Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartana pidulikult välja järgmise teksti: EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA Preambul Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku. Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab liit üksikisiku oma tegevuse keskmesse. Liit toetab nende ühiste väärtuste säilitamist ja arendamist, austades samal ajal Euroopa rahvaste kultuuride ja tavade mitmekesisust, samuti liikmesriikide riiklikku identiteeti ning nende riikliku,
või kaebuse halduskohtumenetluses. Haldusmenetluse põhimõtted, mis on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad on: 1. ? Haldusmenetluse üldpõhimõtted on: 1. Hea halduse tava 2. Õiguspärasus ja õiguse tõlgendamine, õiglus 3. Asja arutamine objektiivselt ja erapooletult 4. Proportsionaalsus ehk sobiva lahenduse leidmine 5. Otstarbekus 6. (Eba)võrdne kohtlemine ehk iga erineva isiku ja olukorra arvestamine 7. Õiguskindlus ehk inimese usalduse kaitse 8. Inimväärikuse austamine ehk iga inimese väärtustamine 9. Uurimine, kaasaaitamine ja osalus ehk aktiivne tegevus õige lahenduse leidmisel - uurimispõhimõte 10. Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus ehk bürokraatia positiivne olemus 11. Juurdepääs teabele, teabe kogumine ja säilitamine - läbipaistvus 12. Põhjendamine 13. Õiguste kaitse ja heastamine igal ajal ------------------------------------------------------------------- 14. Kodaniku enda vastutus ja hoolsuskohustus (NB
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lõike...
on lapsel õigus mitme riigi kodakondsusele. Samuti on võimalik, et isik sünnib ius soli põhimõtet tunnustavas riigis, samas kui vanem või vanemad on ius sanguinis’e põhimõtet tunnustava riigi kodanikud. Topeltkodakondsus tekib ka juhul, kui isik omandab naturalisatsiooni korras uue riigi kodakondsuse, ilma et ta peaks loobuma või vabatahtlikult loobuks varasemast kodakondsusest. 7 III INIMVÄÄRIKUS, SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK 21. Inimväärikuse mõiste Inimväärikuse põhimõte keelab inimese käsitamise riigivõimu objektina. Inimväärikuse elementideks on õigus heale nimele, õigus mitte olla hirmul enese aj oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, informatsioonilise enesemääramise õigus, õigus kehalisele puutumatusele. 22. Õigusriigi tunnused Õigusriigiks saab lugeda riiki, kus:
(tõsimeelsele) kujutamisele ning mõistmisele. Tsehhov oli esimesi vene kirjanikke, kes mõistis, et ka "väike inimene" (positsioonilt) pole üksnes ohver, vaid et ka temagi vastutab ebanormaalse elu eest, s.t. iga inimene saab midagi ette võtta. Toob loomingus sisse "väikese inimese" kui tühise, väikekodanliku inimese teema. Väikekodanlast iseloomustab: * egoist * piiratud silmaringiga koguja ( eesmärk omaette) * harimatu ja argpüks * põhitunnus inimväärikuse täielik puudumine ja lakeilik teenistusvalmidus "kõrgemate" ees. Seda illustreerib · Novell "Paks ja peenike". Võrdluseks: Gogoli väike inimene väärib kaastunnet, asjad juhtuvad temast sõltumata. Tsehhovi väike inimene on ise süüdi, Tsehhov nõuab väikeselt inimeselt inimeseks saamist (et oleks eneseväärikus). Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub
tasakaalustatum lahendus. Kusjuures kogu menetlus peab olema seaduslik ja erapooletu. Teoreetilistest käsitlustest võib leida mitmeid haldusmenetluse ülesannete ja eesmärkide loendeid, kuid kahe peamise (vastandliku) eesmärgina võib välja tuua esiteks menetluse tulemuse õigsuse ja/või ratsionaalsuse tagamise (menetluse regulatiivne ehk konflikti lahendav roll) ning teiseks menetluses osaleva isiku inimväärikuse austamise (menetluse sümboolne ehk väärtusi loov funktsioon). Esimest menetlusreeglite tähenduse käsitlust võib tähistada sõnaga ,,instrumentalism", kus menetlusnõuded on üksnes vahendid eesmärgi - ratsionaalse ja/või õige menetlustulemuse - saavutamiseks. Teist käsitlust võib nimetada menetlust tähtsustavaks, kus protseduurilist õiglust, mis peab kaitsma isikutja tema inimväärikust, peetakse omaette eesmärgiks (Parrest 2006).
