde:
JUHATUS
Seaduses on ära toodud juhatuse pädevus.
Pankroti menetluse algatamine, kõik, mis on seotud tegevusloa kehtetuks tunnistamisega.
Juhatuse liikmed ja neile esitatavad nõuded
Koosneb 3-5 liikmest.
2005 aastal otsustati, et nii palju pole vaja liikmeid, kui enne.
Liikmed nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse puhul samuti toodud pikk piirangute nimekiri. Volituste juures on volitus päris hea variant – üldvolitus on kolm aastat, juhatuse esimees 1 aasta rohkem ehk 4 aastat.
Juhatuse liikmetele on õigus antud inspektsiooni nimel anda välja korraldusi – juhatuse liige võib anda korralduse, et järelevalve subjekt esitleks menetlusega seotud täiendavaid andmeid. Korralduse, et järelevalve subjekti juures tehakse kontrolli.
Kui on juhatuse liikme kirjalik korraldus jäetud täitmata, siis võib nõuda sunniraha nendele, kes seda kohustust ei täida.
Vastutavad solidaarselt.
Töötajad töölepingu seaduse mõistes ja üldpõhimõtted tulevad TL seadusest.
24.10.2007
TL seaduse kohaselt on maksimaalne katseaeg, mida võib rakendada, 4 kuud.
Finantsinspektsioonis võib kuni 6 kuud katseaega rakendada.
Üldjuhul sõlmitakse töötajaga määramata ajaga tööleping.
Tähtajalist lepingut võib sõlmida 5 aastaks.
Tööle kandideerija peab kõik oma tulud deklareerima. Kõik oma majanduslikud suhted kindlustusega, pankadega. Vormi kehtestab finantsinspetksiooni juht.
Tuleb deklareerida ka abikaasa, faktilise abikaasa, lapse ja tööle soovija isiku vanemate varalised suhted. Seda nõutakse selleks, et kui töö käigus peaks inimene oma enda või lähikondsete varalisi suhteid uurima , tekib konflikt ja need tuleb selleks ette deklareerida.
Tuleb seadusest kohustus, et peavad hoidma saladuses kõiki pangasaladusi sisaldavaid
andmeid ja samuti muid andmeid, mis seaduse kohaselt ei kuulu avaldamisele.
Rahastamine .
Täna on valitud selline skeem, et finantsasutusi rahastatakse turuosaliste poolt. Määrad on paika pandud. Kannavad kapitali osa 1 %, mahu osa puhul on paika pandud piirid, aga täpselt pole paika pandud 0,01 – 0,05 % panga varadest.
Koostöö – väliskoostöö

• siseriigi koostöö
  

Finantsinspektsioon suhtleb teiste riikide järelevalve astutustega. Kõige tihedam side peaks praegu olema Rootsiga.
Andmeid saab kasutada oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Kõige rohkem andmeid, mida finantsinspektsioon vajab, saab ta rahandusministeeriumilt.
Justiitsministeeriumil on eriline roll kõikides muudes küsimustes.
Hea Pangandustava
Vastu võetud pangaliidu juhatuse poolt 1996. aastal. Soovitusliku dokumendina täitmiseks kõikidele pangaliidu liikmetele.
Koosneb 12 punktist, mida pangad on omavahel kokku leppinud.

Pankadevaheline suhtlemine
Selle juures pangad on ise deklareerinud, et püüavad olla korrektsed oma äripantnerite ja teiste partnerite suhtes. Piiranguna deklareerinud, et ei avalda selliseid andmeid, mis võivad tuua negatiivseid tagajärgi. Ainuke sanktsioon seisneb selles, et kui keegi on seda rikkunud, siis hinnangu sellele saab anda pangaliidu juhatus. 1998. aasta kevadel hakkasid ajakirjanduses suhtlema kaks pangajuhti. Musta pesu pesemine ajakirjanduses ei ole ilus

Pankadevaheline konkurents
Peavad heaks tavaks personali kohta info vahetamist. Takistusi ei tehta , kui tahetakse minna teise panka tööle. Maksab pangale, kust ta üle võttis pangatöötaja aastapalga

Avalikkuse informeerimine
Ei kasuta ärireklaamis mitte õigeks vastavat infot ja ei halvusta konkurente.

Pangad ja poliitika
Nemad ei pea heaks tooniks toetada erakondi ja teisi poliitilisi ühendusi.
31.10.2007
12.12 saab teha arvestust .
Arvestusel kindlasti üks teoreetiline küsimus.
Kaasuses saab kasutada seadusi ja ta enne ütleb, millised seaduse tekstid.

