EL Põhiõiguste harta (0)

ET 
30.3.2010 Euroopa 
Liidu 
Teataja  C 
83/389
EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA 
(2010/C 83/02)
ET 
30.3.2010 Euroopa 
Liidu 
Teataja  C 
83/391
Euroopa Parlament , nõukogu ja  komisjon kuulutavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartana pidulikult 
välja järgmise teksti: 
EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA 
Preambul 
Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu  luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele 
väärtustele rajatud tulevikku. 
Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset  pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja 
solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi 
põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala 
loomisega seab liit üksikisiku oma tegevuse keskmesse. 
Liit toetab nende ühiste väärtuste säilitamist ja arendamist , austades samal ajal Euroopa rahvaste 
kultuuride ja tavade mitmekesisust, samuti liikmesriikide riiklikku identiteeti ning nende riikliku, 
piirkondliku ja kohaliku tasandi asutuste korraldust; liit püüab edendada tasakaalustatud ja säästvat 
arengut ning tagada inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise ja asutamisvabaduse. 
Selleks on ühiskonna muutust, sotsiaalset  progressi ning teaduse ja tehnika arengut silmas pidades 
vaja tugevdada põhiõiguste kaitset, tuues  need hartas selgemini esile. 
Käesoleva hartaga kinnitatakse liidu pädevuse  ja ülesannete ning subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt 
õigusi, mis tulenevad eelkõige liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest  tavadest ja rahvusvahelistest 
kohustustest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, liidu ja Euroopa Nõukogu 
poolt vastuvõetud sotsiaalhartadest ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtu­
praktikast. Seoses sellega võtavad liidu ja liikmesriikide kohtud harta tõlgendamisel asjakohaselt 
arvesse selgitusi, mis valmistati ette harta eelnõu koostanud konvendi presiidiumi järelevalve  all 
ning mida uuendati Euroopa Konvendi presiidiumi vastutusel. 
Nende õigustega kaasnevad vastutus ning kohustused teiste inimeste, inimühiskonna ja tulevaste 
põlvkondade ees. 
Seepärast tunnustab liit järgmisena esitatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid.
C 83/392 
ET 
Euroopa Liidu Teataja 
30.3.2010
I JAOTIS  
VÄÄRIKUS 
Artikkel 1 
Inimväärikus  
Inimväärikus on  puutumatu . Seda tuleb austada ja kaitsta. 
Artikkel 2 
Õigus elule 
1. Igaühel 
on 
õigus 
elule. 
2. Kedagi 
ei 
tohi 
surma 
mõista 
ega 
hukata. 
Artikkel 3 
Õigus isikupuutumatusele 
1.  Igaühel on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele. 
2. Meditsiini 
ja 
bioloogia  
valdkonnas 
tuleb 
eelkõige 
austada 
järgmisi 
nõudeid 
ja 
keelde: 
a) asjaomase isiku vaba ja  teadliku  nõusoleku, mis on antud seaduses ettenähtud korra kohaselt, 
nõue, 
b) eugeeniliste, eelkõige isikute valikuga seotud toimingute keeld, 
c)  inimkehast või selle osast kui sellisest rahalise tulu saamise keeld, 
d) inimeste  reproduktiivse  kloonimise keeld. 
Artikkel 4 
Piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld 
Kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada . 
Artikkel 5 
Orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld 
1. Kedagi 
ei 
tohi 
pidada 
orjuses 
ega 
sunduses. 
2. Kelleltki 
ei 
tohi 
nõuda 
sunniviisilist 
või 
kohustuslikku 
töötamist . 
3. Inimkaubandus  
on 
keelatud.
ET 
30.3.2010 Euroopa 
Liidu 
Teataja C 
83/393
II JAOTIS 
VABADUSED 
Artikkel 6 
Õigus vabadusele ja turvalisusele 
Igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele. 
Artikkel 7 
Era- ja perekonnaelu  austamine 
Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite 
saladust. 
Artikkel 8 
Isikuandmete kaitse 
1. Igaühel 
on 
õigus 
oma 
isikuandmete 
kaitsele. 
2. Selliseid 
andmeid 
tuleb 
töödelda 
asjakohaselt 
ning 
kindlaksmääratud 
eesmärkidel 
ja 
asjaomase 
isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta 
kogutud andmetega  ja nõuda nende parandamist. 
3. Nende 
sätete  
täitmist 
kontrollib 
sõltumatu 
asutus. 