kohustusliku kogumispensioni makse tasumist, samuti nähti eelnõuga ette võimalus kõrgendatud määradega sissemaksete tegemiseks aastatel 2014-2017. Taolise käitumise puhul võib olla tegemist õigusriigi põhimõtte rikkumisega. Õigusriigi põhimõte sisaldub Põhiseaduse § 10, mille kohaselt ei välista Põhiseaduse II peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning 18 Kogumispensionide seadus - RT I 2010, 38, 231 - § 66 lg 6 sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. 19 Õigusriigi põhimõtte oluliseks sisuks on proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahususe põhimõte, õiguskindluse põhimõte, halduse seaduslikkuse põhimõte ja õiguskaitse põhimõte.20 Kuna riik on varasemalt rahvale selgitanud, et tagamaks praegustele maksumaksjatele elamisväärne vanaduspõlv oli vajalik
põhimõtteliselt sekkuda. Siiski ei ole riigivõimude lahusus absoluutne, sest selleks, et üks või teine riigivõim ei hakaks domineerima, on olemas teatud võimude tasakaalustamise mehhanismid. Nt: Eesti õiguskorras Parlamendi ülesanne esitada oma loodud seadused Presidendile, kelle kohustus seisneb Parlamendi poolt tehtud töö ülevaatamises (kas see tugineb Põhiseadusele). Õigusriigi MATERIAALSED tunnused. Materiaalsed tunnnused räägivad eelkõige inimväärikuse austamisest riigi poolt ning ülipositiivsete õiguste tunnustamist. Riik eelkõige juriidiliselt, peab järjekindlalt austama ja kaitsma inimväärikust ükskõik, kus ta selle inimesega ka kokku ei puutu (sealjuures ka nt vanglas).
,,Aadlipesa", ,,Eelõhtu", ,,Isad ja pojad", ,,Suits" ja ,,Uudismaa". Ta tutvus ka prantsuse lauljatari Pauline Viadroga, kellesse armus lootusetult ning enamuse elu lõpuaastatest veetis ta Pranstusmaal, jälgides kodumaal toimuvat ja käis läbi mitmete tuntud prantsuse kirjanikega. Turgenevi mõju Vene kirjandusele hakkaski pihta ta jutustuste kogumikuga, "Küti kirjad", kus ta andis kiretu pildi Venemaa pärisorjusest. Kurvalt nentis ta, et need keda pekstakse on minetanud igasuguse inimväärikuse ja ütlevad oma mõisniku kohta, et ,,mõisnik ei karista niisama". Teine oluline teema oli näidata Venemaa kaasaja ühiskonna inimest. ,,Eelõhtu"" - tegevus toimus sajandi keskel ja peategelaseks oli Venemaal tavatu kangelanna, Jelena, kes lõi lahti oma seisusest. Kolmas teema oli põlvkondade vaheline vastuolu. F. Dostojevski elu ja looming Fjodor Dostojevski (1821-1881) sündis vaese arsti perekonnas, kuigi isa poolt oli ta pärit põlisaadlike
rahvusliku samasustunde aluseks on eelkõige mõtteline kuuluvus- ja samasustunne, kuna rahvus on niivõrd suur sootsium, milles puhul meie-tunne ei saa tekkida isikliku kogemuse pinnal Arendt, Hanna silmapaistev ühiskonnateoreetik, analüüsis totalitaarset süsteemi ja visioone vabadusest ja vastutusest, inimese suhtest iseenda, poliitilise maailma ja teiste inimestega. keskne küsimus, kuidas totalitarism sai sündida kultuuris, mille aluseks on vabaduse ja inimväärikuse ideaal. Barthes, Roland prantsuse strukturalismi tähtsaim esindaja, Käsitlenud eriti kunstiliseteksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti autor Tekstile Autori andmine tähendab teksti vägivaldset peatamist, tema varustamist lõpliku tähistatavaga, kirjutuse sulgemist. Baudrillard, Jean - prantsuse postmodernistlik kultuuriteoreetik, sotsioloog ja filosoof,Meedia- ja
Anton Tsehhov (1860-1904) Ta oli elukutselt arst. Tema vanaisa oli olnud pärisori, kuid oli suutnud koguda 3500 rubla ja osta oma perekond vabaks. Ta ise oli lapsena näinud üsna karmi põlve. Ta alustas üliõpilasena lühijuttude kirjutamisega, et perele elatist teenida. Tema jutukesed olid teravmeelsed, lühikesed ja esmapilgul mõeldud inimese lõbustamiseks kuid tegelikult rääkisid need inimese naeruväärsetest omadustest. Tema peategelane oli väikekodanlane, keda iseloomustas inimväärikuse täielik puudumine, kes poeb ja lipitseb endast kõrgemate ees ja suhtub põlglikult neisse, kes on temast madalamal. Ta on egoist, kitsa silmaringiga, koguja, mats ja argpüks üheskoos. Tsehhovi jutustused kandsid ühist pealkirja ,,Naer läbi pisarate", mis loomingu arenedes kujunes protestiks elu halluse ja labasuse vastu. ,,Kadunud põlvkond" Kadunud põlvkonnaks nimetasid end kirjanikud, kelle täisealiseks saamine langes kokku Esimese Maailmasõjaga. Nende noorte
Järgnevat aega võib nimetada neutraalsuse säilitamise perioodiks. Euroopa Liidu vastast kriitilist hoiakut väljendatakse väga ettevaatlikult. Kõige rohkem on neid inimesi, kellel on Euroopa Liidust neutraalne ettekujutus. Kodanike Euroopa Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku. Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab liit üksikisiku oma tegevuse keskmesse. Liit toetab nende ühiste väärtuste säilitamist ja arendamist, austades samal ajal Euroopa rahvaste kultuuride ja tavade mitmekesisust, samuti
Riik peab kaitsma oma kodanike vabadusi ja omandit riikliku omavoli eest ning maksma hüvitist kodanikele nende vara võõrandamisel. Inimestel on õigus saada teavet ning riigil kohustus teavet levitada. Samuti on kodanikel õigus olla opositsioonis. Neile peab olema tagatud mõtte- ja sõnavabadus. Õigusriik jaguneb formaalseks ja materiaalseks õigusriigiks, millest viimane määratlus näitab riigi positiivset tegevust, lähtumist väärtuskategooriatest, eelkõige inimväärikuse mõistest. Inimväärikus kuulub lahutamatult inimelu juurde ning tähendab iga inimese olemuslikult vaimset ja kõlbelist väärtust tema enese pärast, väljendades inimese õigust areneda puutumatult ja iseenesest määratuna loomuliku inimesepildi ja vaimsuse alusel (Sootak 1997:37). Materiaalne õigusriik seondub sotsiaalriigi mõistega, mis tähendab riigi tegevust sotsiaalse õigluse realiseerimisel, seega elanike heaolu, arstiabi, pensionite jms tagamisel,
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
surmanuhtluse igas olukorras kaotamise kohta - Artikkel 1. Surmanuhtluse kaotamine Surmanuhtlus kaotatakse. Kedagi ei või surma mõista ega surmamõistva kohtuotsuse alusel hukata. - Protokollile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid: Igaühe õigus elule on demokraatliku ühiskonna põhiväärtus ning et surmanuhtluse kaotamine on hädavajalik selle õiguse kaitsmiseks ja kõigi teiste inimeste sünnipärase inimväärikuse tunnustamiseks. https://www.riigiteataja.ee/akt/682660 Avalik arvamus surmanuhtlusest - 2012. aasta kevadel avalik diskussioon surmanuhtluse poolt ja vastu Vt 09.04.2012 Postimees http://arvamus.postimees.ee/801706/juhtkiri-mineviku-hoiatav-kogemus/ - Postimehe läbiviidud küsitlus: 6078 vastanust 80% pooldas surmanuhtluse taastamist, 20% oli selle vastu. - 2011. aastal petitsioon surmanuhtluse seaduslikuks muutmise toetuseks. Sellele koguti 60 allkirja.
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviid...
6) Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude ellviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskkõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga 7) Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine MATERIAALSED TUNNUSED: 1) Inimõiguste austamine riigi poolt 2) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmist 3) Inimväärikuse kaitsmine ja austamine riigi poolt 15. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus. JURDIIDILINE: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud rik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. SOTSIOLOOGILINE: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljendub sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. 16. Õigus ja õiglus. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele
konventsioon jõustus 2001a. Eesti Vabariigi Põhiseadus §5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud /.../ § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Õigused (kohtupraktika) "Eesti põhiseaduses keskkonnapõhiõigus otseselt puudub, põhiseaduse § 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Sellest sättest tuleneb ka igaühe õigus heale keskkonnaseisundile ..." (TrtHKo 3-96/04) "Õigused puhtale keskkonnale, tervise kaitsele ning era-ja perekonnaelu puutumatusele on subjektiivsed avalikud õigused
