Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Pangandusõigus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sündis eesti oma raha ?
  • Mis on nõukogu esimehe pädevuses ?
  • Kellele krediidiasutuste seadus laieneb ?
  • Millised on usaldatavuse normatiivid ?
  • Mida ta konkreetselt teha võib ?
  • Kelle järele meie finantsinspektsioon valvab ?
  • Kuidas menetlus toimub ?
  • Kui pank on muutunud maksejõuetuks, kuidas toimub hüvitamine ?
  • Kust tekkis üldse mõiste rahapesu ?
  • Millega eriti Eesti peab arvestama ?
  • Kuidas neid andmeid kirja pannakse ?
  • Millised on isiku samasuse tuvastamise juures leevendavad reeglid ?
  • Millised on õigused ja kohustused ?
  • Kuidas toimub EURO tsooniga ühinemine ?
  • Kuidas rahavahetus toimub ?
 
Säutsu twitteris

Pangandusõigus
12.09.2007
Aine lõpeb arvestusega.
Kõigepealt kodutöö, mille tähtaeg on 16 okt. Üks kontrolltöö ka, 7. nov!
Kodutööst räägime täpsemalt järgmine kord. Põhimõtteliselt on tegu referaadiga . Kontrolltöö 20 % valikvastustega , edasi definitsioonid ja veel midagi.

Pangandusõiguse mõiste.
Mõiste puhul võime rääkida kitsamast tähendusest ja laiemast tähendusest. Kitsamal puhul on tegemist sellise õiguse haruga , mis põhimõtteliselt reguleerib suhteid panga ja pangakliendi vahel. Teatud juhtudel ka pankade endivahelise suhteid. Võime liigitada kaubandusõiguse või äriõiguse üheks haruks. Tänapäeval kitsam mõiste kõige rohkem kasutusel möödunud sajandi esimese pooleni. II ms järgselt hakkasid riigid üha enam sekkuma pankade tegevusse, et tagada eelkõige hoiustajate ja investorite huvi kaitse. Peame käsitlema ka avalikke õiguslike piiranguid, kui võtame laiemas tähenduses pangandusõigust. Panga järelvalve, haldusmenetlus. Pankadele tegevusloa väljastamine. Üles ehitatud pangandusõigusele laiemas mõttes. Toome sisse ka avalikõiguslikud piirangud, mis pankadele laienevad .
Põhilised allikad:
Käsitletakse allikatena ka häid äritavasid. Hea pangandustava. Üldtingimused ka. VÕS-i järgi tüüptingimused.
Printsiibid.
  • Hoiustaja ja investori kaitse – kuivõrd riik annab pankadele väga erilise võimaluse äritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu võtta, siis riik omalt poolt püüab kehtestada sellised piirangud ja regulatsioonid, et hoiustaja poolt panka antud vahendid ka säiliksid. Kuivõrd hoiustaja on kaitstud selle eest, kui pank muutub maksejõuetuks, mis siis saab. EL liikmete jaoks kehtib üldine hoiustekindlustuse põhimõte. Kui pangad on muutunud maksujõuetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses hüvitatakse. See piir on 20 000 Eurot. Võib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse põhimõte – isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga käest saama tuge oma otsuste tegemisel. Teine pool, investori kaitse.
  • Transparentsus ehk läbipaistvus – ühemõtteliselt koostatud, igal panga kliendil peaks olema võimalik saada panga käest abi, kui ta mingite regulatsioonide tõlgendamisel hätta jääb. Kõige tähtsam meie pankade jaoks VÕS erinevate lepinguliikide puhul. Üheks printsiibi rakendamiseks on ka üldtingimused. Erinevate panga tehingute ja toodete puhul võivad tingimused erinevad olla.
  • Usaldus – põhimõtteliselt tuuakse näide, et mitte keegi ei tea sinust rohkem, kui sinu pank . Millise info koguse toimingute kaudu annate, siis pank teab palju infot kliendi kohta. Pank, eelkõige kõigele muule, müüb usaldust. Usalduse konkreetsemaks väljenduseks on pangasaladuse instituut, mille puhul on täpselt paika pandud, kellele pank võib pangasaladusi välja anda, millisel alusel ja millises korras.
  • Pangatöötaja kõrgendatud hoolsuskohustus – iga pangaametnik peab eelkõige lähtuma ikkagi panga kliendi huvidest ja kõikide tehingute sooritamisel peab olema kõrgendatud hoolduskohustus. Panga juhatuse liikmetele on esitatud kõrgemad nõudmised võrreldes tavaliste ärimeestega.
  • Lepingupartnerite võrdsuse tunnustamine – kliendiga suhtlemisel on klient lepingupartner pangale. Kui üldiselt on klient lepingu nõrgemaks pooleks, siis siin väljendubki see.
  • Aususe ehk hea usu põhimõte
  • Pacta sunt servanda printsiip

Pankade teke, areng
Panga mõiste
  • Koondab ja säilitab raha
  • Annab laenu
  • Sooritab klientide korraldusel arveldusi
  • Sooritab kassatehinguid

Esimesi panga ülesandeid täitsid preestrid juba Vanas- Babüloonias, Egiptuses, Roomas. Palveränduritelt võeti teatud tagatise eest teatud asju hoiule. Savitükile on säilinud tekst, mille saab välja lugeda tänapäeva veksli eelkäija.
Uue arengu sai koos kaubanduse arenguga. Panganduse areng sai teoks Itaaliast. Esialgseid pangandustehinguid hakati sooritama tänaval, istusid pinkidel , pidasid läbirääkimisi oma potensiaalsete klientidega. Pink – banca itaalia keeles.
Esimene pank tekkis Veneetsias Rialto pank. 1694. a inglise panga asutamise aasta. Edasi siis pärast SPR sündis prantsuse pank.
Esimene riiklik kommertspank 1818 . a. Sellest kasvas välja vene riigi pank 1860. aastal. Vene riigipank , mille ühe harukontori baasil hiljem ka Eesti pank loodi.
Eestis hakkasid esimesed rahaga seotud institutsioonid arenema 1800 aasta alguses, 1802. aastal loodi pikaajalise laenu andmiseks Eestimaa mõisnike laenuandmise.... .
1869. a asutati Viljandis laenu- ja tagavarakassa.
20. saj algul hakkasin arenema just ühistegevusel baseeruvad rahaasutused. Laenu- ja hoiuühisusi oli juba siis üle 90. Pärast vabadussõda hakati looma ka ühispanku. 1932. a saime endale esimese oma eesti pangandust reguleeriva seaduse – Krediidiasutuste seadus. Selle alusel lubati asutada ja tegutseda ainult aktsiapankadel.
Pankade liigituse juures võime käsitleda üldliigitusi:
Aluseks on toimimise viis või põhjus, mida nad teevad.
  • Kommertspangad
  • Investeerimispangad
  • Emissioonipangad
  • Eripangad – põllumajanduspangad
  • Erapangad
  • Aktsiapangad
  • Rahvuspangad
  • Rahvusvahelised pangad – maailmapank. EBRD

Pandi alus, et kui pikaks ajaks anti laenu – pikaajalist laenu andev pank ja lühiajaliselt laenu andev pank. Üle kolmekuuliste tähtaegadega laenu andev pank oli pikaajalist laenu pakkuv pank. Põhiliselt hüpoteegipangad, kes laenu andsid kinnisvara alusel. Nt pikalaenu pank, Eesti Maapank , eraisikutele: Eesti Hüpoteegipank (Tartus asus), Eesti Maakrediidi Selts (Tln). Mõisnike poolt loodud maakrediidi õigusjärglased.
Omakorda jaotatud kolmeks:
Lühiajalist laenu pakkusid
- kommertspangad: aktsiaseltsid.
- Linnapangad – algkapitali andis linnavalitsus.
- Erinevad ühistegevused krediidiasutused – hoiu-ja laenukassad ja ühispangad.
Pangandus 1940- 1980 lõpuni.
Natsionaliseeriti kõik erapangad. Viidi sisse tsentraliseeritud NSVL riigipanga süsteem. Igas rajoonis oli vastav rajooni osakond . Lisaks sellele oli juriidilistele isikutele tööstus- ehituspank ja välismajanduspank. Nii riigipangaga kui ka nende eelmistega tavainimesel kokkupuudet ei olnud.
AGRO pank, hoiukassate süsteem Hoiupangaks ja uue pangana tehti Sotsiaalpank. Põhimõtteliselt oli siis juba 6 panka NSVL -is.
Eesti panga oma süsteem sündis Tartu kommertspank, EVEA pank. Eesti pank keskpangaga hakkas tegutsema uuesti 1. jaan 1990. Eesti Pank andis välja tegevuslubadusi, valmistas ette Eesti enda pangandus seadusandlust ja rahvusliku panganduskaadri kasvatamine . Eesti pank korraldas ka valuutaoksjone. Esimesed kogemused said ka tolleaegsed pangatöötajad. Rain Lõhmus oli nende oksjonite läbiviija.
Täna oleme sellises olukorras, et meil on 7 eestis asutatud ja registreeritud krediidiasutust. Kõik tegutsevad universaalasutustena.
Raha mõiste ja vormid
Raha:
  • Üldtunnustatud valuutaväärtus
  • Maksevahend
  • Arvestusühik
  • Väärtuse säilitaja