Artikkel 9 
Õigus abielluda  ja õigus luua perekond 
Õigus abielluda ja õigus luua perekond tagatakse nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike 
õigusaktide kohaselt. 
Artikkel 10 
Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus 
1.  Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta 
usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos  teistega , 
avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu. 
2. Õigust 
keelduda 
sõjaväeteenistusest 
oma 
veendumuste 
tõttu 
tunnustatakse 
selle 
õiguse 
kasuta­
mist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.
C 83/394 
ET 
Euroopa Liidu Teataja 
30.3.2010
Artikkel 11 
Sõna- ja teabevabadus 
1.  Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja 
levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. 
2. Massiteabevahendite 
vabadust 
ja 
mitmekesisust 
austatakse. 
Artikkel 12 
Kogunemis- ja ühinemisvabadus 
1. Igaühel 
on 
õigus 
rahumeelselt 
koguneda 
ning 
moodustada 
ühinguid 
kõigil 
tasanditel, 
eelkõige 
poliitika, ametiühingute ja kodanikuühiskonna valdkonnas; see kätkeb igaühe õigust oma huvide 
kaitseks ametiühinguid luua ja  neisse astuda. 
2. Liidu 
tasandi 
poliitilised 
erakonnad  
toetavad  
liidu 
kodanike 
poliitilise 
tahte 
väljendamist. 
Artikkel 13 
Kunsti ja teaduse vabadus 
Kunsti ja teadusuuringuid ei piirata. Akadeemilist vabadust austatakse. 
Artikkel 14 
Õigus haridusele 
1.  Igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet. 
2. See 
õigus 
kätkeb 
võimalust 
saada 
tasuta 
kohustuslikku 
haridust. 
3. Vabadust 
asutada 
demokraatia 
põhimõtetest 
lähtudes 
haridusasutusi 
ja 
vanemate 
õigust 
tagada 
lastele oma usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane  haridus ja  õpetamine  austa­
takse nimetatud vabaduse ja õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt. 
Artikkel 15 
Kutsevabadus ja õigus teha tööd 
1. Igaühel 
on 
õigus 
teha 
tööd 
ja 
tegutseda 
vabalt 
valitud 
või 
vastuvõetaval 
kutsealal. 
2. Igal 
liidu 
kodanikul 
on 
vabadus 
otsida 
tööd, 
töötada, 
teostada 
asutamisõigust 
ning 
pakkuda 
teenuseid kõikides liikmesriikides. 
3. 
Kolmandate riikide kodanikel, kellel on luba töötada liikmesriikide territooriumil, on õigus liidu 
kodanikega võrdsetele töötingimustele.
ET 
30.3.2010 Euroopa 
Liidu 
Teataja C 
83/395
Artikkel 16 
Ettevõtlusvabadus 
Ettevõtlusvabadust tunnustatakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt. 
Artikkel 17 
Õigus omandile 
1. Igaühel 
on 
õigus 
vallata , 
kasutada, 
käsutada 
ja 
pärandada 
oma 
seaduslikul 
teel 
saadud 
omandit . 
Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja 
tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega 
niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides. 
2. Intellektuaalomandit 
kaitstakse. 
Artikkel 18 
Varjupaigaõigus 
Varjupaigaõigus tagatakse 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta 
pagulasseisundi protokolli sätete ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu 
(edaspidi „aluslepingud”) kohaselt. 
Artikkel 19 
Kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral 
1. Kollektiivne 
väljasaatmine 
on 
keelatud. 
2. Kedagi 
ei 
tohi 
tagasi 
saata, 
välja 
saata 
või 
välja anda riiki, kus teda tõsiselt ohustab surma­
nuhtlus , piinamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus. 
III JAOTIS 
VÕRDSUS 
Artikkel 20 
Võrdsus seaduse ees 
Kõik on seaduse ees võrdsed.
C 83/396 
ET 
Euroopa Liidu Teataja 
30.3.2010
Artikkel 21 
Diskrimineerimiskeeld 
1. Keelatud 
on 
igasugune 
diskrimineerimine , 
sealhulgas 
diskrimineerimine 
soo, 
rassi, 
nahavärvuse, 
etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste 
või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise,  varalise seisundi, sünnipära , puuete, vanuse või 
seksuaalse sättumuse tõttu. 
2. Igasugune 
kodakondsuse 
alusel 
diskrimineerimine 
on 
aluslepingute 
reguleerimisalas 
keelatud, 
ilma et eelöeldu piiraks nende erisätete kohaldamist. 
