2. Riiklikud peretoetused 2.1. Maksusoodustused Lastega perede toetamiseks on riigi poolt võimalik kasutada mitmeid erinevaid meetodeid. Üheks peamiseks niisuguseks meetodiks on erinevad peretoetused, mida reeglina finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Teisalt on aga ka riigi poolt kehtestatud tulumaksusoodustused, mis laienevad üksnes lastega perekondadele. Eesti tulumaksuseaduse kohaselt on samuti ettenähtud tulumaksusoodustus lastega perekondadele. Peredes, kus kasvab kaks või enam last on võimalus maha arvata tulumaksuvaba summa iga peres kasvava lapse kohta. 2.2. Riiklikud peretoetused Riiklike peretoetuste maksmist ja määramist reguleeritakse alates 2017. aastast peamiselt perehüvitiste seadusega (RT I, 08.07.2016, 1...koos hilisemate muudatustega). Peretoetuste liigid on:
Kui abikaasad ei jõua ühisvara jaotamise osas kokkuleppele, otsustab selle üle kohtunik. Kui vastupidist ei ole võimalik tõendada, käsitatakse vallasvara osana ühisvarast (tsiviilseadustiku paragrahv 195). Seoses laste vajaduste ja nende hooldusõigusega võib kohtunik määrata ühe abikaasa kasutusvaldusesse osa teisele abikaasale kuuluvast varast (tsiviilseadustiku paragrahv 194). Pere- ja lastetoetused Riiklikke peretoetusi makstakse: · Eesti alalisele elanikule · välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või elamisõigus. Riiklike peretoetuste hulka kuuluvad · sünnitoetus · lapsendamistoetus · lapsetoetus · lapsehooldustasu · üksikvanema lapse toetus · ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus · eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus · seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus · elluastumistoetus
tekkivaid suhteid . 4. Sotsiaalhoolekanne vs sotsiaalkindlustus - Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärk on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. 5. Sotsiaalne kaitse vs sotsiaalne turvalisus - Sotsiaalne kaitse on sotsiaal kindlustuse ja hoolekande meetmete kogum. Mille ülesanne on parandada üksikisiku või leibkonna toimetulekut sissetuleku osalist või täielikust kaotust põhjustatud toimetulekuriski või toetusvajaduse ilmnemist. Sotsiaalne turvalisus tähendab seda, et kui riigil poolt on tagatud kõik toetused ja teenused,
sisaldu. Diskrimineerimisaluste kataloog on avatud: "muude asjaolude tõttu" võimaldab välistada ebavõrdset kohtlemist ka mistahes muul alusel. Riigikohtu praktika kinnitab korduvalt, et PS § 12 lg 1 hõlmab ka õigusloome võrdsust. Seadusandjal on avar otsustusulatus: kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud. Peale põhiseaduse reguleerivad õigustamatu erineva kohtlemise keeldu Eesti Vabariigis veel mitmed seadused. Nii on näiteks EV töölepingu seaduses2 sätestatud töötajate ebavõrdse kohtlemise keeld, milles keelatakse tööandjal töölesoovijaid ebavõrdselt kohelda soo, rassi, vanuse, rahvuse, keeleoskuse, puude, seksuaalse suundumuse, kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, poliitiliste vaadete või erakonda kuulumise,
Lastehoiukohtade puudus on keskne probleem, mis võib võimendada paljusid sotsiaalseid probleeme, nagu naiste madal palgatase, laste vaesuses elamine ja madal 2 iive. Lastehoiuteenuse valitsemiskorraldus peaks olema iga omavalitsuse ja või riigi tähtsaimate prioriteetide hulgas. Tänu vanemahüvitise seadusele, on Eestis võimalik olla oma lapsega kodus kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni ning pärast seda peaks olema seaduslik õigus saada talle koht riiklikku lastehoiu asutusse. Eesti Koolieelse lasteasutuse seaduses § 10 on välja toodud, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Paraku siiski kõigile riiklike lasteaedade kohti ei jätku, mistõttu on kaasatud eratoimijad, kes pakuvad sama teenust, kuid oluliselt suurema igakuise summa eest, selle jaoks puuduvad aga paljudel ressursid
Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus.
õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õiguse tunnused: Õigusnormid ei tööta eraldi vaid koos. Normid moodustavad süsteemi, mis koosneb vastastikku seotud elementidest. Õigus riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Riik töötab seejuures ka ise selle õiguse piires. Õiguses väljendub riigi tahe. Teisisõnu mida demokraatilikum on riik, seda rohkem väljendub õiguses rahva tahe. Õigus=kohustus. Õigus on üldkohustuslike normide kogu, teisisõnu kasutab riik õigusnorme selleks et enda ja enda hallatavate süsteemide tööd reguleerida. Seab piire. Õiguse täitmine tagatakse sunniga.
..................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20
Kõik kommentaarid