Seotud pangategevuse reguleerimisega
Pangatöötajad peavad ise ka tundma regulatsioone ja oskama neid seletada kliendile arusaadavalt.

Panga ja kliendivaheline usaldus
Pangasaladust peetakse silmas, pangatöötajad ei tohiks klientidelt vastu võtta pistist. Mida võib kinkida

Kliendil on õigus valida panka ja pangateenust
Ei luba raskendada kliendil nii teenuse vahetamist kui ka panga vahetamist. Lugege üldtingimusi!

Seotud kogu pangategevuse tutvustamisega
Info kättesaadavus kliendile.

Panga ja kliendivaheliste suhete vormistamine
Siin on kindlasti üheks üldaluseks võlaõiguse üld-ja eriosa . Klient peab olema alati kindlaks tehtud. Euroopas olemas üks riik, kus on olemas numbrikontod - šveits

Klientide nõustamine
Oleneb sellest, kui hea pangatöötaja vastas on. Kas saame professionaalse vastuse ja kas ta oskab kõiki riske kirjeldada.

Kaebuste lahendamine
Kaebuste läbivaatamise juures on kindel süsteem. Klient peab kaebuse kohta saama tagasisidet. Tarbijakaitsesse pole mõtet pöörduda. Mõtekam on pöörduda finantsinspektsiooni poole.

Konfidentsiaalsuse põhimõte
Pangasaladuse hoidmine. Pankade enda poolt veel sisse kirjutatud, mida võib avalikustada ja kellele avalikustada. Maksevõlgnevus panga ees ei ole pangasaladus.
Finantsjärelevalve teostamine
Kui võrrelda kehtivat krediidiasutuse redaktsiooni eelnevaga , siis järelevalve osa on muutunud olulisemalt mahukamaks.
Põhjused:

• Järelevalve teostamise juures on arvestatud järelevalves saadud kogemusi.
  
• Välisekspertide abi on palju kasutatud – EL eksperte kui ka teatud soovitusi on andnud rahvusvahelise valuutafondi eksperdid.
  

Järelevalve teostaja teostab teatud juhtudel järelevalvatava suhtes haldussundi. Vahend peab olema seaduses kirjas. Üheselt mõistetavalt seadusesse kirja pandud.
Järelevalve pankade suhtes
Põhilised õiguslikud alused tema järelevalve teostamise juures on fin in seadus kui üldseadus järelevalves ja eriseaduseks kred asutuste seadus. In järelevalve kasutab monitooringut.
Vähemalt kord aastas peab hindama pankade usaldusnormatiivide täitmist.
Kelle järele meie finantsinspektsioon valvab?
Kõikide Eesti krediidiasutustele, siis samuti valvab meie pankade tütarettevõtjate ja filiaalide esinduste üle teistes riikides.
Kuidas menetlus toimub?
Finantsinspektsioon peab selgeks tegema, millised on õigused ja millised kohustused. Õigus tutvuda kõikide dokumentidega, mis on selleks ajaks kogutud. Millised õigused on järelevalvajale antud info saamiseks? Finantsinspektsioon võib tasuta nõuda väga erinevat teavet, erinevaid dokumente. Asjaolude kohta dokumente.
Järelevalve korraldus
Kahele meetodile üles seatud:
1. Saab teostada ainult aruande kaudu.
2. kohapealne kontroll – dokumendid ei anna alati erinevatest protseduuridest ja nende rakendamisest ülevaadet. Peab rakendama siis, kui mingeid aruande andmeid on vaja kohapeal kontrollida. Veel on aluseks, et vastava emamaa finantsasutusest on saadetud palve mingi teema kohta.
Järelevalve regulaarsus on seadusega reguleeritud. Iga kahe aasta järel.
Fin. In volitused:
Esiteks võib siseneda absoluutselt igase panga ruumi, kaasa arvatud sularaha hoidmise ruumid
Teiseks õigus nõuda eraldi tööruum

absolutselt kõikidest panga kandjatest võib teha koopiaid
Kontrollitavad töötajad peavad suulise või kirjaliku tunnistuse andma.
Kui kontroll tuleb, siis tuleb alati määrata kohapealne kuraator. Kontrollitava ja kontrollija vaheline esindaja.
Kohapealse kontrolli puhul seaduse järgselt koostatakse alati akt.
Akt on vaja vormistada selle jaoks, et hilisemaid vaidlusi välistada.
Nii finantsinspektsioon on seda rakendanud – et teatud juhtudel koostatakse ekspertiis või audiitorkontroll. Kui finants insp tekib põhjendatud kahtlused, et ei vasta tegelikkusele.
Kulud kaetakse vastavalt sellele, kes on initsiaator .
Esiteks mõningad sellised nõuded, mis varem olid ja juurde.
Ettekirjutusega võib keelata teatud toimingute tegemise või nende mahtu piirata
Võib keelata kasutamist väljamaksete tegemisel.
UUS: teatud juhtudel võib fin in nõuda, et panga varad oleksid alla hinnatud.
UUS: et pank parandaks oma likviidsust, s.t. et varade ja lühiajaliste suhete vahel tuleb oluliselt üles hinnata.
Võib nõuda muuta siseregulatsioone ja protseduurireegleid.
Võib nõuda, et panga juhatus kutsutakse kokku, et nõukogu kutsutakse kokku, üldkoosolek.
Hoiuste kindlustamine
USA oli esimene riik maailmas, kes otsustab riigi poolt hakata garanteerima panga hoiuseid panga maksejõuetuse korral. Loodi FDIC
Juhatus on 5-liikmeline, esimees nimetatakse presidendi poolt.
1994. aastast kehtib EL hoiuse kindlustuse direktiiv, mis kõikidele liikmesriikidele andis kolm põhimõtet:

hoiuse kindlustuse süsteem peab olema kas seaduse alusel loodud

riik võib kasutada ka mõnda eraõiguslikku isikut, aga riik peab teda omalt poolt tunnustama.

ühtlustada, kui suur on summa, see peab ühtne olema. Direktiivi kohaselt 20 000 EURO´t

> 90 %
Tagatisfondi puhul on küllaltki suure vara valitseja. See on 1,8 miljardit, seda ei hoita Eestis.
Hoiuste tagamise fond oli avalik-õiguslik jur isik. Tema järglane on täna tagatisfond .
07.11.07
Hoiuste kindlustamise süsteem
Ei tagata riigi poolt kõiki hoiuseid, seaduses on välja toodud piirangud. Kellele seadusest tulenevalt ühtegi senti ei hüvitata:

• Riik – peab nii hästi oma raha paigutama, et seda ei tohi juhtuda. Seega jääb riik tagastamisest välja riik ise.
  
• KOV – peavad oma asutustele tegema sellised reeglid, et raha tuleb heaperemehelikult hoida. Linnad ja vallad peavad ka oma rahasid paigutama nii, et nad arvestaks, et riiklik hoiustetagastamis süsteem neile ei kehti.
  
• Finantssektor
  

• pank, kui krediidiasutus
  
• kindlustusandja. Selts või maakler
  
• investeerimiseda seotud äriühingud. Fondi valitseja
  
• veel seotud pangagruppi kuuluvate äriühingutega. Nt haldusfirma, tütarettevõtjad
  

• Füüsilised isikud – panga juhatuse ja nõukogu liikmetele, konkreetse panga audiitorile
  
• Panga suuromanikud – füüsiline või juriidiline isik. Osaluse protsendiks on 5 %.
  

Lisaks sellele kõikide eespool nimetatud füüsiliste isikute abikaasa, vanem, laps
Erinevalt teistest selles seaduses pole nimetatud faktilist abikaasat.
Piirangud seotud nende isikutega, keda pole võimalik kindlaks teha.
Tagatisfond on otsustaja.
Teine erand puudutab hoiustajaid, kui nad ise on pangale võlgu. Tehakse tasaarvestus. Selles osas, mis võlgu on, hüvitada ei saa.
Rahapesu tõkestamine. Kui on jõustunud kohtuotsus, et on rahapesuga seotud, siis sellest rahast ühtegi senti ei saa.
Piirangud on ka tavaliste eraõiguslike-juriidiliste isikute osas. Nende puhul on seadusesse kirja pandud 3 majanduslikku nähtu:

• Bilanss 3,65 mln EURO´t
  
• Netokäive (ilma käibemaksuta) 7,30 mln EURO´t
  
• Keskmiselt 50 töötajat
  

Kui 2 nendest näitajatest on suuremad, siis ei hüvitata panga maksejõuetuse puhul ühtegi senti.
Aluseks on eurodirektiiv, mis määrab ettevõtte suurused.
Kui pank on muutunud maksejõuetuks, kuidas toimub hüvitamine?
Hoiuste peatamise päev HPP.

• moratooriumi kuulutamise päev.
  