Artikkel 22 
Kultuuriline, usuline ja keeleline  mitmekesisus  
Liit austab kultuurilist, usulist ja  keelelist  mitmekesisust. 
Artikkel 23 
Naiste ja meeste  võrdõiguslikkus  
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud  tööhõive , töö ja 
palk. 
Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud 
soole erilisi  eeliseid . 
Artikkel 24 
Lapse õigused 
1. Lastel 
on 
õigus 
heaoluks 
vajalikule 
kaitsele 
ja 
hoolitsusele. 
Lapsed 
võivad 
vabalt 
väljendada 
oma 
seisukohti. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja 
küpsusele. 
2. Kõikides 
lastega 
seotud 
toimingutes, 
mida 
teevad 
avalik-õiguslikud 
asutused 
või 
eraõiguslikud 
institutsioonid , tuleb  esikohale seada lapse huvid. 
3. Igal 
lapsel 
on 
õigus 
säilitada 
regulaarsed 
isiklikud 
suhted 
ja 
otsene 
kontakt 
oma 
mõlema 
vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega   vastuolus . 
Artikkel 25 
Eakate õigused 
Liit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja 
kultuurielus.
ET 
30.3.2010 Euroopa 
Liidu 
Teataja C 
83/397
Artikkel 26 
Puuetega inimeste integreerimine ühiskonda 
Liit tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada 
nende iseseisvus , sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus. 
IV JAOTIS 
SOLIDAARSUS  
Artikkel 27 
Töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud 
Töötajatele või nende esindajatele tuleb asjakohasel tasandil tagada, et nad saaksid õigel ajal infor­
matsiooni ja et nendega konsulteeritaks liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ette­
nähtud juhtudel ja tingimustel. 
Artikkel 28 
Kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus 
Töötajatel ja tööandjatel või nende organisatsioonidel on liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja 
tavade kohaselt õigus pidada asjakohasel tasandil läbirääkimisi  kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida 
ning huvide konflikti korral kollektiivselt oma õigusi kaitsta, sealhulgas streikida. 
Artikkel 29 
Õigus kasutada tööhõiveteenuseid 
Igaühel on õigus kasutada tasuta tööhõiveteenuseid. 
Artikkel 30 
Kaitse põhjendamatu vallandamise korral 
Igal töötajal on õigus kaitsele põhjendamatu vallandamise eest liidu õiguse ning siseriiklike õigus­
aktide ja tavade kohaselt. 
Artikkel 31 
Head ja õiglased töötingimused 
1. Igal 
töötajal 
on 
õigus 
töötingimustele, 
mis 
on 
tema 
tervise, 
ohutuse 
ja 
väärikuse 
kohased. 
2. Igal 
töötajal 
on 
õigus 
maksimaalse 
tööaja 
piirangule 
ning 
igapäevastele 
ja 
-nädalastele 
puhke ­
aegadele ja iga- aastasele tasulisele puhkusele.
C 83/398 
ET 
Euroopa Liidu Teataja 
30.3.2010
Artikkel 32 
Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse 
Laste töölevõtmine on keelatud. Töölevõtmisel ei või vanuse alammäär olla madalam kui iga, mil 
lõpeb koolikohustus, ilma et eelöeldu mõjutaks noortele soodsamate eeskirjade kohaldamist ja 
piiratud erandeid . 
Töölevõetud noorte töötingimused peavad olema eakohased ning noori tuleb kaitsta majandusliku 
ekspluateerimise ja töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või  kehalist , vaimset, kõlbe­
list või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist. 
Artikkel 33 
Perekonna- ja  tööelu  
1. Perekond 
on 
õigusliku, 
majandusliku 
ja 
sotsiaalse 
kaitse 
all. 
2. Selleks 
et 
oleks 
võimalik 
perekonna- 
ja 
tööelu 
kokku 
sobitada, 
on 
igaühel 
õigus 
kaitsele 
vallandamise eest raseduse ja sünnituse tõttu, õigus tasulisele rasedus - ja sünnituspuhkusele ning 
lapsehoolduspuhkusele lapse sünni või lapsendamise järel. 
Artikkel 34 
Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi 
1.  Liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele, mille kaudu 
pakutakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohast kaitset 
raseduse ja sünnituse, haiguse, tööõnnetuste, ülalpeetavaks muutumise, eakuse või töökoha kaotuse 
korral. 
2.  Igaühel, kelle elukoht on Euroopa Liidus ja kes seal seaduslikult liigub, on õigus saada sot­
siaalkindlustushüvitisi ja sotsiaalseid soodustusi liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade 
kohaselt. 
3.  Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tunnustab ja austab liit õigust sotsiaalabile ja 
eluasemetoetusele, et tagada liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade 
kohaselt rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad  piisavad  elatusvahendid. 
Artikkel 35 
Tervishoid  
Igaühel on õigus ennetavale tervishoiule ning ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud 
tingimustel. Kõigi liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise 
kõrgetasemeline kaitse.
ET 
30.3.2010 Euroopa 
Liidu 
Teataja C 
83/399
Artikkel 36 
Võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid 
Liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks tunnustab ja austab liit võimalust 
kasutada aluslepingute kohaselt siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud üldist majandushuvi 
pakkuvaid teenuseid. 
Artikkel 37 
Keskkonnakaitse  
Kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu polii­
tikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt. 
Artikkel 38 
Tarbijakaitse  
Liidu poliitikaga tagatakse tarbijakaitse kõrge tase. 
V JAOTIS 
KODANIKE ÕIGUSED 
Artikkel 39 
Õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel 
1. Igal 
liidu 
kodanikul 
on 
Euroopa 
Parlamendi 
valimistel 
õigus 
hääletada 
ja 
kandideerida 
selles 
liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel. 
2. 
Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse teel. 
Artikkel 40 
Õigus hääletada ja kandideerida  kohalikel  valimistel 
Igal liidu kodanikul on õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel selles liikmesriigis, kus on 
tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel. 
Artikkel 41 
Õigus heale haldusele  
1.  Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi  
erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul.
C 83/400 
ET 
Euroopa Liidu Teataja 
30.3.2010
2. See 
õigus 
kätkeb: 
a) igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis 
võib teda kahjustada; 
b) igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse konfidentsiaalsuse 
ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve; 
c) asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid. 
3.  Igaühel on õigus saada liikmesriikide õiguse ühiste üldprintsiipide kohaselt liidult hüvitist mis 
tahes kahju eest, mida selle institutsioonid või teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud. 
4.  Igal kodanikul on õigus pöörduda liidu institutsioonide poole ühes aluslepingute keeltest ning 
talle tuleb vastata samas keeles. 
Artikkel 42 
Õigus tutvuda dokumentidega 
Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on 
liikmesriigis, on õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes kandjal säilitatavate 
dokumentidega. 
Artikkel 43 
Euroopa ombudsman  
Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on 
liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite 
või asutuste tegevuses ilmnenud  haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigu­
semõistjana. 
Artikkel 44 
Õigus esitada petitsioone 
Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on 
liikmesriigis, on õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole. 
Artikkel 45 
Liikumis - ja elukohavabadus 
1. Igal 
liidu 
kodanikul 
on 
õigus 
liikmesriikide 
territooriumil 
vabalt 
liikuda  
ja 
elada. 
2. Liikumis- 
ja 
elukohavabaduse 
võib 
aluslepingute 
kohaselt 
anda 
ka 
kolmandate 
riikide 
kodani­
kele, kes elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil.
ET 
30.3.2010 Euroopa 
Liidu 
Teataja C 
83/401
Artikkel 46 
Diplomaatiline ja konsulaarkaitse 
Igal liidu kodanikul on kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille 
kodanik ta on, õigus saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel 
tingimustel kui selle teise liikmesriigi oma kodanikel. 
VI JAOTIS 
ÕIGUSEMÕISTMINE  
Artikkel 47 
Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele 
Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud 
tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. 
Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul  sõltumatus ja erapooletus  
seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla 
esindatud. 
Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta  õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle 
võimaluse kohtusse pöörduda. 
Artikkel 48 
Süütuse presumptsioon ja  kaitseõigus  
1. Iga 
süüdistatavat 
peetakse 
süütuks 
seni, 
kuni 
tema 
süü 
ei 
ole 
seaduse 
kohaselt 
tõendatud. 
2. Iga 
süüdistatava 
õigus 
kaitsele 
on 
tagatud. 
Artikkel 49 
Kuritegude ja karistuste  seaduslikkuse  ja proportsionaalsuse põhimõte 
1. Kedagi 
ei 
tohi 
tunnistada 
süüdi 
kuriteos 
teo 
või 
tegevusetuse 
eest, 
mis 
selle 
toimepanemise 
ajal 
kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu . Samuti ei või kohaldada  
raskemat karistust kui kuriteo toimepanemise ajal ettenähtu. Kui pärast kuriteo toimepanemist 
nähakse seadusega ette kergem karistus, kohaldatakse seda karistust. 
2.  See artikkel ei takista anda kohtu alla ega karistada isikut ükskõik missuguse teo või tegevu­
setuse eest, mis selle toimepanemise ajal oli kuritegu maailma riikide peres tunnustatud üldpõhimõ­
tete järgi. 
3. Karistuste 
raskus 
ei 
tohi 
olla 
kuriteo 
suhtes 
ebaproportsionaalne.
C 83/402 
ET 
Euroopa Liidu Teataja 
30.3.2010
Artikkel 50 
Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld 
Kedagi ei tohi uuesti kohtu alla anda ega karistada kuriteo eest, milles ta on liidu territooriumil 
seaduse järgi juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. 
VII JAOTIS 
HARTA TÕLGENDAMIST  JA KOHALDAMIST REGULEERIVAD ÜLDSÄTTED 
Artikkel 51 
Reguleerimisala 
1.  Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, 
organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Seepärast 
austavad nad õigusi, järgivad põhimõtteid ning edendavad nende kohaldamist oma asjaomase päde­
vuse kohaselt, võttes arvesse liidule aluslepingute muudes osades antud volituste  piire . 
2.  Harta ei laienda  liidu õiguse reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest, ei lisa liidule uusi 
pädevusvaldkondi ja ülesandeid ega muuda aluslepingute teistes osades määratletud pädevust ja 
ülesandeid. 
Artikkel 52 
Õiguste ja põhimõtete ulatus ja tõlgendamine 
1.  Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning  arves ­
tades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid 
seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi 
pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. 
2.  Hartaga tunnustatud õigusi, mis rajanevad aluslepingute teiste osade sätetel, teostatakse neis 
määratletud tingimustel ja piires. 
3. Hartas 
sisalduvate 
selliste 
õiguste 
tähendus 
ja 
ulatus, 
mis 
vastavad 
Euroopa 
inimõiguste 
ja 
põhivabaduse kaitse konventsiooniga tagatud õigustele, on samad, mis neile nimetatud konventsioo­
niga ette on nähtud. See säte  ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist. 
4. Hartaga 
tunnustatud 
põhiõigusi, 
nii 
nagu 
need 
tulenevad 
liikmesriikide 
ühistest 
põhiseaduslikest 
tavadest, tõlgendatakse kooskõlas nimetatud tavadega.
ET 
30.3.2010 Euroopa 
Liidu 
Teataja C 
83/403
5.  Harta sätteid, mis sisaldavad põhimõtteid, võib rakendada liidu institutsioonide, organite ja 
asutuste õigustloovate- ja rakendusaktidega, samuti liikmesriikide õigusaktidega, mis on ette nähtud 
liidu õiguse kohaldamiseks nende volituste teostamisel. Neile sätetele võib õiguslikult tugineda ainult 
kõnealuste aktide tõlgendamisel ja otsuste tegemisel nende õiguspärasuse kohta. 
6. Hartas 
nimetatud 
siseriiklikke 
õigusakte 
ja 
tavasid 
tuleb 
täielikult 
arvesse 
võtta. 
7. Harta 
tõlgendamise 
juhendina 
koostatud 
selgitusi 
võetakse 
asjakohaselt 
arvesse 
liidu 
ja 
liikmes­
riikide kohtutes. 
Artikkel 53 
Kaitse tase 
Harta sätteid ei või tõlgendada neid inimõigusi või põhivabadusi kitsendavate või kahjustavatena, 
mida asjaomastes kohaldamisvaldkondades on tunnustatud rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste 
lepingutega, millega on ühinenud liit või kõik liikmesriigid, kaasa arvatud Euroopa inimõiguste ja 
põhivabaduste kaitse  konventsioon , ning liikmesriikide põhiseadustega. 
Artikkel 54 
Õiguste kuritarvitamise keeld 
Harta sätteid ei või tõlgendada nii, nagu õigustaksid need tegevust või toimingut, mille eesmärk on 
mõne hartaga tunnustatud õiguse või vabaduse  tühistamine  või selle piiramine suuremal  määral, kui 
hartaga on ette nähtud. 
° 
° ° 
Ülaltoodud tekst võtab üle 7. detsembril 2000. aastal välja kuulutatud harta, kohandab seda ning 
asendab selle alates Lissaboni lepingu jõustumise kuupäevast.