Raha vormid:
  • Kaupraha – rahaks mingi kaubaartikkel, kas siis mingi ehe või toiduaine
  • Metallraha – algul ehedana ehk kaaluna, edasi juba vermituna ehk müntidena.
  • Paberraha – võeti esimesena kasutusele Hiinas, Põhja-Ameerikasse jõudsid 17. saj, Euroopasse 18. saj.
  • Arveldusraha – eheda raha liikumine jäi väiksemaks ja hakati tegema ülekandeid
  • Elektronraha – sellest võib rääkida tänapäeval. Pangakaartide abil saame käsutada rahalisi vahendeid

Raha peab olema üldiselt aksepteeritav. Jaotuse põhimõte. Raha puhul on tunnuseks see, et peab olema säilivuskindel. Paberraha liik on kõige kallimaid liike.
Raha ühikud peavad olema ühesugused, identsed.
Raha peab olema mõistliku suurusega – kaasaskantav
Raha peab olema äratuntav
Et ei tekiks raha devalveerimist.
Kui euro ükskord meile jõuab, siis tutvustatakse seda meile.
Kuidas sündis eesti oma raha?
Ida rublad, tsaari, tuumarublad, gerentskirublad. 4 raha kehtis.
Juhan Kukk – esimene rahandusminister. Eelarve oli 10000 marka, mis oleks mahtunud tema tasku.
Mark = 100 penni .
Eesti kroon tuli esimest korda käibele 1928. aastal. Erinevate rahanimetuste variandid:
Raha nimeks oleks võinud saada ader. Sajandideks jaguneks.
Üks variant oli kuldar .
EST, ESTA , ESTAR.
Lõpuks asuti ikka krooni juurde.
Kui okupatsioonivõimud sisse tulid, siis muu käis lihtsalt, aga raha ümberkäimine käis raskemalt.
1944. aastal tuli uuesti rubla . Nõukogude ajal kaks rahareformi. 1947, 1961.
Enne oma raha jõudmist, oli Tartu raha.
Oma rahani. 1989. aastasse tagasi. Otsasson ja keegi veel. Eesti kroon, jaguneb 100 sendiks. Selleks, et rahareform läbi viia, moodustati rahareformi komitee, 1991. aasta kevadel. Koosnes kolmest liikmest, esimeheks oli valitsusjuht, liikmeks oli Eesti Panga juht ja üks sõltumatu teadlane . Allikaks oli dekreet . Peab olema avalikustatud. Esimeseks numbriks on 011.
Jeffrey Sachs.
Eesti raha peab olema vabalt konventeeritav, fikseeritud kurss ja seotud ankruvaluutaga, kindlalt stabiilne.
Tuli vastu võtta kolm seadust:
Kaks nendest on kehtivad tänase päevani
I Rahaseadus
II Seadus Eesti Krooni tagamise kohta
III Välisvaluuta seadus – kaotas kehtivuse 1995 aastal.