• kredii
  
• öä
  
• äö
  

Kui pank läheb moratooriumi alla, siis seda päeva nimetatakse hoiuste peatamise päevaks. Sellest päevast on hoiused peatatud. Väljamaksmine peab algama hiljemalt 30 päeva jooksul peale peatamist.
Kui hoiuste hüvitamise protsess toimub, siis füüsiliselt 2 kuu jooksul. 3 kuu jooksul peavad olema välja makstud. Võib ka maksimaalselt pikendada seda väljamaksmist kuni 9 kuud.
Tagatisfond (3 töötajat) ise füüsiliselt tagasimakseid tegema ei hakka. Füüsiliselt teostavad pangad.
1998. a maksis tolleaegne EVEA pank Hansapanga kaudu (3 mln kr on välja võtmata inimestel) ja Erapank Ühispanga kaudu. Nõude esitamise õigus on 5 aasta jooksul.
Riik lõi uue avalik-õigusliku isiku – Tagatisfond. Rahastamine toimub erasektori poolt. EV asutas selle 0 krooniga ja pankade poolt tehtud sissemaksetel elab. Kõik pangad peavad maksma max 0,5 % hoiuste pealt aastas.
Min summa, mida hüvitatakse on 10 krooni. Kätte saab 9 krooni. Puudub majanduslik mõte järgi tulla. Summa võiks olla kas 50 krooni või 75 krooni.
Kuidas fondi rahastatakse:

• Ex ante – vahendeid kogutakse ette
  
• Ex post – järgi kogutakse
  

Eestis eelfinantseerimine.
Väikse riigi puhul muudab ex post haavatavaks välja maksmist.
On riike, kes kasutavad ex post süsteemi.
14.11.2007
1918-1940 – lühiajalis- ja pikaajalist laenu pakkuvad pangad.
Kohus nimetab pangahaldurid.
Rahapesu tõkestamine
Kust tekkis üldse mõiste rahapesu? moneylaundry
Kaks versiooni:

möödunud sajandi 20.ndatel USA-s oli kuiv seadus ja reguleeriti rangelt, kust ja kuidas alkot kätte saab. Tekkis maffia . Tuntuim AL Capone. Ostis kokku selliseid äriettevõtteid, mis suuremalt jaolt tegutses sularahaga. Iseteenindav pesumaja . Kuna oli pesumaja, siis rahapesemine

kuna rahapesu iseenesest on keeruline kuriteo liik, kus rahapesu lävib mitu tsüklit. Et selle tsüklilisusest tuleb rahapesu.
Rahapesu esimest korda terminina tuli möödunud sajandil 1973 aastal. Watergate .
Õiguslikus kontekstis rahapesust hakati algselt rääkima USA-s, kus erinevate finantstegevuste juures hakati rääkima rahapesust.
Etapid, mida rahapesu läbib:

paigutamine – selles faasis mustalt teenitud raha on vaja tuua legaalsesse tarbesse. Püütakse kasutada finantssektorit (pank jne), kasutatakse neid samu ettevõtteid nt pesumaja, Eestis parkimisplatsid, tööriistalaenutused, teeninduse valdkonnad. Selle puhul on õiguskaitse organite tegevus kõige aktiivsem, on võimalik välja uurida, kust raha pärineb ja kes on raha tegelik omanik. Kõik tõkestamise meetmed ongi mõeldud just selle jaoks, et tõkestamine peab olema sellel tasemel, et takistada esimeses faasis rahapesu.

ladestamine – raha on toodud juba legaalsesse käibesse, on vaja viia suhteliselt kaugele tegelikest omanikest. Nt narkokulleritest. Tehakse ülekandeid. Algselt tehakse suur sissemakse panka. Ja siis ülekanded. Erinevaid teenuseid võidakse tarbida sellepärast, et näidata, kuhu raha kulus. Eriti olulised on esitajaaktsiad.

kui ollakse kindlad, et tegelikku päritolu on raske kindlaks teha. Rahapesijad on kindlad, et nüüd on raha nii palju pestud, et nüüd võime katteoperatsioonid ära lõpetada.
Intergreerimine – ettevõtteid hakatakse kokku ostma, kallid autod, jahid jne. Suured ärimehed soliidsed.
Millega eriti Eesti peab arvestama?
Aastas pestakse kogu maailmas 2-5 % kogu maailma riikide SKP-st rahapesus.
Narkootikumid , relvad, inimkaubandus, kosmeetika, ravimid. Kinnisvara paneme ka hiljem.
Kaks rahvusvahelist konventsiooni on:

• ÜRO konvensioon narkootiliste vastu
  
• Euroopa Nõukogu konvensioon rahapesu ja arestiminse konvensioon.
  

Rahvusvaheline organisatsioon :
FATF – Financial action task force – riikide koostöö koda, moodustatud 1989. aastal G7 tippjuhtide kohtumisel , kus saadi aru, et kui maailma suured oma selgi kokku ei pane, siis on jama . Kõikidele riikidele 40 rahapesu vastast soovitust. Hetkel 40+9+3
FATF-i 40 soovitust. Pikk ja põhjalik dokument.
Finantsinspektsiooni kodulehel www.fi.ee, rahapesu andme büroo kodulehel www.pol.ee , rahandusministeeriumi koduleht www.fin.ee
Eraldi organ, kes kontrollib kõiki Euroopa Liidu liikmesriike:
Moneyval – raport oli enne õhuke ja palju kritiseeriti. 2008 tuleb uuesti kontrollima.
Vastu võetud 3 direktiivi:
2005 okt-nov tuli välja viimane – liikmesriikidele on üle antud aega 15. dets 2007.
Õigusmeetmed, mida Eesti on rakendanud rahapesu tõkendamiseks.
Võime jaotada kolme perioodi:

alates 1995. aastast 20. jaan, jõustus krediidiasutuste seaduse esimene redaktsioon. Räägiti esimest korda rahapesu tõkestamisest. Üksi teine ei pidanud midagi tegema rahapesu tõkestamiseks – kommertspangad ja krediidiasutused. Rahapesu tõkestamine oli keelatud, mitte rahapesu ise.

1999 algas teine periood. 1.07.1999 jõustus rahapesu tõkestamise seadus. Lisaks pankadele on ka muid isikuid, kes peavad tõkestama rahapesu: lisaks pankadele muud finantsasutused, fondivalitsejad, investeerimisasutused, ja muu ettevõtja, kes võtab omavahel seotud tehingutega sularahas 100 000 ja ülekandega 200 000 krooni. Kes need tänapäeval olla võivad? Automüüjad, ehitusmaterjalide müüjad, mööbli- ja sisustuse müüjad, põllumajandusmasinate müüjad.

2004. 1. jaanuarist jõustus rahapesu tõkestamise seaduse uus redaktsioon. Nüüd oli seadusel selline pealkiri: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus.
Watergate afäär. Olukord kus presidendi valimiskampaaniat rahastati nn musta rahaga. President taandati.
Ajendiks oli 11. sept 2001 USA-s. Selle tulemusena USA-s muudeti kardinaalselt finantskontrolli. Suutsid vastu võtta sellise seaduse, mille lühend on PATRIOT ACT.
See seadus on üle 200 lehekülje pikk. USA võib suvalise riigi nimetada nende mõisteks mustaks riigiks, kuna seal olevas riigis pank ei ole usaldatav. Läti langes ka sinna. Lätis loobuti süütuse presumptsioonist. Kehvas olukorras.
Veel selle patriootilise seadusega muudeti kardinaalselt pangasaladust USA-s, see institutsioonide ring, kes võivad andmeid hoiustajate kohta küsida, läks mitmekordseks, et seal ei olegi nagu enam pangasaladust.
Kes peavad rahapesu tõkestama ja selleks meetmed:
Finantssektor
Valuutavahetajad (100 000 krooni)
Sularaha siirdamise teenuse pakkujad (Eesti Post – iga isiku kohta, kes ka 10 krooni saadab )
Hasartmängude ja loteriide korraldajad. ( Kasiinod , kui võit ületab 15 000 krooni, peab nime kirja panema )
Kinnisvara tehingute vahendajad ja sooritajad
Isikud, kes kauplevad väärismetallidega
Audiitorid
Notarid ja advokaadid
Raamatupidamisteenuse ja maksustamisteenuse alal nõustamist pakkuvad ettevõtjad
Muud ettevõtjad.
Põhimõtteliselt on tegemist kahe andmeväljaga, mis rahapesu tõkestamiseks tuleb täita. Kõigepealt tuleb tuvastada isik ja teiseks tuleb konkreetse tehingu kohta andmed saada ja
säilitada. Neid andmeid tuleb hoida koos muude raamatupidamisdokumentidega 5 aastat.
Kuidas neid andmeid kirja pannakse? See on enda valida. Peab lihtsalt kõik kirja panema. Pankade puhul lihtne variant- kui tehing, mis ületab 100 000 krooni, siis teller naeratab ja teeb minu dokumendist koopia. See pannakse ülekande dokumentide juurde.
Saab kasutada kõiki neid dokumente, mida EV peab isikut tõendavaks dokumendiks. Pass ja ID-kaart
Erinormina lubab isikut tuvastada EV väljastatud dokumentide alusel: juhiluba , ISIC-kaart.
Isiku nimi, sünniaeg või isikukood , isiku allkiri, foto.
Millised on isiku samasuse tuvastamise juures leevendavad reeglid?
Kui kuus kuud on mööda läinud, siis pole vaja uuesti tuvastada.
Kui inimene ei tegutse oma nimel, siis tuleb selgeks teha, kelle nimel ta tegutseb:
tankist – tuleb selgeks teha, kes on tankisti selja taga (smurf USA-s). Kuivõrd selline variisikute kasutamine on väga levinud rahapesu tõkestamise levimise juures, siis on vaja ettevõtetele juhendeid. Paar tuleb otse rahapesu andmete büroost. Pangaliit on ka sellise asja teinud. Kinnisvaraliit on ka koostanud sellise juhendi. Hasartmänguliit ka.
Mõned näited kahtlastest isikutest ja tehingutest:

• Kui panka saabub geoloogi väljanägemisega isik ja võtab määrdunud kotist 25 000 krooni 2- ja 5-kroonistes. Kus ta selle sula sai tekib küsimus.
  
• Kui äkitselt hakkavad panka saabuma inimesed, kes otsustavad jur isikutele kontole väikestes summades raha maksta.
  
• Kui inimene on laenu võtnud ja siis äkitselt saabub panka, et sai päranduse ja maksab kogu raha ära. Siis tekib küsimus, et kas see raha on ikka legaalne .
  

Must nimekiri FATF-il riikidest. Hakkab vaikselt vähenema. Täna Myanmar , Nauru.
Columbia on ka kahtlane riik.
Selleks, et rahapesu tõkestajatel oleks parem oma tööd teha, siis pangad ja finantsasutused peavad määrama ühe isiku, kes suhtleb rahapesuandme bürooga.
See isik tuleb vastava ettevõtte poolt välja koolitada ja varustada abivahendite ja töövahenditega.
Rahapesuandme büroo
Politsei struktuuriüksus. Loodi 1999. aastal. Alluvus on mitu korda muutunud, kuid kindlalt on politsei struktuuriüksus. Seaduse kohaselt on tema peal koordineeriv rahapesu tõkestamise tegevus EV-s. Lisaks sellele suhtleb välisriikidega.
Rahapesu andme büroo tegeleb koolitusega. Muude ettevõtjate koolitamine ja arvestuslikult on selliseid koolitusi 4500-5000 ettevõtjaid, kes sellega tegelema peaks.
Rahapesuandme büroo ise uurimisega ei tegele, annab kas politseilt või kapole üle.
Millised on õigused ja kohustused?
Õigus, et tehingu võib peatada 2 ööpäevaks.
Peatamise kõrval tõsisemad meetmed. Vara võib konfiskeerida ja ka muu vara, mis on seotud rahapesuga või soetatud rahapesust saadud rahaga.
Kohustatud isikute vastutusest vabastamine. Kui teller teavitab, et kahtlane tehing ja selle tulemusena peatatakse ja siis saabuvad suured viivised. Siis on olemas kahjunõude alus panga vastu.
Veel sanktsioonidest: rahapesu eeskirjades on ettenähtud karistused: rahapesu eest rahalise karistusega või sundlõpetamisega. Võib karistada konkreetset isikut kuni 1-aastase vangistusega.
Väga lai kohtupraktika selles osas ei ole. Hetkel on menetluses üks asi, millest võiks tulla uus kohtulahend : Erapanga juhi kohtuasi.
21.11.2007
Eelnõu menetluses punkt 137
Isikute ring, kes rahapesu tõkestamist peavad täitma, on suurendatud :

• pandimaja pidajad
  
• raamatupidamisteenuse pakkujad
  
• kohtutäitur
  
• pankrotihaldur
  

Valuutapakkujatele 100 000 krooni. On tõstetud määra kasiinodele, enne oli 15 000, nüüd 30 000 krooni.
Kõige vaieldavam küsimus: direktiivist tulenevalt on erilise hoolsuse alla pandud need, kes on avaliku taustaga:

• riigipea
  
• valitsusjuht
  
• minister
  
• parlamendiliige
  
• riigikohtu liige, kohtunikud
  
• riigikontrolör
  
• keskpanga nõukogu liige
  
• diplomaatilised esitajad : suursaadik ja asjur
  
• kaitseväe kõrgem ohvitser
  
• riigile kuuluvate äriühingute nõukogu liikmed
  
• nende isikute seaduslik abikaasa, elukaaslane vastavalt siseriiklikule õigusele, nende isikute lapsed, laste abikaasad, vanem
  
• riikliku taustaga isiku lähedal seisev isik
  

Vaidlus on selle üle, et kas teie oskate öelda õiguskindla ja faktikindla elektroonilise kanali, kust oleks teada saada neid andmeid.
Kust teller peaks teadma, et klient on teise riigi peaministri naine.
Pole andmebaase.
28.11.2007
Kõik kohustatud isikud peavad tegema siseregulatsiooni. See annab kohustatud isikule teatada oma töötajatele, mida nad esitama peavad.
Pangatöötajad täpselt ei tea, kuidas avaliku elu tegelasi kindlaks tuleb teha.
Euroopa Keskpanga juhtimine ja keskpankade süsteem.
EKP, EKPS
Tegemist natuke erilise ühenduse institutsiooniga, kelle puhul ei ole tegemist mitte ainult EL asutusega, vaid kelle puhul on tegu ka jur isikuga . Riigiasutused , mis tegelevad riigi nimel.
Teine erinevus selle juures on see, et õiguslik staatus tuleneb tegelikult asutamislepingust. Kolmas erinevus on selles, et EKP puhul on tegemist iseseisva eelarvega ja ei kuulu komisjoni ja komisjonile alluvate teiste institutsioonide vahendite hulka. Seotud kaudselt eelarvega ainult sellisel määral, et osa sellest kantakse riigieelarvesse . On olemas kaks põhilist juhtimisorganit – nõukogu ja juhatus.
Nõukogu, mida nimetatakse üldnõukoguks, mille puhul tegu rohkem konsultatiivorganiga.
Tegevjuhtkond ehk juhatus
Koosneb EPK presidendist, asepresidendist ja 4 juhatuse liiget. Juhatuse puhul on nende volituste aeg paika pandud EL põhiseadustiku leppe eelnõus 8 aastat. Hetkel kehtib juba ka see nõue, et ühtegi uueks ametiks ei seata.
EPK on veel sellepärast eriline, et asub Frankfurdis. Juhatusele allub 15 direktoraati ja umbes 60 divisjoni ja EKP töötab umbes 1100 ametnikku .
Nõukogu
Koosneb kõikidest juhatuse liikmetest ja samuti kuuluvad sinna kõikide nende liikmesriikide keskpanga presidendid , kes on euroopa rahandusliidu täisliikmed. Teisi sinna vastu ei võeta.
Üldnõukogu – EKP president, asepresident, kõik EL liikmesriikide pankade presidendid.
EKP õigusaktid – nelja liiki väljapoole suunatud õigusaktid – määrused, otsused, soovitused ja arvamused.
Määrus
Selle puhul, kuigi on tegu EKP õigusaktiga, siis õiguslikus jõus sama tugev kui EL määrus. Vahetult kohalduv kõikides EL siseriiklikes õigussüsteemides. Vastu võtab kõige kõrgem organ ehk EKP nõukogu.
Otsus
Selle puhul võime teda käsitleda mitte tradistsioonilise üldaktiga, vaid võib tegu olla ka üksikküsimuse lahendamisega. Vastu võtab nii nõukogu kui ka juhatus.
Soovituste puhul tegu õigusaktiga, millega EKP soovib kasutada seadusandlikku algatusõigust. Kui soovib reguleerida, siis soovitus. Seadusandlikku iniatstiatiivi võib kasutada nii nõukogu kui ka juhatus.
Arvamus – tegemist nagu tõlgendamisega. EKP juhised. Neid võivad anda kõikidele EL ühenduse institutsioonidele EKP nii nõukogu kui juhatus.
Lisaks väljapoole suunatud õigusaktidele, on olemas veel kolmed õigusaktid liikmesriikidele. Vastu võetavad ainult juhatuse poolt – juhendid, instruktsioonid, otsused üksikküsimustes.
EKPS – tegemist EKP-de süsteemi puhul kollegiaalse organiga, kuhu kuuluvad EKP ise ja kõikide liikmesriikide keskpangad . Seda juhivad EKP juhtorganid. Eraldi juhtorganeid ei moodustata.
Küsimused seotud sellega, mis on tähtsamad.

• Euro pangatähtede väljaandmine EKPS pädevuses. Millised on pangatähtede nominaalid, kujundus.
  
• Europarlamendile aruandluse juures on EKPS see, kes arutleb küsimused läbi.
  

Maastrichi kriteeriumid.
Euroopa Komisjon jälgib väga täpselt liikmesriikide täitmist.

hindade stabiilsus – võetakse eelmise majandusaasta tulemuse alusel kolme kõige väiksema inflatsiooniga EL liikmesriikidega näitajad, sealt saadakse keskmine ja sellele liidetakse 1,5 protsendipunkti. Hetkel on see kuskil 3,6. (Eestis oli 8,5)

riigi rahanduse stabiilsuse näitaja – kui stabiilseks loetakse riigirahandust. Seisneb selles, et kõigepealt riigieelarve peab olema kas tasakaalus või äärmisel juhul miinuses -3 %. Teine näitaja, mida hinnatakse on välislaenude mahumäär. On väga suur. See võib olla – 60 % kogu selle riigi SKP-st. Hetkel Eestil natuke vähem kui 4,5 %. Selle näitaja hulgas oleme küll kõige esimene.

seotud Euroopa vahetuskursi mehanismi liikmeks olemisega. ERM 2. Selle liikmeks on Eesti rohkem kui 2 aastat juba. Kurssi ei tohi devalveerida.

riigivõlakirjad. Peaksid olema püsiva intressiga.
ASAP
Kuidas toimub EURO tsooniga ühinemine?
Süsteem on selline, et meiega koos on samal tasemel kõik meiega koos ühinenud riigid, v.a. Sloveenia, Bulgaaria , Rumeenia ja Rootsi. Rootsi kuningriik peab SEK-ist loobuma ja võtma kasutama EUR´i . Sama reegel käib kõigi kohta. Vanadest liikmesriikidest on erilises seisundis Taani ja Suurbritannia . Nendel sellist kohustust ei ole.
Hindamine käib kuidas? Selle juures on süsteem selline, et iga kahe aasta tagant toimub kandidaatide ülevaatamine. Nii EKP kui ja komisjon. Plaaniline monitooring.
Meie puhul on tominud kaks hindamist. 2004 ja 2006 sügisel.
Ette on heidetud, et kas meie kehtiv PS on kooskõlas liitumislepinguga. Lõpuks tegi riigikohtu üldkogu otsustuse PSJKo, et Riigikohus ei vaidlusta seda küsimust, et oleks vastuolus Põhiseadus EL aktidega. Hetkel on sellise lahendusega päri. Pole rohkem seda küsimust üles tõstetud. Teine probleem oli EP seaduse mittevastavusega EKP ja EKPS põhikirjale. See on likvideeritud nüüdseks. 2006. aasta raportis ainuke asi, mis meile nina peale hõõruti, oli inflatsioon .
Ühehäälne otsus.
5.12.07
Eesti Eurole ülemineku plaan. Eesti Panga kodulehel on link ja rahandusministeeriumi kodulehel ka.
Ettevalmistust alustati 2004. aastal. Hetkel räägime viiendast viimasest versioonist.
Kooskõlastamine, erinevad protseduurid võtsid aega keskeltläbi kolm kuud.
Kuus aluspõhimõtet:

üleminek kontorahas, samuti raamatupidamises, lepingutes, finantsarvestustes toimub ilma mingi ülemineku perioodi kasutamiseta. „big bang ”. Kui see päev on nt 1. jaanuar 2012, siis selle öösel juhtub selline asi, et pärast seda üheski raamatupidamisdokumendis ei saa kroone kasutada.

sularahavahetus – suhteliselt lühike üleminekuperiood – 2 nädalat. Maksad kroonides , tagasi saad eurodes.

kuidas rahavahetus toimub? EP on kommertspankadega kokku leppinud, et 1 kuu enne euro päeva ja 6 kuud pärast euro päeva toimub krooni vahetamine eurodesse keskkursiga ja samas võivad võtta .. sularaha sissevõtmine ja välja, mis ei ole kommerskurss, vaid keskkurss.

6 kuud enne ja 6 kuud pärast euro päeva peavad jaemääjad esitama hindasid kahes vääringus, nii kroonides kui ka eurodes. Täna võib ka juba kasutada eurodes hinda.
Täna kommerskurssi kasutada enam ei saa. 15,6466

valitsus näitab, et ta näitab eeskuju erasektorile, deklareerib kohustust ja kõik hinnad ümardatakse soodsamas suunas.

kõik kulutused, mida erasektor peab tegema, neid kinni ei maksta.
Eurole üleminekuseadus. Selles on välja toodud üle 200 seaduse.
AS 400 000  25 000 EUR
OÜ 40 000  2500 EUR
Europäevast tunnistatakse kaks seadust kehtetuks – rahaseadus ja eesti krooni kaitse seadus vms.
Esimene kanal on, et maksad kroonides ja saad tagasi eurodes.
Teine kanal on siis pangad ja pankade vahetusprotsessist rääkisime
Kolmas kanal on sularahaautomaadid.
Neljas on Eesti Post.
Mündi kogumise kampaania on siiamaani läbi mõtlemata. Mingi kampaania peab välja mõtlema. Iga juriidiline isik peab 20 krooni summas raha vastu võtma. Peavad ainult münte vastu võtma.
Sularaha koolituse puhul on põhimõte see, et EP võtab enda kanda kommertspankade vastavate spetsialistide koolitamise ja suuremad äriühingud, kes väga palju teenindusvõrku omavad. Ülejäänu puhul jääb erasektori peale.
Tarbija.
Selle jaoks, et meie inimesi ja ka juriidilisi inimesi
Eki – esmatarbekaupade hinnaülevaated. Konjuktuuriinstituut.