Tegemist on traditsioonilise sotsiaalse riski olukorraga. Tööelus täies mahus osalemise võimatus võib kaasa tuua selle, et püsivalt töövõimetu isik ei pruugi olla võimeline tagama sissetulekut, mis kataks isiku enda ja pere kulutused. Vigastatule vähemalt samaväärse sissetuleku säilitamine aitab hoida kogu pere materiaalselt olukorda heal ning inimväärikal tasemel. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10 järgi on põhiseaduse üheks aluspõhimõtteks inimväärikuse põhimõte. Inimväärikuse põhimõte nõuab muu hulgas, et inimese esmavajadused ehk vajadused toidule, riietele, hügieenile, tervishoiule, transpordile, eluasemele oleksid rahuldatud ning tal oleks võimalik ilma häbita osaleda aktiivselt igapäevaelus. Kui inimese igapäevane toimetulek on kindlustatud, on üldjuhul tagatud ka tema inimväärikus. Pereliikme vigastada saamine on hetk, kus ei suudeta enam iseenda toimetulekut kindlustada. Toimetulematus võib avalduda nii materiaalses vormis
inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu võimalikke tagajärgi. Eristaatused: Nõrgemal positsioonil olijad. Paternalistlik vastutus: Lapsed Puuetega inimesed ja haiged Eriseisundis olevad inimesed Vähemused Õnnetuste ja kuritegude ohvrid, nende lähedased Alaealised õigusrikkujad Eelkõige moraalne vastutus: o Pole eraldi sätestatud. o Norm: kaitse nõrgemat! o Privaatsuse ja inimväärikuse kaitse tugevam. 6. Privaatsus kui väärtus kommunikatsioonieetikas. Privaatsus on enese kehtestamise ja oma identiteedi loomise esmatähtis tingimus, niisiis kuulub see iga inimese fundamentaalsete õiguste hulka. Arvutitehnoloogia areng toob kaasa varasemast tõhusamad võimalused seda õigust rikkuda. Probleemid privaatsuse kaitsmisel kerkivad näiteks esile seoses riigi või ettevõtete vajadustega. 10 Privaatsus: Eraelu kui väärtus
kolleegist, kreeka keele õpetajast Belikovist. Burkin selgitab väga hästi ,,vultarluse" mõtet Belikovi kaudu, kes kardab elavat elu ja kõike uut. Tema elujuhis on :"Keelatud- ja asi nudi". Õige uue puhu sõnab ta: ,,Nojaa, muidugi, eks ta ole, see on ju kõik ilus, kui ainult midagi ei juhtuks". Vultar kui satiiriline kujund sümboliseerib seda jõudu, mis kardab kõike elavat, ning selline elu ei vii võidule. ,,Ametniku surm"- põhitunnuseks on väikekodanlase inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus kõrgemate ees. Ivan Dmitrits aevastas, arvas, et see on hull patt ja vabandas koguaeg ette taha kindralile, et ta piserdas ta peale. Kindral ütles koguaeg, et pole viga pole viga aga Ivan oli nii mures ja plaanis saata talle vabanduskirja. väikeametnik aevastab teatris kindrali kiilale pealaele. Püüab vabandada, kuni lähe absurdseks
8. Riigikogu liige peab katkestama oma töö Riigikogus, kui ta kutsutakse Kaitseväkke. Väär Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustustest 9. Riigikogu liige võib olla MTÜ auesimees. Tõene, kuna see on palgatu ametikoht 24. Tõesta, et Eesti Vabariik lähtub Euroopa Liidus tunnustatud väärtustest. Euroopa Liidu asutamislepingutes on kirjas, et see liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine ja et nende väärtuste tagamiseks peavad ühiskonnad olema pluralistlikud, mittediskrimineerivad ja sallivust, õiglust, solidaarsust ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust tagavad. Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige. Leia EV PS-st §-d kus kajastatakse eelpool loetletud väärtusi. §27, §14, §12, §1, §51, §52, §17, §18, §20 25
mõistvalt reisidokumendi andmisse sellisele kodakondsuseta isikule oma territooriumil, kes ei saa reisidokumenti oma seaduslikult elukohariigilt. EL Põhiõiguste Harta, 2000 Harta kujutab endast uut etappi Euroopa integratsioonis. Harta preambula sätastab, et Euroopa Liit (edaspidi liit) teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit, ning ta on rajatud inimväärikuse, vabaduse, võrdõiguslikkuse ja solidaarsuse jagamatutele põhiväärtustele. Liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Harta täidab liikmesriikidele orientiiride andja ülesannet ühiste väärtuste säilitamiseks ja arendamiseks ning hartas sisalduvad põhiõigused kujutavad endast inimõigusi, seega annab harta inimõiguste kataloogi liidu liikmesriikidele. Põhiõiguste harta koostati Nice'is 7.detsembril 2000.aastal. Euroopa
juriidilised tagajärjed esile sõltumata sooritaja tahtest. õigusnormide nõuetele c) Juriidilise resultaadiga tegu käitumine, mis 7. demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja on suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele (tegevus loob igale isikule õigusliku kaitse tagamine autori õigused) 8. inimväärikuse austamine ja kaitsmine riigi poolt Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse: 1. Lihtfakt juriidiline fakt, mis kujutab ühte õigusnormi ÕIGUSSUHTE SPETSIIFILISED TUNNUSED hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje. Enamik õigusrikkumisi. 1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib 2
28. Mis on süütuse presumptsioon? Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei tohi kedagi käsitada süüdi olevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Süütuse presumptsiooni vaadates laiemalt au, hea nime ja inimväärikuse kaitse. 29. Õigusloome protsess ja selle staadiumid. I ettevalmistav töö. 1. Töörühma moodustamine (suurus sõltub eelnõu sisust, mahust. Töörühma juhi määramine. Eelnõu eelarve.) 2. Selgitatakse kas regulatsioon kehtib juba või tuleb luua uus. 3. Koos alusandmete kogumisega selgitatakse kuidas oli probleem reguleeritud enne 1940.a. (tuleneb Riigikogu 1992 otsusest Seadusloome järjepidevus) 4. Kuidas valdkonda reguleerivad EL õigusaktid. 5. Teiste riikide kogemus. 6
Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv Pilet nr. 1 1. Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.saj lõpul 11.saj algul. Kirjanduse tekke põhjus oli religioon (988. võttis Kiievi-Vene ristiusu vastu). Vajati kiriklikku kirjandust, toodi sisse vaimuliku sisuga raamatuid, tõlgiti vana-slaavi keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõliinade kaudu. Kloostrites kirjutati kroonikaid ehk leetopisse, olulisemad sündmused pandi kirja valitsejate käsul. Tuntuim leetopiss "Jutustus vanadest aegadest". "Lugu Igori sõjakäigust" - üks vene eepos. 13.-16 sajandil, kui Venemaal palju siserahutusi, võõrvallutusi ja esile tõusis Moskva-Vene, tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allu eelmisele põlvkonnale, vene patrioot on inimideaal. Peeter I piiras kiriku rolli riigitöös -> seega väheneb ka kiriku osa kirjanduses. Samuti pa...
Selleks, et Euroopas oleks jätkuvalt tagatud vabadus, turvalisus ja heaolu, peab Euroopa Liit kasutama ära oma võimalused maailmaareenil. Globaliseerunud maailmas ei suuda üks riik tegeleda probleemidega, nagu energiatarnete turvalisus, kliimamuutus, säästev areng, majanduskonkurents ja terrorism. Sellega tuleb toime ainult Euroopa Liit tervikuna. Lissaboni lepingus rõhutatakse Euroopa Liidu toimimispõhimõtteid. Need on demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused, inimväärikuse austamine, võrdsus ja solidaarsus. Lepinguga kehtestatakse esmakordselt humanitaarabi konkreetne õiguslik alus ning asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus. Lissaboni lepingus käsitletakse ka Euroopa Liidu globaalse rolli määratlemisel ka ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mis moodustab ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa. See hõlmab ka
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõ...
Alla 18aastasele kuriteo toime pannud isikule ei kohaldata surmanuhtlust ega eluaegset vanglakaristust ilma vabanemisvõimaluseta; b) üheltki lapselt ei või ebaseaduslikult või meelevaldselt võtta tema vabadust. Lapse vahi alla võtmine, kinnipidamine või vangistamine peab olema kooskõlas seadustega ja seda rakendatakse ainult viimase abinõuna ja võimalikult lühiajaliselt; c) iga vabadusest ilma jäetud last tuleb kohelda inimlikult ja lugupidamisega üksikisiku sünnipärase inimväärikuse vastu viisil, mis arvestaks selleealise isiku vajadusi. Iga laps, kellelt on võetud vabadus, lahutatakse täiskasvanutest juhul, kui see pole lapse huvidega vastuolus, ja talle jääb õigus säilitada kontakt oma perekonnaga kirjavahetuse ja kokkusaamiste kaudu, välja arvatud eriolukordades; d) igal vabaduse kaotanud lapsel on õigus viivitamatult saada seaduslikku ja muud vajalikku abi ning tal on õigus vaidlustada vabadusekaotuse seaduslikkust kohtu või teiste kompetentsete,
Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada sotsiaalset progressi ning kõrgemat elatustaset vabamates tingimustes, tunnustades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja rahvusvahelistes inimõiguskonventsioonides välja kuulutanud ja kokku leppinud, et igaühel on õigus kõigile neis esita...
kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad Põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude
sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis – tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil. III INIMVÄÄRIKUS, SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK 21. Inimväärikuse mõiste Nt. PS § 18 „Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.“– selle normi aluseks on inimväärikus. Iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus. Inimväärikus kui põhiseaduslik põhimõte kaitseb igaüht selle eest, et teda käsitatakse vahendina riiklike eesmärkide saavutamisel. 22. Õigusriigi tunnused
sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil. III INIMVÄÄRIKUS, SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK 21. Inimväärikuse mõiste Nt. PS § 18 ,,Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele." selle normi aluseks on inimväärikus. Iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus. Inimväärikus kui põhiseaduslik põhimõte kaitseb igaüht selle eest, et teda käsitatakse vahendina riiklike eesmärkide saavutamisel. 22. Õigusriigi tunnused
elutingimustest.Elukvaliteet Heaolu Vajadused, millega rahulolu tuleneb psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja ühiskonnasidemetel ja sellega seostub iseseisvus, hüvede kättesaadavus, inimsuhetest ja viisist, kuidas indiviid on seotud teiste inimeste ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove isiklik areng, inimväärikuse austamine, vastustundlik osalemine, ühiskonnaga. - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja kuuluvustunne ja ühised väärtused. o on nagu puu, mille juured on suhted,
nõrgemad on öelnud) – nende nõusolek ei vabasta sind vastutusest. Tuleb selgitada, millised on ütluste tagajärjed. *lapsed, *puudega inimesed ja haiged *eriseisundis olevad inimesed *vähemused *õnnetuste ja kuritegude ohvrid *alaealised õigusrikkujad *nõrgemal positsioonil olijad 10 Eristaatused (kuidas vastutada nõrgemate eest) eelkõige moraalne vastutus: pole eraldi sätestatud norm: kaitse nõrgemat privaatsuse ja inimväärikuse kaitse tugevam Kaalutlemine: avaliku elu tegelane *Avaliku elu tegelane: -Teadlikult end avalikkuse tähelepanud alla seadnud -Peab taluma suuremat kriitikat, eriti kui tema enda sõnavõtud või teod on provokatiivset laadi *Piirid: -Avalik huvi: panus avalikku debatti! -Roll: avaliku elu tegelane piiratud ulatuses -Tegevuse kontekst ____ Säilita oma sõltumatus infoallikast. Kõige pealt tuleb identifitseerida isik- kas tegemist avaliku elu tegelasega, lapsega vms)
TAPA GÜMNAASIUM Andra Udeküll 11.a klass EESTI PUNK Uurimistöö Juhendaja:Helve Lees TAPA 2011 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS...............................................................................4 1.1 Anarhia.............................................................................................................................6 2. MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS PUNK EESTISSE..............................................................9 3. EESTI PUNKBÄNDID NING KONTSERDID..................................................................11 3.1 Punkansamblid enne 1990.............................................................................................12 3.2 Punkansamblid peale 1990..........................................
(Lasteombudsman 2014) 3. Kiusamise avaldumine Põhikooliealistest õpilastest satub ca 5 - 15 % kiusamise objektiks. Koolitervishoiu uurimuse kohaselt kogeb ca 7% Helsingi põhikooli vanema astme õpilastest koolikiusamist vähemalt kord nädalas. Kiusamine on raske nähtus, millesse tuleb alati sekkuda. Kiusamise objektiks sattumine on arengurisk, kuna kiusamine pole mööduv nähtus, vaid püsiv olukord, mis võib jätkuda aastast aastasse. Kiusamisega seostub kergesti terviklik inimväärikuse kaotus samaväärses rühmas. Kiusatud õpilane muutub tõrjutuks, ebapopulaarseks ja tema tegevusse suhtutakse negatiivselt. (Tallinn, Koolikiusamine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. (Tallinn, Koolikiusamine)
kohe meelde see poola sõduri mahalaskmise episood. 25. Milline tähendus võiks olla Billy ja Werneri sarnasusel ja sugulussidemetel? Ma arvan, et Billy nägi iseennast Werneris, kuna Werner oli noor, kõhn, pikka kasvu ja nõrk nagu Billygi. Seetõttu tekkiski Billyle tunne, et nad on sugulased, kuid ma ise küll väga kahtlen, kas mingi suvaline saksa poiss ja ameerika poiss võivad omavahel sugulased olla. 26.Analüüsi linnasesiirupi-episoodi inimväärikuse ja kangelaslikkuse vaatepunktist (vt ka 16. küsimust) See episood näitas kui viletsad tingimused olid sõjavangidel. Nad pidid riskima oma eluga ja hullu moodi vaeva nägema, et üldse elus püsida. See, et nad linnasesiirupi sõid oligi selleks, et saada kätte vajalikud vitamiinid ja mineraalid. Kuna seda siirupi alles valmistati, siis see oli tulikuum, kuid sõjavangid sõid seda ikkagi, sest nad olid nõus kannatama valu selleks, et edasi elada. 27
kodakondsuseta isikutel. Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.> § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude
4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja selle nimel kehtestatud põhiseadus kaotavad oma olemuse. Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga samadele või sarnastele printsiipidele tuginevad ka kõigi teiste demokraatlike riikide põhikorrad. Riigi aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus. Põhiseaduse aluspõhimõted inimväärikuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriigi järgimine. Põhiõiguste tagamist kontrollides on võimalik omakorda hinnata õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega. 5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: Õigusriik riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. 6. Kuidas mõistate demokraatiat? Demokraatia tähendab rahva võimu
Kahju hüvitamise nõude loovutamise piiramist võib riigivastutusõiguses õigustada näiteks eesmärk kasutada riigieelarve vahendeid otstarbekalt ja säästlikult. Samas võivad erandlikel juhtudel isiku põhiõigused kaaluda üles riigi eesmärgi hüvitada kahju üksnes kannatanule, nt kui kannatanul puudub ravikindlustus või rahalised vahendid hooldaja palkamiseks ning reaalsed võimalused oma õigusi kohtus kaitsta, võib nõudeõiguse loovutamine olla isiku tervise kaitseks ja inimväärikuse tagamiseks vajalik. 12. Millised on õigusvastase haldustegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude eeldused? MARI Õigusvastase haldustegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud RVastS § 7 lg-s 1. Selle sätte järgi peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: Haldusül-d täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes - avaliku võimu kandja tekitas kahju avalik-õiguslikus suhtes;
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris ........................................................................
käivate takistustega, mis toob kaasa hävingu. Kujutatakse suuri kannatusi ning äratatakse kaastunnet kangelase vastu. Sageli on traagiline seotud ülevaga. Traagiline on ainult selline kannatus ja hukkumine, milles avaldub kangelase kui inimese väärtus. Traagilise mõju on seda suurem, mida iseloomulikumad on kujutatud ajajärgule kangelase kokkupõrked, nt Kitzbergi ,, Libahundis " Tiina ja Tammaru talurahva kokkupõrge tähendas ajajärgu suurte põhijõudude esiletõstmist ning inimväärikuse kaitset ( vabadus, õnn orjameelsus, ebausk ). Traagiline võib olla ka tavalise inimese kaastunnet äratav hukkumine. Traagilises kirjanduses on iseloomulik vana ja uue vahelise võitluse näitamine. Kirjanduses on traagilise peamiseks zanriks tragöödia. KOOMILINE siia kuuluvad need naljakad nähtused elust, kirjandusest ja kunstist, mis tekitavad ühiskondliku kõlapinnaga naeru. Seega ei ole kõik, mida peetakse naljakaks, veel koomiline. Koomiline ja naljakas ei ole sünonüümid
Formaalsele õigusriigile on iseloomulik, et isiku juriidiline vabadus tuleneb formaalsest seadusest. Eesti õiguskorras tuleb hoolikalt jälrgida, et üigusriigi formaalsne tunnus, isiklike õiguste ja vabaduste tagamine, oleks sisulise objektiivse õiguse esemeks. 8.2.2. Õigusriigi materiaalsed tunnused. Õigusriigi materiaalsed tunnused on käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust, ,,ülipositiivse" õiguse tunnustamine ja seadusandja seotus konstitutsiooniga. Inimväärikuse austamise ja kaitse käsk on õigusriigi materiaalses tunnuseks. Õiguskorra kõige väiksemadki osad hinnatakse inimväärikusel põhinevate väärtuste süsteemi alusel.Loomuõigus ei ole vastuolus positiivse õigusega, vaid ta on seotud positiivse õigusega. Absoluutset võimude lahusust ei saa õigusriigilt nõuda. Võimude vastastikune kontrollimine tagab kodanike vabaduse. EV PS Kv Rahvusvahelised lepingud ei too lepingupooleks mitteolevale riigile kohustusi ega õigusi ilma selle
kriminaalmenetlust alustama. Legaalsuse põhimõtte vastand on oportuniteedipõhimõtte ehk otstarbekuse kaalutlustest lähtumist toetav põhimõte. · Ametlikkuse ehk avaliku süüdistuse põhimõte, mis tähendab, et kriminaalmenetlust viiakse läbi riigi nimel · Süütuse presumptsiooni printsiip · Kaitseõiguse tagamise printsiip · Inimväärikuse ja isikuvabaduse austamise põhimõte 10. Õigus riikliku karistusõiguse põhimõtted.(nullum crimen nulla poena sine lege, süüpõhimõtte, humaansuse põhimõtte) 73. Hõlmab endas järgmisi nõudeid: · Määratletuskohustus tegu ja karistus peavad seaduses olema täpselt määratletud, karistusseadus ei tohi sisaldada ebamääraseid teokoosseise. · Analoogiakeeld- seaduslikkuse põhimõttele tuginedes on karistusõiguses keelatud analoogia õigusliku reegli
juhtimise uus ajajärk?" EPL 15. 06. 2016). Ent Eestis eksisteerib ka juriidiline korruptsioon, aga sellega ei julge võidelda keegi peale Kaur Kenderi, kuigi taastatud iseseisvuse aja seadusloome kohta on Tiit Made ütelnud: "Seadusi tehti sageli just täpselt nii, nagu see isiklikku tulusaamist silmas pidades vajalik oli. Eriti käib see väide omandireformi kohta." ("Mõne ärimehe Venemaa-halast" Õhtuleht 20. 07. 2016). Rein Lang deklareerib: "Riik ei saa lubada inimväärikuse alandamist" ("Üldsus nõuab "Hamletit"!" Postimees 17. 06. 2016 ). Rein Lang toob esile, et vaimse vägivalla ja psühhoterrori eest Eesti seadus ei kaitse. Kõik õige. EV-s on psüühilise ja emotsionaalse vägivalla ning käitumise kontrollimise kriminaliseerimine üsna tundmatu (vt siiski vandeadvokaat Eeva Mägi: "Pereliikme järele nuhkimine võib olla kuritegu." EPL 21. 09. 2016). Näiteks Rootsis ja Inglismaal on ka
tasakaalustada. President hindab seadusi läbi põhiseaduse prisma, kui see on vastuolus, jätab ta seaduse välja kuulutamata ja saadab seaduse tagasi. Parlament saab seadust parandada, kuid saab ka presidendi arvamust arvestamata seaduse muutmata jätta. President saab pöörduda riigikohtusse, algatades põhiseadusliku järelvalve. Kui riigikohus ütleb, et kellelgi oli õigus, pole üldse küsimus, kes võidab või kaotab. See on normaalne riikluse toimimine. Toetavad õigusriigi ideed, nt inimväärikuse austamine, ülipositiivse õiguse tunnustamine, seadusandja seotus konstitutsiooniga. Seadused ei tohi kuidagi riivata inimväärikust. Isegi inimene, kellele kohus on määranud eluaegse vangistuse, ei tohi siiski see situatsioon minna inimväärikuse rikkumisele. Seda peab alati austama. EESTI KUI ÕIGUSRIIK 29.10.2013 · 24
Nägi tulevikku filosoofia õppejõuna. 1847 ilmub jutustuste kogum ,,Küti-kirjad". Raamiv tegelane kütt, jahimees. Kirjaldas mõisnikke ja pärisorjust. Pärisorjuse vihavaenlane. Romaanid ,,Aadlipesa"; ,,Eelõhtul", ,,Suits" + hulgaliselt artikleid. Isiklikus elus polnud väga õnnelik. Tutvus prantsuse laulja P. Viardot´ ga kuid too oli juba abielus. Platooniline armastus. Mõju vene kirjandusele algab juba ,,Küti-kirjadega". Kurvalt nendib ta, et need keda pekstakse on kaotanud inimväärikuse. Sai kriitika osaliseks. Kujutas oma teostes Vene ühiskonna kaasaja inimest. ,,Eelõhtul" tegevus sajandi keskel, peategelaseks on Venemaal tavatu kangelanna Jelena. Tihti kõrgete sõjaväelaste tütred polnud rahul sellega, et neist saaks vaid kenade ohvitserida kenad abikaasad. Üheks teemaks veel Turgenevi loomingus on põlvkondade vaheline vastuolu. (,,Isad ja pojad") Pilet nr. 7 Aleksander Puskini luule.
parema tervisega – nn ökoloogiline efekt 3) Makro- e rahvastiku/riigi tasand - On tõendatud tugev sotsiaalse kapitali ökoloogiline efekt õnnelikkuse, eluga rahulolu ja suitsiidide sageduse suhtes - Seos on komplekssem füüsilise tervise suhtes, vähe on tõendeid sotsiaalse kapitali ja vaimse tervise seostest rahvuslikul tasemel Sotsiaalne sidusus: • põhineb inimese heaolu edendavatel ühiskonnasidemetel ja sellega seostub iseseisvus, hüvede kättesaadavus, isiklik areng, inimväärikuse austamine, vastustundlik osalemine, kuuluvustunne ja ühised väärtused. • on nagu puu, mille juured on suhted, usaldus, väärtused, tunded, teadmised, st sotsiaalne ja kultuuriline kapital • Euroopa Nõukogu definitsiooni järgi on sotsiaalne sidusus ühiskonna võime tagada kõigi liikmete heaolu. • Sidusus toodab sotsiaalset kapitali, mida võib defineerida mitteametlike väärtushinnangute ja käitumisnormide kogumina, mida grupi liikmed samade
Seisundi sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: a) juriidiline laad: suhe rahvaga ja kuhu element paigutub riigi süsteemis, elementide omavahelised suhted ja seosed, teostatava võimu iseloom ja ulatus b) pädevus: ülesanded, õigused, kohustused, vastutus c) struktuur: kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud institutsiooni sisekorraldus 64 .Milles seisneb inimväärikuse kaitse? Tutvusta inimõiguste mõistet ja liike. Missugused on põhilised inimõiguste alased õigusaktid maailmas ja Euroopas. Toimub põhiõiguste kaitse kaudu. Põhiõiguste nimekirja Tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed õigused Võrdsus- ja vabadusõigused Vähemuste õiguste kaitse väljakutsena Alusväärtused: inimväärikus demokraatia sotsiaalriik õigusriik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