Rahareformi läbiviimisel on üks õiguslik aspekt, mis on tänaseni läbi viimata. Peab oma lõpparuande esitama riigile.
29.06.1995 – rahareformi läbiviimise tähtpäev.
Vigastatud ja rikutud raha vahetamise põhimõtted. Mündi puhul loetakse raha vahetamiskõlbulikuks, kui on võimalik lugeda mündi nime ja vermimise aeg. Paberraha puhul loetav seeria ja rahanumber, samuti peab olema säilinud vähemalt 51%.
Seadus eesti krooni tagamise kohta. Paneb paika stabiilse krooni põhimõtte. Eesti pank ei oma õigust krooni devalveerida.
19.08.2007

Kodutöö teema
„Pangasaladuse mõiste, avaldamise ning hoidmise õiguslike aluste ja korra areng Eesti pangandusõiguses”
16. oktoober.
8-9 lk
Eesti Pank kui keskpank
Eesti Pank on asutatud 1919. aastal ja põhimõtteliselt kui lugeda tänast õigusjärglast Eesti Panka, siis Eesti Pank on Euroopa pankade hulgas ühe vanima keskpankade hulgas. Põhiasi, mis ta tegi oli valitsuselt saadud krediidi täitmine. Raha imiteerimist tol ajal Eesti Pangal ei olnud – oli valitsuse käes. Õiguslik staatus oli aktsiaselts – kestis kuni 1927. aastani. Siis oli valitsus sunnitud tegema mööndusi Eesti Pangale, eelkõige oli see seotud tolleaegse esimese krooni reformiga. 1928. aastal tuli esimest korda kroon käibele. Siis tuli oluliselt Eesti Panga osa tõsta. Riigikogu poolt anti Eesti Pangale 25 aastaks raha emissiooniõigus. Kuigi see dokument käsitles Eesti Panga põhikirja kinnitamist, aga protseduuriliselt võeti see vastu nagu seadus. Muudeti Eesti Panga põhikirja. Keskpanga mõiste ja õiguslik staatus. Kui hakkame keskpanga mõistet analüüsima, siis saame Eesti panka vaadata kahest positsioonist – materiaalsest – põhiseaduslik institutsioon , kuulub täidesaatva võimu hulka.
Kolmeks põhiliseks funktsiooniks on:
  • raha emiteerimine
  • raha ringluse korraldamine
  • eesti krooni stabiilsuse tagamine – Põhiseaduse eelnõu sai valmis ja esitati üldrahvalikule hääletusele. Igaks juhuks seda rahaühikut ps teksti sisse toodud pole

Kui materiaalset aspekti laiemalt lahti vaadata, siis otsus selle suhtes, millist rolli keskpank riigis mängib, tehakse poliitilisel tasandil. EP on viidud PS institutsioonide hulka ja sellega seoses tema õiguslik staatus kui ka põhiülesanded kajastuvad põhiseaduses. Materiaalse mõiste juures on tähtis ka see, et EP seadus kuulub konstitutsiooniliste seaduste hulka. § 104
Formaalses mõttes – avalik-õiguslik juriidiline isik, erineb kõikidest teistest põhiseaduslikest institutsionidest. PS sellist mõistet välja toodud ei ole. Ta on loodud seaduse alusel. Pole eraldi välja toodud. EP enda seaduses on jur isiku staatus täpselt väljendunud. Avalik-õiguslik isik on tähtis sp, et tänu sellele on EP võimalik täita ülesandeid. Argumendiks on ka see, et a-v jur isik tagab EP sõltumatust ka muudest riigiorganitest. Põhimõtteliselt avaldatakse ka teistsuguseid seisukohti nende kohta.
EP tähtsamad ülesanded:
  • riikliku rahapoliitika määratlemine ja elluviimine – rahapoliitika välja töötamine ja määratlemine on seoses EL astumisega toimunud olulisi muudatusi, peab lähtuma Euroopa Keskpanga välja töötatud printsiipidest. Üheks tähtsamaks ülesandeks on hindade stabiilsuse tagamine ja samuti võimalik raharinglust reguleerida teatavate adminastriivsete meetmetega. EP on võimalik määrata kommertspankadele antavate laenude limiit . Kõik need küsimused lahendatakse EP presidendi määrusega.
  • raha emiteerimine – traditsiooniline keskpanga funktsioon.
  • finantsstabiilsuse tagamine – täna EP otsesest funktsioonist välja viidud.
  • maksesüteemide toimimise toetamine ja võimaldamine – pankade vahelisel arveldusel, samuti klientide juures panka ning pankadest klientide juurde. Siin kasutatakse põhimõtteliselt kolme süsteemi:
  • korrespondent kontod
  • Clearing House – läbi konkreetse maksekeskuse
  • reaalajas maksete teostamine
  • riigi valuutareservide haldamine
  • Vabariigi Valitsuse nõustamine – jõuame siis, kui käsitleme EP seadust.

Iseseisvuse puhul kolmes mõõtmes
  • Institutsionaalne – avalik-õiguslik juriidiline isik, staatus saab alguse PS
  • Personaalne - saame rõhutada, kuidas EP juhid ametisse nimetatakse
  • Majanduslik – EP seadusest tulenev põhimõte oluline – EP ei vastuta riigi rahaliste kohustuste eest ja riik ei vastuta EP rahaliste kohustuste eest.

Tegevuse läbipaistvust rõhutatakse ja avatust ühiskonnale. Kui ühtpidi sõltumatu riigiorgan , siis teistpidi keskpanga tegevuse avaldamine on üks tähtsamaid. Avaldamise puhul:
  • EP aasta aruanne kehtiva seaduse kohaselt avaldatakse Riigiteatajas
  • Kohustus avalikustada majanduslikud ülevaated riigi kohta
  • EP on kohustus perioodiliselt teavitada krooni kattevara seisust . Samuti millistest elementidest ta koosneb.

EP seadus
I redaktsioon jõustus 1993. aastal. Seni reguleeris EV seadus
Reguleerib panga tegevust.
EP seaduse puhul võib öelda, et kehtiv redaktsioon (juuli 2006) on tähtsam, mis vastu võetud EURO´le üleminekuks
Enne vastu võtmist käis läbi ka Euroopa Keskpangast
Üldpõhimõtted: Eesti Pank on Euroopa keskpankade süsteemi liige
Seaduses reguleeritud, et EP õigusjärglane:
  • 1991. aastal õigusjärglus toodi seetõttu välja, et muidu poleks EP kulda tagasi saanud
  • EP on õigus saada tagasi kõik need kinnisvarad, mis EP 1940 aastal oli.
    Kui varem oli lähtumine ainult PS ja teistest seadustest , siis nüüd peab lähtuma ka Euroopa keskpanga seadustest. Tähtis on see, et EP õiguslikku staatust saab muuta ainult EP seaduse muutmise kaudu.
    EP eesmärk ja ülesanded
    EP üks esmaseid ülesandeid on tagada hindade stabiilsus. Kui saame Euro ala liikmeks, siis tuleb veel rohkem ülesandeid juurde. Eraldi on seaduses ära toodud ka muutus.
    EP sõltumatus
    EP allub ainult Riigikogule. EP ei allu ei valitsusele ega ka ühelegi muule täidesaatva võimu asutusele ega ka kolmandale isikule. Tähtis põhimõte tuleneb ka sellest, et Euroopa Keskpankast saadud juhiste järgi, ei tohi teistele juhiseid anda. Seaduses on kirjas ka EP koostöö põhimõtted valitsusega. Vormid:
  • nõuandmine majandus-poliitilistes küsimustes. Kuulda saab nõu siis, kui keegi nõu kuulda võtab
  • EP esindab EV nendes rahvusvahelistes organisatsioonides, kus E on liikmesriik, valitsuse volitusel. Ära jaotatud, millises esindab valitsus ja millistes EP
  • annab õiguse ja kohustuse, et valitsuse maj-pol toetakse EP poolt seni, kuni see ei lähe vastuollu EP põhiülesannete täitmisega ja samuti kui see toetamine ei takista oluliselt ülesannete täitmist.
    Juhtimisorganid, moodustamine, pädevus
    Juhtimises osalevad :
  • EP nõukogu – kõrgeim organ, koosneb esimehest ja 7 liikmest, kokku 8 liiget. Varem oli 9 liiget. Esimees esitatakse ametisse 5 aastaks, nimetab Riigikogu, ettepaneku teeb Vabariigi President . EP nõukogu esimees peab olema EV kodanik, majandus- või õigusalane kõrgharidus, ei saa nimetada EP presidenti ega rahanduspresidenti. EP nõukogu juhtis president kuni EP seaduse jõustumist enne.
    Mis on nõukogu esimehe pädevuses? Nõukogu tegevuse korraldamine, nõukogu istungite juhatamine , nõukogu otsuste täitmise kontroll, nõukogu esindamine ja peab vastama Riigikogus arupärimistele.
    7 liiget: EV kodanik, peab omama kõrgharidust ja piiranguteks on see, et EP nõukogu liikmete hulka ei tohi nimetada ministreid ega ka EP töötajaid. Valitakse ka 5 aastaks ja nõukogu liikmed pannakse paika samamoodi nagu nõukogu esimees, ettepaneku teeb nõukogu esimees. Pädevus: tähtsaim ülesanne on teostada järelvalvet EP kogutegevuse üle. EP presidendi ametise nimetamise juures teeb just nõukogu ettepaneku, keda EP presidendiks nimetada, allüksuste juhatajad, EP eelarve üle järelevalve. Nüüd kinnitab eelarve EP president. Audiitorite nimetamine, kes hakkavad EP eelarvet auditeerimine , varem oli see Riigikogu pädevuses. Audiitorid peavad olema Euroopa keskpanga poolt heaks kiidetud . Täna on nõukogu otsustada, millised rahatähed meil on, millised mündid meil on. Kujundus nende teha. Samuti on EP nõukogu pädevuses läbi arutada kõik need ettepanekud, mida EP poolt tehakse Riigikogule. Nõukogu istungid toimuvad 8 korda aastas. Varem oli üks kord kuus. Suvel ei pea kokku tulema . Muudetud on ka nõukogu istungite avalikku korda – istungid on kinnised. Nõukogu istungil kohal olla: Rahandusministrile lisandub EP president, samuti asepresidendid.
  • EP president – nimetamine järgmine: ettepaneku teeb EP nõukogu, ametisse nimetab Vabariigi President, ametisoleku aeg 7 aastat. Kaheks järjestikuseks ametiajaks ühte inimest nimetada ei saa. Kui president tahab ise lahkuda ametist, siis tuleb Nõukogu
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Pangandusõigus #1 Pangandusõigus #2 Pangandusõigus #3 Pangandusõigus #4 Pangandusõigus #5 Pangandusõigus #6 Pangandusõigus #7 Pangandusõigus #8 Pangandusõigus #9 Pangandusõigus #10 Pangandusõigus #11 Pangandusõigus #12 Pangandusõigus #13 Pangandusõigus #14 Pangandusõigus #15 Pangandusõigus #16 Pangandusõigus #17 Pangandusõigus #18 Pangandusõigus #19 Pangandusõigus #20 Pangandusõigus #21 Pangandusõigus #22 Pangandusõigus #23 Pangandusõigus #24 Pangandusõigus #25 Pangandusõigus #26 Pangandusõigus #27 Pangandusõigus #28 Pangandusõigus #29 Pangandusõigus #30 Pangandusõigus #31 Pangandusõigus #32 Pangandusõigus #33 Pangandusõigus #34 Pangandusõigus #35 Pangandusõigus #36
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 191 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Pinkcherry Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt pangandusõigusest- sisaldab erinevate loengute peamiseid teemasid üsnagi kokkuvõtlikult (vt. täpsemad teemad sisukorrast)
    pangandusõigus , pankade teke ja areng , raha , eesti pank , euroopa keskpank , eesti panga juhtimisorganid , euro , hea pangandustava , krediidiasutuste seadus , rahapesu tõkestamine , moratoorium

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    triinu1991 profiilipilt
    triinu1991: Väga hea materjal, aitäh!
    22:22 15-11-2012


    Sarnased materjalid

    80
    doc
    Haldusõigus
    117
    docx
    Haldusõiguseõpik
    84
    doc
    Haldusõigus
    48
    docx
    Ühinguõigus
    50
    doc
    Ühinguõigus
    48
    pdf
    Pankrotiõigus
    46
    doc
    Pangandus konspekt
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun