Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid ainult osaliselt ?
 
Säutsu twitteris

Sisukord
Sissejuhatus.......................................................................................3
Kuu teke.............................................................................................4
Andmeid Kuust..................................................................................6
Kuu pind ja ehitus..............................................................................7
Kuu reljeef.........................................................................................9
Kuu faasid ..........................................................................................12
Kuuga seotud varjutused....................................................................13
Teised kuud........................................................................................14
Mõningaid huvitavaid fakte...............................................................15
Kokkuvõte.........................................................................................16
Kasutatud kirjandus...........................................................................17










Sissejuhatus


Kuu, Maa ainuke looduslik kaaslane , moodustus ligi 4,6 miljardit aastat tagasi ehk samal ajal kui meie päikesesüsteem. Ta on meile lähim taevakeha kosmoses, mille keskmine kaugus meist on keskmiselt 384 400 kilomeetrit, nii et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Inimkond teab Kuud juba iidsetest aegadest peale, mis tegelikult pole mingi üllatus - Kuu on meie taevas Päikese järel heleduselt teine taevakeha. Samas on kuuvalgus sedavõrd mahe , et erinevalt Päikesest saame Kuud vaadata kartuseta pimedaks jääda. Kuu heleduseks on 1/425 000 Päikese heledusest. Tegelikult Kuu ise ei kiirga midagi, vaid on üks kena 3476 km läbimõõduga päikesevalgust peegeldav kera. Kuivõrd Kuul pole atmosfääri, on tema pind avatud kokkupõrgeteks kõikidele kosmoses rändavatele kehadele . Seetõttu ongi meie kaaslase pind kaetud igas suuruses rõngakujuliste kraatritega.
Kuu pakub meile veel palju põnevat vaatemängu, kui oma 29,5 päeva pikkuse tsükli jooksul meie taevas ta kasvab ja kahaneb, muutub ükskord peaaegu nähtamatuks noorkuuks ja teinekord jällegi juustukeraga sarnanevaks täiskuuks. Seetõttu on erinevate rahvaste elurütmi määramises olnud Kuul palju olulisem roll kui Päikesel. Erinevate tööde ja toimetuste aega, millal külvata või puid saagida, seati ikka kuufaaside järgi.
Kuidas Kuu Maa ümber tiirlema sai, on olnud aastasadu inimkonnale mõistatuseks. Selgemaks hakkas asi saama siis, kui esimesed tehiskaaslased maandusid Kuu pinnal ja osutus võimalikuks Kuu kivimeid uurida.
Inimesed ise on kõndinud meie loodusliku kaaslase pinnal kuus korda, neist viimane missioon, Apollo 17, külastas Kuud enam kui 35 aastat tagasi. Ei saa siiski väita, nagu oleks kihk meie Päikesesüsteemi avastada teadlastes, astronautides või ka täiesti harilikku igapäevaelu elavates inimestes vähenenud. Lihtsalt külma sõja ulmeliste projektide lõppedes tuli pöörata pilgud pikemaks ajaks oma planeedi ja teineteise poole, et vähegi parandada seda, mis aastakümneid maailmas valesti on olnud.






Kuu teke


Kuu tekkimise põhjuseid hakati otsima alles üheksateistkümnendal sajandil, alates sellest ajast on levinud selle kohta mitu teooriat. Üsna vastuolulise inglase, esimesena loodusliku valiku teooria avaldanud Charles Darwini poeg George Darwin oli tuntud ja lugupeetud astronoom, kes uuris innukalt Kuud ning avaldas 1878. aastal niinimetatud jagunemisteooria. George Darwin oli vist esimene astronoom, kes väitis, et Kuu eemaldub Maast. Teades Kuu eemaldumise kiirust, arvutas Darwin pöördtehtega välja, millal Maa ja Kuu võisid olla ühe massina koos. Tema arvamuse kohaselt pöörles see sulanud, püdel sfäär väga kiiresti, tehes täispöörde umbes viie ja poole tunniga.
Edasi arutles Darwin, et Päikese tekitatud tõusulaine mõjul irdus sulanud Maast Kuu-suurune kämp, mis kaugenes pööreldes ja jõudis lõpuks praegusele orbiidile. Tookord tundus see idee olevat väga arukas ning oli soositud isegi veel kahekümnenda sajandi alguses. Jagunemisteooriat rünnati tõsisemalt alles 1920.aastatel, kui briti astronoom Harold Jeffries tõestas, et poolenisti sulanud püdela Maa viskoossus oleks summutanud liikumise, mida Darwini jagunemisteooria puhul vajaliku vibratsiooni genereerimiseks oleks vaja olnud.
Teine idee, mis paljusid asjatundjaid kunagi köitis, oli niinimetatud koakretsiooni teooria. Selle järgi koondas juba formeerunud Maa enda ümber tahketest osakestest ketta – midagi Saturni rõngaste taolist. Arvati, et Maa puhul liitus seda ümbritsev osakeste ketas lõpuks Kuuks. Mitmel põhjusel ei lahenda see teooria kerkinud küsimust. Eelkõige olgu mainitud süsteemi Maa-Kuu impulsimoment , mis poleks kunagi niisugune, kui Kuu oleks moodustunud mainitud viisil. Samuti on raske mõista sündinud Kuu magmaookeani sulamist.
Kolmas Kuu tekke – „rikkumatu haaramise“ – teooria ringles umbes sel ajal, kui startisid esimesed Kuu-sondid. Omal ajal kõige tõenäolisema võimalusena vaadeldud rikkumatu haaramise teooria kohaselt moodustus Kuu Maast kaugel ning sellet sai hulkuv taevakeha, mille Maa gravitatsiooniväli endasse haaras ning Maa-kesksele orbiidile vedas.
Paljudel põhjustel on ka rikkumatu haaramise teooria praeguseks hüljatud. Kuu ja Maa kaljude hapnikuisotoobid kinnitavad veenvalt , et need moodustusid Päikesest ühekaugusel, mis kuskil mujal tekkinud Kuu puhul oleks võimatu. Samuti on täiesti võimatu luua mudelit, mile järgi Kuu-suurune keha haarataks Maa-kesksele orbiidile. Nii koletu suur mass lihtsalt ei saa triivida aeglaselt Maa ligi nagu silduv supertanker, kindlasti sööstaks see suure kiirusega vastu Maad või siis riivaks seda ja kihutaks edasi.
1970. aastate keskpaigaks olid kõik senised Kuu tekkimise teooriad ühel või teisel põhjusel ummikusse jooksnud, mistõttu kujunes suisa mõeldamatu olukord, kus kuulsad asjatundjad pidid avalikult üles astuma ja tunnistama, et nad ei tea, kuidas või miks Kuu on oma praegusse asukohta sattunud.
Sellest segadusest sündis uus, mõnest olulisest kitsaskohast hoolimata tegelikult ainus praegu üldiselt tunnustatud teooria. Seda nimetatakse suure matsu teooriaks.
Idee pärineb 1960.aastatel Nõukogude Liidus sündinud teooriatest , iseäranis vene teadlase V. S. Safronovi uuringust, millega ta oli püüdnud selgusele jõuda, kas planeedid võivad tekkida sõna otseses mõttes miljonitest eri suurusega asteroididest, mida nimetatakse planetesimaalideks.
Erinevalt nõukogulastest väljendasid Arizona osariigi Tucsoni Planeediteaduse instituudi nimekas vanemteadur William K. Hartmann ja tema kolleeg D. R. Davis arvamust, et Kuu tekkis kahe planeedi kokkupõrkel, millest üks oli Maa ja teine vähemalt Marsi-suurune võõrplaneet. Hartmanni ja Davise hüpoteesi kohaselt olid need planeedid põrkunud nii, et mõlema taevakeha koorest löödi välja mateeriajugasid. See aine paisati orbiidile, kus koondus aegamisi Kuuks.
Sel oletusel tundus olevat palju eeliseid . Esmalt ja eelkõige näib see lahendavat suurima mõistatuse, mille Kuu kivimite hankimine oli püstitanud: miks sarnaneb Kuu koostiselt Maaga, kuid ainult osaliselt?
Kuu kivimite põhjalik analüüs tuvastas, et need sarnanevad Maa koore kivimitega, ehkki Kuu pole sugugi nii massiivne , nagu tema suhtelist suurust arvestades võiks oletada. (Maa on Kuust kõigest 3,66 korda suurem, kuid sellest kaheksakümmend üks korda massiivsem.) Ilmselgelt ei sisalda Kuu paljusid raskeid elemente, mida leidub Maa sisemuses, ning suure matsu teooria selgitab, miks see nõnda on. Maa ja juhukülaline põrkusid iseäralikul viisil. Ehkki nad võisid moodustada lõpuks ühe planeedi, juhtus ehk nõnda, et nad liitusid , rebenesid ja ühinesid lõpuks uuesti. Arvutimodelleerimine osutas, et niisugustel väga iseäralikel asjaoludel võidi lahti rebida mõlema taevakeha välispinna materjali.
Ehkki esialgu tundus kirjeldatud teooria olevat suisa
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #1 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #2 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #3 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #4 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #5 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #6 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #7 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #8 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #9 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #10 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #11 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #12 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #13 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #14 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #15 Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anna_liisa4 Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat kuust
1)Kuu teke
2)Andmeid Kuust
3)Kuu pind ja ehitus
4)Kuu reljeef
5)Kuu faasid
6)Kuuga seotud varjutused
7)Teised kuud
8)Mõningaid huvitavaid fakte.

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
doc
Kuu siseehitus ja kuu tekkimine
13
doc
Maa ja tema kaaslane Kuu
20
odt
Kuu andmed ja faasid
25
doc
Kuu ja USA kuuekspeditsioonid
112
docx
Megamaailma füüsika
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
14
docx
Taevakehad
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun